kaunistamiseks. Kahjuriteks teod ja nälkjad Paljundatatakse terve hooaja jooksul tütartaimedega. Noorendamiseks tuleb vanad taimed välja katkuda ja uued taimed asemele istutada. Istutamise vahekaugus 20 cm, põõsaste all, veekogude kallastel. Sortidest ,,Burguny Glow", ,,Multicolor", ,,Arctic Fox, ,,Pink Elf", ,,Black Skallop" NB! kiire kasv, hea pinnakatte taim, tahab piiramist Kortsleht (Alchemilla sapp ) Levinud Euraasia lähisriikudes. Puhmik lehed 10-40 cm, õisikutega varred kuni 60 cm,, laiuv, roomav, madal taim. Umbes 300 liiki, neist Eestis 23 liiki. Kasvukohana sobib valge ja päikeseline koht kui ka poolvari, kasvab niitudel, heinamaadel, kodumurus Mullaks sobib parasniiske ja viljakas muld (nt heinamaa) nii happeline kui aluseline aiamuld, huumusrikas liivmuld Õitseb mai-juuli, õied valge, kollaka ja helerohelise värvusega, lehed suvehaljad, ümarad, 5...7 hõlmaga, hallikasrohelised
· Hea meetaim · Õisikud säilivad kuivatades kaua Douglasi leeklil Phlox douglasii Douglasi leeklil Phlox douglasii · Mõned sordid: 'Crackerjack`, 'Daniel´s Cushion' · Kõrgus 10cm. · Õitseb mai-juuni, õied enamasti roosakad. · Kasvab padjanditena. Lehed hallikad. · Sobib kuivem tavaline aiamuld. · Kasutada kiviktaimlas. Varjutada otsese kevadpäikese eest. Faasseni naistenõges Nepeta x faassenii · Kõrgus 25-60cm. Laiuv puhmik. · Õied väikesed, lillakassinised. Õitseb juunist septembrini. · Lehed hallikasrohelised, lõhnavad. · Kasvukoht: päikeseline kuni kergelt varjuline, kuiv kuni parasniiske vett hästi läbilaskev aiamuld. · Pärast õitsemist tagasi lõigata. Hall nelk Dianthus gratianopolitanus Hall nelk Dianthus gratianopolitanus · Mõned sordid: 'Candy Floss'®, 'Firestar'® 'Morning Star'®, 'Mystic Star'®, 'Red Dwarf'®
Kasutamine haljastuses: rühmadena alpiaedadesse, lõikelill, ääristaim Joonis 8. Amellaster (http://y.delfi.ee/orig/129929/9862715_WbSLXG.jpeg; http://www.naturephoto-cz.eu/pic/bilek/gorska-nebina-0407.jpg) 12 Joonis 9. Amellaster 13 Astilbe (Astilbe) Konkreetne liik: hiina astilbe (Astilbe chinesis) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 100 cm Taime välislaadi kirjeldus: püstine, puhmik Lehed: õhulised, suured rohelised lehed Õied või õisikud: rikkalik õitseja, õied vaarikpunased, roosad ja valged, väikesed Õitsemine: august-september Liigi eritunnused: ei vaja ümberistutamist; juuresüsteem pindmine, talvekindel Kasvukoha nõuded: niiskuslembene, kuid talub ka põuda; päikesepaisteline, kuid kasvab ka varjus; mulla suhtes vähenõudlikud, kuid eelistavad kobestatud ja toitaineterikast mulda
perennials.com/plants/asarum-europaeum.html. 04.08.2013. Seemnemaailm. Harilik metspipar Asarum europaeum. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=9631. 04.08.2013. Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. (Harilik) metspipar. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/mpipar2.htm. 04.08.2013. 1.4 Aster (Aster) Konkreetne liik: alpi aster (Aster alpinus) (joon. 7, joon.8) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 20-30 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuv puhmik. Lehed: rohelised, piklikud. Õied või õisikud: korvõisik. Värvus varieerub valgest tumelillani. Õitseb mai algusest juuni lõpuni. Liigi eritunnused: esineb mitmeid haigusi. Põõsast tuleb pidevalt harvendada. Talvekindel. Kasvukoha nõuded: vett läbi laskev muld ja päikseline kasvukoht. Üsna vähenõudlik. Kasutamine haljastuses: kiviktaimlates, kuivmüüridel, püsilillepeenras, äärislillena. Joonis 7. Alpi aster (http://www.plantes-shopping.fr/articles/aster-alpinus.html)
