Mina ja loodus Sajandeid on inimene pidanud ennast looduse ülimaks kätetööks. Aegadetaguses maailmas austasid inimesed loodust ja tegid selle nimel ohverdusi. Tänapäeval tuntakse ümbritsevat, kui puhkepaika, kus on hea ja rahulik olla. Maailmas on väga palju kohti, mis on imetlemist väärt ja loomi, keda me ei kohta igapäevaselt. See on õige, kui väidetakse, et inimese kõige kallim vara on tervis. Looduses on erinevaid võimalusi ja vahendeid haiguste raviks, sest öeldakse, et haigused on looduse enda poolt määratud. Eestis on rajatud palju puhkamiseks mõeldud kohti. Tulekski muuta oma harjumuste pärast ja kurnavat eluviisi. Pikk jalutuskäik metsas turgutaks väsinud organismi ja
Keskkooli, mille ta lõpetas 1962. Aastal. Tartu Ülikooli läks Unt õppima eesti filoloogia erialale. Peale ülikooli lõpetamist töötas ta Vanemuise teatris ja hiljem ka Noorsooteatris, kirjandusala juhatajana. 1981 aastal sai Noorsooteatris alguse tema lavastajakarjäär, mis 1992 aastal jätkus Draamateatris. 22. august 2005 suri Tallinnas 61-aastaselt pärast seda, kui ta oli Draamateatrist vallandatud. Unt maeti Metsakalmistule teatrirahva puhkepaika. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna nimeline auhind 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia
Koolile andis see mõte ühe õpilase käest, kes on väga nutikas. Me läksime täpsema info jaoks küsitlema kooli juhatust ja tarka poissi. Õpilase sõnul oli see plaan talle pähe tulnud juba nädalaid tagasi, aga alles praegu julges poiss selle mõtte välja öelda. Juhtkonnale oli see plaan ka väga meeldinud, siis küsiti natuke rahalist toetust linnalt ja kool ajas oma raha kokku, ning hakati tööle. Terve koolipere on väga ärevil ja ootavad seda puhkepaika suure rõõmuga. Põhjenduseks on see, et lapsed on liiga palju telefonis ning kooli soov oleks seda telefonide kasutamist vähendada. Tegevust leidub kõigile - 1. kuni 12. klassini. Kooli juhatuse sõnul tulevad sinna erinevad mängud, pehmed ja mugavad diivanid ning palju muid huvitavaid asju. Kool kiidab ka nutikat poissi ja loodab, et selliseid tarku õpilasi tuleb iga päev juurde. www.huvikeskus.ee
Victor Hugo ''Jumalaema kirik Pariisis'' TEGEVUSE KOHT JA AEG: Pariis, 1482. aasta. PEATEGELASTE ISELOOMUSTUSED: · Esmeralda piltilus mustlatüdruk, keda himustasid paljud. Tal oli suur süda, kuid kahjuks oli tema traagilise lõpu põhjustajaks pime armastus ilma vastuarmastuseta ühe ohvitseri vastu. · Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon, kes oli terve elu pühendanud Jumala ja teaduse teenimisele. Armastus Esmeralda vastu tegi ta aga sõgedaks, võõrutas vagast ja jumalakartlikust elust ning pani ta käituma kõige kohutavamal viisil. · Quasimodo Jumalaema kiriku kellalööja, küürakas ning kole mees, kes oli ühiskonna poolt tagakiusatud. Küürakal oli aga suur süda ning enda heaolu ja armastust alla surudes oli ta valmis kõigeks, et Esmeraldat päästa. PROBLEEMID: · Imikuna varastatud Esmeralda ema kurb saatus ja tütre soov oma ema üles leida. · ...
