Psühhomeetria alused Psühholoogiline test – süstemaatiline protseduur isiku käitumise vaatlemiseks ja kirjeldamiseks numbriliste skaalade ja fikseeritud kategooriate abil. (cronbach). Teste on võimalik interpreteerida psühhomeetriliselt või impressinistlikult. Peamised omadused: - Objektiivsus - Standardiseeritud - Väljavõte käitumisest Olulisimad eeldused mis on testide usaldusväärsuse kasutamise aluseks - Sõnastuse ühine arusaamine - Adekvaatne enesehinnang - Aus vastus - Suhteline püsivus aja lõikes - Testi adekvaatsus mõõdetavatele omadustele Mida testidega uuritakse? Erinevaid psühholoogilisi omadusi: kognitiivsed võimed, huvid/hoiakud/värtused, isiksus, psühhopatoloogia. Testimise eesmärk on klassifitseerimine/diferentseerimine, tulemuslikkus ehindamine, teadusuuringud ja enesest arusaamine. Testitüübid - Tegevustestid - Kiirustest vs tulemustest - Käitumis evaatlemine ...
Surm üleloomulikel põhjustel Inimkehade isesüttimine Üks kohutavamaid oht, mis inimesega juhtuda võib on inimkehade isesüttimine. Luu ja nahk lahvatavad äkitselt leekidesse ning mõne minutiga muudab kohutava jõuga lõõm need tuhaks. Mingit mõistetavat seletust sellele nähtusele leitud ei ole ning seda ära hoida ei suudeta. Psüühikajuhtumid Psühhodetektiivid Psühhodetektiivid ilmutavad varjatud andeid nagu meelteväline taju, selgeltnägemine või psühhomeetria erinevalt tõelistest detektiividest, kes kasutavad juhtumi lahendamiseks loogikat ja deduktsiooni. Väljapoole ruumi ja aja piire küündides avastavad nad tõendeid, mida tavaline politseini leida ei suudaks. Vahel võivad selgeltnägijad anda informatsiooni, mida ei saa pidada üksnes juhuste kokkulangevuseks ning mida deduktsiooni käigus tuletatud pole. Mõttepildid On inimesi, kes kinnitavad, et nende teadvusel on võime mõjutada materiaalset
plahvatuslikult arenenud. Tänaseks on tekkinud rakendustest distsipliin, mida tunneme militaarpsühholoogiana. On tõsi, et arusaam psühholoogia rakendustest sõjaväelises praktikas on Eesti Kaitseväes äärmiselt visa tekkima. Enim saadakse aru psühholoogia rollist vaimse tervise küsimustes, kuid ka siin kipub psühholoogidele pandud vastutused ja ootused kaplanite ja meditsiini valdkonnaga segi minema. Mis puutub psühhomeetria kasutamisse personalitöös nt personalivalikul, ametisobivuse ja kompetentside hindamisel, siis sellest ollakse veel üsna kaugel. On teadvustatud vastavate tehnikate olemasolu, kuid nende kasutuselevõttu ei ole veel tõsiselt suhtuma hakatud. Ka tundub meile siiamaani võõras vaadata psühholoogia poole väljaõppe korraldamise protsessis. Ometi on teada, et tõhusad treeningu ja õpistrateegiad kasutavad just psühholoogilistel seaduspärasustel põhinevaid võtteid
planeerida, lahendada ülesandeid, mõelda abstraktselt, aru saada keerulistest mõttekäikudest, õppida kiiresti ning õppida kogemustest. Intelligentsus ei ole üksnes raamatutarkuse omandamine, kitsas akadeemiline vilumus või oskus edukalt teste sooritada. Pigem peegeldab see laiemat ja sügavamat võimet mõista seda, mis meid ümbritseb-- asjadest arusaamist, taipamist või lahenduste väljanuputamist" ( Allik, Mõttus ja Realo 1997). 1.1. PSÜHHOMEETRILINE KÄSITLUS Psühhomeetria on intelligentsuse, võimete ja isikuomaduste mõõtmiseks mõeldud psühholoogiliste testide väljatöötamine ning nende testide tulemuste analüüs ja tõlgendamine. Psühhomeetriline arusaam intelligentsusest on katse mõista intelligentsuse olemust, uurides intelligentsustestide tulemuste seaduspärasusi (Moodle, Psühholoogia- intelligentsus). 1.2. FAKTORANALÜÜS Faktoranalüüs on statistiline meetod, mille abil uuritakse mitmesuguste testide omavahelisi seoseid.
