· meditsiiniline mikrobioloogia tegeleb nakkushaiguste ravi ja profülaktikaga, samuti inimese normaalse mikrofloora uurimisega; Mikroorganismid Mikroorganismid on suur grupp alamaid, enamasti üherakulisi organisme, nagu: · Bakterid · Seened · Viirused · Algloomad R. Kochi (1843 1910) postulaadid · Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema · See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri · Terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuriga peavad ilmnema sellele haigusele iseloomulikud tunnused · Haigest organismist peab olema see mikroob jällegi puhaskultuuri isoleeritav Mikrobioloogia kiire areng Elektronmikroskoopide leiutamine, elekroforeesi kasutuselevõtt ja koekultuuride väljatöötamine, tõid murrangu mikroorganismide uurimises Näiteks: · Tekkis uus teadusharu - viroloogia · Täpsustati bakterite koostisosi ja ainevahetusprodukte
30) Märgi seenhaigused: kliiketendustõbi, krüptokokkoos, kandidoos, onühhomükoos. 31) Seeni ei ravita antibiootikumidega. 32) Seened on eukarüoodid ehk päristuumsed. 33) Paljud mükoosid on seotud kindla geograafilise piirkonnaga või siis on oportunistliku iseloomuga. 34) Seeninfektsioonide laboratoorseks diagnoosimiseks kasutatakse enamasti esmast algmaterjali mikroskoopiat ja seene puhaskultuuri isoleerimist 35) Seened kasvavad mikrobioloogilistel söötmetel aeglaselt, mistõttu neid kasvatatakse kuni neli nädalat. Seened kasvavad aeglaselt, v.a Candida. 36) Ureaplasma urealyticum – suguteede infektsioon, Mycoplasma hominis – suguteede infektsioon, Chlamydia trachomatis – LGV, Chlamydophila pneumoniae – pneumoonia, Mycoplasma pneumoniae – pneumoonia 37) Mycoplasma hominis ja Ureaplasma urealyticum levivad põhiliselt sugulisel kontaktil.
lümfi sõlmedes, kuid ei eritata. Robert Koch Saksa arstiteadlane, üks mikrobioloogia rajajaid. 1877 avastas Siberi katku 1882 tuberkuloositekitaja (Kochi kepike) 1883 kooleratekitaja Kochi postulaadid on tingimused, mis peavad olema täidetud tõestamaks, et just mingi konkreetne haigusetekitaja põhjustab seda konkreetset haigust: 1. Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema. 2. See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri. 3. Terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuriga peavad ilmnema sellele haigusele iseloomulikud tunnused. 4. Haigest organismist peab olema see mikroob jällegi puhaskultuuri isoleeritav. 1905 sai tuberkuloositekitaja avastamise eest Nobeli preemia. L. Pasteur Üks mikrobioloogia rajajatest. Lõi maailma esimese vaktsiini marutõve vastu, lõi ka vaktsiini Siberi katku vastu. Näitas, kuidas peatada piimahaigusi (pastöriseerimine – kuumtöötlemine). Tema tähtsamad avastused: 1
Nakkushaiguste diagnostika kordamisküsimused II: võrdlus, immunoloogia, molekulaardiagnosika 1. Millised on nõuded proovi võtmisel nakkushaiguste diagnostikaks?- proovi tuleb võtta aseptiliselt tekitaja kohast enne antib.ravi algust 2. Nimeta mikrobioloogilise külvimeetodi etapid.- esmakülv, puhaskultuuri isoleerimine, mikroobi identifitseerimine ja antibiogramm 3. Miks on uriini mikrobioloogilise külvimeetodi puhul (semi)kvalitatiivne tulemus oluline. saab määrata mikroobide kogust ja hulka arvuliselt (+/- ) 4. Kumb meetod on referentmeetodiks bakterite puhul, keda on lihtne mikrobioloogiliselt kasvatada: molekulaarne meetod või mikrobioloogiline külv?- mikrobiol.külv 5. Millised on mikrobioloogiliste külvide eelised molekulaarsete meetodite ees?- ei pea teadma, mida
1.Üks olulist kahju tekitanud/tekitav taimehaigus tänapäeval ja ajaloos. Sh nende ulatus , piirkonnad ja mõju inimkonnale. *Lehemädanikud ( epideemiad euroopas) on eestis ja maailmas probleemiks. Need on pärit kesk-mehhiko mägismaalt. Suure Iiri näljahäda, põhjustas kartuli lehemädanik. *Juba Babüloonias märgati nõgiseene olemasolu. Teiseks on ajaloost tuntud ka tungaltera , mis põhjustas mitmesuguseid hallutsinatsioone. Viljapuu- bakterpõletiku esmaleiud on eestis aastal 2012 ja inglismaal 1957. 2.Nimeta ja kirjelda 6 või enam taimehaiguste sümptomit . Too nende juurde näited , millised haigustekitajad võivad taoliseid sümptomeid tekitada 1. Mädanikud( seen ja bakterhaigused) esinevad kõigil taimeosadel. Ohtlikuimad varre ja juuremädanikud. eristatakse kuiv ja märgmädanikku . esimisel juhul lagunevad rakud kuivaks pulbriliseks teisel juhul aga pudrutaoliseks haisvaks massiks. 2.Värvimuutused (seen, bakter , viirushaigus...
