firma Seymour Cray poolt tuginesid kompaktsele innovaatilisele disainile ja kohalikule parallelismile, et saavutada parim arvutusjõudlus ehk oli võimalik mitut ülesannet paralleelselt teha. Mida aeg edasi, seda suuremaks kasvas nõudlus suurenenud arvutusliku võimsusega superarvutitele. Kuigi superarvutid 1970. aastatel kasutasid ainult mõningaid protsessoreid, arenes aeg nii palju edasi, et 1990. aastatel hakkasid ilmuma masinad tuhandete protsessoritega ja 20. sajandi lõpu poole kümnete tuhandete protsessoritega. 21. sajandi superarvutid võimaldavad kasutada juba üle 100,000 protsessori (mõned neist on graafika kaardid) ühendatud kiire ühendus kaudu. Superarvuti toodab suurtes kogustes soojust ja seetõttu tuleb seda jahutada. Tüüpiline TOP500 superarvuti kasutab elektrit 1 ja 10 megavatti ning muudab peaaegu kõik selle soojuseks. Elektrikulu ja jahutus on tavaliselt üks Blue Gene/L superarvuti kapp, kus on bladeid,
Hinnaks 1298 dollarit LANGUS Aastast 1978 kuni 1983. Jobs lahkus firmast aastal 1985 suurte erimeelsuste tõttu. 1994.aastal kaebas Apple Microsofti kohtusse kuid kaotas kohtuasja. TAASSÜND 1994.-koostöö koos IBM´i ja Motorolaga. Jobs- nõuandja Apple´is. 1994.- koostöö Microsoftiga. TAGASI KASUMIS Lauaarvuti iMac iPod INTEL 2005. aastal tutvustas Jobs Apple'i üleminekut Inteli protsessoritele. 2006. aasta alguses tulid välja uued MacBook Pro'd ja iMacid koos Inteli protsessoritega. iPHONE 2005. aastal tuli Apple välja ka iPhone´iga. Esmakordselt USA turul 29.juunil 2007 iPhone 3G tuli Eestis müügile 2008. a suvel. iPhone 3GS 29. juulil 2009. Ametlik operaator Eestis on EMT. iPAD 27. jaanuaril 2010. esitles Apple uut revolutsioonilist toodet iPad. Apple'i uut tahvelarvutit müüdi esimese päevaga 300 000 ühikut. 2010. aasta kolmandas kvartalis müüdi iPadi kokku 3,27 miljonit ühikut. TÄNAN TÄHELEPANU EEST Soovitan vaadata ka järgmisi filme:
o LGA 1366/Socket B o rPGA 988A/Socket G1 o Socket AM3 o LGA 1156/Socket H o Socket G34 o Socket C32 o LGA 1248 o LGA 1567 o LGA 1155/Socket H2 o LGA 2011/Socket R o rPGA 988B/Socket G2 o Socket FM1 o Socket AM3+ o Socket FM2 o LGA 1150/Socket H3 o Socket G3 Socket 1 Inteli protsessoripesa millel on 169 auku 17x17 ridades andis toidet 5v ja on ühilduv Intel 486SX, 486DX, 486DX2, 486DX2, ja 486DX4 protsessoritega. Socket 2 Socket 2 oli üks protsessori seeriatest kuhu sisestati mõned kindlad x86 mikroprotsessorid. See oli uuendatud versioon Socket 1-st millel oli lisatud Pentium OverDrive-i tugi. Socket 2 oli 238-pinnine LIF või ZIF 19x19 PGA socket mis oli sobilik 5- voldisega, 25-50 MHz 486 SX-ga, 486 DX-ga, 486 DX2-ga, 486 DX4-ga, 486 OverDrive-ga ja 63 või 83 MHz Pentium OverDrive protsessoriga. Socket 4
kontrollereid (GMCH) Inteli süsteemides, sellepärast et erinevad protsessorid ja mälu tüübid nõuavad erinavat signaleerimist, tüüpiliselt põhja sild töötab ainult kahte klassi kuuluva protsessoriga ning üht tüüpi mäluga. Vähesed kiibistikud, mis toetavad kahte tüüpi mälusid(tavaliselt on selline võimalus kui liigutakse edasi vanalt standardilt uuemale). Näiteks põhjasild Nvidia nForce2 kiibistikul töötab ainult Socket A protsessoritega, kombineeritud koos DDR, SDRAM-iga. Põhja sild on süsteemi emaplaadil kõige tähtsaim faktor määrates ära protsessorite arvu, kiiruse, tüübi ning kui palju mälu saab kasutada. Sellised faktorid nagu voltide regulleerimine ja vabade ühenduste arv mängib ka rolli. Tehniliselt kõik tavakasutajal olemas olevad kiibistikud toetavad ühte protsessori tüüpi ning maksimaalset mälu kogust mille määrab ära protsessori tüüp ja emaplaadi ehitus.
1958 ehitas Daphne Oram BBC raadiotehases süntesaatori, mille puhul kastutati Oramics-tehnikat, mida kontrollisid joonistused 35 millimeetrilisel filmilindil. Seda süntesaatorit kasutati BBC-s aastaid. 1960-ndatel olid süntesaatorid arenenud niivõrd, et neid võis mängida reaalajas, kuid neid leidus oma hiiglaslike mõõtmete tõttu vaid üksikutes stuudiotes. Need süntesaatorid olid tavaliselt konfigureeritud moodulitena eraldi signaaliallikate ja protsessoritega, mis olid omavahel ühendatud pistikute-kaablitega või muul meetodil ja mida kontrollis ühtne kontrollseadeldis. 1950-ndate lõpus, 1960-ndate alguses ehitatud varased süntesaatorid olid enamasti eksperimentaalsed spetsiaalselt ehitatud aparaadid, mis tavaliselt põhinesid moodulkontseptsioonil. Selliseid instrumente ehitasid Don Buchla, Hugh Le Caine, Raymond Scott ja Paul Ketoff. Vaid Don Buchla arendas hiljem välja kommertsiaalse moodulsüntesaatori .
