NANTES'I EDIKT 1598 Hendri 4 usuvahetus kutsus esile vastakaid arvamusi. Paljud hugenotid pidasid teda reeturiks, katoliiklased aga umbusaldasid. Kuningas püüdis pooli lepitada, et kodusõda uuesti ei puhkeks. Usuküsimuse ja poliitiliste vastuolude reguleerimiseks avaldas ta 1598. aastal käskkirja, mida tuntakse Nates'i ediktina. Prantsusmaal tunnistati valitsevaks usuks katoliiklus. See tähendas kõikjal katoliiklike jumalateenistuste taastamist, katoliku kirik sai tagasi oma varad, vaimulikkond oma varasemad õigused. Kuid edikt lubas siiski ka reformeeritud usku. Protestantlik jumalateenistused võisid toimuda Lõuna-Prantsusmaa
maailmas palju sõdu. Õnneks või kahjuks ei muuda need sõjad kõiki inimesi maailmas. Me saame küll sõjast ja sellest olukorrast tänapäeval kiiremini teada kui kunagi vanasti, tänu meediale kuid suuri sõjakahjustusi ei pea kandma kogu maailm. Sõja ajal pidid juba paljud noored minema sõtta isegi kui nad polnud veel selleks valmis, noortel puudus too ajal vajalik väljaõppe ja valmistumine sõjaks nagu on see tänapäeval. Sõjas kaotasid tol ajal elu küll paljud kuid kui puhkeks sõda homme siis ilmselt oleks see inimeste kaotus küll palju suurem nii riigile kui ühiskonnale tervikuna.
Lõpuks jäädi siiski alla, sest puudus ühtus, iga maakond seisis enda eest. Mehed polnud välja õppinud ja ka nende varustus oli kehv. Vallutajaid tuli ka igast ilmakaarest. Kui eestlased oleks tagasi löönud sakslased ja taanlased ja rootslased, takistanud ka venelaste edasitungi, siis oleks Eesti tulevik hoopis teine olnud. Mina arvan, et oleks kujunenud pisiriigid, iga maakond tegutsenuks iseseisvalt. Mingi aja möödudes tekiks omavahelisi hõõrumisi ja puhkeks niiöelda kodusõda eestlaste vahel. Selle võidaks mõni suurem maakond Sakala, Ugandi, Läänemaa, Virumaa. Arvestades seda, et Sakala ja Ugandi olid ristisõjas suuremaid kahjusid kandnud kui Läänemaa, mis sai ka siiski rüüstatud, oleks Virumaa hea koht uue ühtse riigi keskuseks. Tekiks tugevam ühtsustunne. Säiliksid keerulised suhted naabritega, meid ümbritseks siiski suured kristlikud riigid, kes meid lõppude lõpuks ikkagi
jagatakse Ida-Euroopa mõjusfäärideks. MRP tegi Saksamaast ja NL-st liitlased; tagajärg- Saksamaa kallaletung Poolale 2)Müncheni kokkulepe: aeg- 29.sept.1938; osapooled- Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa; sisu- kokkuleppe kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loovutama oma alad(Sudeedimaa) Saksamaale; tahajärg- likvideeriti kogu Tsehhoslovakkia ning Tsehhi alad liideti Saksamaaga. 3) Lepituspoliitika- Saksamaa lepitamine, rahustamine, järeleandmiste tegemine, et Euroopas ei puhkeks sõda. 4) Hitleri-vastane koalitsioon- USA, Suurbritannia ja NL koostöö Hitleri vastu. I - Atlandi harta- kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted-. II - Teherani konverents- Stalin, Roosevelt ja Churchill nõudsid Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. III- Potsdami konverents- USA, NL, Suurbritannia arutasid Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi.
1970- ndate aastate teiseks pooleks suutis USA vabaneda Vietnami sõja painest ja taastada oma rahvusvaheline autoriteet. Nõukogude Liit hakkas aga oma reputatsiooni üha rohkem kaotama, jõudes suurimasse mõõnaseisu 1980-ndate alul. Maailma poliitiline kliima muutus 1970-ndate aastate alul märgatavalt leebemaks. Üliriikide kõige suurem hirm oli tuumasõda. Mitmetel riikidel olid teadmised ja võimalused toota tuumaseadmeid. Kui puhkeks tuumasõda, oleks suurem osa maailmast hävitatud. Kõik loodus ja inimesed. Sooviti vältida sellist katastroofi ja leiti lahendusi, et saavutada rahu maailmas. Rahu maailmas on aga ulmeline soov. Kuigi paljud riigid teevad koostööd, et tagada võimalikult stabiilne keskkond, on siiski tuumasõja oht ning Kolmanda Maailmasõja oht tugevalt olemas. Venemaa on niivõrd kaua elanud kommunismi järgides. Raske uskuda, et hetkega on vallutusplaanid ära unustatud ning uus missioon ette võetud.
