5. Pigment annab tootele värvi. Plastide liigitamine Polümeeri tüübi või täitematerjali järgi: · Klaasplastid (täitematerjaliks orienteeritud või orienteerimata klaaskiud, klaasriie, klaasvattmatid jne, mis on immutatud polümeeridega) - klaastekstoliit, klaasplasttorud, laasplastplaadid, pehmed rullmaterjalid · Puitplastid, mille täitematerjaliks on nii puti-elementaarvineer, kui ka puitkiud, puitlaast või ka lihtsalt saepuru. Siia kuuluvad ka sellised tooted nagu auklikud puidu kiudu või saepuru sisaldavad kõlaisolatsiooniplaadid ja dekoratiivvineerid. · Paberplastid (mitmesugused akustilised- ja viimistlusplaadid) · Tekstiiltäiteainega plastid (tekstoliidist plaadid) · Mull- ja gaasplastid (täiteaine õhk või gaas) - poroloon, mullpolüsüreenplaadid. Kasutusala järgi eristatakse:
4 42,5 7870,37 2 Kuusk 60 39 40 93,6 42 448,72 3 Mänd 60 39 39 91,26 45,2 495,3 4 Dolokivi 98 99 14 135,8 372 2739,3 5 Vahtplast EPS 155 80 21 260,4 7,5 28.8 6 Klaasviil KLS-1-50 240 136 55 1795,2 52 29 7 Kõva puitkiud plaat 150 99 6 89,1 85,6 960,7 8 Fibo 3 160 40 38 243,2 152 625 9 Poorbetoon AEROC 163 40 39 254,3 134 527 10 Kiviviil 44 44 99 191,7 26,2 136,7 11 Klaas 151 151 4 91,2 214,7 2354,2 12 Vahtplast XPS 119 109 49 635,6 26,1 41,06
· puid ei tohi raiuda juhuslikult, vaid nii, et raie ja juurdekasv oleksid tasakaalus ning mets jõuaks perioodiliselt taastuda. · Metsatööstus on puidutööstuse üks allharusid, selle toodangu moodustab tarbe- ja küttepuit. · Tarbepuit: saematerjal, paberipuit, vineeripakud · Eesti üks suuremaid ja moodsamaid metsatööstusettevõtteid on Imavere saeveski Järvamaal · Saepurust ja laastudest pressitakse kokku seina- ja mööbliplaate · Puitkiud- ja puitlaastplaate valmistatakse Püssis ja Pärnus · Vähem väärtuslik puit läheb kütteks kas küttepuude või hakkpuiduna. · Langetatud metsa veetakse välja spetsiaalsete metsaveotraktorite ja veoautodega ning müüakse maha kas töötlemata palkidena või saadetakse puidutööstusettevõtetesse töötlemiseks. · Puitu töödeldakse mehaaniliselt ja keemiliselt · Vineeri tootmiseks kooritakse pakkudelt õhuksed puidukihid ja need liimitakse risti üksteise peale
See on odav, küllaltki tugev, kerge, hästi töödeldav, värvitav ja liimitav materjal. Struktuurilt meenutab puit natuke raudbetooni. Üle poole puidu kuivaainest moodustavad tugevad ja painduvad tselluloosikiud. Risti kiudu tõmbele on puidu tugevus väike. Kui lõgata puidust õhukesi kihte ja liimida need kokku plaadiks nii, et igas kihis on kiudude suund erinev, saadakse väga tugev materjal - vineer. Liimides kahe vineerikihi vahele puiduliistud või liimiga segatud puitkiud, saame vastavalt puitplokk- või puitkiudplaadid, mis on sageli tugevamad kui täispuidust plaadid. Puidu halvad omadused on põlevus ja tundlikkus mikroorganismide suhtes. Niiskuse käes hakkab puit kergesti mädanema, kuivades tingimustes võib puit püsida aga sajandeid.
