ajalooliste stiilide vorme (nt. neostiilid: neogootika, neorenessanss, neobarokk, neoromaanika). Hakkas kujunema1820.30. ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi ja sakraalarhitektuuris. Neogootika ja neoromaanika stiilis projekteeriti kirikuid, nt. Oleviste kirik, Kaarli kirik jpm. Ka mõisad said sama stiili, nt. Sangaste, Alatskivi, Alu ja Vasalemma mõis. Hoonetüüpide diferentseerumine mitmekesistas arhitektuuripilti. See on näha nii puithoonete kui ka tööstus ja transpordihoonete arhitektuuris: Narva Kreenholmi hoonestus, Georgi vabrik ja jaamahooned. Historitsismi alaliigid Eklektitsismjäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga. Tuudorstiiltuleneb inglise valitsejatest >Inglise valitsejate tuudorite valitsuse ajal jäljendav gootistiil. Kroonuhistoritsismriiklikud tööstushooned, sadamahooned, raudteejaamad > paekivist ja punasest
Põrandad Põrandad liigitatakse sageli viimistlusmaterjali järgi: · betoon ja tsementpõrandad; · terrazzo põrandad; · metlahh jt plaatpõrandad; · laudpõrandad; · parkettpõrandad · plastikutest põrandad jt Põrandaid võib liigitada veel ka muude tunnuste ja omaduste järgi, näiteks konstruktsiooni ja aluse jägi: pinnasele (keldrite ja garaazide põrandad), raudbetoonplaadile (vahelagedele toetuvad), puittaladele toetuvad põrandad (sageli puithoonete vahelagedes). Põrandate valmistamisel tuleb arvestada nende omadusi lähtuvalt ruumi otstarbest ja kasutustingimustest. Laudpõrandad võivad olla naelutatud vahetult vahelae taladele. Laudis tehakse ühelt poolt hööveldatud ja külgedelt punnitud laudadest. Laud kinnitatakse tavaliselt kahe naelaga iga talaga. Laud- ja parkettpõrandad tehakse sageli kilpidest ERIOTSTARBELISED PÕRANDAD peavad täitma nendele esitatud erinõudeid, nät:
raudteeliipritena ja tunneli- ning sillaehitustöödes. Üldiselt kasvab liimpuittalade kasutamine hallide katusekonstruktsioonides aga on esinenud ka niiskuskahjustustest tingitud ja talade kokkuvajumise põhjustanud õnnetusi. Konstruktsioonide kandejõud on siiski piisavalt suur, et regulaarse kontrollimise puhul risk puudub.Puit on üks vastupidavamaid ehitusmaterjale, kui see on korrektselt töödeldud ja hoolitsetud, või kui ta kahjurite ja teiste mõjude tõttu ei kahjustu. Puithoonete ehitamisel võib küllalt sageli täheldada, et ehitaja kasutab kandekonstruktsioonideks sortimata puitu, mis seejuures on ebakvaliteetne ja suure niiskusesisaldusega.Puit on hügroskoopne materjal. Seega ohu käes annab niiske puit soodsate ilmastiku-tingimuste korral oma vee ümbritsevale keskkonnale, kuiv puit hakkab niiskes keskkonnas endasse vett imema. Ehituspuidu niiskus peab olema vahemikus 8-15%. Eriti rangelt tuleb niiskuse sisaldust jälgida liimpuidu korral.