Rüütliromaan Mossis, tujutu ja nutune krahvipreili oli kogu maja elanikele muutunud talumatuks ja tema lähedalviibimine tekitas tunde, nagu puhkeks kohe-kohe katastroof või vähemalt skandaal. Majja oli toodud mustkunstikke, kloune, köietantsijaid ning mõõganeelajaid-ikka asjatult. Kuni lõpuks toodi lossi Chuck Norris, kes krahvipreili toa keerdukse jalaga lahti lõi. Seda nähes oli krahvipreilil hetkega paha tuju kadunud. Chuck vaatas, et tema töö on tehtud ning lahkus. Järgmisel hommikul aga oli krahvipreili Milvil kehva tuju tagasi. Niisiis kutsutu Chuck tagasi,
USA Lõuna-Korea poolel. Peale teist maailmasõda jagunes Saksamaa kaheks läänes Saksa Liitvabariik (USA), idas Saksa Demokraatlik Vabariik (NL). Seal oli eriti pingeline olukord ning NSVL piiras ida osa müüriga ära, sest palju jooksid läände ning oli hirm, et Ida-Saksamaa jääb tühjaks. Oli ka oht sõja puhkemisest Suessi kanali eest Egiptuse, Prantsusmaa, Inglismaa ja Iisraeli vahel, kuid olukorda sekkusid ÜRO, USA ja NL, et ei puhkeks tuumasõda. Sealt võis ju sõda üle minna kolmandaks maailmasõjaks. Kõige pingelisem olukord oli Kuuba kriisi ajal, kui NL viis Kuubasse raketid, et vajadusel neid Ameerikasse lasta, kuid USA reageeris sellele ning Ameerika ja NL tulid kokkulepele, et NL viib lõhkepead ära. Kõige rohkem mõjus see Kuuba lihtrahvale. Majandus ju langes, elu halvenes. Siiamaani on nende elu veel halb, nt: sõidavad veel rohkesti vanad NL autod. Puhkes ka sõda
a. sõlmiti Briand-Kellogi pakt, milles keelustati sõda. Kuna Saksamaal oli majanduskriis, oli tal raskusi reparatsioonide maksmisega. Vastutasuks tungisid Prantsuse ja Belgia väed Ruhri tööstuspiirkonda, sõja ärahoidmiseks koostati Dawesi plaan (Saksamaale anti reparatsioonide maksmiseks laenu ning pikendati maksmise tähtaega), mis asendati hiljem uuega ning lõpuks vabastati riik reparatsioonide maksmisest. 1925. a. peetud Locarno konverentsil töötati välja põhimõtted, et ei puhkeks uus sõda Prantsusmaa ja Saksamaa vahel, võeti vastu Reini tagatispakt, Saksa sai loa astuda Rahvasteliitu. Leedu ja Poola konflikt seisnes selles, et Poola vallutas ära Vilniuse, millele Leedu vastas Klaipeda vallutamisega, millest moodustati vabalinn. Genova konverentsil (1922) sõlmiti Vene-Saksa majanduspoliitiline kokkulepe, mis osaliselt lõpetas Nõukogude Venemaa eraldatuse muust maailmast. 1919. a
omadest. Plakatil on kujutatud ,,meid" ehk totalitaarset riiki ning ,,neid" ehk kapitalistliku riiki. ,,Meie muudame kõrbed õitsvaks alaks!" Sellel pildi poolel on näidatud kuidas hoiavad erinevast rahvusest inimesed kokku. Kaardilt on võimalik aru saada, et ilmselgelt on kujutatud mingi kanali rajamist kõrbe, muutmaks kuivanud alad viljakaks. Rajades kanali kuivanud alale on võimalik niisutada maad, et see õitsele puhkeks ning kõigile rõõmu valmistaks. Pilt on kujutatud rõõmsates värvitoonides. Lõunamaalase näol on naeratus, mis näitab rahva rahulolu ning heaolu. ,,Nemad muudavad linnad ja külad kõrbeks!" Püütakse rahvale selgeks teha ning näidata kapitalistlike riikide maailmavaadet. Elanikkonnale näidatakse nii moodi, et riigid eesotsas Ameerikaga mõtlevad eelkõige oma sõjalisele jõule ning nende eesmärgiks on rikkuda teiste inimeste head ning rahulikku elu
