Kõvaketta lugemispea mootor Timmo Liiva ja Toomas Raud 2009 Kuidas siis töötab kõvaketas üldse? Kui mõni suvaline programm pöördub kõvaketta poole, tehakse operatsioonisüsteemi, BIOSi ning spetsiaalsete draiverite abil kindlaks, millist osa kettal on vaja lugeda ning pöördutakse kõvaketta kontrollprogrammi poole (stiilis: cylinder, head, sector). Kontrollprogramm vaatab kõigepealt kõvaketta puhvrisse (kui informatsioon on seal, edastab kontroller vajalikud andmed koheselt). Kui kõvaketas on voolusäästlikuse huvides välja lülitatud, paneb kontroller ta uuesti pöörlema. Seejärel tõlgib kontroller loogilise aadressi vastavalt kõvakettale füüsiliseks aadressiks ning juhib lugemispead vastavale kohale. Seejärel loetakse andmed kettalt puhvrisse ning sealt edasi operatiivmälusse, kus nad programmile kättesaadavad peaksid olema. Lugemispead
andmed), E W (viib käsu täide), (kirjutab tulemuse kusile), kusjuures käsud ei alusta ühel ajal, vaid (nagu jooniselt näha) hakkab esimene käsk toimetama ja teised tulevad järele. Iga käsu järel aga saadud andmed salvestatakse vastavasse puhvrisse ehk F B1, D B2, E B3 ja WB4 . Samas ei ole meil ideaalne maailm haha ja vahepeal läheb mingil käsul midagi untsu, et ta ühe taktiga ei saa oma asja lõpuni teha. Seetõttu peavad teised käsud ootama, kuni too käsk oma asjaga hakkama saab
RNaas lagundab RNA rakkudes. 11. Millist tüüpi restriktaase kasutame? tüüp 2 - lõike- ja seondumissait kattuvad. Lõikavad vaid dsDNA-d (ainult ds lineariseerub, ss jääb tsirkulaarseks - tsirkulaarne jookseb geelil kiiremini - saab neid eristada). Tunneb ära 6-nukleotiidilise järjestuse GAATTC. Vajab tööks Mg ++. Lõigatud otsad jäävad üheahelaliseks (aka. kleepuvad otsad). 12. Miks ei või geeli vette teha vaid peab puhvrisse panema? Agaroosgeel peab olema tehtud puhvrisse, sest kui seda jooksutada ka puhvris ja kui geel on tehtud vette, siis Tris puhver tõmbab geelist vee välja. Tagab stabiilse pH. Oluline, sest DNA/RNA laeng sõltub keskkonna pH-st. 13, Miks kasutatakse laadimispuhvrit ja mis on see tavaliselt? DNA proovide kandmisks geelile kasutatakse laadimispuhvrit, mis sisaldab glütserooli. Proov vajub kaevukese põhja. 13. Miks sisaldab puhver ka etiidiumbromiidi? Selleks, et hiljem visualiseerida DNA froees UV-valguses (254 nm). 14
piirjooni saab esitada kaardi mõõtkava muutmisel samasugusena või mitte. 4. Vahemaa näitajad (distance measures): Distantsi punktide, joonte ja polügoonide vahel saab hinnata mitut moodi. Võimalusteks antud vahemaid hinnata on lühima ristsirge vahemaana või eukleidilise vahemaana punktide, joonte või polügoonide vahel. Mõlemil juhul on võimalik vahemaad arvutada ainult kolmel erineval moel. Nendeks on vahemaa punktist punkti, vahemaa punkti puhvrist punkti puhvrisse ja vahemaa punktide puhvri vahel. Puhvri all on mõeldud antud juhul objekti reaalse asukoha ja kaardile märgitud objekti sümboli suuruse erinevust. Antud piiritlustega saab määrata, kas generaliseerimise probleem esineb tulenevalt sellest, kas objektid ja nende sümbolid on kaardi mõõtkava muutmisel kooskõlas või on nende vahel tekkinud mingisugune konflikt. 5. Gestalt näitajad (gestalt measures): Antud näitajate all peetakse silmas sulgumist, jätku,