Nt: fikseeritud vs muudetavad omadused (Dweck). Meetodid: • Uurimismeetodid -‐ Eksperiment, pseudoeksperiment; vaatlus, intervjuu, küsimustik, arhiiviandmete analüüs, psühhofüsioloogia, neuroteaduse, kognitiivse psühholoogia meetodid • Mõõtmis-‐ ja hindamismeetodid • Psühhomeetria • Metodoloogia • Terminoloogia – kõigi sõnade tähendust ei saa täielikult fikseerida, arutluse käigus võiks samaks jääda. -‐ Jingle fallacy (Thorndike) – sama sõnaga tähistatakse erinevaid asju -‐ Jangle fallacy (Kelley) – sama nähtust tähistatakse erinevate sõnadega
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1
etteantud stiimulitele; kindel teadmine mingite arvamuste põhjal; James Lind, 1747, laevaarst ja skorbuut • Eksperiment kas tõestab või lükkab ümber hüpoteesi • Eksperimentaalse uuringu kirjeldus: hüpotees, muutujad, katseisikud, katse plaan, tulemused, arutelu • Põhiküsimus: kas katsegrupi ja kontrollgrupi reaktsiooni/tulemuste erinevus on oluline TESTIMINE • Isiksuseomaduste ja individuaalsete erinevuste uurimine. Psühhomeetria • Test: küsimuste/ülesannete kogu, mille põhjal saab teha järeldusi inimese eripära kohta (võrdluses suurema rühmaga) • Testi eripärad: individuaalne hindamine, standardiseeritus, valmis instrument • isiksusetestid (MMPI, suur viisik (avatus, vastutustundlikkus, ekstravertsus, kooskõlalisus, neurootilisus), • intelligentsustestid – (Binet 1900, Raven 1930, Cattell 1940/50, Eysenck 1960/70)
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS (Psühhomeetria) 1. Mis on psühholoogiline test? Testi kui mõõtvahendi peamised omadused. Test on süstemaatiline protseduur isiku käitumise vaatlemiseks ja kirjeldamiseks (samas ka kahe v. enama isiku käitumise võrdlemiseks!) numbriliste skaalade ja fikseeritud kategooriate abil (Cronbach). Testi omadused: 1) objektiivsus (sh kvantifitseeritavus: numbriline väljund -skoorid-, mis võimaldab kasutada statistilisi meetodeid ja välja töötada ning kasutada normskaalasid).) - oleme kasutanud selgeid skaalasid ja saame nendest tulemustest edasi koostada normskaalad. 2) standardiseeritus (läbiviim., skoorim., interpret.) – kõik peaks olema ühte moodi, alates testi läbiviimisest, tulemuste skoorimisest või tulemuste interpreteerimisest. Vastuseid saab interpreteerida psühhomeetriliselt ja impressionistlikult (muljel põhinev). 3) väljavõte käitumisest! – sample of behaviour - testi tulemus on üks väljavõte käitumi...
sotsiaalne õppimine (social learning) (Eysenck …) Julian Rotter, väljast sõltuvus (field dependence); kontrollkese (locus of control) George Kelly, personaalsed konstruktid Albert Bandura, enesetõhusus Walter Mischel Walter Mischel 1930- Tasu edasilükkamine (delay of gratification) 1968 raamat “Personality and assessment”; isiku vs situatsiooni “debatt” Sotsiaal-kognitiivne isiksusemudel “Käitumissignatuurid”, kui…siis mustrid Psühhomeetria arendajaid Lee Cronbach Lewis Goldberg (leksikaalne lähenemine jne) Jerry Wiggins Personality and Prediction, 1972* Warren Norman Paul Costa, Robert McCrae 18 “Kultuur ja isiksus” Culture and personality (või: personality and culture): koolkond pms USA antropoloogias 1920-50- ndatel Põhiteema: varase kasvatuse mõju täiskasvanu käitumisele Ruth Benedict, Margaret Mead Psühhoanalüüsi mõjud; tugineb F. Boas’i kultuurirelativismile
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Liev...
uurib isiksusepsühholoogia). · Isiksuse tavateooriad vastavad küsimustele, millele sageli ei ole "teaduslikku" ainuõiget vastust. · Seetõttu ei tasu siin alati küsida, mis on õige. Kuid on võimalik küsida, mida on kasulik uskuda. · Näide isiksuse tavateooriatest: fikseeritud vs muudetavad omadused (Dweck) 2. MEETODID - Kenn Konstabel · Uurimismeetodid · Mõõtmis- ja hindamismeetodid · Psühhomeetria; statistilised mudelid · Metodoloogia · Terminoloogia · "Metoodika" tähendab meetodite kogumit (eelkõige pedagoogikas, nt matemaatika metoodika); see ei ole sama mis metodoloogia või uurimismeetodid Terminoloogia Kõigi sõnade tähendust ei saa täielikult fikseerida, kuid on oluline teada, mida sõnad tähendavad ning kasulik oleks, kui see tähendus arutelu käigus jääks samaks.
