CO2 Säilitus-põhikude – toitainete varude hoidla Algkude - taimekude pooldumisvõimelistest rakkudest, millest kujunevad kõik muud koed (püsikoed). Algkoe moodustavad o tipmine algkude, mille varal taim pikeneb, paikneb varre ja juure kasvukuhikuis; o külgmine algkude, mille varal tüve, okste ja juurte läbimõõt suureneb, paikneb koore all (kambium, mähk) 15. Mis on primaarne ja mis on sekundaarne säsikiir? Kas lehtpuudes võib esineda sekundaarseid säsikiiri. Primaarsed – ühendavad niine puiduga, ulatuvad säsini. Teisejärgulised ei ulatu säsini, on lühemad. 16. Millised funktsioonid on kevadpuidul, millised sügispuidul? Kevadpuit - on seesmine säsipoolne osa, mis tekib kasvuperioodi esimesel poolel (õhukeseseinalised rakud) ja täidab puus toitainete transpordifunktsioon Sügispuit - on väline koorepoolne osa, mis täidab mehaanilist funktsiooni
Sügispuidu trahheiidid paksuseinalised ja väikse siseruumiga. (mehaanilise tugevuse andmiseks). Puidukiud 60% lehtpuude puidu massist. Anda puidule mehhaanilist tuge. Puiduparenhüüm rakud varuainete talletamiseks. Lehtpuudel 2-15% massist, okaspuudel 1% Sooned ehk trahheed tüüpiline anatoomiline element lehtpuudel. (suured/väiksed). Säsikiired vee ja toitainete liikumine radiaalselt. Varuainete talletamiseks. Üherealine säsikiir Üks rida rakke mis moodustavad radiaalserea. Mitmerealine säsikiir ristlõikes riba mis, kõrvuti asuvad rakud. Laialsäsikiirel on üle viie rakkude rea. Vaigukäigud vajalikud vaigu eritamiseks ja kogumiseks. Poorid võimaldavad puidu radiaalsuunas vedelikke transportida. Puidu keemiline koostis tselluloos 40-50%, hemitselluloos (polüsahhariidid) 25-35%, ligniin (puitaine) 20-30%. Puidu põhimass koosneb orgaanilistest ühenditest. Koostisesse kuulub: 50% süsinikku, 43%
Puit võrdlemisi tihe (tihedus 0,61) ja kõva. 8. Mille poolest erineb vaigukäik ja vaigupesa? Vaigukäik - vaiguga täidetud vertikaalsete ja horisontaalsete kanalite süsteem puu kehas. Vaigupesa vaiguga täidetud läätsekujuline pesa aastarõngaste vahel. Väidetavalt tekib nn märtsipäikese mõjul, mis soojendab enneaegselt üles mingid tüve osad ja vastavalt ka koorealuse kambiumi. Kambiumi liiga varajase tegevusseäratamise tulemus on vaigupesa teke. 9. Mille poolest erineb säsikiir ja säsikordus? Säsikiired. Säsikiired koosnevad õhukeseseinalistest rakkudest, mis on orienteeritud radiaalselt. Ristlõigel nähtav nagu heledat läiget jooned. Säsikiired leiduvad kõikides puittaimedes. Säsikordus Mitmetel lehtpuuliikidel esineb pikilõigetel pruuni või kollase rakumassiga täidetud mitmesuunalisi kanaleid. Tegemist on levinud puidurikkega "Säsikordused", mis on alati tekkinud sest puidukahjurid (nn kasekärbes) kahjustavad kambiumi. 10
seintes on lihtsad ümmargused poorid. Sooned ehk trahheed · on tüüpiliseks anatoomiliseks elemendiks lehtpuude puidus · sooned moodustuvad pikkade vertikaalsete õhukeseseinaliste suure siseruumiga rakkude reast, mis on oma rõhtvaheseinad kas osaliselt või peaaegu täielikult kaotanud · suured sooned · väikesed sooned Sooned Säsikiired Säsikiirte nende kaudu toimub vee ja toitainete liikumine radiaalselt, nad on ka varuainete talletamiseks · Üherealine säsikiir koosneb ühest reast rakkudest, mis moodustavad radiaalse riba. Tangentsiaallõikes on säsikiir süstjas ja koosneb üksteise peale asetatud rakkude ridadest (2 ja rohkem), millede arvust oleneb säsikiire kõrgus. Radiaallõikes on säsikiir nähtav mitmesuguse kõrgusega lindina. · Mitmerealine säsikiir moodustab ristlõikes riba, mis koosneb mitmest kõrvuti asuvast rakkude reast; tangentsiaallõikes on säsikiir läätsjas, koosnedes mitmest rakkude reast nii rist- kui ka pikisihis
