Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Leivapäeval olid kohal paljud Eesti leiburid, kes olid tulnud oma leibu esitlema. Olid kohal näiteks Eesti pagar, Leibur, REHEPEKS Vilja lõikasid peamiselt naised sirpidega. Vili köideti peale lõikamist vihku. Vilja lõigati sirbiga. Vihus kuivasid viljad. Peale kuivamist pandi viljad rehe alla põrandale ja peksti kootitega. Terad murti teistest taimeosadest lahti lüües, muljudes, hõõrudes, senikaua kui viljaterad välja pudenesid, seda nimetati terade eraldamiseks. Pekstud sasi hulgast saadi terad käte rehitsedes, sõeludes ja tuulates. Vanim viljapeksuviise, on viljavihkude rabamine 8 vastu kivi, seina, pinki vm.), maha laotatud viljalademe peksmine koodiga või tallamine ( pahmamine) inimjõul või koduloomadega. Rehepeksu tehti rehe all, sest seal oli palju ruumi. VILJA JAHVATAMINE Vili hõõruti kahe suure veskikivi vahel jahuks. Kivid olid suured ja rasked. Ühe kivi sees oli
Hardalt puna? kõlan Kui elu langeb paremal ja vasemal ja Mirjam, Eike, Kätlin, Cätlyn ma reekviemis teie kaugel päätsil: andke andeks, et te surite ja mina elan! - Ning tekib silme ette läinud päevi suru: kuis olid kerged mõned, kõlkad paljud, mis pudenesid aja salvest - tühi puru. Kuid nüüd on tulnud kaalumise tunnid valjud. Ja heldimuses pööran selle suure armu äramõistmatuse kirja lehti, suur viha hinges voogab: s a a d a h ä ä k s. Kui kallist andi, kiirtejoom et järel' jääks, ma kõrgel tahan kanda oma elu tähti. Mirjam, Eike, Kätlin, Cätlyn Mirjam, Eike, Kätlin, Cätlyn Mirjam, Eike, Kätlin, Cätlyn
Kui hobused, kes pandi tegema rasket tööd ja nüüd leiab ta end kasutuna./,,Revolutsioon on läinud nässu!"/ kõlab selelst luuletusest. Kirjutatud on see juab Stalini ajal, mil vast kõigile iseseisva mõtlemisvõimega inimesele oli selge, et mingit kommunismi ei tule, ainult uued isandad, teise nime all. Milleks punakuldseis põõsais nuuksed, soov, et viimne habras jälg ei kaoks? Sinu kaeravihuvärvi juuksed uneski on kauged minu jaoks. Silmaviljaterad pudenesid. Nime kõla kadus minu eest. Ainult kortsund sall mul hiljukesi lõhnab veel su puudutuste meest. Lauluga võib kokku panna ka Jesseenini armastusluulest kõlava üksinduse ja kurbuse. Armastatu on läinud, alles teamst on vaid mäletsused tuhmid ja kortsund sall. Taaskord teades mehe elulugu ja vaajdust armastsue järgi, see luuletus hingematvalt kaunis. Laul ,,Viimne ratsu" ja selel erinevad tõlgendusviisid sobivad hästi kirjeldamaks kahe suure
ära. Ferimonti riik oli prügi täis ja selle elanikud olid haiged, poolpimedad ja töötasid tehastes. Poisid hiilisid ühte tehasesse kui järsku hakkas alarm tööle, nad nägid tehase poole tulemas tuhandeid ferimontlasi. Poisid põgenesid katusele ja Joonas leidis kasti, kus põhjas oli lehekujuline auk. Joonas pani lehe, mille ta oma liba- vanemate juurest leidis, auku. Käis raksatus, kõik tehased lõpetasid töö ja pilved kadusid. Kõik ferimontlased pudenesid tuhaks. 3 Poisid pöördusid tagasi Floriana juurde ja seal anti kõigile valida kas tagasi koju minna või sinna jääda. Joonas ja Martin otsustasid maale pöörduda, kuid Mini- Martin tahtis jääda, sest ta oli orbudekodust ja ta liba- vanemad olid tema vastu väga toredad. Floriana keris aja tagasi suve algusesse, päeva kui mindi laagrisse. Uudistes teatasid: „Lastekodust on kaduma läinud 7- aastane poiss Martin, kes temast kuulud on, andke palun teada