Suure määramatusega keskkonnas on mõnikord otstarbekas fikseerida klienditellimuse täitmise kestus alates tellimuse saamisest. x Puhver on tähtsuse järgi reastatud, ootel tööde ja tellimuste kogum protsessi mingis osas. Puhvris ootel olevatele töödele tuleb anda teostamise järjekord ehk prioriteet. x Nöör on info edastamise ja protsessi juhtimise süsteem, mis tagab kogu süsteemi allutatuse piirangule. Antud juhul annab see teada, millisesse protsessi ossa (puhvrisse) on tekkinud kiirete ootel tööde kuhjumine või kus on puhvri sisu vähenenud normaalse piirini. 11. Kas õige või vale (märkige Õ või V, kui vale, siis parandage). (8p) x LEAN mõtteviisile ja sellest lähtuvale juhtimise pandi alus toiduainetööstuses. (V Toyotas) x Wilsoni valemiga leitakse matemaatiliselt parim lähiaja nõudluse prognoos. (V optimaalseim tellimiskogus)
Puhvrid võivad olla erineva materialiseerituse astmega (read arvutiekraanil, paberile trükitud töökorraldused, füüsiline kaup mis ootab töötlemist). Puhvris ootel olevatele töödele tuleb anda teostamise järjekord ehk prioriteet. Tähtsuse järjekorda tuleb teatud aja möödudes üle vaadata ja vajadusel muuta. Nöör on info edastamise ja protsessi juhtimise süsteem, mis tagab kogu süsteemi allutatuse piirangule. Antud juhul annab see teada, millisesse protsessi ossa (puhvrisse) on tekkinud kiirete ootel tööde kuhjumine või kus on puhvri sisu vähenenud normaalse piirini. Samuti annab nöör teada tellimuste ja selle osade tähtsusest. (Piirangute teooria põhimõtete rakendamine) Tänaseks on Piirangute teooria arenenud tootmise temaatikast kaugemale ning on võimeline praeguseks andma praktilisi lahendusi kõikide oluliste lülide jaoks majandusettevõtete toimeahelas. Lahendused on välja töötatud reaalsetes ettevõtetes (Ford,
saamiseks vajalikust jagamistegurist ning tekkida võivast veast. Kuna andmete edastus toimub protsessorist sõltumata ja oluliselt aeglasemalt, tuleb enne saatmist veenduda, et liides on valmis uut sõna edastama. Selleks tuleb jälgida saatepuhvri valmisoleku olekubitti, mis näitab, kas sinna võib saatmiseks uue sõna kirjutada või mitte. Kui mikrokontroller käivitada, on see luba vaikimisi kohe olemas. Niipea kui sõna on saadetud ja puhvrisse pole uut sõna saatmiseks kirjutatud, muudetakse saatmise õnnestumise olekubitt kõrgeks. Watchdog Watchdog on mikrokontrollerites levinud lahendus. Igasugustes väikestes kivides, pultides jms kohtades. Andes nii neile suure töökindluse. Paljud emaplaadid on varustatud spetsiaalse kiibiga mida saab seadistada tegema masinale restardi kui OS pole talle endast mõni aeg märka andnud. Täpsemalt toimib see nõnda, et kiibis
Töö kirjutamisel kasutati ja kinnistati ka arvutivõrkude aines omandatud teadmisi. 1. VEEBIÜLEKANDED 1.1. Ajaloost Esmakordselt kirjeldati ja esitleti veebiülekannet 1989. aastal USA-s Brian Raila poolt. Kontseptsioon: kuulaja/vaataja ei pea tervet sisu korraga alla laadima, vaid teeb seda osade kaupa. Ta kasutas terminit buffered media (puhvermeedia)- meedia algust hoitakse mälupuhvris ja esitatakse samal ajal kui toimub järgnevate osade allalaadimine, mis omakorda laetakse puhvrisse oma järjekorda ootama. Koostöös James Paschettoga loodi esimene töötav prototüüp, mida demonstreeriti 1995 aasta oktoobris Montreaux-s (Sveits), kuid näiteks juba 1993 alustas firma Visual Data teenuse Hotelview pakkumist: klientidele näidati 2- minutilisi videosid paljude maailma hotellide pakutavaga. (Wikipedia, 2010) 1996. aastal lasi tollane Progressive Networks, nüüdne RealNetworks, välja esimese Real Playeri, esialgu vaid audiofailide online kuulamiseks