Kui ligniin on ladestunud, siis elava prosenhüümraku tsütoplasma (rakumahla) jäägid ja mineraalained ladestuvad raku sisepinnale vagulise kihina (W) ja rakk lõpetab elutegevuse. Parenhüümrakkude tsütoplasma jääb elavaks seni, kuni antud rakk asub maltspuidus ja hukub siis, kui rakk satub lülipuidu tsooni. 13. Kirjeldage okaspuidu mikroehitust ja peamisi rakutüüpe. Joonistage need. 1 – aastarõngas, 2 – säsikiir, 3 – vaigukäik, 4 – kevadtrahheiidid, 5 – sügistrahheiidid, 6 – koobaspoor, 7 – säsikiire lamavad trahheiidid, 8 – horisontaalne vaigukäik
*Maltspuit - välimine, heledam. *Teiskoor sisaldab samu rakutüüpe, mis primaarne niineosagi, kuid niinekiud ja sõeltorud asetsevad siin rühmiti. Kambium toodab vaheldumisi niinekiude ja sõeltorusid ning sõltub taimeliigist, mitu korda see suve jooksul vaheldub. Niinekimpude rühmi moodustub rohkem kui puidus aastarõngaid. Okaspuude floeem sisaldab ainult sõeltorusid ja floeemi põhikudet, saaterakke asendavad siin erilised albumiini sisaldavad rakud. Floeemi ulatuv säsikiir koosneb ainult elusatest rakkudest. *peale esisäsikiirte, mis algavad säsist ja uletuvad kooreni ,leidub teispuidus säsikiiri mille algus on säsist eeml,mõne aastarõnga sees. Need on teissäsikiired. Need tekivad sel teel , kui mõi kimbukambiumi rakk, mis seni tootis puitu ja niint hakkab valmistama parenhüümseid rakke. Säsikiirte tähtsus on selles , et neid mööda toimub puutüves ainete liikumine radiaalses suunas so puidust kooreosasse ja vastupidi.
Aastarõngad pole teiskoores nii selgelt eristunud kui teispuidus. Okaspuude floeem sisaldab ainult sõeltorusid ja floeemi põhikudet, saaterakke asendavad siin erilised albumiini sisaldavad rakud. Floeemi ulatuv säsikiir koosneb ainult elusatest rakkudest. Juhtkimpe üksteisest eraldavad säsikiired on teispuidus juhtkimpude poolt kokku surutud ning tunduvalt kitsamad kui üheaastases oksas. Juhtkimpudes võime
Seemnete ja viljade kestas. Juhtkude e. vaskulaarkude - juhib vee ja selles lahustunud ainete liikumist taime organite vahel ning annab taimele mehhaanilise tugevuse. a) floeemi kaudu toimub lahustunud orgaaniliste ainete transport b) ksüleem juhib vett ja selles lahustunud ioone Kõrgemate taimede kudede tüübid. Taimede juure ja varre ehitus. Juur-juure karvad,koor,endoderis,floeem, ksüleem Vars-Koor, floeem,kambrium, ksüleem,aastaring.säsi,säsikiir Primaarse ja sekundaarse rakukesta ehitus. Primaarse rakukesta-Happeline pektiin, tselluloosi kiud, ksüloos,galaktoos, fukoos, hemitselluloos Sekundaarse- tselluloosi fiibrid Kortikaalsete mikrotuubulite osa tselluloosi mikrokiudude orientatsiooni määramises. Taimeraku plasmodesmid. Endoplasmaatilise retiikulumi tuublid Taimeraku vakuooli funktsioonid. 1) säilitusorganell (toitained, jääkproduktid ja kahjulikud ained) 2) lüsosoom, s.t