Üsna vähenõudlik. Kasutamine haljastuses: kiviktaimlates, kuivmüüridel, püsilillepeenras, äärislillena. Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/8 http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=3237 http://www.helga.ee/est/taimeaed---hinnakiri/6/aster-alpinus-alpi-aster-46 1.5 Astilbe(Astilbe) Konkreetne liik: Arendsi astilbe( Astilbe Arendsii) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 80...100 cm Taime välislaadi kirjeldus: kõrgekasvuline, tihe püstine puhmik Lehed: Lehed on tumerohelised, pealtpoolt läikivad Õied või õisikud: õitseb juuli-september, Õied suurtes õisikutes, rikkalik õietoonide valik Liigi eritunnused: eestis kõige rohkem levinum sort Kasvukoha nõuded: Niiske, jahe, huumusrikas ja happeline muld. Poolvari või vari. Kasutamine haljastuses: ilutaimena, vabakujulise rühmana veekogu äärde. Kasutatud kirjandus: http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=966 http://plantest.eu/epood/liigikirjeldus-astilbe http://juhanipuukool
enam kõrvalvõrset nähtav. Seejärel võib kõrsumine ka juba varasemalt alata. Mis täpselt toimub võrsumisfaasis? Taimel kujunevad välja võrsed ja lisajuured (narmasjuurestik). Need omakorda saavad alguse võrsumissõlmest. Võrsumissõlm paikneb 1…2 cm sügavusel. Võrsumissõlm on taimel väga oluline organ, selle viga saamisel taim hukkub. Võrsumise lõpuks on ühest külvatud seemnest kujunenud puhmik. Uued võrsed võivad hakata kasvama külgvõrse alusel moodustunud sõlmedest. Kõrsumise ja loomise faasis võivad jätkuda ka järelvõrsed/hilisvõrsed. Faasi lõpupoole kujuneb võrsumissõlme peal välja ka peaalge. Taime olulised osad võrsumisfaasil Kasutatud kirjandus http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/teraviljakasvatus/kasvufaasid#.Vgl 53fSHST8 https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rsumine
Ida-Aasia maades (Hiinas, Jaapanis, Koreas) on ta suure majandusliku tähtsusega köögivili ka tänapäeval. Toiduks tarvitatakse talisibulal peamiselt ruljaid lehti nagu hariliku sibula pealseidki. Talisibula pealsed on aga lopsakamad ja sisaldavad rohkesti C- vitamiini. Esimest saaki saab juba maikuus. Korduval koristamisel annab talisibul võrdlemisi suure pealsesaagi. Istandiku rajamine on lihtne. Ka ei vaja ta erilist hooldamist. Seepärast võiks vähemalt mõni puhmik talisibulat kasvada igas koduaias. Talisibulat saab hästi ka ajatada. Paljundatakse seemnetega Väljakujunenud sibulat talisibul ei moodusta. Lehealustest tekib 23 cm jämedune moodustis (ebasibul). Teisel kasvuaastal hakkab taim tugevasti hargnema ja moodustab suure puhmiku. Alates teisest-kolmandast aastast hakkab massiliselt putkuma. Paljundatakse põhiliselt seemnetega. Saab paljundada ka puhmiku jagamisega. Seemned hakkavad idanema 23° temperatuuril, optimaalne
Ja edasi muutub asi kõrsumiseks.. Võrsumisfaas Võrsumisfaasis (algab 10...16 päeva pärast tärkamist, 3...4 lehe moodustumisel) kujunevad taimel välja võrsed ja lisajuured (narmasjuurestik). Need saavad alguse võrsumissõlmest, mis paikneb 1...2 cm sügavusel. Võrsumissõlm on kõrrelistel taimedel väga oluline organ (kui võrsumissõlm saab viga siis taim hukkub). Võrsumise lõpuks on ühest külvatud seemnest kujunenud puhmik. Iga külgvõrse alusel moodustuvad uued sõlmed, kust võivad kasvada uued võrsed. Võrsumine võib jätkuda ka kõrsumise ja loomise faasis (järelvõrsed/hilisvõrsed). Faasi lõpupoole kujuneb võrsumissõlme peal välja ka peaalge. Võrsumisfaas Võrsumine algab +5 oC juures, optimaalne temperatuur on +10...15 oC. Võrsumine oleneb taimeliigi ja sordi iseärasustest; külvinormist,
Angervaks on meil väga tavaline taim. Niisketel järve-, jõe- või ojakallastel moodustab ta sageli suuri padrikuid. Kuna angervaksametsad on kuni pooleteise meetri kõrgused, taime varte alumised osad puitunud ja kogu vars karedate soontega, siis on selline koht vahel raskesti läbitav. Tiheda asustustiheduse võlgneb angervaks oma heale paljunemisvõimele. Tal on väga palju seemneid ja lisaks ka pikk risoom. Kuid teised taimed tõrjub selline võimas puhmik välja ja seetõttu on angervaksaväljad liigivaesed ja vähehuvitavad. Kariloomad angervaksa ei söö ja seetõttu vähendab taime rohke esinemine karjamaa väärtust. Kuid siiski ei saa angervaksaväljadest märkamatult mööda hiilida, sest taime pikk õitseaeg teeb neist väljadest midagi meie kodumaa jaoks ainulaadset. Angervaksa õied on küll vähem kui sentimeetrisuurused, kuid nad koonduvad mitmekümne sentimeetri pikkuseks õisikuks.