kunagiolid hämmastunud oma värvuse ja ligipääsmatusega. Savi, millest muiste Mesopotaamia elanikud valmistasid kõike, mänguasjadest kuni templi ja kindlusemüürideni, oliküll odav, kuid vähepüsiv materjal. Assüürlaste ja babüloonlaste ehitusega võrreldes sugugi mitte vähem vanad egiptlaste kiviehitused on säilinud meie ajani, kuigi nad on tublisti kannatada saanud. Päikese käes kuivatud toortellistest müürid aga pudenesid laiali ning uhuti ära. Praegu on võimalik ainult muinasautorite kirjelduste alusel endale ette kujutada nende müüride, hoonete ja templite ilu, mis kunagi Baabüloni kuulsaks tegid. Iraagi tähtsusetu linnakese Hille läheduses on künklik, laineline maapind lõhestatud sügavatest kraavidest, mis omavahel ristuvad ja mitmes suunas kulgevad. Neist kraavidest paistavad poolpurunenud telliskivimüüride jüünused see on kõik, mis Babüloonia kuninga lossist ja rippuvatest
Louis XIII kutsus oma naise Anna ballile, kuhu palus kaela panna kalli kaelakee, mille ta annale kinkis. Kuninganna Anna andis aga ju selle hoopis Buckinghamile ära. Proua Bonaxieus kuulis aga kugu juttu pealt ja luba kuningannale, et ta saadab oma mehe Londonisse Buckinghami juurde kee tagasi tooma. Mees aga polnud nõus sinna minema. Pr bona kohtas d.a'd, kes oli nõus londonisse minema. Ta sai Trevillelt puhkuseloa ning temaga tulid kaasa ka Athos, Portos, Aramis. Nemad aga pudenesid tee peal. Sadamas tapsid DA ja ta ori ühe mehe ning võtsid ülepääsuloa. Nad said londonisse ning kohtusid ka Buckinghamiga. Kirjast oli oda läbi käinud. Aga Buckingham sai ikka kõigest teada. Kui ta Hakkas väärtuslikku keed D.A andma, avastas, et kaks pärli on kadunud. Ta vangistas kullaseppa enda juurde, et ta lahkuda ei saaks ning talle maksti topelt tasu. Ket t sai 2 päeva pärast valmis.
sigaretti läita, märgade puudega lõket süüdata, või seda, et kõige parem on püssitääki kõhtu torgata, sest rinda lüües jääb tääk ribide vahele kinni." (Remarque 1983: 54) Koolmeistrite juhised ja näpunäited jäid neile irooniliseks mälestuseks varasemast elust. Uued tõed tulid ilmsiks esimest surnu ja esimene turmtuld nähes ja nii sai selgeks, et surmahirm on tugevam üllast kohustusest riiki teenida, kusjuures senised veendumused pudenesid põrmu (Remarque 1983: 12). Nii sattus see umbes kahekümneaastaste noormeeste põlvkond vaimselt kõige keerulisemasse olukorda. ,,Kõik vanemad inimesed on endisega kindlalt seotud, neil on naised, lapsed, elukutse ja huvid, mis on juba nii tugevad, et sõda neid puruks rebida ei saa. Meil, kahekümneaastastel, aga on ainult meie vanemad ja mõnel tütarlaps. [---] Peale selle ei olnud meil ju kuigi palju muud; natuke unistamist, mõned lemmikharrastused ja kool;
