Iga defekt põhjustab suure materjalikao. Spooni värvuse muutmiseks võidakse teda ka toonida. Mõne heledapuidulise liigi puhul sõltub värvus ka höövlipaku eeltöötluse kestusest. Spooni tootsid juba vanad egiptlased, kes kasutasid seda mööbli ja sarkofaagide valmistamiseks. Kooritud spoon Vineeri valmistamiseks kasutatakse spooni, mis kooritakse pideva lindina pöörlevalt ümarpakult. Nii saadakse kooritud spoon ehk treispoon. Puiduliigi valikul ei ole määravaks tema dekoratiivsus, vaid pigem ühtlane struktuur, hea töödeldavus ja mehhaanilised omadused. Lõikesuunast tingituna ei ole ka puidu tekstuur eriti dekoratiivne. Kooritud spooni valmistatakse peamiselt kasest, millest saadakse hele, ühtlase värvuse ja sileda pinnaga materjal. Eestis valmistatakse kooritud spooni ka haavast, mujal ka teistest tiheda ja ühtlase puiduga liikidest. Höövelspoon
Seened jagunevad: päris majaseen, valge ja kilejas majaseen. PUTUKAD Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Levinumad puidu kahjurid on kooreürask, toonesepp, laevaoherdi, Putukad kannavad edasi ka seene eoseid. PUIDUKAITSE Puidu kaitseks ilmastikutingimuste, kahjutite ja eoskahjustuste eest, samuti aga ka selleks, et tuua välja puidust valmistatud toodete parimaid omadusi, kasutatakse ehituslikke või keemilisi vahendeid. Ehituslik puidu kaitse seisneb puiduliigi hoolikas, keskkonnatingimustele vastavas valikus ja ka ehitada tuleb nii, et puidust konstruktsiooni niiskus ekspluatatsioonis ei ületaks 12-15%. Tuleb vältida rõhtsaid puitpindu, millele võib koguneda vesi ja puit imbuda. Kui see pole võimalik, tuleb kasutusele võtta keemilised abinõud. Antiseptikud jagunevad: 1.Veeslahustuvad antiseptikud 2.Õliantiseptikud 3.Antiseptilised pasad 4.Antiseptilised värvid
Mõne heledapuidulise liigi puhul sõltub värvus ka höövlipaku eeltöötluse kestusest. Tänapäeval toodetakse spooni peamiselt koorimine ja hööveldamise meetodil. Mõlemal juhul kasutatakse lõikamiseks pikka (vähemalt pakuga ühepikkust) nuga. 4 Kooritud spoon Spooni, mis kooritakse sobivas paksuses pideva lindina pöörlevalt ümarpakult nimetatakse spooni koorimiseks ehk treispooniks (sellest valmistatakse vineeri). Puiduliigi valikul ei ole määravaks tema dekoratiivsus, vaid pigem ühtlane struktuur, hea töödeldavus ja mehhaanilised omadused. Lõikesuunast tingituna ei ole ka puidu tekstuur eriti dekoratiivne. Kooritud spooni valmistatakse peamiselt kasest, millest saadakse hele, ühtlase värvuse ja sileda pinnaga materjal. Eestis valmistatakse kooritud spooni ka haavast, mujal ka teistest tiheda ja ühtlase puiduga liikidest. Höövelspoon
Tagab vee ja ainete transpordi. Tõstab võra kõrgele, et tagada ligipääs päikesele. Võra rohelistes osades toimub fotosüntees, et koguda toitaineid. Lehtedelt toimub vee aurustumine, et hoida puu temperatuur kontrolli all. 5. Kuidas toimub orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete ning vee liikumine puittaimedes? Maltspuidu osas läheb üles, niineosas läheb alla. 6. Kirjeldage puidu makroskoopilisi karakteristikuid ühe Eesti puiduliigi (valikuliselt: kuusk, mänd, kask, tamm, saar, lepp) näitel? Joonistage skeem õppejõult saadud puiduliigi näidise makroehituse kohta. Sügispuit on tumedam ja tihedam, tekib sügisest kevadeni, tagab puidus mehaanilise tugevuse. Kevadpuit on hele ja kergem, tekib kevadest sügiseni. Tihtipeale laiem ja säsipoolsem. Kevadpuit tagab toitainete transpordi (see toimub säsikiirtes). Säsikiired tagavad toitainete transpordi horisontaalselt, puu