ronida. Kõrvitsa varred on sügavasoonelis ed, teravakandilis ed. Õie läbimõõt on umbes 30 cm. Juured ulatuvad 3-4 meetri sügavusele ja 3-5 meetri kaugusele. Viljad kaaluvad tavaliselt 5- 20 kg, läbimõõt ulatub kuni 40 cm-ni. Toiduks saab kõrvitsat kasutada mitmel moel, Eestis peamiselt keedetult salati või supina. Kabatsokk ehk puhmikkõrvits ehk melonkõrvits on hariliku kõrvitsa teisend. Tema varred pole arenenud ja seetõttu on ta üsna väike tihe puhmik. Viljad on valkjaskollased, vahel isegi rohelised, kujult piklikud. Üks vili kaalub keskmiselt 200- 700 grammi, üks puhmas annab 10-20 vilja. Vananedes hakkab viljaliha puituma. Viljad ei säili, aga sobivad marineerimiseks ja muude roogade valmistamiseks . Kabatsokki kasvatatakse ka Eestis. Patisson ehk taldrikkõrvits on, nagu kabatsokkki, hariliku kõrvitsa teisend. Kabatsokile sarnaneb ka sellepärast, et on puhmakujuline. -3-
PEREKOND Kuldking LIIK Kaunis kuldking Õis ehk king on umbes 4-6 cm pikk. Varrel kasvab kuni kuus lehte, mis kujult meenutavad maikellukest. Taimel on 1-3, tavaliselt 2 õit. Kõrguseks on taimel ~ 20-50cm (harvem ka 80cm). Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomiharudega. Maa sees on kuldkingal jäme risoom, mis kasvab pikkamööda, teisest otsast samal ajal kõdunedes. Ühe risoomi eluiga on u. 20- 25 a. Üks puhmik võib elada vähemalt 30 aastat vanaks. Levinud laialdaselt nii Euroopa kui Aasia parasvöötmes. Eestis on teda hajusalt, sagedamini on teda siiski lääne- ja põhjaosas. Kasvab tavaliselt puisniituel, metsaservadel ja hõredamates kuusesegametsades. Taime ohustab nii korjamine lõikelilleks kui ka väljakaevamine koduaeda toomiseks. Looduslikest vaenlastest on ohtlikumad metssead, kes kuldkinga risoome välja tuhnivad. Aitäh!