PÕRANDA SÕNASTIK 1.PVC e. VINÜÜN e. PLASTIKKATE · Rull kui plaatmaterjalina väga levinud. · Vastupivad nii niiskusele kui kulumisele. · Talub hästi kemikaale. · Peamised koostisained on etüleen ja kloor, millele lisatakse täiteaineid ja värvipigmente. · Toodetakse nii ühe- kui mitmekihilisi. 2. LAMINAATPARKETT · Puitkiud põhimikule kantud plastikust pinnakihiga põrandakatte plaadid, enamasti puidu või kivi imitatsiooniga. 3. ANTISTAATILISED KATTED · Tänu erilisele töötlusele ei tekita elektrostaatilisi leanguid. 4. ELEKTRIT JUHTIVAD PÕRANDAKATTED · Vähendatud elektritakistusega põrandakate juhivad ära elektrostaatilised laengud. · Heterogeene materjal. · Koosneb ühest või mitmest ühesuguse koostise või omadusega kihist. 5. PU e. POLUÜRETAALKIHT
· Üle poole puidu kuivaainest moodustavad tugevad ja painduvad tselluloosikiud · Need on teise polümeerse ühendiga ligniiniga seotud võrdlemisi jäigaks ja kõvaks materjaliks · Risti kiudu tõmbele on puidu tugevus väike · Kui lõgata puidust õhukesi kihte ja liimida need kokku plaadiks nii, et igas kihis on kiudude suund erinev, saadakse väga tugev materjal - vineer. · Liimides kahe vineerikihi vahele puiduliistud või liimiga segatud puitkiud, saame vastavalt puitplokk- või puitkiudplaadid, mis on sageli tugevamad kui täispuidust plaadid. · Puidu halvad omadused on põlevus ja tundlikkus mikroorganismide suhtes · Niiskuse käes hakkab puit kergesti mädanema · Kuivades tingimustes võib puit püsida sajandeid. PLASTMASS · Järjest enam on ehituses hakatud kasutama plastmasse · Koosneb plümeerist, plastifikaatorist, värvainest, täiteainest, vananemisvastastest vahenditest jt lisanditest
Pihustamine: Otsik 0,021´´ 0,027´´, rõhk 120...230 bar, pihustamisnurk 60°. Töövahendite puhastamine: Vesi. Säilivusaeg: suletult 2 aastat tehasetaaras. Toote säilitamine: Suletud taaras, temp. +1...30°C. Pakendid: 2,5 l /10 l. Toode on mõeldud lagede värvimiseks kuivades ruumides nt elu-, magamis- ja lastetoas, kontoris, koridoris ning ühiskondlikes ruumides. Sobib uue ja varem värvitud krohv- ja betoonpinna, kipskartongplaadi, pahteldatud pinna, samuti krunditud puitkiud- ja puitlaastplaadi värvimiseks. 2.2. Seinad 2.2.1. Kasutatava toote omadused ja kasutusnõuded Seinad tasandatakse uninaks SILER- 3-ga. Tsemendil kvartsliival ja polümeeridel põhinev viimistluskrohv. SILER-3 põhitoonid hall ja valge. Krohvitud pinnad ilmastikukindlad ja ilma mikropragudeta. Krohvipinnad on pestavad kõrgsurvepesuriga. Kasutatav käsitsi krohvimiseks ja pritskrohvina
Liimpuitkilp Valmistatakse täispuidust, mis Paksus: Erinevalt täispuidust ei paindu on lõigatakse 6-12 sentimeetri 19-45 mm liimkilbist tooted aastate kestel laiusteks ning paari sentimeetri Tahvlimõõdud: märkimisväärselt paksusteks lamellideks ja 1050 x 6000 liimitakse seejärel kokku. Kilp lõigatakse tellijale sobivasse mõõtu Puitkiud- ja kipsplaadi võrdlus Kipsplaat on üldiselt ilmastikukindlam. Enne värvimist, lakkimist jms peab tegema ettevalmistavad tööd nt pahteldama. Kasutatakse tänapäeval rohkem renoveerimisel, kui puitkiudplaati. Odavam. Nõrgem punktkoormus. Mõlemad on kuidagi painutatavad. Kumbki ei talu eriti niiskust (va. niiskuskindlad). Puitkiudplaate kasutatakse suuremalt jaolt mööblitööstuses. Paksus varieeruvam: 2,5 50 mm. Suurus varieeruvam. Plaate saab kohe üle