töötasid tehastes. Poisid hiilivad ühte tehasesse ja hakkavad otsima võimalust seda kinni panna. Järsku hakkab lõõmama 12 alarm ja aknast välja vaadates tuleb tehase pool tuhandeid ja tuhandeid ferimontlasi. Poisid põgenevad tehase katusele ja Joonas leiab sealt kasti kus põhjas on lehekujuline auk. Joonas asetab sinna lehe, mille ta oma liba-vanemate juurest leidis. Käis raksakas, kõik tegased lõetasid töö ja pilved kadusid. Kõik ferimontlased pudenesid tuhaks, sest nende nahk ei olnud pärast nii pikka aega ilma päikeseta valgusega harjunud. Simmu oli Floriana kuningriigi elanikke hoiatanud ja need läksid varju. Poisid pöördusid tagasi Floriana juurde ja see andis neile valiku koju tagasi minna või sinna jääda. Sama valik anti ka ülejäänud lastele. Joonas ja Martin otsustasid maale pöörduda, kuid Mini-Martin tahtis jääda, sest ta oli orbudekodust ja ta liba-vanemad olid tema vastu väga toredad. Floriana keris aja tagasi
Heldur Kurvits, viimane põhiliselt pikemail distantsidel (5000 m 15.08,9, 10 000 m 31.54,62). Südikuse musterkujuna tuleb esile tõsta nüüd juba neljakümnenda sünnipäeva seljataha jätnud ,,EKEProjekti" insenerprojektanti Jaan Lompi, kes ei jätnud vahele ühtki tähtsamat jooksuvõistlust. Ta ise räägib, et talle endalegi olnud üllatuseks, et rajooni suvespartakiaadil 3000 m lõpuponnistuses kõik nooremad maha pudenesid. ,,Kisub vastupanematu jõuga ja kuidagi ei tahaks veel loobuda, kuid valu jalgades sunnib vist rajajooksult üle minema maastikule," ütles ta. Ei osanud naljalt keegi oodata, et seni tagasihoidlikult esinenud 33aastane JärvaJaani kolhoosi metsavaht Kalle Puss saabub selle aasta Vändra maratonilt koju uue rajooni tippajaga 2:51.18. Naiskeskmaajooksjate perest paistsid silmas 16aastane Türi Näidissohvoostehnikumi õpilane Ene Merendi ja aasta noorem Paide koolitüdruk Eve Hein
Valgus tuli läbi klaas ukse kus oli näha naise varju, kes ennast riietab. Tüdruk aga haaras mehelt tugevalt käevarrest ja vedas mehe teisele poole kus oli koridor. Koridor oli pikk ja hämar, seal istus ka laua juures üks valge kuuega mees. Järsku jõudsid nad ukseni, kuhu tütarlaps koputas ja siis ukse lahti lükkas. Tuba oli väike ning soe. Ukse vastas oli kaetud aken tumeda riidega. Ukse kõrval oli kuusk ja kui mees kuuse vastu läks siis pudenesid okkad maas olnud ajalehele. Mees vaatas teisele poole ja seal oli suur voodi kus arvatavasti oli pool istuli see noormees Olle. Tüdruk ütles Ollele, et näed siin ta on lõpuks ja Olle vastas talle, et ta teab, ta ju lubas tulla. Mees oli nii mõnegi inimestest peaaegu et ära tundnud, kõik olid temas äratanud hämarad mälestused, aga Ollet nähes teadis ta kindlalt, et on teda kohanud. Nüüd ütles tüdruk, et peab minema ja Olle ütles tänan Bella. Nüüd sai mees teada,