See on aga halb eeskuju oma rahvale, kes võivad seda tüli toetada ning ühineda. Tehtud otsused tuleb hoolikalt läbi kaaluda ning ilma ülemliku otsuseta ei tohiks kellelegi liiga teha. Idee Kirjutan antud teemal põhjusega, et maailmas käivad siiani riikidevahelised võitlused ning sellel ei paista lõppu olevat. Suured konfliktid võivad lõppeda sõdadega, kuid praeguse tehnikaarengu ning võimsate relvade puhul ei soovi keegi, et puhkeks sõjategevus. Eesmärk Eesmärk on näidata, et konfliktidel maailmas pole lõppu, sest proovitakse teistest üle olla ning ei mõelda rahumeelsetele lahendusvariantidele. Põhisõnum Konfliktidel pole maailmas lõppu, sest iga riik tahab olla teistest üle ning proovib erinevate vahenditega seda tõestada, sageli aga lõpevad need inimohvritega. Riigijuhid peaksid rohkem aega pühendama läbirääkimistele, et väiksemgi tüli ära hoida. Üksteist tuleks rohkem kuulata. Sisukord
töökohast ilmajäämisega, kuigi tegelikult võib ettevõte minna pankroti ka ilma valuutamuutuseta ning töökohast võib ilma jääda nii või teisiti. Ma arvan, et enamus kreeklasi ei suuda euroalast lahkumise plusse ja miinuseid väga sügavuti läbi analüüsida ning näha, et mõne aasta pärast võiks parem hakata. See tähendab aga seda, et peamiselt on rahvas oma raha kasutuselevõtu vastu ning seda tehes puhkeks suured rahutused. Kreeklased on juba praegu tuntud oma protestivaimu poolest, kõik ju on näinud uudiseid sellest, kuidas kreeklased tänavatel ,,protestivad", süüdates autosid ja kakeldes võimuesindajatega. Jutumärke kasutasin ma sellepärast, et minu arvates ei ole see protestimine, vaid lihtsalt asjatundmatute inimeste kogunemine, kes loo tagamaid teadmata kogunevad kokku ning hakkavad vandaalitsema. Kui Kreeka lahkuks euroalast, oleksid mõjud ka muudele Euroopa Liidu
reforme (valitses 1825 1855). 1861. a kaotas tsaar Aleksander II Venemaal pärisorjuse siit nimi Tsaar-Vabastaja. Eestis oli pärisorjus kaotatud Aleksander I poolt 1816. a Eestimaa kubermangus, 1819. a Liivimaa kubermangus Baltikumi jaoks oli Tsaar-Vabastaja Aleksander I. Venemaal on olnud läbi aegade tugevad diktatuuri traditsioonid. Näit Aleksander Nevski surus rahva ülestõusu maha mongolite abil 13. saj. Kas Venemaa oli tugev riik? Ei! Väga hästi arenevas riigis ei puhkeks revolutsiooni. Valitsejad 19 20. saj Paul I 1796 1801. Tapeti Aleksander I 1801 1825 Nikolai I 1825 1855 Aleksander II 1855 1881. Tapeti Aleksander III 1881 1894. Suri 49-aastaselt. Eesti ajalukku läinud venestajana. Tema ajal ei pea Venemaa ühtegi suurt sõda Nikolai II 1894 1917. Sai troonile 26-aastasena. Ei olnud ise valitsemisest huvitatud. 1896. a kroonimispidustused. Hodõnka väljakul toimusid verised sündmused. Väljak ei olnud korda tehtud