2.1.2 Veekogud · Kirjanduse andmetel on veekogude kallastel olevad puud sageli Phytophthora poolt nakatunud just seetõttu, et patogeeni eosed säiltavad elujõulisuse ja kanduvad edasi jõevees ning taimlate ja puukoolide tiikide kastmisvesi võib samuti sisaldada Phytophthora eoseid. · Rododendron on paljudele Phytophthora liikidele peremeestaimeks, taime lehed on patogeeni suhtes vastuvõtlikud. 2.3 Phytophthora isoleerimine ja määramine puhaskultuuri meetodil · Phytophthora on kultuuris aeglase kasvuga. · Perekond Phytophthora hulka kuuluvad laialt levinud ning ohtlikud patogeenid, mis põhjustavad kahju paljudele põllukultuuridele, viljapuudele, metsa- ning taimlataimedele. · Phytophthora liigid on temperatuuride kõikumise ja niiskuse suhtes tundlikud ning lisaks veel aeglase kasvuga.
Pasteur: kristallograafia rajaja, kääritamise avastaja. Avastas pastöriseerimise ja vaksineerimise. Kurekaelaga kolvis keedetud puljongis ei hakanud bd paljunema, kui kael maha võtta siis hakkasid kuna bdel oli taas ligipääs. Koch: Tõestas et bakterid põhjustavad antraksit mitte vastupidi. Uuris ka koolera- ja tuberkuloositekitajaid. Postulaat: 1)Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema.2)See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri 3)terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuuriga peavad ilmnema selle haiguse tunused. 4)haigest organismist peab see kultuur olema jällegi puhaskultuuri isoleeritav. Leeuwenhoek: Leiutas üheläätselise mirkoskoobi. Vaatles esimesena algloomi, baktereid, hallitusi, pärme ja vetikaid. Bdest spiiroheedid, pulkbakterid, kokid ja filamentsed bd. Uuris happe ja kuumuse mõjuvust bde liikumisele. Vinogradski:Kirjeldas esimesena autotroofe, kemolitoautotroofset toitumistüüpi. Avastas
on kergem eristada. Tulemuste hindamine. Reeglina hinnatakse positiivseks ≥ 105 bakteri esinemist milliliitris uriinis. ≤104 PMÜ/ml on negatiivne ja nende väärtuste vaheline tulemus on piiripealne. CLED söötmel kasvavad kõik bakterid, MacConkey’l gramnegatiivsed ja E. coli söötmel kasvab E. coli pruunide pesadena. Hindamine toimub tabeli alusel. URIINIKÜLVI KVANTITATIIVNE HINDAMINE GOULD’I MEETODIL. Meetodi põhimõte on sama mis puhaskultuuri isoleerimisel joonkülvina – mida suurem mikroobide hulk milliliitris, seda suurem pesade arv söötmel. Loetakse pesade arv erinevates sektorites. Kui kasutada erinevaid söötmeid (analoogia Uricult’ile) võib määrata ka samas uriinis olevate erinevate mikroobide (grampositiivsed, gramnegatiivsed jne.) hulk. Tulemuste hindamiseks on olemas spetsiaalne tabel. 13 Tabel mikroobide hulga määramiseks 1 ml vedelikus Gouldi meetodil