Kalevipoeg 1.lugu Kalevite sugu Kunagi elas Kalevlas kangete meeste sugu. Ühes sellises peres elas kolm venda. Nad elasid koos väga õnnelikult, kuid lõpuks tuli ka neil aeg minna oma teed. Esimene läks Venemaale kaupmeheks, teine läks Turjamaale sõjameheks ja kolmas istus kotka selga ja maandus alles Viru rannal. Salme ja Linda Läänes elas noor lesk, kes ükspäev leidis karjateelt kana, tedremuna ja varesepoja. Kanast kasvas kena neitsi, Tedremunast teine tütar; Kanast sai Salme, sula neitsi, Tedrest Linda, libe neitsi. Varesest sai vaenelapsi, Ohtupäine orjatüdruk. Salme kosimine Salmel hakkasid käima kosilased. Esimesed olid Kuu ja Päev. Salme lükkas mõlema ettepanekud tagasi, kuid kolmandana tuli Täht, kellega Salme otsustas ka abielluda. Tuli tähti-poisikene, Põhjanaela vanem poega, Viiekümmenel hobusel, Kuuekümmenel kutsaril; ...
vahel Teeba lähedal. Pärast püramiidide aega hakkasid vaaraod ja teised rikkamad inimesed oma hauakambreid ehitama Kuningate orgu. Nad lootsid, et eraldatud org kaitseb nende haudu rüüstajate eest ja ehitasid veel eraldiseisvaid templeid, et röövleid eksiteele viia. Mõnede haudade sissekäigud olid peidetud kõrgele kaljudesse. Hauakambrite koridoridel olid tekstid ja stseenid, mis kujutasid reisi hauatagusesse maailma. Need pikad käigud viisid "Kulla saali" - muumia viimsesse puhkepaika. Kõik matmiskambrid peale ühe rüüstati enne Vana-Egiptuse tsivilisatsiooni lõppu. Ainult Tutanhamoni haud lebas puutumatult kuni aastani 1922, mil lord Carnarvor ja inglise egüptoloog Howard Carter avastasid vaarao kullast aarded. Tutanhamoni matusepaika valvasid kaks Tutanhamoni enda puust kuju, mis olid riietatud kuldrõivastesse. Tutanhamoni haud on kõige väiksem kuninglik haud Kuningate orus. Tagakambris olid suured voodid ja kaarikud. Tiibhoones ja
§ "Alliksaar armastusest" (2002) Laskumine Kui pilget täis on hüljat mägiteed me armastuse närbund võidupärgi, ja mälestuste tontlik defilee, aet süüme tormidest, käib minu järgi. Et nautisin, kui ime tundub see, Su kallistuste kuldseid mesikärgi. Suur õnneviirastuse kevade mu hinge jättis kustumatu märgi. Aeg, vahemaa ja surm on näivus vaid, ma hälbin keset võõraid sadamaid, kesk mere raevu otsin ulualust. Ent pole puhkepaika väsind laul, ja nagu kirglik palve on mu laul, Su poole tõusev igatsuse valust. Tsitaate Et väiksed sõnad säiliksid, on vaja toredat marmorit. Suuri sõnu säilitab õhkki. (Luuletus "Et südamed sünniksid uuesti, metalline taevas taustaks", 1968) Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. (Luuletus "Aeg", 1964)
kaasa. Linda jättis Lesega jumalaga ja nad lahkusidki.... Kuu jäi kurvalt vaatamaie, Pahal meelel paistis päeva, Kased nutavad kamberis; Linda lind, ei tunnud leina, Tun'd ei teiste kurvastusi, Linda lendas peiu armul, sõitis kaasa sõudemisel Üle laiu lagedaida, Läbi pakse metsasida, sõitis päeval päikese valgel, Öösel hõbesõlge valul Kalevite kodu poole, kaasa siidikamberie, Kus oli seatud kena sängi, Padjuline puhkepaika. Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3 poega(36), neist viimane, Sohni (Kalevipoeg), sündis pärast isa surma(25-26) ning sai maad päranduseks(110). Vana kalev jäi haigeks ja kui sõlg (lepatriinu) tuli tagasi surma teatega, oli Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31). Kalevipoeg kasvas kiiresti ja tugevamaks ning targemaks kui teised vennad(33-35).