nii võibki asi väljuda kontrolli alt ja sa võid korda saata väga suuri jamasid. Kas on vähe neid inimesi kes purjus peaga sõidavad politesi eest ära, põhjustavad liiklusõnnetuse või pekasvad kellegi vaeseomaks. Neid asju ju päris heateoks ei kutsuks. Siin kaasnevadki kõikvõimalikud seaduserikkumised ja muud taolised asjad. Õnneks on rajatud korrakaitseasutusi: politesi, piirivalve ja ka sõjavägi. Kõik need asutused on kindlasti kaitseks ja abiks ka siis kui puhkeks näiteks sõda, sest eks ole olemas ka kurje ja ahneid inimesi kes on riigipead ja neil on palju võimu. Siis himus saada juurde endale maad ja rahvast ja kõike mis sellega kaasneb võibki saata see sama riigipea teise riiki, mida ta himustab, oma sõjaväe. Ja sõda pole ju kunagi tore koht. Sõda on sammuti üks julmemaid kurjuse vorme, sest sõjas ju hukkub inimesi hävib kodusid, võivad levida haigused ja näljahädad. See probleem võib küll tunduda meie jaoks
Vastutasuks tungisid Prantsuse ja Belgia väed Ruhri tööstuspiirkonda, sõja ärahoidmiseks koostati Dawesi plaan (Saksamaale anti reparatsioonide maksmiseks laenu ning pikendati maksmise tähtaega), mis asendati hiljem uuega ning lõpuks vabastati riik reparatsioonide maksmisest (Dawesi plaan = USA sekkumine uue sõja kartuses) · 1925. a. peetud Locarno konverentsil töötati välja põhimõtted, et ei puhkeks uus sõda Prantsusmaa ja Saksamaa vahel · Reini pakt: Sks-Belgia ja Sks-Prantsuse piirid pidid jääma puutumatuks; loodi Reini demilitarisatsioonitsoon (vaba sõjaväest ja relvadest). Pakti karandid Itaalia ja SB. · Tugevnesid äärmusliikumised Euroopas: 1. kommunism palju toetajaid; hüvesid jagatakse vastavalt vajadustele; 1919 Moskvas Komintern (Kommunistlik Internatsionaal) üle kogu maailma komm parteisid
Inquart sai kantsleri koha) ja paluti abi Saksamaalt. Abi seisnes selles, et Saksa armee ületas piiri (märtsis) ja Austria kuulutati Saksa riigi osaks. Ei olnud enam Austria riik, vaid Saksa riigi osa Ostmark. Austria liitmist Saksamaaga nimetatakse Anšluss (see oli Versailles’ lepingu vastu). Inglismaa ja Prantsusmaa ei tahtnud eriti asjadesse sekkuda, kuna esiteks probleem oli neist kaugel ning nad ei tahtnud, et sõda uuesti puhkeks (nö lepituspoliitika ehk järelandmine Saksamaa nõudmistele). Tšehhoslovakkias erinevad rahvused: tšehhid elasid enamasti lääne osas (7,2milj), sakslased lääne pool piiri ääres – Sudeedimaa – või idas (3,25milj), slovakid rohkem ida osas (3milj) ja ungarlased (700 000). 1938. aasta kevadest hakkas Saksamaa endale Sudeedimaad nõudma. Ka Tšehhoslovakkias oli oma natsi partei ja need samad Sudeedi sakslased hakkasid nõudma autonoomiat, et saaksid oma valitsuse
seletasid ja täiendasid kujutatut. Missuguse põhjapaneva ümberkorralduse tegi vaarao Ehnaton usuelus? XIV sajandil e.Kr tuli võimule vaarao Amenhotep IV, kes reformis usku ja asutas uue pealinna Ahet- Atoni, mis sai uue ainujumala Atoni kultuse keskuseks. Uue jumala auks võttis vaarao omale Echnatoni nime. Echnatoni-aegse kunsti omapära on seotud tema reformidega. Atoni kujutuseks on päikeseketas, mis saadab maale viljastavaid kiiri, et kordumatus ilus puhkeks õitsele nii loodus kui inimene. Kuidas muutus Ehnatoni ajal vaarao kujutamine kunstis? Kunst Echnatoni ajal oli loomulik, looduslähedane, realistlik. Vaaraod ja ta pereliikmeid kujutati tavaliste inimestena, igapäevaste toimingute juures. Millal leiti Tutanhamoni hauakamber ja mille poolest oli see eriline? Tutanchamoni hauakambri avastamine, sest see oli peaaegu puutumatu hauaröövlitest. Saadi palju väärtuslikke leide (mask, troon).