vee lisamine on retseptis ette nähtud. Veini käärima panek. Vastavalt retsptile ja valitud klaasnõu suurusele võetakse vajalik kogus vett, mahla ja eelnevalt mahlas või vees lahustatud käärimiseks vajalik kogus suhkrut ning valatakse kõik pudelisse. Kohe lisatakse ka pärmi puhaskultuur arvestusega, et 10 l kohta oleks 0,5 l käärivat mahla. Pressitud mahla korral võib valmistatud mahla, vee ja suhkru segu (kupaaz) puhaskultuuri puudumisel lasta loomulikul teel käärima. Sellisel juhul kasutage käärimisprotsessi alguse kiirendamiseks järgmist võtet: valmistage eelnevalt 1-2 l mahla ning jätke see 20-25 C juures lahtiselt seisma. 6-7 päeva möödudes saab seda tugevalt käärivat mahla kasutada 100-150 l värske mahla kääritamiseks. NB! Kääriv mahl peab valmis olema veiniteo alguseks. Täidetud nõu suletakse kohe tihedalt korgiga, mis on varustatud vesiluku ehk puntaparaadiga
Pindkülv annab eelise aerotolerantidele, süviskülv hapnikutundlikele ja temperatuuri suhtes vähem tundlikele. 2. Kas on võimalik, et bakter kasvab välja küll joonkülvil, kuid ei kasva süviskülvil? Jah, kui on tegemist obligatoorse aeroobiga. 3. Millal on otstarbekas kasutada pistekülvi? Kui tahetakse uurida bakterite hapnikuvajadust. Üldiselt anaeroobi puhul. 4. Millal kasutatakse joonkülvi kaldagarile või söötmeplaadile? Kui tahetakse puhaskultuuri eraldada või väikest biomassi üleskasvatada või mikroobide arvukust määrata. 5. Miks süviskülvi puhul jahutatakse agar enne Petri tassi valamist 50 kraadini? Saaks inokulumi ringikujuliselt segada, et mikroobid jaotuksid terves söötmes ühtlaselt. Kasv toimuks nii söötme sisse kui ka pinnale. Mikroobid häviks? 6. Miks inkubeeritakse söötmeplaate termostaadis ümberpööratult (põhi ülespoole)? Vältida kondentsvee teket. 7
vahendusel. 24. Kuidas oleks võimalik kahjustada bakteri rakukesta? Lüsotsüüm, antibiootikum 25. Kochi postulaadid Meditsiinilise mikrobioloogia rajaja. Need on tingimused, mis peavad olema täidetud, et tõestada, et just mingi konkreetne haigusetekitaja põhjustab just seda konkreetset haigust. Töötati välja siberi katku tekitajat uurides. 1. Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema. 2. See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri. 3. Terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuriga peavad ilmnema sellele haigusele iseloomulikud tunnused. 4. Haigest organismist peab olema see mikroob jällegi puhaskultuuri isoleeritav. Kochi poolt kasutusele võetud meetodid ja tehtud avastused: 3. Ripptilga meetod mikroskopeerimisel, bakterite pildistamine mikroskoobis. 4. Siberi katku tekitaja (Bacillus anthracis), kooleratekitaja (Vibrio cholerae) ja tuberkuloositekitaja (Kochi kepike, Mycobacterium tuberculosis) kindlasktegemine.