Pärast seda mähiti muumia lõuendisse, mille kihtide vahele pandi erinevaid amulette, mis teda hauataguses elus kaitsema pidid. Näole pandi mask. Kui see tehtud, mähiti laip veel kord sidemetesse. 1.3.Matmine Matmine oli pidulik igas ühiskonna klassis. Saatjateks olid tavaliselt teenijad ja salk naissoost leinajaid, kes kandsid hauapanuseid. Nende hulgas olid ka elukutselised matuselised, kellele ka maksti. Enne kui muumia oma lõplikku puhkepaika jõudis, puudutas Osirist kujutavat maski kandev preester kadunu huuli anh’i ehk elu sümboliga, andes talle võime järgmises elus süüa, hingata ja rääkida. Sõltuvalt surnu rikkusest, oli tema hauakamber täis maagilisi kujukesi ehk ušebti’e, kes pidid hauataguses elus etendama teenijate osa. Tihti kaunistati kambri seinad maalingutega, millel kujutati toitu, veini, õlu ja muud head-paremat, sest arvati, et pärast päris tagavarade lõppemist suudab
juurde. Parun V. Stackelbergi vanem tütar Margarethe Victoria uppus 1903. aastal ja maeti Kärde mäe lõunapoolse oru veerule tema lemmikkohta. Preili puhkepaika märgib suur kivi sisseraiutud Stackelbergide vapi ja nimega. Rahva hulgas liiguvad lood preili õnnetust armastusest mõisatöölise või talupoisi vastu. Miks see pikkade
Pärast püramiidide aega hakkasid vaaraod ja teised rikkamad inimesed oma hauakambreid ehitama Kuningate orgu. Nad lootsid, et eraldatud org kaitseb nende haudu rüüstajate eest ja ehitasid veel eraldiseisvaid templeid, et röövleid eksiteele viia. Mõnede haudade sissekäigud olid peidetud kõrgele kaljudesse. Hauakambrite koridoridel olid tekstid ja stseenid, mis kujutasid reisi hauatagusesse maailma. Need pikad käigud viisid "Kulla saali" - muumia viimsesse puhkepaika. Kõik matmiskambrid peale ühe rüüstati enne Vana-Egiptuse tsivilisatsiooni lõppu. Ainus puutumata haud oli Tutanhamoni oma, mis leiti 1922 aastal. Keskmise riigi ajastu tähtsamad ehitised on kaljuhauad. Ruumide jaotuse poolest sarnanevad nad mastabadega, kuid sissekäik haudehitistesse kujundati nüüd piduliku fassaadiga, mille kujundamisel kasutati sambaid. Uue riigi ajastu arhitektuur on varasemast palju mitmekesisem. Suurenenud majanduslik ja
Pärast püramiidide aega hakkasid vaaraod ja teised rikkamad inimesed oma hauakambreid ehitama Kuningate orgu. Nad lootsid, et eraldatud org kaitseb nende haudu rüüstajate eest ja ehitasid veel eraldiseisvaid templeid, et röövleid eksiteele viia. Mõnede haudade sissekäigud olid peidetud kõrgele kaljudesse. Hauakambrite koridoridel olid tekstid ja stseenid, mis kujutasid reisi hauatagusesse maailma. Need pikad käigud viisid "Kulla saali" - muumia viimsesse puhkepaika. Kõik matmiskambrid peale ühe rüüstati enne Vana-Egiptuse tsivilisatsiooni lõppu. Ainult Tutanhamoni haud lebas puutumatult kuni aastani 1922, mil lord Carnarvor ja inglise egüptoloog Howard Carter avastasid vaarao kullast aarded. Tutanhamoni matusepaika valvasid kaks Tutanhamoni enda puust kuju, mis olid riietatud kuldrõivastesse. Tutanhamoni haud on kõige väiksem kuninglik haud Kuningate orus. Tagakambris olid suured voodid ja kaarikud
Noorsooteatris lavastajana. 1982 lõppes kooselu Kersti Kreismanniga. 1983 abiellus Unt Lii Lombiga ning hakkas elama Noorsooteatri ühiselamus Kalamajas. 1985 sai ta korteri Lasnamäele.1995 asus elama kirjanike majja Kadriorus. 1992-2003 töötas ta Eesti Draamateatril lavastajana. Aastal 2005 oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor ning 22. august 2005 suri Tallinnas 61-aastaselt pärast seda, kui ta oli Draamateatrist vallandatud. Unt maeti Metsakalmistule teatrirahva puhkepaika. Unt sai oma loomingu eest kokku viisteist erinevat auhinda ja tunnustusavaldust, sealhulgas Poola Vabariigi Kultuuriteenete orden(1990), Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi orden(1999) ning ENSV teenelise kirjaniku aunimetus(1980). Peale kirjutamise tegeles ta väga aktiivselt ka lavastamisega, lavastades nii eesti kui ka välismaa autorite teoseid. Kokku tegi ta üle 80 lavastuse. Ta on lavastanud palju tuntud teoseid nagu näiteks Shakespeare`i ,,Suveöö unenägu", D.H Hwangi
