Ameerikas läbi viidud uuringu kohaselt on ärevushäired vähemalt osaliselt pärilikud. Pärilikkuseks hinnatakse umbes 30%, naispatsientide lähisugulastel ilmneb see selgemini, meespatsientide lähisugulastel esineb rohkem alkoholismi. On ka võimalik, et soodumus ärevushäirete tekkeks ja kalduvus depressioonile on omavahel seotud. 4. Ravi Põhilisteks raviviisideks on medikamentoosne ravi ja erinevad psühhoteraapiad. Patsientidel on tihti palju probleeme, mistõttu peab kõiki sümptomeid põhjalikult ravima. Medikamentoosne ravi on tihti üsna pikaajaline ja see peab kestma vähemalt üle poole aasta ka siis, kui patsiendil haigusnähte enam ei esine, sest haiguse taastekke oht pärast lühikest raviperioodi on suur. Seepärast tuleb ravi pikaajalist mõju arvestada juba ravi alustamisel. Enim soovitatakse kasutada antidepressante, sest need on tõhusad ka depressiooni
varasemal haiguslool. Kui patsiendi seisund on selge, siis muu diagnostika ei olegi vältimatult vajalik. Ravi Depressiooni ravi peaks olema suunatud mitte ainult kiirele kaebuste leevendamisele, vaid arvestama peab ka patsiendi edasist heaolu. Ravi käigus püütakse vähendada ka inimese elus olevate probleemide hulka ja raskust, sest teadaolevalt mõjutavad need negatiivselt depressioonist paranemist. Selleks kasutatakse lisaks ravimitele erinevaid psühhoteraapiad ning koostöös oma arstiga on võimalik leida sobivam variant. Paranemisele aitavad alati kaasa ka stabiilne perekond ja/või teised tugevad lähedased suhted. Depressioonist paranemist raskendavad alkoholi ja teiste mõnuainete kuritarvitamine, kaasuvad ärevuse sümptomid, rohkem kui ühe eelneva depressiooni esinemine. Meestel esineb haiguse kroonilist kulgu sagedamini. Antidepressandid parandavad enamikke depressiooni sümptomeid, suurendades vaba
et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. Teooria Psühhoanalüüsi teoreetilisi käsitlusi on mitmeid. Ka Freudi enda käsitlused muutusid mõnevõrra juba tema eluajal. Mitmed Freudi õpilased ja kolleegid (Alfred Adler, Carl Gustav Jung, Erich Fromm jt) arendasid Freudi ideedest lähtudes oma käsitlusi ja teooriaid. Psühhoanalüüsi teooriale tuginevad ka paljud psühhoteraapiad. Allolev ülevaade esitab psühhoanalüüsi põhijooned "klassikalise psühhoanalüüsi" järgi, mis lähtub eelkõige Freudi enda töödest ning mis on omaks võetud ja rakenduses rahvusvaheliste psühhoanalüütikute organisatsioonide poolt. Erinevused seisnevad peaasjalikult erinevate aspektide suuremas või vähemas tähtsustamises. Klassikalise psühhoanalüüsi aluseks on viis aspekti. Psüühilised fenomenid asuvad erinevatel teadvustatuse astmetel: teadvuses (hinge pealispinnal)
Meeleolu häired Depressioon Referaat Koostas: Tartu 2005 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................lk.3 2. Mis on depressioon?...............................................................................lk.4 3. Sümptomid ja tunnused..........................................................................lk.5 4. Depressiooniravi.....................................................................................lk.8 5. Kokkuvõte.............................................................................................lk.10 6. Kasutatud kirjandus...............................................................................lk.11 2 ...
eneseabivõtete õpetamiseks); intensiivõendus (preoperatiivne konsultatiivne vastuvõtt, kiirabi teenus, õendustoimingute teostamine, konsultatiivne vastuvõtt, nõustamine); terviseõendus (koduvisiit, terviseedenduslik tegevus ja koolitus, ambulatoorne vastuvõtt, õendustoimingute teostamine, töökeskkonna hindamine, nõustamine); vaimse tervise õendus (konsultatiivne vastuvõtt, õendustoimingute teostamine, perekoolitus, grupiteraapia, koduvisiit, erinevad psühhoteraapiad, kriisiabi, nõustamine, diagnostiliste andmete kogunemine). TÖÖTINGIMUSED keskkond vahendid/materjalid tööaeg Õe töökohaks võib olla nii tervishoiuasutus (haigla, tervisekeskus) kui ka kool, kodu ja töökoht (tehas, ettevõte jne). Õde kannab töö juures vormiriietust, kuid tänapäeval ei pea see olema ilmtingimata valge kittel, sageli heledates toonides mugav pükskostüüm. Töövahendite hulka kuuluvad kummikindad, kokkupuude erinevate ravimite ja keemiliste
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov e...
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees – organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees – organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov e...