1979.aastal vestis lugusid Tamme-Lauri talus elanud 76-aastane Ella Alliksaar. Ta kõneles, et puu olevat kasvama läinud Rootsi kuninga maa sisse löödud vehmrist (vankri aisast). Mäletavasti tuntakse sarnast jutumotiivi mitmete põlispuude kohta Eestis. Ella lisas, et kuningas olevat lubanud siis, kui puu kasvama läheb, Eestisse tagasi tulla. Veel meenutas vanaa naine, et lapsena oli ta tamme lähedal tihti seakarjas. Sigadele meeldisid tammetõrud, mis sügiseti puult pudenesid. Kui vihma hakkas sadama, olnud hea puu õõnsusesse varju pugeda. See oli olnud lastele ka mängutoa eest. Puu oksaõõnsustes elanud hakke ja mõnikord ka öökull. 18 Üks vanemaid ja huvitavamaid Kirjandusmuuseumis rahvasuust talletatud pärimusi on Tamme-Lauri tamme kohta kohalikus murdes kirja pandud Axel Sinimetsa suust. 1939. aastal teatas ta sõna-sõnalt järgmist:"Tamme seen arvatas
kes askeedina ignoreeris seltskonda. Ohvritalitusele lliks Satr. Kui Dak5a hakkas koosviibimisel Siva kohta inetusi riiiikima, siititas solvunud Satr end p6lema, sooritades enesetapu. Siva iirkas seepeale oma m6tlusest, tormas kohale, v6ttis oma naise surnukeha kAtele ja alustas kosmilist tantsu, mis seadis maailma hiidaohtu. Jumalad palusid Vi5nut, et ta aitaks Siva trampimise l6petada. ViSnu v6ttis oma kettakujulise s6jariista s udariana cakra jahal'kts surnukeha ti.ikkideks, mis pudenesid kdikjale tile India. K6igist said piihapaigad, kus austatakse jumaiannat. Satr h[be $anl) kukkus Kdmakhya miele, kus ntii.id asub kuulus temple. Jumalanna Kamakhya ja tema templi kohta on tohutu hulk lugusid, millest paljud on erootilise alatooniga. Jlirgmine lugu k6neleb jumalanna fiiiisilisest kohalolekust templis: Braahman Kendukalai, kes austas jumalanna Kamakhyat, laulis piirast teenistustalle laule. Rahuloleval jumalannal oli kombeks ilmuda ja alasti tantsida
armastatule. Surnukeha ise oli kaunistatud paljude erinevate taimedega. Teise sarga peatsis lebas oliivilehtedest, lillelehtedest ja itest prg. Professor P. E. Newberry mratles sellise seose kui eneseigustusprija, mis on sisse kirjutatud ka Surnuraamatu erilisse peatkki ja mis asetati sargale alates Uue riigi algusest peale samal ajal, kui preestrid laususid manasnu. Teise muumiasarga rinnal lebas lillevanik ja kolmanda sarga pealt leiti lilledest krae. Taimed olid silinud erinevalt. Mned pudenesid tolmuks esimesel puudutusel, teised olid silitanud isegi vrvi ja neid vis pikemata mrata. Kige sagedamini on Egiptuse vaaraohaudadest leitud rukkilille. See pole ka ime, sest rukis vohas vanasti rikkalikult Niiluse ja krbe vahele jnud kitsal maaribal. Pole muidugi tarvis mainidagi, et lootoslill ja paprusepuhmas olid riigismbolina kasutusel ka sarga- ja hauakaunistusena. Kokkuvte Oma ts rkisin lhemalt kahest mehest, Howard Carterist ja lord
Aastaid hiljem korraldas Dakša yajna – ohvritalitluse – ning kõik peale Šiva olid kutsutud (Šivat peeti veidraks). Sati kuulis, kuidas Dakša rääkis ta mehest inetusi, mille peale Sati süütas end põlema. See äratas Šiva oma mõttest, tormas ohvritalitlusele kohale ning alustas kosmilist tantsu, mis seadis kogu maailma ohtu. Seejärel palusid jumalad Višnut, et too Šiva tantsu lõpetaks, mille peale hakkis Višnu Sati surnukeha tükkideks. Tükid pudenesid üle kogu india laiali (kõigist said pühapaigad, kus jumalannat austatakse), Kāmakhyā mäele kukkus yoni – Sati häbe. * Kāmakhyā templis tähistatakse vihmaperioodi alguses 3 päeva jooksul jumalanna kuupuhastust, sel ajal on templi uksed usklikele suletud :) 2) Jumalanna füüsiline kohalolek templis: Braahman Kendukalai austas jumalanna Kāmakhyāt ning laulis talle peale teenistust laule, mille järgi jumalanna talle alasti tantsis