16. Millised on vajalikud (piisavad) tingimused puidu seenkahjustuste tekkimiseks? 17. Puitmaterjalide sagedamini esinevad vead, sh putukakahjustused, põhjused. 18. Millised on puitkonstruktsioonide kahjustuste vältimise konstruktiivsed abinõud, tuua näiteid? Millised puidu seenkahjustusi võite nimetada ja mida teha nende kõrvaldamiseks? 19. Milliseid puitmaterjale mädanemise ja putukate vastase keemilise töötlemise variante teate? . 20. Puithoonete kahjustuste vältimise profülaktilised abinõud 21. Kirjeldage puitkonstruktsioonide (talad, postid, sarikad) tugevduslahendusi 22. Tellis(kivi)konstruktsioon vee ja niiskuse- ja külmakahjustused 23. Kivist välisseinte defektid, kahjustused 24. Kuidas määrata kivimaterjalide soolkahjustusi ja mis see on? 25. Välise kivivoodriga tellisseinte sagedamini esinevad vead 26. Kivihoonete välisseinte lisasoojustamine, kuidas teha? 27
sõbralikkude materjalide kasutamine vähendades hoonete negatiivset mõju keskkonnale. Puit lisaks säästlikkusele on ka väga kergelt töödeldav ning sellega saab ehitada vägagi omapäraseid, stiilseid ning vastupidavaid ehitisi. Kuna Eesti on vägagi metsarikas ja tugeva ehitussektoriga riik, siis puitmajade ehitus on vägagi tõhus majade ehitamiseks. 4 1 Puitkasrkasshoonete konstruktrsioonid Puithoonete kandeseinad võivad olla nii puitkarkassseinana või puitpaneelidest. Hoonete kandekonstruktsiooni moodustavad kandeseinad ja kandepostid, laetalad või laepaneelid, katusetalad ja sarikad. Puitkaskasshoonete ehitamiseks on kasutusel mitmeid meetodeid – Tavaline puitkarkass, posttalameetodil karkass ja platvormmeetodil puitkarkass. 1.1 Puitkarkass Puitkarkass on kõige lihtsamini teostavav kandesein. See on võrreldes
õhumüra isolatsiooni indeks, dB, ning L'nw on löögimürataseme indeks, dB. Ühearvulised parameetrid saadakse konstruktsiooni õhumüra isolatsiooni sageduskarakteristiku või löögimürataseme sageduskarakteristiku võrdlemisel vastavate normkõveratega. Indeks on vaadeldava konstruktsiooni sageduskarakteristiku suhtes nihutatud normkõvera arvuline väärtus sagedusel 500 Hz, kui ebasoodsate hälvete summa normkõverast on lubatud piirides. Puithoonete soojustamine ja sisekliima Tänapäeva eramuehituses on puitkarkass üks levinumaid ehitustüüpe. Puitkarkasspiirete kui kergseinte niiskusrezhiim erineb oluliselt massiivseinte niiskusrezhiimist paks ja massiivne sein on asendunud kihilise kergseinaga, kus igal kihil on täita oma ülesanne. Kihtide materjalist sõltub oluliselt ka kergseina niiskustehniline toimivus. Puitkarkasspiirete materjalivalik sõltub: - piirde toimivusele esitatavatest kriteeriumitest,
seinte ja lagede katmiseks Liimvärvi saab kasutada ainult sisetöödel kuivades ruumides, annab pinnale nõrga värvikihi. Veekindluselt on kaseiinliim parem kui liimvärv.Kõige rohkem on kasutatud liimvärve lagede värvimisel. Tänapäeval kasutatakse seda vähe, peamiselt vanade lagede ülevärvimisel Rootsi värv- turustatakse kuiva pulbrina ja vedelana. Pulber segatakse veega ja segu keedetakse. Mõnikord lisatakse ka veidi värnitsat. Rootsi värvi kasutatakse välisvärvina puithoonete ja piirdeaedade värvimisel. Paremini püsib värv hööveldamata puidul. Rootsi värv on üks odavamaid puidu värve Liimpahtel- turustatakse valmispastana. Kasutatakse sisetöödel kuivades ruumides Õlipahtel. Õlipahtel annab tugeva ja veekindla pinna. Seda kasutatakse põrandate pahteldamiseks,niiskete kohtade pahteldamiseks. Õlipahtli lihvimine on raskem kui liimpahtli lihvimine Sünteetilised pahtlid- sobivad väga erinevate materjalide silumiseks.Mõned neist pahtlitest
lihtsamates hoonetes. Valdav osa tapeetidest on toodetud valtstrüki tehnikas. Tallinnas J. Köleri 9 asunud nüüdseks lammutatud majast pärinevad bordüürid. Maalitud tapeet Viimsi mõisa fuajee laes. Kõige lihtsam on eristada koridoride, köökide ja vannitubade tapetseerimiseks mõeldud keraamilise plaadi või kivi imitatsiooniga seinakatteid, mida leidub paljude puithoonete üldkasutatavates ruumides. Enamik leitavast materjalist on dateeritav 19. sajandi lõpukümnenditesse ja II maailmasõja eelsesse aega. Enne sõda on tapeedi valikut kujundanud Kesk-Euroopa ja Venemaa mõjud. Keeruline on välja tuua just Eestile omast kujundusjoont. Sarnaselt Saksamaale domineerisid 19. sajandi lõpus Eesti interjöörides tumedad toonid ja suured mustrid, mis katsid kogu seinapinda. Magamistubades kasutati heledamaid lille-ja lehemustreid. Paljudel juhtudel on