kreemkirjude lehtedega Minor tuhmrohelised lehed, väikesed lillad õied Purpurascens purpurpunaste lehtedega Tricolor originaalsed omapärased kolmevärvilised lehed, tuhmroheline, kreemikaslilla ja lõheroosaga. Metssalvei [Salvia nemorosa] kasvab tavaliselt 60...90 cm kõrguseks vajades 30...60 cm kasvuruumi. Kasvukujult püstine mätasjalt laiuv puhmik. Pärineb Euroopast ja Kesk-Aasiast. Lehed on ovaalsed, kuni piklikud, krõbulised, hea lõhnaga, tuhmrohelised. Torujad kahe huulega õied paiknevad hulganisti kitsastes küünlataolistes õisikutes. On sinise-, lilla-, roosa- ja valgeõielisi sorte. Õitseaeg on maikuust septembrini. Kasvukohaks sobib päikeseline soe paik viljaka pinnasega. Sobib kasvatamiseks nii peenral, ürdiaias, kiviktaimlas, ta on hõlpsasti kasutatav ka konteineraianduses. Head naabrid on talle roosid,
Kui seeme kukub kohta, kus silmale nähtamatut seent parasjagu ei ole, uut taime ei kasva. Ka teised orhideed kasvavad aeglaselt. Seened, milliseid nad kõik vajavad, on vaid harva abivalmilt ootamas. Ka igasugusel mullal ei suuda need hellad taimed kasvada. Õnneks paljuneb see taim ka vegetatiivselt .Nagu kõikidel käpalistel, nii on ka kaunil kuldkingal maa sees üks võsu osa risoom, mis kasvab pikkamööda, teisest otsast samal ajal kõdunedes. Üks puhmik võib elada vähemalt 30 aastat vanaks. See on taimele väikeseks abivahendiks. Nimelt uued maapealsed varred võivad kasvada ka risoomi harudest. Kuldkinga risoomi on muide isegi rahvameditsiinis kasutatud, ehkki ta on ka veidi mürgine. Ameerikas on kasutatud ravimiks pulbrit või vedelikku, mille põhiliseks koostisosaks ongi risoom. Põhiliselt tarvitatakse seda kui diaforeetikut, närvisüsteemi stimuleerivat
Õie läbimõõt on umbes 30 cm. Juured ulatuvad 3- 4 meetri sügavusele ja 3-5 meetri kaugusele. Viljad kaaluvad tavaliselt 5-20 kg, läbimõõt ulatub kuni 40 cm-ni. Toiduks saab kõrvitsat kasutada mitmel moel, Eestis peamiselt keedetult salati või supina. Kabatsokk ehk puhmikkõrvits ehk melonkõrvits on hariliku kõrvitsa teisend. Tema varred pole arenenud ja seetõttu on ta üsna väike tihe puhmik. Viljad on valkjaskollased, vahel isegi rohelised, kujult piklikud. Üks vili kaalub keskmiselt 200-700 grammi, üks puhmas annab 10-20 vilja. Vananedes hakkab viljaliha puituma. Viljad ei säili, aga sobivad marineerimiseks ja muude roogade valmistamiseks. Kabatsokki kasvatatakse ka Eestis. Patisson ehk taldrikkõrvits on, nagu kabatsokkki, hariliku kõrvitsa teisend
Sobib kiviktaimlasse, püsikupeenrasse, üksikult ja vabakujuliste rühmadena 9-12 taime m² terrassidele, hea varjutaim. VINCA MINOR - VÄIKE IGIHALI • Õied Sinised • Lehed Igihaljad, läikivrohelised • Muld Parasniiske muld • Kasvukoht Poolvari kuni vari • Märkused Suurte kasutusvõimalu stega vastupidav ja pikaealine pinnakattetaim LEUCANTHEMUM X SUPERBUM - SUUREÕIELINE HÄRJASILM • 70 cm kõrgune ja 40-60 cm laiune puhmik. Valged täidisõied, kollane südamik. Õitseb juuni-juuli. Pinnase suhtes vähenõudlik, hea drenaaž on oluline. Täispäike kuni poolvari. AHTALEHINE POJENG - PAEONIA TENUIFOLIA • lehed on mitmeti sulgjagused lineaalniitjad, väga kitsad, tumerohelised. Õitseb mais särav- kuni tumepunaste 7-9 cm läbimõõduga lihtõitega. • Vajalik on hea drenaaþiga, kerged, rikkad, neutraalsed, või nõrgalt leeliselised, mõõdukalt niisked, või kuivad mullad