Leiutab bakterite värvimise. Erinevate söötmete väljatöötamine. Kochi-Henle postulaadid tingimused, mis peavad olema täidetud, et tõestada et just mingi konkreetne haigusetekitaja põhjustab just seda konkreetset haigust. Töötati välja siberi katku tekitajat uurides: 1. Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema. 2. See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri. 3. Terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuriga peavad ilmnema sellele haigusele iseloomulikud tunnused. 4. Haigest organismist peab olema see mikroob jällegi puhaskultuuri isoleeritav. · Antonie van Leeuwenhoek bakterite esmavaatleja. Valmistas üheläätselisi mikroskoope ja vaatles mikroobe esitab esimese joonistuse bakteritest. · Sergei Vinogradski kuulsaim vene mikrobioloog. Teeb esimesena kindlaks
Delfti koolkonna mikrobioloogid o Antonie van Leeuwenhoek (1632-1723) o Martinus Willem Beijerinck (1851-1931) o Albert Jan Klyuver (1888-1956) o Cornelius van Niel (1897-1985) Kochi postulaadid tingimused, mis peavad olema täidetud, et tõestada, et just see mikroob põhjustab seda haigust o Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema. o See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri. o Terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuriga peavad ilmnema sellele haigusele iseloomulikud tunnused. o Haigest organismist peab olema see mikroob jällegi puhaskultuuri isoleeritav. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga - 1864. a. esines Pasteur Sorbonne'is ettekandega, milles tõestas, et elu ei saa tekkida eimillestki. Kurekaelaga kolvis kuumutatud puljong jäi steriilseks, kuigi hapnik pääses kolbi
Väga vähesed mikroobid suudavad agarat lõhustada. Meie kasutame põhimõtteliselt komplekssöötmeid. Okuleerimine – külvatava kultuuri külvamine. Tuntumad külviviisid: 1) Joonkülv – külviaasaga võetalse inokulum ühest katseklaasist ja pannakse teise, mis toimub sik-sakiliste või sirgjooneliste liigutustega mööda söötme pinda. Kasutatakse tihti mikroobide puhaskultuuri eristamiseks. 2) Pindkülv – agarplaadile kantakse külviaasagaagarakultuur. Aetakse kogu söötme pinna ulatuses laiali. 3) Pistekülv – külvinõelaga agartulpa. Kasutatakse mikroobide olemasolu määramiseks. 4) Külv vedelsöötmesse – vedelsöötmesse külvatakse külv külviaasa või pipeti abil. 5) Süviskülv - inokulum jaguneb kogu söötmesse; Mikroobidest moodustuvad kolooniad kasvavad nii söötme sisse kui ka pinnale.
· genotüübilised genoomi suurus · makromolekulide järjestused geenide järjestused valkude järjestused Mikrobioloogia ajaloo etapid: · 17-19 saj keskpaik kirjeldav periood · 19.saj keskpaik tänapäev - füsioloogilis-biokeemilis-molekulaarbioloogiline periood Kochi postulaadid: 1. Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema 2. Mikroob tuleb isloeerida puhaskultuuri 3. Terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuriga peavad ilmnema sellele haigusele iseloomulikud tunnused 4. Haigest organismist peab olema see mikroob jälle kättesaadav Arhede ühised jooned prokarüootidega: 1. Rõngaskromosoom 2. Genoomi suurus 3. Operonide esinemine 4. mRNA intronide puudumine 5. 70 S ribosoomid 6. Metaboliensüümide aminohappeline järjestus Arhede ühiseid jooni eukarüootidega: 1. Histoonid 2. Rakuskelett 3
Võttis kasutusele esimesed söötmed mikroobide kasvatamiseks (keedetud kartulilõigud, zelatiin, agar) KOCHI-HENLE POSTULAADID Tingimused, mis peavad olema täidetud, et tõestada, et just mingi konkreetne haigusetekitaja põhjustab just seda konkreetset haigust. Töötati välja siberi katku tekitajat uurides. 1. Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema. 2. See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri. 3. Terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuriga peavad ilmnema sellele haigusele iseloomulikud tunnused. 4. Haigest organismist peab olema see mikroob jällegi puhaskultuuri isoleeritav. Kochi avastused ja meetmed: 1.Söötmed. Tardsöötmed! PUHASKULTUURID!!!!! 2. Bakterite värvimine mikroskoopimised. 3. Ripptilga meetod, bakterite pildistamine mikroskoobis 4. Haigusetekitajate kindlakstegemine. Tuberkuloosi uurimise eest sai Nobeli preemia. Ferdinand Cohn Bakterisüstemaatika
5) Pasteur märkis esimesena ka aeroobste ja anaeroobsete energiavahetusprotsesside erinevat efektiivsust: suhkru aeroobne lagunemine annab rohkem energiat kui anaeroobne. Pasteur arvas, et haigusi põhjustavad mikroorganismid. Ta töötas välja vaktsiinid kanakoolera, siberi katku ja marutõve vastu. 30. Robert Koch.Kochi postulaadid Koch tõestas siberi katku tekitaja näitel, et haiguse põhjustajaks on Bacillus anthracis, kelle puhaskultuuri süstimisel tervetele loomadele areneb välja siberi katk. Võttis kasutusele esimesed söötmed mikroobide kasvatamiseks. Esimene tardsööde keedetud kartuli lõigud! Siis zhelatiin ja siis agar. Bakterite värvimine mikroskoopimisel. Ripptilga meetod mikroskopeerimisel, bakterite pildistamine mikroskoobis. Kochi postulaadid 1 Haigest organismist peab olema võimalik isoleerida mikroob, mida terves loomas pole. 2 Mikroobi tuleb kasvatada puhaskultuuris.