Historitsismi ajal toimus oluline muutus ka suhtumises ehitusmaterjalide kasutamisse. Jõuti järeldusele, et hoone materjal peaks peegelduma tema stiilis ja ilu tulenema kasulikkusest. Tähelepanu hakati pöörama puidule, tema väärtustamisele. Loodi uus stiil, lähtudest just puidust kui ehitusmaterjalist, n-ö puuehitusstiil. Inspiratsiooniallikaks said selle stiili puhul keskaegsed talupoeglikud hooned, mis olid gooti kõrgstiiliga võrreldes loomulikult tahumatumad. Puithoonete rajamine on Euroopa rahvastel au sees olnud juba iidsetest aegadest, kuid kõige ilmekamaid näiteid võib leida mägialadelt. Seetõttu võeti kasutusele nimetus ,,Sveitsi stiil". Hooneid hakati kaunistama puitpitsiga. Eestis on palju puitehitisi hävinud, kuid säilinud on näiteks Kohala, Kulina, Emumäe, Roodevälja ja Põdrangu, mis kõik asuvad Lääne-Virumaal ja on kõrgema pealeehitisega ühekorruselised hooned. Tartu linna valduses on seisnud aga Saduküla mõisa metsnikumaja,
Seenkahjustused: majavamm, koorikulised, mädanikseened, sinitus- ja hallitusseened. 19. Milliseid puitmaterjale mädanemise ja putukate vastase keemilise töötlemise variante teate? Võitlusvahenditeks kahjuritega on steriliseeritav kamberkuivatus 80’C juures ja samuti kombineeritud antiseptiline ja insektitsiidne- heksakloor valmistoodete pinnapealne immutus, mis hoiab ära putukatega nakatumise. Parim vahend on aga sügavimmutus. 20. Puithoonete kahjustuste vältimise profülaktilised abinõud konstruktiivsed abinõud, mis kaitsevad liigse niiskuse eest ja tagavad õhustuse; * ekspluateerimistingimused; * õiged värvkatted; * kuivatatud materjali kasutamine renoveerimisel (mädanenud või kahjustatud osade asendamisel); * termiline töötlemine mõne mikroorganismi hävitamiseks (majavammi puhul kuumutamine 50C juures umbes 15 tunni jooksul); * keemiline töötlemine
õhutus. Seenkahjustused: majavamm, koorikulised, mädanikseened, sinitus- ja hallitusseened. 17. Milliseid puitmaterjale mädanemise ja putukate vastase keemilise töötlemise variante teate? Võitlusvahenditeks kahjuritega on steriliseeritav kamberkuivatus 80'C juures ja samuti kombineeritud antiseptiline ja insektitsiidne- heksakloor valmistoodete pinnapealne immutus, mis hoiab ära putukatega nakatumise. Parim vahend on aga sügavimmutus. 18. Puithoonete kahjustuste vältimise profülaktilised abinõud konstruktiivsed abinõud, mis kaitsevad liigse niiskuse eest ja tagavad õhustuse; * ekspluateerimistingimused; * õiged värvkatted; * kuivatatud materjali kasutamine renoveerimisel (mädanenud või kahjustatud osade asendamisel); * termiline töötlemine mõne mikroorganismi hävitamiseks (majavammi puhul kuumutamine 50C juures umbes 15 tunni jooksul); * keemiline töötlemine
pärast kasutamist. Ka taaskasutuse seisukohalt ei sisalda kivivill selliseid aineid või kemikaale, mis raskendaksid või takistaksid taaskasutusele võtmist. > Efektiivne isolatsioon on energiasäästlik ja keskkonnasõbralik Soojusisolatsioon on keskkonnasõbralik, sest isolatsiooni valmistamiseks nõutav energia saadakse sadades kordades tagasi hoone kasutamise ajal kokku hoitud soojusenergia arvelt. Ka välismaise energia importimine väheneb. Puithoonete soojustamine ja sisekliima Tänapäeva eramuehituses on puitkarkass üks levinumaid ehitustüüpe. Puitkarkasspiirete kui kergseinte niiskusrezhiim erineb oluliselt massiivseinte niiskusrezhiimist paks ja massiivne sein on asendunud kihilise kergseinaga, kus igal kihil on täita oma ülesanne. Kihtide materjalist sõltub oluliselt ka kergseina niiskustehniline toimivus. Puitkarkasspiirete materjalivalik sõltub: - piirde toimivusele esitatavatest kriteeriumitest,