Vineeri valmistamiseks kasutatakse spooni, mis kooritakse ringkoorimismasinas pideva lindina pöörlevalt ümarpakult ehk vineerinotilt mis on jäme, aurutatud ja koorimismasina mõõtmetele vastav puutüve osa. Vineerinott pannakse pöörlema ümber oma telje. Noti külgpinna vastu surutakse lai nuga, mis lõikab vineerinotist pideva 0,55-1,5 mm paksuse lindikujulise laastu. Nii saadakse kooritud spoon ehk treispoon mida kasutatakse peamiselt ristvineeri valmistamiseks. Puiduliigi valikul ei ole määravaks tema dekoratiivsus, vaid pigem ühtlane [struktuur], hea töödeldavus ja mehhaanilised omadused. Lõikesuunast tingituna ei ole ka puidu tekstuur eriti dekoratiivne.Ristvineer ehk vineer. See muudab endast kihilist materjali, mis on kokku liimitud 3 või enamasti üksteisega serviti asetatud spoonilehest.Vineerilehe kaardumise vältimiseks on tavaliselt kihtideära paaritu väljaarvatud juhtudel kui kokku on liimitud kaks paaritud nt 3 kihti.Valmistamine
Puidu vead ja kahjustused · Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimuse. · Levinumad puidu kahjurid on kooreürask (elab toores puus vahetult koore all), toonesepp (kuivas puidus), laevaoherid (vees). · Putukad kannavad edasi ka seene eoseid. · Puidu kaitsmisel kasutatakse ehituslike (konstruktiivseid meetodeid) keemilisi vahendeid. · Ehituslik puidu kaitse seisneb puiduliigi hoolikas, keskkonnatingimustele vastavas valikus ja ka ehitada tuleb nii, et puidust konstruktsiooni niiskus ekspluatatsioonis ei ületaks 12-15%. · Tuleb vältida rõhtsaid puitpindu, millele võib koguneda vesi ja puit imbuda. Kui see pole võimalik, tuleb kasutusele võtta keemilised abinõud. Puidukaitse · Keemiliste võtete korral töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega), mis peab rahuldama järgmisi nõudeid
puiduliikide eristamisel ja määramisel : Värvus Värvus on nägemisaisting, mis sõltub puidu pinnal peegelduva valgusvoo spektraalkoostisest. Põhjamaa puuliikidel on enamvähem ühetooniline värvus, ühtedel heledam, teistel tumedam. Seevastu troopika metsades kasvab väga erinevate värvustega puit (must, roheline, punane). Seepärast need puuliigid on kõrgelt hinnatud mööblitööstuses, kunsti- esemete ja muusikariistade valmistamisel. Puiduliigi määramisel värvuse järgi kasutatakse selleks spetsiaalselt valmistatud värvuse atlaseid, milledesse on koondatud ligikaudu 1000 värvitooni. Läige Läiget omavad ainult mõningad puuliigid. Läiget on parim näha radiaanlõikes, sest selles lõikes säsikiired võtavad enda alla lõike suurema pinna , st., et läige sõltub säsikiirtest. Siidjas läige on vahtral, hõbedane kasepuidus. Lõhn Lõhn tuleb puidule puidus sisalduvatest
pakkude hüdrotermiline töötlemine; pakkude koorimine; pakkude tükeldamine; 2.1.1. Pakkude hüdrotermiline töötlemine Hüdrotermiline töötlemine on vajalik selleks, et suurendada tema plastilisi omadusi. Põhiliseks hüdrotermilise töötlemise meetodiks on vees kuumutamine. Töötlemise kestvus määratakse tabelist eelnevalt valitud basseini vee ja õhu temperatuuri, puiduliigi ning pakkude läbimõõdu järgi. Antud projektis on pakud arvestatud kuni 50cm. Pakkude hüdrotermilise töötlemise kestvus basseinis vee temperatuuril 40 º C. Pakkude Töötlemise kestvus, tundi õhu temperatuuril, º C. läbimõõt, cm üle 0 0 kuni 10 -11 kuni 20 -21 kuni 30 -31 kuni 40 kuni 20 5 7 10 12 14