0,3 % ). Väga vähesed mikroobid suudavad agarat lõhustada. Meie kasutame põhimõtteliselt komplekssöötmeid. Okuleerimine külvatava kultuuri külvamine. Tuntumad külviviisid: 1) Joonkülv külviaasaga võetalse inokulum ühest katseklaasist ja pannakse teise, mis toimub sik-sakiliste või sirgjooneliste liigutustega mööda söötme pinda. Kasutatakse tihti mikroobide puhaskultuuri eristamiseks. 2) Pindkülv agarplaadile kantakse külviaasagaagarakultuur. Aetakse kogu söötme pinna ulatuses laiali. 3) Pistekülv külvinõelaga agartulpa. Kasutatakse mikroobide olemasolu määramiseks. 4) Külv vedelsöötmesse vedelsöötmesse külvatakse külv külviaasa või pipeti abil. 5) ... - inokulum jaguneb kogu söötmesse; Mikroobidest moodustuvad kolooniad kasvavad nii söötme sisse kui ka pinnale. 8
0,3 % ). Väga vähesed mikroobid suudavad agarat lõhustada. Meie kasutame põhimõtteliselt komplekssöötmeid. Okuleerimine külvatava kultuuri külvamine. Tuntumad külviviisid: 1) Joonkülv külviaasaga võetalse inokulum ühest katseklaasist ja pannakse teise, mis toimub sik-sakiliste või sirgjooneliste liigutustega mööda söötme pinda. Kasutatakse tihti mikroobide puhaskultuuri eristamiseks. 2) Pindkülv agarplaadile kantakse külviaasagaagarakultuur. Aetakse kogu söötme pinna ulatuses laiali. 3) Pistekülv külvinõelaga agartulpa. Kasutatakse mikroobide olemasolu määramiseks. 4) Külv vedelsöötmesse vedelsöötmesse külvatakse külv külviaasa või pipeti abil. 5) ... - inokulum jaguneb kogu söötmesse; Mikroobidest moodustuvad kolooniad kasvavad nii söötme sisse kui ka pinnale. 8
(nonculturable) bakterid. Need on bakterid, kes on eeldatavasti funktsionaalsed, vga aeglase metabolismiga ja kohanenud oligotroofsetele (vga madal toitainete kontsentratsioon) tingimustele, mida ei ole siiani vimalik laboris jljendada. Selleks, et uurida ja kirjeldada mikroorganismide (bakterite, arhede ja seente) mitmekesisust keskkonnas, on kasutusele vetud molekulaarsed meetodid, mille puhul ei ole vaja organismi eelnevalt isoleerida puhaskultuuri. Siin on probleemiks see, et need molekulaarsed meetodid tuginevad hsti kirjeldatud ja lbiuuritud organismidel, keda kasvatakse puhaskutuuris. Molekulaarsete meetodite kiire areng vimaldab uurida mikroorganismide mitmekesisust uuel, geneetilisel tasemel. Mikroobid grupeeritakse vastavalt nende geenide sarnasusele, mis vljendab ka nende evolutsioonilist vahekorda. Eeldades, et enamik looduses eksisteerivatest bakterirakkudest pole kultiveerimise teel
annaabi.ee 