Roosade, kollaste ning oranzide lainjate, kurruliste liht- ja pooltäidisõitega ilus suvik. Kasvab umbes 25 cm kõrguseks. Eelistab päikesepaistelist kuiva kerge liivmullaga kasvukohta. Sobib kasvatamiseks peenras, kiviktaimlas, ääristaimena ning rõdukastis. Talub halvasti ümberistutamist. SUUREÕIELINE LINA Linum grandiflorum SUUREÕIELINE LINA Linum grandiflorum Õitseb varakevadel Madal ja tihe umbes 40 cm kõrguseks kasvav puhmik. Suured tumedamad punased õied. Eelistab päikesepaistelist parasniiske kerge mullaga kasvukohta. Külvata mais või hilissügisel. SARIKIBEERIS Iberis umbellata SARIKIBEERIS Iberis umbellata Madal. Kõrgus 25 cm Mee- ja pinnakattetaim. Roosad lõhnavad õisikud juunis ja juulis. Sobib lõikelilleks. Päikesepaisteline, poolvarjuline kuiva lahja kuni normaalse mullaga koht. Lubjalembene. Külmakindel. Annab isekülvi
sageli metsade levikupiirini. Alpi seedermänni levilas valitseb mõõdukalt niiske mäestikukliima. Aasta keskmine sademete hulk on 800...2000 mm.Puu talub talvel külma kuni -43 °C. Kasvupinnasteks on tavaliselt hästi vett läbilaskvad mullad, mille lähtekivimiteks on nii karbonaatsed kivimid kui ka silikaatsed mineraalid. Muldade reaktsioon on tavaliselt neutraalne või happeline. Alpi jänesekäpp Alpi jänesekäpp on aias keskmiselt 1015 cm kõrgune puhmik, looduslikes tingimustes, vaevu huumusega kaetud kaljudel, võivad nad olla vaid 5 cm kõrgused. Varre tipus asuvaid pruunikate soomustega korvõisikuid ümbritsevad tähtjalt valgeviltjad kõrglehed.....Alpi jänesekäpp kasvab pärismaisena lubjarikastel mäginiitudel Pürenee, Alpi ja Balkani mäestikes. Alpikann Alpikann ehk tsüklaamen on rohttaimede perekond nurmenukuliste sugukonnas. Euroopasse jõudis lill 16. sajandil ning seda kasvatati kuninganna Elizabeth I
steriilses liivas või filterpaberil. Tera idanemine algab, kui teras on 45...56% vett tema kaalust. Tärkamine. Tärkamine algab iduvarre läbitungimisega seemnekestast. Idanemiseks normaalse mullaniiskuse korrasl ja temperatuuril 8..150C tärkab nisu 9..12 päeval. Tärkamine lõpeb idulehtede või esimese pärislehe mullapinnale ilmumisega ja noore taime moodustumisega. Võrsumine. Võrsumiseks nimetatakse võrsete moodustumist mullas asetsevaist kõrresõlmedest. Võrsumisel kujuneb puhmik, milles on mitu võrset. Tähtis ei ole üldine võrsumine, vaid produktiivvõrsumine. Talinisul on harilikult produktiivvõrseid 3...6. Võrsumine algab 50C juures ja 3. lehe ilmumise perioodil. Kõrsumine. Toimub kõrre moodustumine, kujunevad generatiivorganid. Kõrsumine algab 25...30. päeval pärast võrsumise algust. Loomine. Loomise alguseks loetakse aega, mil ülemise lehe tupest ilmub nähtavale pea. Ajavahemikul kõrsumisest loomiseni toimub intensiivne lehtede ja kõrte kasv
ilmub teine leht, niisama pika aja päerast kolmas. Samal ajal kasvab taimel ka juurestik, mis taime võrsumise alguseks on 2-3 korda pikem kui taime maapealne osa. Selles faasis kasutab taim ära seemnes olevad varuained ning läheb üle juurtoitumisele. 3. Võrsumisfaas siin moodustuvad taimel külgvõrsed ja lisajuured. Need kõik saavad alguse 1...2 cm sügavusel mullas paiknevast võrsumissõlmest. Võrsumise lõpuks on ühest külvatud seemnest saanud terve puhmik. Iga külgvõrse alusel moodustuvad uued sõlmed, mis omakorda on võimelised moodustama uusi võrseid. Soodsates tingimustes on ühel taimel mitukümmend võrset, kuid need ei moodustu ühel ajal vaid järk-järgult. Seepärast ei ole liiga rikkalik võrsumine hea (raskendab saagi koristust). Võrsumiseks sobiv temperatuur on 10...15°C. kõrgemal temperatuuril kasvavad taimed kiiresti ja võrseid moodustub vähe. Võrseid, mis moodustuvad õigel ajal ja mis annavad valminud teri, nimetatakse