see oleks suures osas ioniseeritud. 41.Kapillaartsoonelektroforeesi põhimõte Kõige enam kasutust leidnud elektroforeesi liik. Toimub kvartstorus, kus ioonid migreeruvad puhvris elektrivälja mõjul katoodi poole. Kõigepealt migreeruvad katoodid, siis neutraalsed ühendid ja siis anioonid. Saab lahustada ainult puhvris dissotsieeruvaid ühendeid. 42. Mitsellaarne elektrokineetiline kromatograafia põhimõte Saab lahutada neutraalseid ühendeid. Puhvrisse lisatakse pindaktiivseid aineid teatud kontsentratsioonis nn. Kriitiline mitsellaarne konts. Selle kontsi juures moodustuvad pindaktiivse aine molekulid mitselle. Hüdrofoobne saba on orienteeritud mitselli tsentrisse, negatiivne ioonrühm - väljaspoole. Tekkiv mitsell on negatiivselt laetud. Lahutamise käigus jaotuvad analüüdi neutraalsed molekulid mitsellide ja puhvri vahel. 43. Kapillaargeelektroforeesi põhimõte Kasutatakse DNA ja RNA fragmentide lahutamiseks
puhverdatavaid andmeid sessioonide vahel mälus. Näiteks kui laetakse andmebaasist mingeid andmeid, siis on mugav säilitada neid järgmiste lehe vaatajate jaoks juba mälus - nii pole vaja kalleid andmebaasipäringuid nende andmete kehtivusaja jooksul teha. Google App Engine kasutab modifitseeritud Memcached versiooni nimega Memcache. Selle kasutamiseks tuleb sisse laadida memcache teek. from google.appengine.api import memcache Memcache puhvrisse saab panna kiireks laadimiseks suvalisi objekte, sealhulgas ka näiteks andmebaasi päringuobjekte. sisu = memcache.get("sisu") if sisu is None: sisu = Tekstid.get_by_key_name("sisu") memcache.set("sisu", sisu) Näiteprogrammis üritatakse memcache puhvrist laadida objekti nimega sisu. Juhul kui see ei õnnestu, laetakse vastav objekt andmebaasist ning lisatakse järgmise korra jaoks memcache puhvrisse
Võrgus avaldatud materjalid on seaduse kohaselt autoriõiguse subjektid. Samas, nagu juba mainitud, ei saa kaitsta ideid ja meetodeid - keegi ei keela teistel loomast samadel ideedel baseeruvat või sarnast asja. Kogu Interneti areng ja ka häkkerikultuur baseerubki sellisel üksteise parandamisel - samas senise autoriõiguse raamides vaadelduna on seis üpris segane. Üks näide - kui oleme juba maininud, et veebilugemisel toimub tegelikult kopeeerimine ehk siis salvestamine brauseri puhvrisse, siis väga sageli on selles protsessis veel üks osaline - teenusepakkuja või ka muu server, mis kasutab vahesalvestust ehk proxy't. USA-s on selles vallas siiamaani segane seis. Lisaks kõigele muule tekitab teenusepakkuja- poolne proxy veel ühe probleemi - vahemälus olev koopia ei pruugi enam vastata originaalile. Suurema osa veebilehtede puhul pole see eriline häda, küll aga võib seda olla kiirelt muutuva äriinfo (näiteks börsiandmed) sedalaadi aegumine.
Mis juhtub, kui seda PCRi produktile enne geelile pipeteerimist üldse ei lisata? Ei tohiks nagu midagi juhtuda. Kui me puhvrit üldse ei lisa, siis ei näe pärast oma DNA bände ja seda on algselt raksem hambasse pipeteerida. DNA võib hambast välja voolata. Mis juhtub migreeruva DNA-ga, kui elektroforees „ununeb“ jooksma mitmeks tunniks? Kus on DNA? Mida kauem hoidad, seda kaugemale DNA liigub. Lõpuks meil ei ole geelis enam DNAd näha, sest DNA läheb puhvrisse. Praktiline töö nr.4: DNA puhastamine agaroosgeelist Eesmärk: Huvipakkuva PCR produkti väljapuhastamine geelist. Materjalid: Võimalikult täpselt Agaroosgeeli tükk DNA Meile huvipakkuv DNA välja lõigatud fragmendiga fragment (0,15g) 450 µl ADB puhver Kõrge soolakonsentratrsioon ja sobilik pH, et DNA seonduks SiO2’le.