% 22 11 30 20 18 100 Okaspuu 2038 858 1041 538 825 5300 Lehtpuu 686 559 2693 1919 1442 7298 1995.a. saetööstuse kogutoodang oli vaid 350 000 tm, kui metsavarumisega tegeles 1090 ettevõtet, väljaveoga 108, saematerjali tootmisega 1442, puithoonete tootmisega 66, puidust tarbeesemete tootmisega 693, puidust ehitustoodete ja detailide valmistamisega 913, puitplaatide tootmisega 85. Puidust toodang Eestis 1992 - 2002 Produkt Mõõtühik 1992.a 2000.a. 2001.a. 2002.a. Saematerjal 1000 m3 300,0 1436,5 1623,0 1824,9 Vineer 1000 m3 6,5 18,4 29,2 38,5 Kiudplaat 1000conv
Nad on tänapäeval üheks kõige enam kasutatavaks värvi liigiks. Kasutatakse kõige rohkem sisetöödel seinte lagede katmiseks. · Liimivärv- kujutab endast maalrikriidi ja tooniva pigmendi segu ca 10 %- lises maalriliimi lahuses. Kasutatakse lagede värvimisel. Omal ajal oli kõige odavam lae värv. Tänapäeval kasut. teda vähe. · Rootsi värv- koosneb veest, pigmendist, rukki- või nisujahust ja rauavitriolist. Kasutatakse välisvärvina puithoonete ja piirdeaedade puhul. On ka üks odavamaid puidu värve. Pahtelsegudeks nim. pastataolisi masse, mille abil toimub värvitava pinna lõplik silumine. Pahtelsegud ja kitid : · Liimipahtel- koosneb kriidist, maalriliimist ja veest. Kasutatakse sisetöödel kuivades ruumides. · Õlipahtel- koosneb kriidist ja värnitsast. Kasutatakse põrandatel ja niiskemates kohtades. · Sünteetilised pahtlid- kujutavad endast mingi sünteetilise vaigu vesiemulsiooni ja
geomeetrilise-ratsionaalse suuna näol. Viimast kohtab puitarhitektuuris sagedaminigi. Kui varasemad historitsismiajastu puitkorterelamud on üldjuhul üsna kompaktse üldmahuga ning fassaadikompositsioonilt pigem sümmeetrilised, siis nüüd ilmuvad elavalt liigendatud, sageli asümmeetrilise kompositsiooniga hooned. Kasutatakse palju erikujulisi aknaid, millel peeneruuduline raamijaotus. Juugendiga seoses tuleb moodi puithoonete ülekrohvimine. Krohvitud puithoonete välisilmes on sageli heimatstiili ning neobiidermeieri mõju. Saksa talupojaarhitektuurist vaimustudes imiteeriti mõnikord fassaadidel vahvärkkonstruktsiooni, olgugi et meil kohalikku vahvärkehituse traditsiooni kuigivõrd polnud. Enamasti jäigi see ka juugendiajastul pelgalt dekooriks: tegelikult ei ole tegemist sõrestikkonstruktsioonis elamutega, vaid rõht- või püstpalkehitistega, millele on vahvärksõrestikku imiteerivad ehislauad lihtsalt krohvipinnale peale “kleebitud”
227 liimvärv. Kõige rohkem on kasutatud liimvärve lagede värvimisel. Tänapäeval kasutatakse seda vähe, peamiselt vanade lagede ülevärvimisel. Uue värvi pealekandmisel tuleb vana liimvärv eemaldada. Rootsi värv. Seda turustatakse kuiva pulbrina ja vedelana. Pulber segatakse veega ja segu keedetakse. Mõnikord lisatakse ka veidi värnitsat. Rootsi värvi kasutatakse välisvärvina puithoonete ja piirdeaedade värvimisel. Paremini püsib värv hööveldamata puidul. Rootsi värv on üks odavamaid puidu värve. Rootsi värvi kasutatakse hööveldamata puidu pinnal. -------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Mida kujutavad endast emailid? 2. Nimeta emailide liike. 3. Kus kasutatakse õlivärve? 4. Mida nimetatakse ehituses vesivärvideks? 5. Milleks kasutatakse lubivärvi? 6
kasutusse ka püsiva elukohana. Vanade ehitiste energiatõhususe parandamise lahenduste valikuvõimalused on väiksemad ja kitsendavaid tegureid on rohkem. See teeb renoveerimislahenduste väljatöötamise keerukamaks. Traditsioonilisi maaehitisi ehitatakse ümber, sageli üpris põhjalikult, kahjuks tihtipeale ka oskamatult, kasutades vanadele ehitistele sobimatuid materjale. Tihti on ümberehitused ja renoveerimistööd aga rikkunud puithoonete ehitusfüüsikalist toimimist ja sisekliimat. Ehitusfüüsika ja sisekliima osas võib välja tuua neli olulist muutust: oluliselt suurem veekasutus siseruumides; vanade ahjude ja pliitide asendamine uutega või uute keskküttesüsteemide kasutuselevõtt; seni aastaringi köetavate hoonete muutumine perioodiliselt köetavateks või talvel kütmata hooneteks; hoonete renoveerimine ja lisasoojustamine võib muuta (nii parandada kui ka halvendada)