Servatud palgid Servamata lauad Servatud lauad Prussid Latid 11. Puidust pooltooted -Peale saagimist on neid veel töödeldud. Hööveldatud lauad; põranda lauad; voodrilauad; piirlauad; liistud. 12. Vineeri nimetus, kasutus -Liimitakse õhukesed puitlehed/spoonid kokku paketiks. Paketis kindel arv spoone (3-11). Iga järgmine kiud on eelmisega risti, spoone paaritu arv mis on vajalik kaardumise tõkestamiseks. 13. Puitkiud-, ja puitlaastplaat, kasutus Puitkiudplaat- peenestatakse puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud. (põrandaplaat, seinte- ja lagede kattematerjal) Puitlaastplaat- valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. (sisemine vooderdamine, tuuletõke, alusplaatimiseks) 14. Termotöödeldud puit, kasutuskohad -Suitsutatud/kuumtöödeldud puit Termotöötlemine toimub auruga 180-230C
11 Betoon 148 149 149 3285,7 7565 4 2331, 12 Klaas 152 151 4 91,8 214 0 2 13 Aeroc Hard 289 93 146 3924,0 2440 621,8 14 Aeroc Eco 301 171 97 4992,7 2260 452,7 15 Puitkiud plaat 151 99 6 89,7 86 958,8 2.Korrapäratu kujuga materjali tiheduse määramine. 1.Töö ülesanne · Määrata korrapäratu kujuga materjali tihedus . · Leian proovikeha mahu kaalumise teel õhus ja vedelikus. 2. Töö käik · Kasutan Archimedesel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist · Kaalun katsekeha õhus ja vedelikus
Koostis ja valm polümeer + täiteaine + plastifikaator + stabilisaator + pigment. Puudused suur voolavus, suur temp pais koef, madal kuumakindlus, põlev, väike kõvadus, toksilisus, vananevus. Muud om soojaisol om on head gaas ja vahtplastidel. Soojamahtuvus. Temp pais koef. Löögikindlus. Optilised om. Vananevus sood UV kiired ja niiskus. Veeaurupüsivus on suur. Liigitus kasutusala järgi: Klaasplastid (klaastekstoliit jne.), Puitplastid (puitkiud, puitlaast jne plaadid), Paberplastid (akustil ja viimistlusplaadid), Tekstiiltäitega plastid (tekstoliit), Mull ja gaas plastid (poroloon), Põrandakattematerjal (linoleum, PVC), Seinakattematerjal (pestav tapeet), Kile (polüetüleen), Konstruktsioonimaterjal (puit- klaasplastplaadid), Isolatsioonimaterjal (kiled). Kasutamine ehituses Niiskustõkked (kiled, PVC kiled), Soojaisolatsioon (mullplastid), Välisseina ja
Nende tugevus on suurem kui standardplaatidel ning need taluvad niiskust ja hülgavad vett. Pinnakattega urbne plaat on hea sisevooderduseks. Poolkõvad puitkiudplaadid (MDF) on mõeldud konstruktsioonplaatideks nii ehituses kui ka sisustuses. Kõvasid puitkiudplaate (nn soome papp) kasutatakse kateteks, sisustuses, kaetult ekraanideks ja isegi kandekonstruktsioonides koos puiduga (vöötalad). Kõik puitkiudplaadid on tuleohtlikud. MDF-plaadi (medium density fibreboard) tegemiseks pressitakse puitkiud liimiga kokku. Seda plaati on kerge töödelda ja sel on hea niiskustaluvus. MDF on 330 mm paks ning ei muuda oma kuju nagu puit. Plaati kasutatakse enamasti mööbli valmistamisel, uste konstruktsioonis ja liistudena. Pinnakateteks kasutatakse värvi või plastikut. MDF-plaati on võimalik valmistada ka tulekindlana.www.puuinfo.ee