Lapsed läksid seda tehes hasarti," räägib Kersti Randmaa. "Mõtlen nukrusega euroköökidele meie koolimajades, kuhu lapsed ei tohi mingil tingimusel oma jalgagi tõsta, rääkimata ühiselt küpsetatud piparkookidest jõulude ajal või ülestõusmispühade munade värvimisest." Inimväärtused "Õhtumaa kultuur rajaneb eelkõige individualismil, selle väljaarendamisel. Haridust inimväärtuste kaudu õpetavates koolides on aga aukohal see, et lapses puhkeks õitsele armastus. Alandlikkus ja vanemate austus ei tähenda allaheitlikkust, vaid teenib arusaama, et inimese kõige suurem väärtus tema ilmaletulek, elu ime nägemine on võimalik tänu vanematele. Seepärast tänavad Tai lapsed palvetes mitu korda päevas oma isa ja ema. Tänu selle kooli direktorile, NASA projektis osalenud teadlasele dr ArtOng Jumsaile on Tai põhiseadusesse sisse viidud säte, et koolides peab õpetama ja õppima inimväärtusi. Armastus,
· 1918 tuli kokku ja võttis enamlastevastase hoiaku · 6. jaan 1918 enamlased tugevad, ajasid AK laiali, kevadel aeti esseerid minema, juulis üritasid esseerid mässu tõsta, kuid suruti maha-->esseride juhid lasti maha, vangilaagrisse-- >kehtestati üheparteisüsteem Bresti rahu: · Brest-Litovski kindluslinnas rahuläbirääkimised Sm-ga, sakslaste tingimused rängad, Vm pidi loovutama Ukraina ja Poola, enamlased ootasid, et Sm-l puhkeks komrevolutsioon · 17. veebr 1918 alustasid sakslased uuesti sõjategevust, hõivates kiirelt Balti riigid ja enamuse Ukrainast · 3. märts 1918 Bresti rahu, nõustuti kõikide Sm tingimustega, loovutati maa-ala, kus elas ligi ¼ rahvastikust, asus ¼ tööstusest ja 1/3 põllumaast, Lenin kinnitas, et ajutine leping 10. Kodusõda Venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine Uute riikide teke Kesk- ja Ida-Euroopas: · 6
1918 – tuli kokku ja võttis enamlastevastase hoiaku 6. jaan 1918 – enamlased tugevad, ajasid AK laiali, kevadel aeti esseerid minema, juulis üritasid esseerid mässu tõsta, kuid suruti maha-->esseride juhid lasti maha, vangilaagrisse-- >kehtestati üheparteisüsteem Bresti rahu: Brest-Litovski kindluslinnas – rahuläbirääkimised Sm-ga, sakslaste tingimused rängad, Vm pidi loovutama Ukraina ja Poola, enamlased ootasid, et Sm-l puhkeks komrevolutsioon 17. veebr 1918 – alustasid sakslased uuesti sõjategevust, hõivates kiirelt Balti riigid ja enamuse Ukrainast 3. märts 1918 – Bresti rahu, nõustuti kõikide Sm tingimustega, loovutati maa-ala, kus elas ligi ¼ rahvastikust, asus ¼ tööstusest ja 1/3 põllumaast, Lenin kinnitas, et ajutine leping 10. Kodusõda Venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine Uute riikide teke Kesk- ja Ida-Euroopas: 6
Need, kes vastandusid tööliste kehvale elule, panid aluse sotsialismile. Nende arvates sai ühiskonda muuta ainult revolutsiooni kaudu. Tähtsateks ideoloogideks saavad Marx ja Engels ("Kommunistliku partei manifest" 1848). Kapitalismi periood pidi lõppema sotsialistliku revolutsiooniga. Protelariaadi diktatuur peab tekkima vägivaldse revolutsiooni kaudu. 20. saj alguses toimub kommunismi revideerimine. Marx ei näinud ette, et revolutsioon puhkeks Venemaal. 20. saj saab alguse moodne sotsaaldemokraatia (Bernstein) sotsialismi ja demokraatia ühendamine. Demokraatia tingimustes saab arendada sots õiglust. Kokkuvõte 19. saj alguses hakkas maailm ideologiseeruma. Väljenduvad suured rahulolematused kehtiva korra vastu (1830, 1848). Nõutakse põhiseaduslikku riigikorda, valimisõiguse laiendamist. Olulisteks muutuvad kodanikuvabadused. Kinnistuvad rahvuslikud enesemääramisõigused (Itaalias, Saksamaal)
avaliku sektori tekkepõhjusena? Anarhia majanduslik olemus seisneb selles, et puudub avalik sektor koos oma institutsioonide ja maksudega. Igaüks võib vabalt enda heaksarvamise kohaselt tegutseda ka siis, kui see tegevus teiste soovidega vastuolus on: indiviidil on täielik vabadus. See aga toob kaasa kaks probleemi. (1) Esiteks puuduvad ka institutsioonid, mis inimeste vabadusi teiste kallaletungi eest kaitsevad. Hobbesi järgi puhkeks kõigi sõda kõigi vastu. (2) Teiseks ei saaks inimesed teostada mingeid ühiskondlikke tegevusi, mis tuginevad mingitele majanduslikele huvidele. Ei saaks tekkida ja areneda tööjaotust, sest inimestel ei ole motivatsiooni panustada, kui nad teavad, et nende töö tulemusel ei ole majanduslikku kaitset: seda võivad kõik kasutada. Kokkuvõttes tuleb välja, et avaliku sektori koordinatsioonita on ühistegevus väga kulukas.