meid huvitab. Esiteks peame geelis olevad nukleiinhapped kätte saama nii, et nad oleksid endiselt üksteisest separeeritud. Selleks saame võtta selle geeli ja panna sellel ühe lehe filtri, nailonist (mis seob hästi nukleiinhappeid). Nukleiinhapped liiguvad geelist välja ja jäävad filtrisse kinni (seda vedeliku geelist läbijuhtimisel). Filtri külge jäänud nukleiinhapped on nüüd üksteisest separeeritud ja tahkel kandjal. Nüüd paneme filtri mingisugusesse puhvrisse (vedelikku), kuhul lisame otsitvale järjestusele komplementaarseid nukleiinhappeahelaid. Lisatud komplementaarsed ahelad on kuidagi eelnevalt katseklaasis märgistatud. Kui märgistatudud ahelad vedelas puhvris hulpides leiavad komplementaarse otsitava ahela, siis jääb see sinna kohale filtrile kinni. Võtame filtri lahusest välja ja peseme puhtaks ja paneme peale rüntgenfilmi ja ilmneb soovitud band
valemiga Mitterekursiivse filtri üheks sageli kasutatavaks variandiks on kaalumata libiseva keskmise filter (ingl unweighted moving average filter), mida sageli nimetatakse ka lihtsalt libiseva keskmise filtriks. Seda võib lugeda keskmist väärtust arvutava filtri edasiarenduseks ning kirjeldada valemiga Mõõtetulemuste arv, mille keskmist väärtust arvutab filter, on n. Filtri töö käigus need mõõtetulemused sisestatakse puhvrisse, mida nimetatakse FIFO (ingl First In First Out). FIFO-puhvri põhimõte seisneb selles, et arvuti mälus eraldatud mälupesade gruppi esimesena sisestatav numbriline väärtus väljastatakse sellest samuti esimesena. Selline filter on väga lihtne ja sobib hästi olukorras, kus on vajalik andmete filtreerimine suure kiirusega. 23. Põhilised materjalid, mida kasutatakse takistustermomeetrite (RTD) valmistamisel Takistustermomeetrid [8, 16, 33, 35, 42, 45, 81, 82, 83, 84]
taktsageduse frondiga kasutades 2-bitist andmepuhvrit. DDR2 SDRAM - selle edasiarenduse puhul suurendati puhvrit 4-bitiseks ja tõsteti mälu välist takti, mis võimaldas lugeda 4 korda kiiremini andmeid kui mälu sisemine takt. Samuti alandati mälu toitepinget 1,8V'ni, mis omakorda võimaldas vähendada mälu voolutarvet. DDR3 SDRAM - vähenes voolutarve ja toitepinge, puhvrid 8-bitised, mis võimaldab lugeda mälusiinilt andmeid järjest puhvrisse 8 korda kiiremini mälu sisemisest taktsagedusest. RDRAM (Rambus DRAM) - see on tänaseks juba praktiliselt unustatud mälutehnoloogia, mis tuli uuenduslikuna kasutusse paralleelselt esimeste DDR mäludega. Sellel mälul oli vaikimisi sisseehitatud kahekanaliline andmevahetus ja kõrgemad taktsagedused. Samas oli selle tehnoloogia probleemiks kõrge hind, mälude jahutusprobleemid ja litsentsitasu nõue, mistõttu soodsam DDR mälutehnoloogia jäi võitjaks.
