Leidsid 17 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "PSÜHHOANALÜÜS: Freud, Jung". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
freud, psühhoanalüüs, jung, psühhoteraapia, lähenemine, link, erki, leie, riin, 1856, filosoofiat, tungide, superego, ülimina, kindlaid, piire, ihad, ilmuvad, unes, otsesel, topograafiline, faasid, oraalne, anaalne, vastassoo, peaasi, kognitiivne, käitumisteraapia, psühhodünaamiline, grupianalüüs, loovteraapia, opti, taskSigmund Freud (6. mai 1856 Freiberg 23. september 1939 London) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja.1909. aastal pidas Freud USA-s rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel.Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt.Freudi teooriate ja psühhoanalüüsi kohta on põhjalikum ülevaade artiklis Psühhoanalüüs. Tema tütar Anna Freud oli nimekas psühhoanalüütik. Teooriad Strukturaalne lähenemine
SIGMUND FREUD Sigmund Freud (Sigismund Schlomo Freud) (6. mai 1856 Freiberg 23. september 1939 London) oli pärit Austria juutide perekonnast. Psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 1909. aastal pidas Freud USA-s rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapiaon laialdaselt kasutusel. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Tema tütar Anna Freud oli nimekas psühhoanalüütik. ELUKÄIK Sigmund Freud sündis 1856 Freibergi linnas, mis praegu asub Tsehhis
SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler............................................................................................
füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise (eriti õppimise) uurimises. Humanism Kognitiivne Bioloogiline Evolutsiooniline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. S.Freud (1856-1939) Psühhoanalüüs Id – tahab kohest naudingut ja toimib naudinguprintsiibi alusel. Teistel peale väikeste laste on olemas ka ego ja superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks". Freud uskus, et Idi ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul. Id-i mõttelaadi on kutsutud primaarprotsessiks. Ego – ratsionaalne, naudingut edasilükkav, probleeme lahendav ja ennastsäästev mõttelaad. Kannab sekundaarsete protsesside nime. Ego
otsustusvõime oma elu üle, samuti kontroll ja vastutus oma elu eest Psühholoog ei pea olema inimese uurija, vaid tema abistaja. Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad pigem vaatlusele ja vestlusele. Esindajad Maslow, Freire, Knowles, Mezirow. Psühhodünaamiline koolkond- Isiksuse süvaolemuse mõistmine. Käitumist motiveerivad sisemised jõud, mille üle inimesel enesel on vaid vähene kontroll. Esindaja Sigmund Freud. Kognitiivne psühholoogia- Tunnetusteadus, õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb, muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. Pühendub mõtlemisele,keelele, mälule jne. Esindajad Jean Piaget ja Bruner. Psühhobioloogiline koolkond- Uurimisvaldkond, milles psüühika funktsioone ja omadusi käsitletakse seoses muude eluprotsessidega ja organismi bioloogiliste tunnustega; ka psühhoteraapia suundi. 6. Käitumuslik lähenemine. Mis on operantne tingimine
muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame võrrelda inimesi, kuna ei saa olla nii et ühel üks omaduste komplekt ja teisel teine. Idiograafiline lähenemine – igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Omadused pole püsivad ja on muutuvad ajas ning ruumis. Tüübid – kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse. On teada looduses esinev kombinatsioon omadusi, mis moodustab tüübi
Normaalsuse määratlusest tuleb selles kursuses juttu. Häirete klassifitseerimisest RHK-10 järgi ning nende tunnustest ja põhjuslikest mehhanismidest samuti. Lihtsat ja ühest vastust sellele küsimusele sellegipoolest ei tule. Käesolev tsükkel tahab esitada mitu erinevat seletust. Mis on normaalse psüühika olulised küljed ja kujunemise tegurid, kuidas kujunevad häired ja mida nende parandamiseks teha - neile küsimustele vastavad psühhoanalüüs, biheiviorism, humanism. Sissejuhatuseks pakun väga lihtsa ja selge raamistiku väga suures kirjus ideedehulgas orienteerumiseks. See on liiga jäme lihtsustus. Kursuse läbivõtmise järel ei ole te kindlasti enam nõus nii paljusid olulisi detaile ignoreerima. Eks siis olegi aeg see skeem uuesti ette võtta ja täiendada ja muuta. KOOLKOND Mida küsib Mis on norm Mis on häire Mis teha raviks PSÜHHO- Miks
Isiksusepsühholoogia kohta öeldi, et see uurib inimestevahelisi erinevusi. Teadust viivad edasi üldised seadused. Mida rohkem me suudame üldistada, seda tõesemaid seoseid me võime avastada. Kui defineeriti isiksusepsühholoogia ümber (et see uurib pigem sarnasusi, teeb üldistusi), siis hakkas see teadusharu uuesti arenema. Tänapäeval on see üks kiiremini arenevaid psühholoogiaharusid. Neli peamist koolkonda/lähenemist: 1) Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline lähenemine 2) Humanistlik lähenemine 3) Kognitiivne-käitumuslik lähenemine (Kõige uuem. Väga selgeid klassikuid ei olegi veel tekkinud.) 4) Isiksuse joonte teooriad On ka väiksemaid, kuid need neli käsitlust on peamised. ISIKSUSE JOONTE TEOORIAD See on teooriate grupp, mida iseloomustavad sarnased tunnused. Kui kaks inimest räägivad kolmandast isikust, siis nad kasutavad tihti omadussõnu. Isiksusejoonte teooriad põhinevad sellel ideel, et on olemas
Vajaduste teooriad: 1) ERG teooria 2) 2-faktori teooria (Frederick Irving Herzberg) – Hügieenifaktorid; Motivatsioonifaktorid 3).Motivatsiooni teooriad… 1. Aktivatsiooniteooria – üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. 2. Humanistlik motivatsiooniteooria – üritab ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. 3. Kognitiivne lähenemine – küsitakse, et millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Saavutusvajadus – seostub sooviga teha kõike võimalikult hästi. 4).Instinktide teooriad 5).Kognitiivsed teooriad 6)Õppimise teooriad: Biheivoristlik – käitumisse puutuv, lähenemine, milles teadusliku psühholoogia uurimisobjektiks tunnistatakse ainult otseselt jälgitav väline käitumine.
· Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isiksusejoonte teooriad põhinevad ideel, et on olemas mingid kindlad ja püsivad tunnused isiksuses, mis sõltumata olukordadest jäävad püsima ja mille kaudu saab inimest iseloomustada: 1
militaarpsü.- milliseid inimesi kelleks koolitada; mis mõjutavad sõdureid lahingutes ja nende järgselt Teaduslik meetod psühholoogias 1. probleemi defineerimine 2. probleem seostada juba olemasoleva teooriaga ja varasemate uuringutega 3. testitava hüpoteesi formuleerimine 4. uurimismeetodite kindlaks määramine (olulised eelmised andmed, mida tasub uurida ja mida saab. Samas kontrollida uusi võimalusi, lükata eelnevad ümber.) a. Deduktiivne lähenemine probleemile – järeldus grupi tulemuselt indiviidile b. Induktiivne lähenemine probleemile - vastupidi 5. andmete kogumine ja analüüsimine 6. tulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine, kokkuvõtete tegemine 7. teadusliku teadmise kohandamine tulemustega Reliaablus ehk korratavus - Meetodi täpne kirjeldus (kordustestimine, poolitusmeetod). Kas see meetod on korratav. Mõõdetakse korrelatsiooniga r. Valiidsus – meetodi usaldusväärsus
militaarpsü.- milliseid inimesi kelleks koolitada; mis mõjutavad sõdureid lahingutes ja nende järgselt Teaduslik meetod psühholoogias 1. probleemi defineerimine 2. probleem seostada juba olemasoleva teooriaga ja varasemate uuringutega 3. testitava hüpoteesi formuleerimine 4. uurimismeetodite kindlaks määramine (olulised eelmised andmed, mida tasub uurida ja mida saab. Samas kontrollida uusi võimalusi, lükata eelnevad ümber.) a. Deduktiivne lähenemine probleemile järeldus grupi tulemuselt indiviidile b. Induktiivne lähenemine probleemile - vastupidi 5. andmete kogumine ja analüüsimine 6. tulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine, kokkuvõtete tegemine 7. teadusliku teadmise kohandamine tulemustega Reliaablus ehk korratavus - Meetodi täpne kirjeldus (kordustestimine, poolitusmeetod). Kas see meetod on korratav. Mõõdetakse korrelatsiooniga r. Valiidsus meetodi usaldusväärsus
Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri Olemine ja aeg 28. Gadamer. Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära 29. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste. 30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer. 31. Psühhoanalüüs ja kunst. Psühhoanalüüs kui teraapia ja teadus 32. Psühhoanalüüs kui teooria ja tõlgenduspraktika. Freud, Oidipus, unenäod. Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud 33. Kierkegaard, Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. 34. Deleuze ja Guattari, Lacan ja Zizek. 1 35. Feminism
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvusk
Teised teadlased moodustavad neist oma teooriad, kus seletavad ootamatult pinnale kerkinud fakte. Mõned teooriad ei ole nii lihtsalt aimatavad: teised on kindlalt väljatöötatud struktuuriga, sisaldades palju informatsiooni. Areng uurijad ei arvesta mitte igat teooriat, mis seletavad arengut. Tänapäeva inimese areng on uuritav vähemalt 4 rivaalitseva teooria kohaselt. Need on psühhoanalüüs, mehhaanika, orgaanika ja humanism. Kõik nad aitavad kaasa sellel, et paremini mõista inimese arengut. Järgnevalt on esitatud evolutsiooni käiku enam mõjutanud teooriad, nende perspektiivist tulenevalt. Teoreetikud, kes on oma uurimise aluseks võtnud käitumise motiivid on huvitatud psühhoanalüüsist. Nad lähenevad ainele nagu Sigmund Freud ja Erik Erikson.
Unenäod sisaldavad praktiliselt alati endas sotsiaalsete suhete kajastusi võitlust, kaotusi, armastust ja vihkamist, seksuaalsuhteid jms. Väidetavalt on kuni 95 protsenti unenägudest pühendatud inimsuhetele. Kahtluseta on unenägudel ka kultuuriline kontekst unes näeb inimene reeglina oma kultuurikeskkonna situatsioone ja sümboleid ehk endale tavapärast kultuurilist keskkonda. Ka ilmnevad unenägudes inimeste sisekonfliktid. Nende uurimise tegi oma hüpoteesides keskseks Sigmund Freud. Unenägudel on seos inimese arenguga. Laste unenägude sisu vastab nende eakohasele arengutasemele ning areneb edasi koos vanuse suurenemisega. Huvitav aspekt on siin see, et väikesed lapsed ei suuda unenägusid reaalsusest eristada ning peavad unenäos nähtut reaalseteks füüsilisteks objektideks. Alles umbes 7 10 aastaselt tekib lastel arusaam, et und nähakse peaga ja et unenäod peituvad peas. See unenägude subjektiivsuse mõistmine on oluliseks psüühika arenguetapi
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol
annaabi.ee 