koos puiduga (vöötalad). Kõik puitkiudplaadid on tuleohtlikud. Vineeri valmistatakse õhukese spooni kokkuliimimisega. Spoonikihi paksus on 1,4–3,2 mm. Kihid laotakse selliselt, et kõrvuti olevate MDF-plaadi (medium density fibreboard) tegemiseks pressitakse spoonikihtide süü suund vaheldub. Kihte on alati paaritu arv (vähe- puitkiud liimiga kokku. Seda plaati on kerge töödelda ja sel on hea malt kolm), seega on pinnakihtide spooni süü alati samasuunaline. niiskustaluvus. MDF on 3–30 mm paks ning ei muuda oma kuju nagu puit. Plaati kasutatakse enamasti mööbli valmistamisel, uste Vineeri paksus on 4–30 mm. konstruktsioonis ja liistudena. Pinnakateteks kasutatakse värvi või
koos puiduga (vöötalad). Kõik puitkiudplaadid on tuleohtlikud. Vineeri valmistatakse õhukese spooni kokkuliimimisega. Spoonikihi paksus on 1,43,2 mm. Kihid laotakse selliselt, et kõrvuti olevate MDF-plaadi (medium density fibreboard) tegemiseks pressitakse spoonikihtide süü suund vaheldub. Kihte on alati paaritu arv (vähe- puitkiud liimiga kokku. Seda plaati on kerge töödelda ja sel on hea malt kolm), seega on pinnakihtide spooni süü alati samasuunaline. niiskustaluvus. MDF on 330 mm paks ning ei muuda oma kuju nagu puit. Plaati kasutatakse enamasti mööbli valmistamisel, uste Vineeri paksus on 430 mm. konstruktsioonis ja liistudena. Pinnakateteks kasutatakse värvi või
klassiruumis peab olema avatav vähemalt 1/3 akende pinnast. Akende avatavad osad peavad avanema nii kald- kui pöördsuunaliselt ja võimaldama "mikrotuulutust". Aluspõrandad Soovitatavalt arvestada betoonaluspõrandate ehitamisega. Erandiks on spordisaali põrand, kuhu tuleb ette näha spetsiaalne spordiväljakute vetruv alus ja nende ruumide põrandad, kus tehnoloogilistel põhjustel tuleb rajada teistsugune aluspõranda konstruktsioon. Reeglina ei ole lubatud puit, puitkiud- puitlaast jt ehitusplaadist aluspõrandad. Projekteerija poolt koostatud projektlahendus peab arvestama, et aluspõrand oleks vastupidav ja vastaks ehitusakustika nõuetele (löögimüratase). Tööde teostaja teostab eelnevalt olemasolevate vahelagede ekspertiisi nende kandevõime määramiseks. Põrandad peavad olema ühes tasapinnas, kusjuures põrandatasapinnad tuleb välja ehitada nii, et erinevate materjalide üleminekud oleksid ühes tasapinnas.
Kuivamine 20oC ja 50% suhtelise õhuniiskuse juures tolmukuiv 4 tundi, ülevärvimiskuiv 18 - 24 tundi. Värvi mitte valada kanalisatsiooni ja loodusesse. Tühi kuiv taara viia prügilasse. Vedelad jäägid ohtlike ainete kogumispunkti. 5. Lateksvärv: Toode on mõeldud seinte ning lagede värvimiseks kuivades ruumides. Sobib uue ja varem värvitud krohv-, betoon- ja tellispinna, kipskartongplaadi, värvitava- ja klaaskiudtapeedi, pahteldatud pinna, samuti krunditud puitkiud- ja puitlaastplaadi värvimiseks. Varem viimistlemata pind värvida 2 korda, eelnevalt krunditud või värvitud pind 1-2 korda. Mittetilkuv, hea kattevõimega, värvitud pind on hästi pestav ja kiiresti kuivav, värvitoon ja läige püsivad kaua, nõrk lõhn. Lühike kuivamisaeg võib vahel olla tülikas. Värvimisel tuleb olla kindla käega ja üht kohta mitte liiga kaua võõbata, muidu jõuab värv hakata tahenema.