· Juhuslikud failinimed -- kas ikka juhuslikud? · Lukustamine -- vahend sünkroniseerimiseks, enamasti sõbralike osapoolte vahel Puhvri ületäitumine · Puhvri ületäitumine (buffer overflow) -- üks levinumaid turvaprobleeme programmides · Juba Morrise Interneti-uss kasutas sellist auku aastal 1988 · Von Neumanni arhitektuur: programm ja andmed on samamoodi samasuguses mälus · Lohakas programmeerija ei kontrolli, kas andmed reaalselt puhvrisse mahuvad · Kirjutatakse üle mälu puhvri järelt · Pinus asuvate puhvrite puhul soditakse ära pinu ja muudetakse tagasipöördumisaadress · Ka 1-baidist puhvri ületäitumist on turvaauguna ära kasutatud! SQL süstimine · SQL -- andmebaasipäringute keel, tihti kasutusel ka veebirakendustes · Oma metamärgid, mis tuleb välja filtreerida · SQL manipuleerimise näide: "SELECT password FROM people WHERE name='"+$name+"'" Mis saab, kui $name="a'; DROP TABLE people; --" ?
on täis ja ära saadetud. Aknast paremal on need paketid, mida ei tohi puutuda, sest vastuvõtja puhver on määratud akna suurusega. Go-back-n kasutab kumulatiivset kviitungit. Go-back-n omapära on veel selles, et vastuvõtja poole pealt võtab ta pakette vastu ainult õiges järjekorras ja kui tulevad paketid vales järjekorras, siis neid ignoreeritakse. Kui pakett tuleb selline nagu ta ootab, siis ta paneb selle puhvrisse ja kui tuleb see mida ta ei oota, siis ta viskab selle paketi ära. See teeb vastuvõtja funktsiooni lihtsamaks, sest vastuvõtjal on vaja teada ainult ühte järjekorranumbrit ehk seda numbrit, mida ta ootab. Saatja poolel Rakenduse käest tulevad andmed ja kui järjekorranumber mahub aknasse, siis ta formeerib paketi, paneb andmeosa sisse, kontrollkoodi sisse ja saadab selle paketi teele. Ta paneb kella käima siis, kui saadab kõige esimese paketi
if (oCacheVar != null){ // info on Caches ning kasutame seda Label1.Text = (string)oCacheVar; } else { // infot ei ole Caches seega otsime info kusagilt mujalt // lisaks kasutamisele salvestame selle ka Cachesse String jutt = "Mingi väärtus"; Cache["CacheMuutujaNimi"] = jutt; Label1.Text = jutt; } Veebilehtede puhverdamine (OutputCache atribute) Lisaks oma info puhverdamisele on võimalik puhvrisse salvestada ka renderdatud veebilehti. Veebilehtede puhverdamine tõstab oluliselt veebirakenduse jõudlust, kuna raamistik ei pea neid lehti uuesti genereerima, vaid saab kasutada varem loodut. Samas tuleb selle meetodiga olla äärmiselt ettevaatlik, kuna puhverdamine tähendab, et uut infot lehele ei tule. Seega ei tohiks seda kasutada kiiresti muutuvat infot sisaldavate lehtede peal. Puhverdamiseks tuleb veebilehe .aspx faili või ka kasutaja kontrolli ascx algusesse lisada
Windowsi koosseisus on utiliit Checkdisk, mille abil saab ketta füüsilisi vigu leida. UNIX-tüüpi süsteemides on selleks otstarbeks käsk fsck. Mõ- ned tarkvaratootjad (näiteks Symantec) pakuvad samuti kettakontrolli utiliite. Loogilised vead on seotud kettale kirjutamise iseärasustega. Nimelt, kui rakendustarkvara annab faili salvestamise korralduse, ei pruugi operatsioonisüsteem seda kohe täita, selle ase- mel võib süsteem paigutada salvestatavad andmed puhvrisse ja tegeliku kettale kirjutamise alles hiljem läbi viia. Kui nüüd vahepeal toide kaob ning andmed on kettale kirjutamata jää- nud või osaliselt kirjutatud, võib failisüsteem olla mitteterviklikus seisus (näiteks ei ole koos- kõlas faili suurus ja selle poolt hõivatavate klastrite7 arv; kettal on klastreid, mis ei kuulu ühelegi failile vmt.). Failisüsteemi mitteterviklikust seisust väljatoomiseks tuleb failide suu-