•Teadmiste vaesed / rikkad Mõtlemise elemendid •Representatsioon –Analoogia –Sümbol KASS cat Analoogne representatsioon- idee, millel on ühiseid omadusi objektiga, mida ta esindab. Sümboolne representatsioon- mentaalne representatsioon, mille sisul ei ole esindatava objektiga ühiseid omadusi. Kujundid • Sir Francis Galton (1822- 1911)- Psühholoogias rajas Galton mitmeid uusi uuringuvaldkondi, muuhulgas näiteks vaimsete võimete mõõtmise ehk psühhomeetria,diferentsiaalpsühholoogia ja isiksuse leksikaalse hüpoteesi. Lisaks leiutas ta viisi sõrmejälgede klassifitseerimiseks. Samas uuris Galton teaduslikul viisil ka palvetamise tõhusust ning leidis kokkuvõtvalt, et need, kelle eest palvetati, ei olnud teistest pikema elueaga.(Wikipedia) • Uurimismeetodid – introspektsioon Sümboliline esitus • Mõisted: konkreetsed / abstraktsed • Skeem – mõiste struktureeritud klaster, nii sümbolilised kui visuaalsed elemendid
..) - Julian Rotter, väljast sõltuvus (field dependence); kontrollkese (locus of control) - George Kelly, personaalsed konstruktid - Albert Bandura, enesetõhusus - Walter Mischel Walter Mischel- 1930- Tasu edasilükkamine (delay of gratification)- vahukommi katse. Sellest sai alguse uurimine tasu edasi lükkamisest 1968 raamat "Personality and assessment"; isiku vs situatsiooni "debatt" Sotsiaal-kognitiivne isiksusemudel "Käitumissignatuurid", kui...siis mustrid Psühhomeetria arendajaid Lee Cronbach Lewis Goldberg (leksikaalne lähenemine jne) Jerry Wiggins Personality and Prediction, 1972* Warren Norman Paul Costa, Robert McCrae "Kultuur ja isiksus" Culture and personality (või: personality and culture): koolkond pms USA antropoloogias 1920-50- ndatel Põhiteema: varase kasvatuse mõju täiskasvanu käitumisele Ruth Benedict, Margaret Mead Psühhoanalüüsi mõjud; tugineb F. Boas'i kultuurirelativismile Tulevik- - Mis on isiksuseomadused
tagasihoidlikkus, osavõtlikkus. Kohusetundlikkus: eesmärgipüsivus, impulsside kontroll. Kompetentsus, korralikkus, kohusetundlikkus, eesmärgipärasus, enesedistsipliin, järelemõtlemine. Avatus: intelligentsus, praktilisus/mittepraktilisus. Fantaasiale, kunstile, tunnetele, teguviisidele, mõtetele, väärtustele. VAIMSE VÕIMEKUSE KONSEPTSIOONID ÜLEVAADE PROBLEEMIDEST KONTSEPTSIOONIDE JA MÕÕTMISE PROBLEEM 1. Psühhomeetria Intelligentsustestid & IQ Valiidsus. IQ testid mõõdavad pigem hetkeseisu, mitte potentsiaali. IQ number kirjeldab võimalikku ülemist piiri. Valiidsus – kas testid mõõdavad tõesti seda mille kohta öeldakse potentsiaal. Kuivõrd hästi see näitab seda mida mõõdab. 2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid. Moodulid. Praktiline intelligentsus (hakkama saamine). Haridus ja vaimsed võimed. Moodulid – eraldi olevad võimed
probleemidega. Inimtöös toimunud muutuste tõttu arenenud maades on suurel määral hakanud kattuma ergonoomika ja informaatika tegevusvaldkonnad. Kuna ergonoomika uurib töösüsteeme, on tihe side süsteemianalüüsiga. Lähedane ala on ka tööstus- ja toot- missüsteemide tehnika (industrial and manufacturing systems engineering). Tihe seos on psühholoogiaga, selle niisuguste harudega nagu tööpsühholoogia, eksperi- mentaalpsühholoogia, psühhomeetria jne. Osaliselt kattuvad tööfüsioloogia ja ergonoomika tegevusvaldkonnad, seda eriti Euroopas. Ka peab ergonomist uurimistöös alati arvestama teiste füsioloogia harude ja preventiivse tervishoiu seisukohtadega, vastasel juhul võivad esmapilgul otstarbekad soovitused olla tervisele kahjulikud. Ergonoomika on seotud töömeditsiini ja kutsepatoloogiaga, mis uurivad kutsehaigusi ning aitavad neid vältida.
umbrohi, elevandi rahusti, sündmuste suhtes, alanenud kontsentratsioonivõime, hallutsinatsioonid ja pettekujutlused, kooma tolm, paha pitsa paranoidsed mõtted ja meelepetted 16. PSÜÜHIKA MÕÕTMINE 1. PSÜÜHIKA MÕÕTMISE ÜLDISED KÜSIMUSED 1.1. Psühhomeetria Psüühika mõõtmise esimesed sammud kuuluvad psühhofüüsikasse. Saanud innustust aistingute intensiivsuse mõõtmise võimalikkusest, hakkasid psühholoogid otsima teisi teid ka muude psüühiliste nähtuste mõõtmiseks. Sellisel lähenemisel on olnud nii puhtteaduslik kui ka rakenduspsühholoogiline, psühhodiagnostiline aspekt. Psühhodiagnostika on osaks differentsiaalpsühholoogiast ehk individuaalsete erinevuste psühholoogiast, mis tegeleb individuaalsete omaduste mõõtmise ja
annaabi.ee 