maailma juhtivate metsa- ja puidutööstustega oleks seetõttu oluline erinevate sektorite tihe koostöö tõstmaks konkurentsivõimet. (Varblane et al.2004) Tähtsamad puitplaatide toodangu turud Eesti jaoks on FAOSTAT-i andmetel Saksamaa, Rootsi, Itaalia Soome, Norra, Taani. Saksamaa on Eesti puitplaatide toodangu suurim ekspordi sihtturg ning turuosa suurenemine on toimunud viimastel aastatel eelkõige spooni osas. Rootsi turul on Eesti tootjad suurendanud turuosa puitkiud- ja puitlaastplaadi eksportimisel. Sarnaselt saematerjaliga on Eesti 7 puitplaatide osa Soome turul kasvanud pea kõigis kategooriates (va vineer). Taani turul on kasvanud Eesti puitlaastplaadi turuosa. Nisiturgude analüüsi tulemusena võib öelda, et Eesti on juba sisenenud või omab hinnaeelisest tulenevat müügipotentsiaali Jaapani ja Egiptuse kasvavatel turgudel. (Varblane et al, 2003)
Kulu 7-12 m2/l sõltuvalt aluspinnast ja värvitoonist. Kuivamine 20oC ja 50% suhtelise õhuniiskuse juures tolmukuiv 4 tundi, ülevärvimiskuiv 18 - 24 tundi. Värvi mitte valada kanalisatsiooni ja loodusesse. Tühi kuiv taara viia prügilasse. Vedelad jäägid ohtlike ainete kogumispunkti. 5. Lateksvärv: Seinad, laed kuivades ruumides. Sobib uue ja varem värvitud krohv-, betoon- ja tellispinna, kipskartongplaadi, värvitava- ja klaaskiudtapeedi, pahteldatud pinna, samuti krunditud puitkiud- ja puitlaastplaadi värvimiseks. Mittetilkuv, hea kattevõimega, värvitud pind on hästi pestav ja kiiresti kuivav, värvitoon ja läige püsivad kaua, nõrk lõhn. Lühike kuivamisaeg võib vahel olla tülikas. Värvimisel tuleb olla kindla käega ja üht kohta mitte liiga kaua võõbata, muidu jõuab värv hakata tahenema. Töövahendid tuleb kohe peale värvimist vedelatest värvijääkidest puhastada ja veega puhtaks pesta. Hoida lastele kättesaamatus kohas
1. Lauatööstus - palkidest saetakse lauad, prussid, toorikud, tehnoloogiline laast.Peamine töötlemise viis - saagimine, freesimine, kuivatamine. 2. Puitmajade detaile töötlev tööstus. Töötlemisviisiks saagimine, freesimine, kuivatamine. Toodang - pruss ja kilpelemendid. 3. Kihilise liimitud puidu tootmine - spoon, vineer, vineerplaat, kihiline puitplastik, vineertorud, tislerikilbid, liimitud toorikud. Töötlemisviisiks ringkoorimine (spoonitreimine), kuivatamine, liimimine. 4. Puitkiud ja puitlaastplaatide tootmine. Töötlemisviisiks puidu peenendamine, kuivatamine, pressimine. II. Puidust esemeid väljastav tootmisgrupp. Esemeid, mis on sobivad kasutamiseks (kapid, lauad, aknaraamid jt.), ehitussõlmed-detailid, puitnõud, laevade, rongide,- põllumasinate osad, spordiinventar. Toodang on keeruka konstruktsiooniga, detailiderohke, sageli liimitud ja tisleriseotistega. Omavad sageli kaitse- või viimistluskihti
kattematerjaliks olla ka puitkiudplaat,HDF ja hästi õhukesi puitlaastplaate kasutatakse õõnekilpplaate kasutatakse uste valmistamiseks(HPL). · Niiskussisaldus 8 plus miinus 2 %,materjali arvestatakse kuupmeetrites Õõneskilbid · Õõneskilbid on tunduvalt kergemad kui tavaplaatvälja arvatud puitlaast täidisega MDF õõneskilbid · Nad koosnevad raamist ja liimitud vineerist või puitkiud plaadist või ka HDF · Täidis on vajalik ainult kilbi tugevuse suurendamiseks või mingisuguseks eriotstarbeks n:tuuletõkke,tuletõke heli jne. · Raamiprusside vahe täidetakse harvade ribidega või ka lamellidega,plaaditükkidega,liimitud vineeridega või muu taolise tootmisest ülejäänud materjaliga. · Võib olla toodetut kas spoonist või kartongist kärgtäidisega Liimpuit ehk laudkilp materjal