Tooraine ettevalmistus koosneb järgmistest tehnoloogilistest operatsioonidest: pakkude hüdrotermiline töötlemine; pakkude koorimine; pakkude tükeldamine; 2.1.1. Hüdrotermiline töötlemine on vajalik selleks, et suurendada tema plastilisi omadusi. Põhiliseks hüdrotermilise töötlemise meetodiks on vees kuumutamine. Töötlemise kestvus määratakse tabelist eelnevalt valitud basseini vee ja õhu temperatuuri, puiduliigi ning pakkude läbimõõdu järgi. Pakkude hüdrotermilise töötlemise kestvus basseinis vee temperatuuril 40 º C. Pakkude Töötlemise kestvus, tundi õhu temperatuuril, º C. läbimõõt, cm üle 0 0 kuni 10 -11 kuni 20 -21 kuni 30 -31 kuni 40 kuni 20 5 7 10 12 14 21 25 7 10 14 16 18
pakkude hüdrotermiline töötlemine; pakkude koorimine; pakkude tükeldamine; 2.1.1. Pakkude hüdrotermiline töötlemine Hüdrotermiline töötlemine on vajalik selleks, et suurendada tema plastilisi omadusi. Põhiliseks hüdrotermilise töötlemise meetodiks on vees kuumutamine. Töötlemise kestvus määratakse tabelist eelnevalt valitud basseini vee ja õhu temperatuuri, puiduliigi ning pakkude läbimõõdu järgi. Antud projektis on pakud arvestatud kuni 50cm. Pakkude hüdrotermilise töötlemise kestvus basseinis vee temperatuuril 40 º C. Pakkude Töötlemise kestvus, tundi õhu temperatuuril, º C. läbimõõt, cm üle 0 0 kuni –10 -11 kuni –20 -21 kuni –30 -31 kuni –40 kuni 20 5 7 10 12 14
kaltsiumkloriidist, veest jne. Võõp on pastataoline mass, mis võõbatakse 2-3mm kihina puidu pinnale. 2. IMMUTAMISMEETODITE LIIGITUS Kõigi immutusmeetodite puhul tuleb puit eelnevalt ette valmistada vastavalt immutamise meetodile. Ettevalmistusoperatsioonid on koorimine, kuivatamine, mehaaniline töötlemine ja torkimine. Mõned nendest operatsioonidest on vajalikud kõigi immutamisviiside korral, teised aga ainult kindla immutusviisi või kindla puiduliigi korral. Immutamise eesmärgiks on muuta puidu teatud omadusi, milleks võib olla lisaks bioloogilisele vastupidavusele ja tulekindlusele ka nt elektrijuhtivus, värvus, mehaanilised omadused jne. Olenevalt konkreetsest eesmärgist kasutatakse mitmesuguseid immutusaineid, mis erinevad nii oma füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest kui ka puidule avaldatava mõju poolest. 2.1. Puidu ettevalmistamine immutamiseks Puidu koorimine on vajalik teostada kõigi immutamisviiside korral
1.Puidu tihedus Tihedus on mahuühiku mass (materjali massi ja mahu suhe). Puidu tihedus sõltub puidu niiskusest. Põhilised tegurid mis määravad konkreetse puiduliigi tiheduse: OP-sügispuidu osakaal aastarõngastes LP- libriformikiu seinapaksuse ja välisdiameetri suhe Makrotihedus- puitaine mass puidu ruumalaühikus, arvestamata puidu anatoomiliste elementide erinevat ehitus (nt.tühimikke) Mikrotihedus- puitaine mass ühtse ehitusega anatoomilises elemendi ruumalaühikus. Ühe ja sama puuliigi tihedused erinevad sõltuvalt puidu geograafilisest päritolust, kasvukohast ning vegetatsiooniperioodi pikkusest antud regioonis.