Geneetilised faktorid Bioloogilised põhjused (Söömishäirete põhjused...) 3.2 Ravimine/ vältimine Söömishäirete ravi ja abi on individuaalne ning sõltub konkreetsest söömishäirest. Anoreksia ravis kasutatakse psühhoteraapiat ja ravimeid ning teatud faasis võib oluline olla ka haiglaravi. Nagu anoreksia puhul kasutatakse ka buliimia puhul mitmeid ravimeetodeid ning nende valik sõltub kõige enam patsiendi vajadustest. Söömishäirete puhul kasutatavad psühhoteraapiad: 10 1) Pereteraapia - Söömishäired on seotud kogu perekonnaga, need tekitavad muret ja pinget kõikides pereliikmetes. Pereteraapia eesmärgid on: pereliikmete informeerimine söömishäiretest ja nende ravist, peresuhete pingete allikate väljaselgitamine ja pereliikmete toetamine.
· millised on võimalikud tüsistused, · milline raviviis on parim, · kuidas haigust ennetada. 2 Ravimine Depressiooni ravi peaks olema suunatud mitte ainult kiirele kaebuste leevendamisele, vaid arvestama peab ka patsiendi edasist heaolu. Ravi käigus püütakse vähendada ka inimese elus olevate probleemide hulka ja raskust, sest teadaolevalt mõjutavad need negatiivselt depressioonist paranemist. Selleks kasutatakse lisaks ravimitele erinevaid psühhoteraapiad ning koostöös oma arstiga on võimalik leida sobivam variant. Paranemisele aitavad alati kaasa ka stabiilne perekond ja/või teised tugevad lähedased suhted. Depressioonist paranemist raskendavad alkoholi ja teiste mõnuainete kuritarvitamine, kaasuvad ärevuse sümptomid, rohkem kui ühe eelneva depressiooni esinemine. Meestel esineb haiguse kroonilist kulgu sagedamini. Antidepressandid parandavad enamikke depressiooni sümptomeid, suurendades
6. Toimetuleku parandamine 7. Pidev motiveerimine Psühhoteraapia üldtegurid Psühhoteraapia - Kahe või mitme inimese koostöö, milles terapeaudi rollis omav isik kasutab teadliklt ja sihipäraselt psühholoogilise vahendeid aitamaks kliendi rollis oleval isikul mõista ja muuta oma emotsioone, tunnetust ja käiutmist kliendile sobivas suunas - John C Norcross lisab: Koolkonnad - Analüütilised dünaamilised psühhoteraapiad Psühhoanalüüs ja psühhodünaamilised koolkonnad - Kogemuslikud ekspressiivsed psühhoteraapiad Eksistentsiaalne (logoteraapia), kliendikeskne; reaalsusteraapia - Kognitiiv-käitumuslikud teraapiad Kognitiivne teraapia, funktsionaalne ... - .... - .... - Integratiivsedteraapiad-teraapia mudelid, mis integreerivad erinevaid teooriaid ja/või seniseid sekkumis
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulis...
emotsiooni väga selgelt ära ja kohe minna järgmise emotsiooni juurde. Kongruentsuse ja inkongruentsuse teoorias on Rogers seotud idapsühholoogiaga. Inkongruentsus tähendab siis mitte kokkulangevat. Inimene nt ei teadvusta seda, mida ta väljendab parasjagu. Näiteks kui inimene hambad risti, käed rusikas ütleb: "Ma ei ole vihane!", siis see on vastuolus. Teised inimesed tajuvad seda tihti kui ebasiirust. Inkongruentsus on võimetus täpselt tajuda ja väljendada oma kogemust. Kõik psühhoteraapiad tegelevad just selle inkongruentsuse osaga. Nad püüavad aidata inimesi, et nad suudaksid teadvustada oma mõtteid ja tundeid. Kuidas inimene ise inkongruentsust tajub? Pingena, ärevusena ja kui tegemist on tõsisema juhtumiga (psüühiline häire), siis võib inimene tajuda seda kui sisemist vahelesegamist. Ta ise ei vastuta oma tegude eest. Keegi teine justkui otsustaks tema eest. Lõhe võib olla reaalsuse ja tunnetamise vahel väga suur.
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis s...
SISUKORD 1. Sotsaalpsühholoogia......................................................2 2. Inimsuhete ajalooline areng...........................................7 3. Eneseteadvus..............................................................17 4. Sotsiaalne taju............................................................23 5. Hoiakud......................................................................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I..............
kokkulangevust. Kongruentsuse puhul on see, mida ta väljendab ka see, mida ta kogeb, mida ta teadvustab, mis kogemuseväljas toimub. Inkongruentsuse puhul mingi komponent nendest kolmest ei toimu samal ajal. Inimene nt ei teadvusta seda, mida ta väljendab parasjagu. Näiteks kui inimene hambad risti, käed rusikas ütleb: "Ma ei ole vihane!", siis see on vastuolus. Teised inimesed tajuvad seda tihti kui ebasiirust. Inkongruentsus on võimetus täpselt tajuda ja väljendada oma kogemust. Kõik psühhoteraapiad tegelevad just selle inkongruentsuse osaga. Nad püüavad aidata inimesi, et nad suudaksid teadvustada oma mõtteid ja tundeid. Kuidas inimene ise inkongruentsust tajub? Pingena, ärevusena ja kui tegemist on tõsisema juhtumiga (psüühiline häire), siis võib inimene tajuda seda kui sisemist vahelesegamist. Ta ise ei vastuta oma tegude eest. Keegi teine justkui otsustaks tema eest. Lõhe võib olla reaalsuse ja tunnetamise vahel väga suur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