Pinnakattega urbne 13 plaat on hea sisevooderduseks. Poolkõvad puitkiudplaadid (MDF) on mõeldud konstruktsioonplaatideks nii ehituses kui ka sisustuses. Kõvasid puitkiudplaate (nn soome papp) kasutatakse kateteks, sisustuses, kaetult ekraanideks ja isegi kandekonstruktsioonides koos puiduga (vöötalad). Kõik puitkiudplaadid on tuleohtlikud. MDF-plaadi (medium density fibreboard) tegemiseks pressitakse puitkiud liimiga kokku. Seda plaati on kerge töödelda ja sel on hea niiskustaluvus. MDF on 330 mm paks ning ei muuda oma kuju nagu puit. Plaati kasutatakse enamasti mööbli valmistamisel, uste konstruktsioonis ja liistudena. Pinnakateteks kasutatakse värvi või plastikut. MDF-plaati on võimalik valmistada ka tulekindlana. VUNDAMENT Vundamendiks nimetatakse hoone maa-aluseid kandekonstruktsioone. Vundamendi toetuspinda nimetatakse tallaks, selle konstruktsiooni taldmikuks
... Puitkiudplaadist tuuletõkkega hooned kaetakse sageli kalli kivivoodriga nii, et tuuletõkke vuugid jäävad tihendatuks vaid vuugivahuga ("macroflexiga"). Puitkiud-tuuletõke on aldis paisuma niiskuse toimel, pundudes välja ja tekitades "läbipuhkekohad" voodri taga. 91 SOOJUSTUSMATERJALIDE KVALITEEDI TÕENDAMISEST Soojustusmaterjali kvaliteeti tõendatakse
Laminaat on suhteliselt õhuke, kuid samas väga kulumis- ja kriimustuskindel materjal. Koosneb ta mitmest vaikudega immutatud ning kõrge temperatuuri ja rõhu all kokku surutud pärgamiini kihist. Laminaadi välimuse kujundab dekoratiivne mustrikiht. Kulumis- ja kriimustuskindluse aga annab mustrikihti kattev läbipaistev kulumiskiht. Laminaatparkett koosneb 3-st kihist: pindmine kulumist vastu võttev laminaadikiht; keskmine jäikust andev spetsiaalne puitkiud- või fiiberplaat ning alumine mõõtmeid tagav kiht. Kodutingimustesse sobib laminaatparkett kõikidesse ruumidesse välja arvatud niisked ruumid. Hoiduda tuleks raskete ja teravat asjade kukkumisest laminaatpõrandale. 3 Kivimaterjalid 3.1 Looduskivimaterjalid Looduskivimiks nim. suurema või väiksema homogeensusega mono- või polümineraalse koostisega mineraalset massi. Mineraal on ühtlane anorgaaniline mass, mis on tekkinud
olla vähem kui 0,3 W/m2 0K. Traditsioonilised puitsõrestikseinad Need on ehitatud prussidest 5 x 15 või 5 x 20 cm postide vahega 75 ... 100 cm. Mõlemale poole naelutati laudis, mille vahe täideti termoliidiga. Tuuletõkkeks kasutati ehituspappi ja aurutõkkeks tõrvapappi. Sellise seina soojajuhtivus on 15 cm paksuse termoliidikihi puhul ca 0,6 W/m2 0K, 20 cm paksuse puhul ca 0,45 W/m2 0K. Mõnikord asendati laudadest välisvooder tellisvoodriga ja sisemine laudis krohviti või kaeti puitkiud- või linaluuplaadiga. Nende seintepuuduseks on vähene sooja- ja tuulepidavus (tuuletõkke jätkude tihedust ei peetud eriti oluliseks) ning vähene soojainerts (ilma jahenedes jahtub ka sein kiiresti). Nüüdisaegsetes puitsõrestikes kasutatakse efektiivsemaid soojusisolatsioonimaterjale (klaas- ja kivivillad) paksusega 20 ... 25 cm mitmekihilistena, kus kihtide vahel on paber, mis takistab villakihis sisemist konvektsiooni. Puitsõrestik tehakse samuti mitmekihilise ristsõrestikuna