Poliitilise alltekstiga, põhjustas skandaali, kaptenipaberite müümine oksjonitel lõpetati. ,,Autoportree" Hobusetemaatika peamiselt. Armastas ratsutamist. ,,Jäägriohvitser". Sai hobuseõnnetuses surma. E.Delacroix - tõusis esile pärast Gericault surma. Meeletult viljakas kunstnik, üle 10 000 maali, joonistuse, graafilise lehe. Peamine probleem koloriit, leiutab ise värve. Need värvid aga ei pidanud ajale vastu, muutsid tooni, seinamaalid pudenesid. ,,Dante ja Vergilius põrgus" esimene tuntud töö. ,,Chiose veresaun" - Kreeka temaatika, vabadusvõitlus türklaste vastu. Inglismaa, Venemaa tulid appi. Esialgu oli erkpunane, nüüdseks tugevalt luitunud. ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele" Prantslastele olulisim maal, Vabariigi sümbolmaal. 1830.a juulirevolutsioon Pariisis, Bourbonide võim kukutati. Mariann - sümbol, vabariigi kaitsja. Delacroix ise ka seal püssiga. Kehtestati konstitutsiooniline monarhia, Orleansi dünastia
Võit oli vähe au toonud. Metsa talu varemed aurasid kuni ööni. Siis tibas hõre vihm maha ja kustutas viimse sädeme sütehunnikust. Kõrge korsten seisis veel kaua püsti ja varesed, kes ammututtavaid hooneidv enam ei leidnud, keertesid imestavalt kraaksudes tema ümber. Talv tuli ja mattis riismed lume alla. Üks pesast aetud hunt pesitas enese tühja ahju. Korstna süsimust pea muutus lumivalgeks. Varesed siblisid vahel ta paruka maha, aga ta sai jälle uue. Tükk tüki järel pudenesid kivid lahti ja viimaks lükkas vali tuulehoog ta vana kere niisuguse mürinaga ümber, et ahjus pesitsev hunt kohkunult välja putkas ja enam tagasi ei tulnud. XIII Kevad tuli -- 1343-nda aasta kevad. Jürikuu näitas, nagu kõik jürikuud, ka sellel aastal oma tujukalt muutuvat nägu. Lõuna ajal paistis päike selgelt ja soojalt sinisest taevast, õhtul läks ta säravalt looja ja taevaäär ümberringi lõkendas veel kaua kullases, punases, roosas ja violetses värvis
sajandi pigistusid majad üksteise vastu, kuhjusid ja kerkisid selles basseinis kõrgemale nagu vesi reservuaaris. Nad hakkasid hoovide suunas sissepoole kasvama, korrustena üksteise otsa tõusma, üksteise kukile ronima, ülespoole pressima nagu kokkupigistatud mahlad, ja ainult sellel oli võimalus 110 vabalt hingata, kes sai üle naabri pea vaadata. Tänavad muutusid järjest kitsamaks, väljakud täitusid majadega ja kadusid. Lõpuks hüppasid majad üle Phi-lippe Auguste'i müüri ja pudenesid nagu sulust pääsedes rõõmsalt mööda lagendikku laiali, nii kuidas juhtus. Seal hakkasid nad ennast laiutama ja põldudest aedu välja lõikama, tehes oma olemise kõigiti mõnusaks. 1367-ndast aastast alates oli linn eeslinna arvel juba nii laiaks kasvanud, et tarvilikuks sai uus vall. Selle ehitas Charles V *. Kuid Pariisi-taoline linn kasvab alatasa. Ainult sellistest linnadest saavadki pealinnad. Nad on nagu lehtrid, kuhu maa geograafilist, poliitilist,
annaabi.ee 