maltspuidu välispoolset osa. • Süsihappegaasi assimilatsiooni tagajärjel lehtedes ja okastes tekkinud toitained juhitakse niine kaudu allapoole teistesse puu osadesse. • Niin asetseb korba ja kambiumi vahel. Sealt jaotatakse mahlad edasi risti tüve kulgevate radiaalsete kanalite – säsikiirte kaudu. 6. Kirjeldage puidu makroskoopilisi karakteristikuid (sügis-, kevadpuit, säsikiired, sooned jne.) ühe Eesti puiduliigi (valikuliselt: kuusk, mänd, kask, tamm, saar, lepp) näitel? Joonistage skeem õppejõult saadud puiduliigi näidise makroehituse kohta. Kuusk – üleminek kevadpuidust sügispuitu pikaldane ja raskesti eristatav. Välispuit lai, ei erine värvuse poolest küpspuidust. Lülipuit puudub. Vaigukäigud esinevad. Mänd – Lülipuit punakaspruun, selgesti kollakas- või punakasvalgest maltspuidust eristatav. Maltspuidus rohkem kui 25 aastarõngast
Kuusk 580,0 44,0 54,4 Kask 582,9 42,2 41,6 Haab 578,2 38,6 68,7 Puiduliikide värvuse skaala ulatub kollakasvalgest mustani. Mõne puiduliigi malts- ja lülipuidu vahel on selge värvuse erinevus (jalakas, saar), samas kuusel on seda raske eristada. Troopiliste puuliikide lülipuit on harilikult tumedama värvusega. Kõige enam varjeerub puiduliikides heledus. Värviheledus ühes ja samas puiduliigis võivad olla nii suured, et värvuse põhjal ei saa kindlat liiki määrata. Õhu ja päikese toimel suurem osa puiduliike tumeneb (nt mänd). Lepp on värskelt
Roos______________________________ 18 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Lehtpuidu salvestuskude koosneb lühikestest ja õhukeseseinalistest parenhüümrakkudest, mis säilitavad toitainete tagavara. Tüve põikisuunas kulgevad parenhüümrakke nimetatakse säsikiirteks. Säsikiired lehtpuidus jooksevad radiaalselt nagu okaspuiduski, kuid neil on tunduvalt suurem vormiküllus. Säsikiired omavad suurt tähtsust puiduliigi määramisel. Okaspuidus esinevad nad peamiselt üherealisena, lehtpuudel paiknevad aga mitme rea laiusena, paistes tangentsiaallõikes läätsekujuliste moodustistena. Joonis 33. Troopilised lehtpuud. Vasakul ja paremal rõngassooneline, keskel hajulisooneline lehtpuu 4.1 Kodumaised puuliigid Eestis levinuimad okaspuud on mänd, kuusk, lehis, kadakas ja jugapuu. Harilik mänd ja kuusk on tavalised metsapuud, kadakad kasvavad aga nii metsa all kui loodudel.
tekkimine tõi kaasa uhkema ja keerulisema tegumoega mööbli. Kui algsed toolid koosnesid vaid kolmest tahutud pulgast ja istumisalusest, siis kambrite tekkimisega muutusid toolid juba peeneks käsitööks. Mööblit on valmistatud eelkõige puidust. See on vastupidav materjal, mida on lihtne voolida ja kaunistada. Mööbli valmistamise oskuse kõrval on vähemalt sama tähtis puidu kvaliteet. Siinkohal mängib rolli nii puuliik, langetamise aeg, koht, kõla kui ka kuivatamise viis. Mõne puiduliigi õige kuivatamine võis kesta kuni 8 aastat. Eesti talumööbli revolutsioonilise arengu alguseks võib pidada 19. sajandit. Enne seda oli küll algupärane mööbel kasutusel, kuid alles 19. sajandil hakkasid levima tänapäevases mõistes voodid, kapid, lauad ja toolid. Talupoegade lihtne käsitöö hakkas asenduma tisleritööga. Ühtlasi tõi see kaasa rändava eluviisiga tislerite asendumise paiksete tisleritöökodadega. Riidekirstud
1.Tihedus- massi ja mahu suhe. Puidu tiheduse puhul mängib suurt rolli niiskussisaldus, tihedus võib erineva niiskuse korral suurtes piirides erineda. Ka ruumala tuleb mõõta täpselt, sest kuivades tõmbub puit kokku. Eristatakse absoluutset, keskmist, suhtelisttihedust. Absoluutne tihedus- pole ühegi liigi jaoks iseloomustav suurus, sest oleneb puu kasvukohast, -tingimustest ja võib erineda isegi ühe ja sama tüve eriotstes. Keskmine tihedus- loetakse iga puiduliigi iseloomustavaks suuruseks. Määramise aluseks on puidumassi standartniiskus (12%). Suhteline tihedus- iseloomustab osade puuliikide puitaine ebaühtlast jaotumist (nt sügisel on okaspuude, rõngass.puit tihedam, kui kevadel) Niiskus- puidus leiduv vesi protsendina tema massist. Olenevalt puidu liigist, kasvutingimustest, raieajast sisaldab puit vett: toorena 54-35%, poolkuivana 23- 18%, õhukuivana 18-12%, toakuivana 12-8%. Absoluutselt kuiva puitu- saab vaid laboratoorselt.
> Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. > Levinumad puidu kahjurid on kooreürask (elab toores puus vahetult koore all), toonesepp (kuivas puidus), laevaoherdi (vees). > Putukad kannavad edasi ka seene eoseid. > Puidu kaitseks ilmastikutingimuste, kahjurite ja eoskahjustuste eest, samuti aga ka selleks, et tuua välja puidust valmistatud omadusi, kasutatakse: > Ehituslikke või > Keemilisi vahendeid. > Ehituslik puidu kaitse seisneb puiduliigi hoolikas, keskkonnatingimustele vastavas valikus ja ka ehitada tuleb nii, et puidust konstruktsiooni niiskus ekspluatatsioonis ei ületaks 1215%. > Tuleb vältida rõhtsaid puitpindu, millele võib koguneda vesi ja puitu imbuda. Kui see pole võimalik , tuleb kasutusele võtta keemilised abinõud. Keemiliste võtete korral töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). <> Antiseptikud jagunevad: > veeslahustuvad antiseptikud, > õliantiseptikud,
.700 kg/m3 Tõmbetugevus pikikiudu 119 Mpa Kasutusalad: Väga väärtuslik puuliik Traditsiooniliselt hinnatud, mööblivalm, tooraine Kasutatakse nii täispuiduna kui spoonina Paadiehituses konstruktsioonmaterjalina tänu heale vastupanule mädanemisele. Puiduliikide määramine Igat puiduliiki iseloomustavad teatud tunnused, mis võimaldavad nende eristamist. Kasutatakse põhitunnuseid ja abitunnuseid. Puiduliigi määramise põhitunnused : Maltspuit on puidu heledam välimine osa, mis koosneb elusrakkudest Lülipuit on puidu tumedam sisemine osa koosneb surnud rakkudest. Liigid millel lülipuit esineb on lõlipuidulised, ülejäänud maltspuidulised. Aastarõngaste eristatavus ja kuju : Aastarõngas koosneb heledamast ja tumedamast osast ( kevadpuit ja sügispuit). Aastarõnga kuju võib olla korrapärased ringjooned või lainjad.
olekus (niiskus 0%). Tiheduse mõõtmine: ksülomeetriline viis stereomeetriline viis hüdrostaatiline viis Tiheduse järgi jagatakse puud: Sõltuvalt puidu tiheduste väärtustest, jagatakse puuliigid kolme gruppi 12 % niiskussisalduse juures: · kerged puuliigid tihedusega kuni 540 kg/m3; · keskmised puuliigid tihedus 550...740 kg/m3; · rasked puuliigid tihedusega üle 750 kg/m3. Vaadeldes aga paarikümne enam levinuma puiduliigi tihedust skaalal jaotustega 0 kuni 1,5 g/cm³ selgub, et kõik kohalikud puidu- liigid jäävad antud skaalal 0,45 ja 0,75 g/cm³ vahele. Millest sõltub tihedus? · kasvukoht · kus tüve osas · vanusest · niiskusest Niiskussisalduse suurenemine puidus suurendab tema tihedust. Puidu niiskumisel kuni kiuseina küllastuspunktini (30 %), suureneb puidu tihedus aeglaselt. Kuid kui niiskus ületab kiuseina küllastuspunkti, siis hakkab puidu tihedus
Seened jagunevad: päris majaseen, valge ja kilejas majaseen. PUTUKAD Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Levinumad puidu kahjurid on kooreürask, toonesepp, laevaoherdi, Putukad kannavad edasi ka seene eoseid. PUIDUKAITSE Puidu kaitseks ilmastikutingimuste, kahjutite ja eoskahjustuste eest, samuti aga ka selleks, et tuua välja puidust valmistatud toodete parimaid omadusi, kasutatakse ehituslikke või keemilisi vahendeid. Ehituslik puidu kaitse seisneb puiduliigi hoolikas, keskkonnatingimustele vastavas valikus ja ka ehitada tuleb nii, et puidust konstruktsiooni niiskus ekspluatatsioonis ei ületaks 12-15%. Tuleb vältida rõhtsaid puitpindu, millele võib koguneda vesi ja puit imbuda. Kui see pole võimalik, tuleb kasutusele võtta keemilised abinõud. Antiseptikud jagunevad: 1.Veeslahustuvad antiseptikud 2.Õliantiseptikud 3.Antiseptilised pasad 4.Antiseptilised värvid
annaabi.ee 