juulil rahutused armees. Selle tingis suuresndi Lumumba taotlus piirata väliskapitali, rajada rahvuslik tööstus ja tugevdada keskvõimu. See aga ei meeldinud belglastele, kellel oli riigi majanduses suur roll. Sisuliselt oli ka armee tol hetkel belglaste kontrolli all ja seal toimus mustanahaliste sõdurite vastuhakk valgetele ohvitseridele. Kuskilt tulid kuulujutud, et belglased kuritarvitasid kusagil oma jõudu ning sellest piisas, et puhkeks vägivald. Juunis eraldus Kongo üks rikkamaid provintse Katanda, keda toetasid Belgia väed. Augustis eraldus Kasai provints, mis oli tuntud teemantide poolest, ning mida toetasid samuti belgialased. Lumunga pöördus sellises olukorras ÜRO poole ja palus saata sõjavähe, et ära hoida anarhia ja separatismitendentsid maha suruda. Väed on riigis kuni 1964. aastani ning on tasakaalustavaks jõuks, aga väga aktiivselt ei sekku, mis Lumungale ei
unifitseerimata, staabide koostöö oli kehv. Sõjaline liit eksisteeris ainult paberil. Kuigi Eesti ja Soome vahel polnud paberi peal liidulepingut, nad ikka tegid sõjalist koodtööd. Nii Eestisse kui Soome on jäänud Peeter I merekindluse jäänused ja oli plaan luua Eesti ja Soome vaheline sõjaline koostöö merel. Nüüd pöörati kogu Soome lahe konseptsioon mitte lasta Soome lahest välja Nõukogude Venemaa laevastiku. Sooviti tagada mereline kaubavahetus juhul kui sõda puhkeks. Töödati välja ühised kavad kindluste moderniseerimiseks, miinide paigutamine. Eesti ja Soome ühiste jõupingutustel oleks võimalik olnud Nõukogude laevastiku kinni hoida. Liidul oli üks viga, puudus poliitiline tugi, sest see oli ainult sõjaväelaste vaheline koostöö aga see sõltus jällegi poliitikute otsusest, kas abistada või mitte. Balti antaat: Kasvas välja Ida paktist. Moskva üritas ära kasutada leedulasi, et luua leping teiste balti riikidega
Sõda soovisid ja selle süütasid need rahvusvahelised riigitegelased, kes olid kas juudi päritolu või töötasid juudi huvide heaks. Ma olen teinud nii palju ettepanekuid relvastuse piiramiseks ja vähendamiseks, mida järeltulevad põlved ei saa igavesti maha salata, et vastutus selle sõja puhkemise eest vaid minul lasuks. Edasi ma ei ole kunagi tahtnud, et pärast esimest saatanlikku maailmasõda veel üks Inglismaa või isegi Ameerika vastu puhkeks. Mööduvad sajandid, kuid meie linnade ja kunstiväärtuste varemetest tõuseb ikka ja jälle viha selle lõplikku vastutust kandva rahva vastu, keda me selle kõige eest tänama peame: rahvusvahelise juutluse ja tema abiliste vastu! Veel kolm päeva enne Saksa-Poola sõja puhkemist pakkusin ma Briti suursaadikule Berliinis Saksa-Poola probleemi lahendamise võimaluse — sarnaselt Saarimaaga rahvusvahelise kontrolli all.
annaabi.ee 