(violetne); oder - kollakasroheline. Kaeraorasel on lehed keerdunud vastupäeva (teistel päripäeva). Võrsumisfaasis (algab 10...16 päeva pärast tärkamist, 3...4 lehe moodustumisel) kujunevad taimel välja võrsed ja lisajuured (narmasjuurestik). Need saavad alguse võrsumissõlmest, mis paikneb 1...2 cm sügavusel. Võrsumissõlm on kõrrelistel taimedel väga oluline organ (kui võrsumissõlm saab viga siis taim hukkub). Võrsumise lõpuks on ühest külvatud seemnest kujunenud puhmik. Iga külgvõrse alusel moodustuvad uued sõlmed, kust võivad kasvada uued võrsed. Võrsumine võib jätkuda ka kõrsumise ja loomise faasis (järelvõrsed/hilisvõrsed). Faasi lõpupoole kujuneb võrsumissõlme peal välja ka peaalge. Võrsumine algab +5 °C juures, optimaalne temperatuur on +10...15 °C. Võrsumine oleneb taimeliigi ja sordi iseärasustest; külvinormist, -viisist, -ajast ja -sügavusest; toitainete ja niiskuse olemasolust mullas; temperatuurist
Leht Koosneb lehelabast ja lehetupest(keerdunud ümar ümbritseb kõrt) Lehetupe lehelabaks ülemineku kohas on keeleke Keeleke-kilejas volt mis ei lase vett lehetuppe Kõrvakesed-lehelaba alusel valkjas kasvund mis haarab kõrt Kasvufaasid(vt täpsmalt) Idanemine- iga liik vajab teatud koguses vett Tärkamine- esimeste idu või pärislehtede maapinnale tulek Võrsumine- võrsete(ka lisajuured) moodustamine mullasisest kõrresõlmes.kujuneb puhmik Kõrsumine-kõrre pikkuskasv, algab kui esimene kõrresõlm 5cm kõrgusel maapinnast. Loomine-kõrre tipus ilmub nähtavale pea(pööris) ja areneb lõpuni Õitsemine- 10-12 päeva pärast looomist. Valmimine- vastavalt veesisaldusele erinevad küpsusastmed. 9. I ja II rühma teraviljad, nende võrdlus 1. Tüüpilised teraviljad ehk I rühma teraviljad nisu, rukis, oder,kaer 2. Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad Mais, sorgo, hirss ,riis
õied koondunud õied dekoratiivsed on taime lehed, taim ise sobib roheline, õied valged kaunistama ronivõresid roheline, põied dekoratiivsed on taime erepunased, viljad erepunased põied, mis heleoranid ümbritsevad vilja tumeroheline, siniste (ka silmailu pakuvad õrnad roosade ja valgetega) sinised õied, kogu taim on õitega tihe puhmik roheline, valged õied, viljad pruunid lopsakad sarikõisikud roheline, punased õisikud pikad punased õisikud kerajad viljad, lõhestunud lamedad lehed, väikestes heleroheline, valged kuni sarikõisikutes erisuuruste roosakasvalged õied kroonlejtedega õied hallikas, õied dekoratiivsuseks taime määrdunud-valged hallikas üldmulje silmapaistvad tupplehed,
Veel üks ilus ja omapärane kevadtaim alustab õitsemist harilikult maikuu teisel poolel - selleks on paljude lemmiklill kullerkupp. Ta eelistab kasvada niiskematel niitudel, puisniitudel ja ka metsaservades.. Kullerkuppe käiakse korjamas mai lõpul või juunikuus. Selleks tuleb tavaliselt panna jalga pikad püksid, sest kullerkupud kasvavad kõrge kareda rohu sees, sageli koos nõgestega. Kui aga nendeni jõutud, siis on tasu vääriline. Üks puhmik annab mitu kaunist õievart ja sealsamas suure põõsa lähedal kasvab veel hulganisti väiksemaid, kuid samuti õitsevaid taimi. Ka peenral võib kullerkupupuhmik väga suureks kasvada. Kullerkuppe korjates on kasulik teada ka seda, et temagi on veidi mürgine, nagu enamik tulikalisi. Seega ei maksa lilli korjates käsi suhu toppida. Üldse peaks kullerkuppe korjates vaatama, et ikka piisavalt taimi õitsema jääks suurte linnade ja muude asulate ümbruses
annaabi.ee 