kiviplaatidest katusega, mis kannavad püramiidi raskust nii, et see ei rõhu hauakambrile. Samasuguseid kambreid on leitud ka teistest püramiididest. Kambris seisab graniidist valmistatud suur tühi sarkofaag, millel puudub kaas. Sarkofaag tuli sisse tuua juba püramiidi ehitamis ajal, sest see ei oleks mahtunid läbi ühestki käigust. Samasuguseid kambreid on leitud peaaegu kõigist Egiptuse püramiididest ja kõik need kujutavad endast vaarao viimset puhkepaika. Haukambrist viivadkaks kitsast ja väikeste avadega lõppevat õhusahti püramiidi pinnale. Tõenäoliselt pidid need kergendama surnud vaarao teekonda taevatähtede juurde. Püramiidis, aga ei olnud ainult 1 hauakamber, vaid kolm. Arvati Püramiid on ehitatud kolmes järgus ja igal etapil ehitati ka uus hauakamber, kuna tõenäoliselt kuningas soovis, et üks oleks teda alati ootamas. Esimene maa-alune hauakamber on raiutud püramiidi alla kaljusse umbes 30 meetrit allpool
otsimas Caesar'i viimast lahingupaika (Munda). Ta kahtlustab, et geograafid on selle kindlaksmääramisega puusse pannud. Võtnud Cordobast teejuhi ja kaks hobust, pagasiks Caesari "Märkmed" ja mõned särgid. Ekseldes Cabra mäestikus arvas ta piki oja üles minnes leida külma vett janu ning kuumuse vastu. Leidis kogemata oaasi sarnase puhkeplatsi, mis oli eemalt peaaegu, et märkamatu. Otsustas seal peatuda. Teadlane märkas, et lisaks hobustele ja teejuhile on keegi veel seda puhkepaika nautimas. Nimelt röövli sarnane mees. Vööras oli koos hinnalise hobusega. Õnneks või kahjuks ei osutunud ta vaenulikuks. Paari sigariga võluti vööras ära. Kuna öö oli saabumas, otsustati minna Venta del Cuervosse (rongatrahter) üheskoos. Teadlase teejuhis äratas tundmatu vööras, kes endasõnul pidi olema Jose, kahtlust. Rongatrahter oli tõeline urgas! Seal pesitsesid kaks naisolevust: nõgised ning armetuis kaltsudes vana naine ja noor tüdruk.
Sel puhul otsis ta magnetvälja toimet valgusele, mida uuris spektroskoobi abil. Elu tööpäev hakkas jõudma paratamatule lõpule. Istudes oma töötoas toolil, suri ta vaikselt ja rahulikult 25. augustil 1867. aastal, 76-aastasena. 30. augustil maeti Faraday, nagu ta seda ise oli soovinud ja nagu kohane tema usulahu liikmetele, lihtsalt ja vaikselt Highgate'i kalmistule. Tagasihoidlik ja ilma igasuguse toreduseta hauakivi ilustab Michael Faraday puhkepaika. Ta oli saanud töötada oma soovide järgi ja nüüd ta võis ka igavest und puhata kujunenud elulihtsuse vaimus. See, mis temast pidi rääkima tulevastele põlvedele ja sajanditele, oli töö. 8 Kokkuvõte Suurmeeste hulgas, kellest kõnelevad meile möödunud ajad, on Faraday ainulaadsemaid teadusemehi. Eelpool nägime, milliseid alasid ja milliseid küsimusi ta käsitles oma uurimustes
viimast lahingupaika (Munda). Ta kahtlustab, et geograafid on selle kindlaksmääramisega puusse pannud. Võtnud Cordobast teejuhi ja kaks hobust, pagasiks Caesari "Märkmed" ja mõned särgid. Ekseldes Cabra mäestikus arvas ta piki oja üles minnes leida külma vett janu ning kuumuse vastu. Leidis kogemata oaasi sarnase puhkeplatsi, mis oli eemalt peaaegu, et märkamatu. Otsustas seal peatuda. Teadlane märkas, et lisaks hobustele ja teejuhile on keegi veel seda puhkepaika nautimas. Nimelt röövli sarnane mees. Vööras oli koos hinnalise hobusega. Õnneks või kahjuks ei osutunud ta vaenulikuks. Paari sigariga võluti vööras ära. Kuna öö oli saabumas, otsustati minna Venta del Cuervosse (rongatrahter) üheskoos. Teadlase teejuhis äratas tundmatu vööras, kes endasõnul pidi olema Jose, kahtlust. Rongatrahter oli tõeline urgas! Seal pesitsesid kaks naisolevust: nõgised ning armetuis kaltsudes vana naine ja noor tüdruk.