rakendusele teada andma, et selline sõnum on ja siis ootama rakenduselt vastust et kõik on ok ja võib ühenduse lõpetada. 21. TCP töökindel andmeedastus Segmendid võivad tulla suvalises järjekorras kohale, aga kõik on nummerdatud. TCP nummedab baite. Millal uuesti saadetakse? ● Segment sai transpordi käigus viga ● Segment ei jõua üldse kohale ● Saatja ei tea, et midagi valesti läks ● Igale paketile ei pea kviitungeid saatma, puhvrisse jäävad augud sisse ● Kui tuleb timeout ACKe oodates, siis saadetakse uuesti Baitide nummerdamise loogika - Andmete saatmisel on esimese baidi nr (sequence) Kviitungil on nr, mida me järgmisena ootame (ACK) Ehitab IP mitte eriti töökindla protokolli peale töökindla andmevahetuse, kasutab kumulatiivseid kviitungeid. Kordussaatmise käivitab timeout/duplikaat ACK. Saatja poolt vaadatuna - Loo segment seq #, saada ära ja pane taimer käima. Kui tuleb
Tajul on nii absoluutsed kui ka suhtelised piirid. Absoluutsed piirid tähendavad stiimulite kõige suuremaid või väiksemaid tajutavaid väärtusi, suhtelised piirid aga stiimuli väärtuste minimaalsemaid muutusi, mida tajusüsteem on võimeline märkama. Inimene ei taju enamasti absoluutseid suurusi, vaid eelkõige suuruste omavahelisis suhteid. 1. Filtri teooria (Broadbent, 1958): 1. Samal ajal esitatud stiimulid sensoorsesse puhvrisse 2.Füüsiliste omaduste alusel üks läbib filtri. 3.Lühiajalise mälu maht piiratud. 2. Nõrgenemise teooria (Treisman, 1964): Informatsioon, millele TP ei pöörata, nõrgeneb. Töötlus: 1). füüsilised omadused, 2). tähendus. 3. Hilise selektsiooni teooria (Deutsch &Deutsch, 1963): Kõiki stiimuleid töödeldakse mingil määral, kõige olulisem määrab vastuse 4. Tsentraalse mahu teooria – sooritusvõime sõltub nõudmistest ja ressurssidest.
if (oCacheVar != null){ // info on Caches ning kasutame seda Label1.Text = (string)oCacheVar; } else { // infot ei ole Caches seega otsime info kusagilt mujalt // lisaks kasutamisele salvestame selle ka Cachesse String jutt = "Mingi väärtus"; Cache["CacheMuutujaNimi"] = jutt; Label1.Text = jutt; } Veebilehtede puhverdamine (OutputCache atribute) Lisaks oma info puhverdamisele on võimalik puhvrisse salvestada ka renderdatud veebilehti. Veebilehtede puhverdamine tõstab oluliselt veebirakenduse jõudlust, kuna raamistik ei pea neid lehti uuesti genereerima, vaid saab kasutada varem loodut. Samas tuleb selle meetodiga olla äärmiselt ettevaatlik, kuna puhverdamine tähendab, et uut infot lehele ei tule. Seega ei tohiks seda kasutada kiiresti muutuvat infot sisaldavate lehtede peal. Puhverdamiseks tuleb veebilehe .aspx faili või ka kasutaja kontrolli ascx algusesse lisada
neid lisada kahevalentsete metalliioonide lahusesse. Sellised metallioonid on: Cs+, Na+, Li+, K+ ja Rb+ Puhvris tuleb leida konkreetse liigi jaoks optimaalne metalliioonide kontsentratsioon, sest nii madalamal kui ka kõrgemal kontsentratsioonil optimaalsest vähendavad metallioonid transformatsiooniefektiivsust. E. coli transformatsiooni puhul peetakse optimaalseks 10 mM Ca 2+ ja 40 mM Mn2+. Nõrgalt happeline puhver soodustab transformatsiooni. Soodustab ka DMSO lisamine puhvrisse. Keemilise transformatsiooni puhul järgneb rakkude töötlemine kõrge temperatuuriimpulsiga, mille ajal arvatavasti tekivad rakukesta mikropoorid ning DNA transporditakse aktiivselt rakku. E. coli transformatsiooni ajal hoitakse rakke 37 42 kraadi juures 0,5 3 minutit. Optimaalseks peetakse 42 kraadi ja 0,5 minutit. Temperatuurisokile järgneb rakkude hoidmine 2-5 minutit jääl ning kasvatamine rikkal söötmel kasvuks temperatuurioptimumi juures.
annaabi.ee 