enamasti lubjarikas. Kuna enamus aruniitudest on viimase 50 aasta jooksul kas küntud, väetatud või muul moel kultuuristatud, siis ei ole nende rohumaade kaitseväärtust peetud kuigi kõrgeks. Säärane arvamus on siiski ekslik, sest nii kuivadel kui ka mõõdukalt niisketel aruniitudel leidub kaitsealuseid taime- ja loomaliike. Lisaks on aruniidud väärtuslikud maastiku osana pakkudes esteetilist naudingut inimestele ning rändekoridori, toitumis- ja puhkepaika looma- ja linnuliikidele. Eestis on säilinud umbes 21 000 hektarit kuivi ja 25 000 hektarit mõõdukalt niiskeid aruniite. Need kuuluvad erinevatesse Natura elupaigatüüpidesse. (Kukk, T. 2004) Looniidud ehk alvarid Looniidud on õhukese mullakihiga lubjarikkad kuivad rohumaad pae aluspõhjal. Kohati võib mullakiht peaaegu täielikult puududa ning siis leidub taimkatet vaid paepragudes ja väiksemates lohkudes. Looniitude rohustu on madal, aga liigirikas nii väikeses mastaabis kui
Pärast 1821. aastat järgnes reformidele vastureaktsiooni periood ning riigiametnikuna pidi Hegel sellega kohanduma. Samas pole kahtlust, et tema enda tõekspidamised soosisid sellist riigikorraldust, mida Hardenberg ja Altenstein olid püüdnud enne reaktsiooni välja arendada. Hegel suri ootamatult 1831. aasta novembris koolera või maovähi tagajärjel ning ta on maetud Fichte kõrvale Dorotheenstädti kalmistule rahulikku ja kaunisse puhkepaika. HEGELI AJALOOFILOSOOFIA 18. sajandi lõpu- ja 19. sajandi algusaastad olid Saksamaal Georg Friedrich Wilhelm Hegeli idealistliku filosoofia hiilgeperioodiks. Hegel lõi filosoofilise süsteemi, mis hõlmas kõike absoluutsest vaimust kuni ideaalse Preisi kuningriigini. Vaimne alge - absoluutne idee - on maailma alus ja olemus. Hegeli filosoofia lähtealusteks on dialektilised põhiideed: 1) mõtlemine ja olemine on identsed, 2) isearenemine on vastuoluline,
Linda jättis Lesega jumalaga ja nad lahkusidki.... Kuu jäi kurvalt vaatamaie, Pahal meelel paistis päeva, Kased nutavad kamberis; Linda lind, ei tunnud leina, Tun'd ei teiste kurvastusi, Linda lendas peiu armul, sõitis kaasa sõudemisel Üle laiu lagedaida, Läbi pakse metsasida, sõitis päeval päikese valgel, Öösel hõbesõlge valul Kalevite kodu poole, kaasa siidikamberie, Kus oli seatud kena sängi, Padjuline puhkepaika. Oma arvamus asjast: Tore on kui rahval on oma eepos olemas ja Eesti rahval on ka eepos olemas. Miinused see juures on, et jällegi on kasutatud Soome rahva eepose juuri ehk mida ma tahan öelda, on see, et soomlastel, oli ka mingi Kaleviga seotud eepos, minu teada. Täpselt nagu hümnigagi, viis on ju soomlaste kirjutatud. Arusaamatuks siin jääb miks me kasutame soolaste tootetud asju?.
Püramiidide lähedal on leitud maetud laevu. Nagu te juba teate, laevaga pidi surnu sõitma hauatagusesse maailma või saatma päikesejumalat tema teekonnal. Kuskil 50 aastat tagasi leidsid egiptuse arheoloogid puust jõepaadi, mis oli maetud süvendisse Cheopsi püramiidi lähedusse. Paat oli osadeks võetud, et see paremini ära mahuks. Märgid näitavad, et see on sõitnud vees mõnda aega. See kandis arvatavasti Cheopsi surnukeha mööda Niilust viimsesse puhkepaika. Püramiide ehitati umbes tuhat aastat: kolmandast kuni kaheteiskümnenda dünastiani, st. et mitte ainult Vana Riigi ajajärgul, vaid ka Esimese vaheaja perioodil ning Keskmise Riigi ajal. Püramiide on kirjeldanud antiigiajas muu seas Herodotos. Antiikmaailm arvas püramiide inimkäte poolt loodud seitsme maailmaime hulka. Väljend "maailmaime" ei ole päris korrektne; see tuleneb kreekakeelse algkuju hepta theamata tes
Kolm kuulsaimat püramiidi asuvad Gizas. Need on: Cheopsi4 püramiid (esialgne kõrgus 146,6 m, praegune 137 m), Chephreni5 püramiid (136 m) ja Mykerinose6 püramiid (66 m). Cheopsi püramiid mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. Niisama kuulus on ka Giza püramiidideväljal paiknev kaljust välja raiutud 20 m kõrgune sfinks, kellel on vaarao Chephreni näojooned ja kes valvab siin juba enam kui 4000 aastat oma isa Cheopsi, iseenda ja oma poja Mykerinose viimset puhkepaika. Algselt olid kõik kolm Giza püramiidi kaetud siledate kiviplaatidega. Praegu katavad need lihvitud kivid Kairo paleede ja moseede seinu. Kui Napoléon Bonaparte poleks oma Egiptuse sõjaretkele 1788-89 teadlasi kaasa võtnud (sellega andis ta tõuke egüptoloogia sünnile), oleks püramiidid lõplikult hubaseks ehitusmaterjaliks laiali tassitud. NB! Suurenda pilte! a) Vivien Leigh [loe: lii] Kleopatrana filmis ,,Antonius ja Kleopatra" b) Kleopatra oma ajastu papüüroslehel
alten Ägypter" (1912,"Vanade egiptlaste loomakultus"), peeti eramajades madusid ja väikesi neljajalgseid majajumalatena. Nood elasid kabelikujulistes puurides ning neile toodi ohvriande ja kingitusi. Korraldati isegi protsessioone, mille käigus usklike hulgad austasid loomi, näiteks Apis-härgi. Neid protsessioone, mis olid uskliku rahvamassi austusobjekt, saatsid hümne laulvad noorukid. Wiedemann kirjutab: " Surnud püha looma toimetamiseks viimsesse puhkepaika korraldati kulukaid matuseid. Kui loom oli eriti austusväärne, kujunes tema hauakamber omaette ehitiseks. Loom, kellele see au kuulus, puhkas ise hauapanusest ümbritsetuna kabelialuses kaljukoopas. Üksikhaudadest sagedamini maeti aga loomi suurtesse rajatistesse, kus igaüks sai endale hauakambri eri osa ja seega ka eluaseme oma surematule hingele. Uusrajatistest meelsamini püstitati aga kunstivaesel ja vähem kulukal viisil massihauakambreid. Selleks kasutati meeleldi looduslikke
1982 lõppes kooselu Kersti Kreismanniga. 1983 abiellus Unt Lii Lombiga ning hakkas elama Noorsooteatri ühiselamus Kalamajas. 1985 sai ta korteri Lasnamäele.1995 asus elama kirjanike majja Kadriorus. 1992-2003 töötas ta Eesti Draamateatril lavastajana. Aastal 2005 oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor ning 22. august 2005 suri Tallinnas 61-aastaselt pärast seda, kui ta oli Draamateatrist vallandatud. Unt maeti Metsakalmistule teatrirahva puhkepaika. Unt sai oma loomingu eest kokku viisteist erinevat auhinda ja tunnustusavaldust, sealhulgas Poola Vabariigi Kultuuriteenete orden(1990), Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi orden(1999) ning ENSV teenelise kirjaniku aunimetus(1980). Peale kirjutamise tegeles ta väga aktiivselt ka lavastamisega, lavastades nii eesti kui ka välismaa autorite teoseid. Kokku tegi ta üle 80 lavastuse. Ta on lavastanud palju tuntud teoseid nagu näiteks Shakespeare`i ,,Suveöö unenägu", D.H Hwangi
annaabi.ee 