Samas saab neid liigitada pinide asukoha järgi. On olemas neid kahte tüüpi, mida tänapäeva kasutatakse. Need on PGA ja LGA. PGA – Pin Grid Array ja LGA – Land Grid Array. LGA puhul asuvad pinid emaplaadi protsessori pesas. PGA puhul asuvad pinid protsessori enda küljes. Protsessori pesa, mis emaplaadil on määrab ära millist protsessori on võimalik paigaldada. Näiteks Socket G1 ühildub paljude Intel Core i7, i5 ja mõndade i3 protsessoritega. RAM paigaldatakse DIMM pesadesse (Dual In-line memory module). Kuna DIMM RAM-e on kasutusel erinevaid ja erinevate pinide arvudega tuleb jälgida ka siin, milliseid komponente valida et tagada ühildavus emaplaadiga. Kasutusel on aga ka UniDIMM, 260 pini, mis toetab nii DDR3 kui ka DDR4-ja. Emaplaadil asub ROM (Read Only Memory), mille peal on tavaliselt BIOS või Firmware(Püsivara). Tänapäeval ei ole enam kasutusel ROM vaid tihtipeale Flash ROM. ROM
miljonites sekundi kohta). Kui esimesel tuntud mikroprotsessoril 8086 oli see alla 1 MIPS-i, siis praegu kasutusel oleval Pentiumi puhul tuuakse selle väärtuseks vähemalt 100 MIPS. Personaalarvutustehnikas ongi aegade jooksul kõige enam kasutatud firma Intel mikroprotsessoreid, milliseid alates 8086-st iseloomustab täielik tagasiühilduvus, s.t. et vanad programmid on töövõimelised ka uuemate protsessoritega (nn. x86-perekond). Ülevaate Intel'i mikroprotsessoritest annab järgnev tabel. Protsessoraastaandmebitteaadressbittetöösagedus MHz8086197816205...108088197816/8205...880286198216248...1280386DX1985323216...3380386SX19 8832/162480386SL19903280486DX1989323225...5080486SX1991323216...3380486SL1992323220...338 0486DX21992323250...6680486DX41994323275...100Pentium199432/643260...200Pentium Pro199532/6432133..
koos. Juhtmed tuleks nipukatega omavahel kinni panna ja siis võid nad kinnitada kuhugi korpuse külge, et juhtmed kuhugi ventilaatori vahele ei satuks. 2. TEMPERATUURI KONTROLLIMINE 2.1. Kasutades tarkvara Välja on tulnud uus versioon programmist Core Temp 0.99, mis on mõeldud protsessori temperatuuri jälgimiseks. Programm on huvitav eelkõige neile, kes töötavad mitme protsessoriga süsteemidel ja mitmetuumaliste protsessoritega. Ta annab võimaluse jälgida temperatuuri eraldi igal protsessoril ning isegi igal tuumal. Temperatuuri muudatuse andmeid (iga ajavahemiku kohta) saab säilitada ja eksportida Exceli tabelisse, kus esitada graafikuna. Viimases versioonis on parandatud protsessori 45nm Mobile Intel ebakorrektne äratundmine, lisatud Intel Core 2 Duo E7000 45nm tugi ja Atom´i (Silverthorne) eeltugi, lisatud võimalus näidata kasumireal temperatuuri näidu asemel tavaikooni.
2010: Asusel on kõige õhem sülearvuti ASUS U36 koos Inteli protsessoriga i3 või i5, mille paksus kõigest 19mm. 2011: Asus disainis UX/21E/31E ZENBOOKTM-i. Need sülearvutid on toodetud suure täpsusega ja eespoolt on sülearvuti kõrgus vaid 3mm, tagantpoolt 9mm. Suhted Inteliga 2000-ndate aastate alguses ei olnud Taiwanis baseeruvad emaplaatide tootjad veel oma juhtivat positsiooni turul saavutanud. Sellel ajal varustas Intel oma uute protsessoritega esmajärjekorras firmasid nagu IBM ja Taiwani firmad pärast seda, kui IBM oli oma prototüübid kätte saanud, veel umbes 6 kuud ootama. Alates 2009. aastast saab Asus Inteli näidised enne oma konkurente. Tooted Emaplaadid Aastast 2008 on Asus number üks emaplaatide tootja maailmas. Emaplaatide äris omab Asus 40% turuosast. 2008. aastal müüs Asus üle 24 miljoni emaplaadi. 6 järjestikust aastat on Asus
÷igemini on selle süsteemisiini uuem variant (16 bit) praeguseni kõigis PC-des kasutusel, aga ainult aeglasemate komponentide jaoks. Kuni umbes 1993. aastani valdavad olnud ISA- põhised kuvaadapterid ei sobi graafiliste kasutajaliideste jaoks just kuigi hästi. ISA- siini kadumist uutest arvutitest on oodata paari aasta jooksul. Kuvaadapter oli tarvis protsessorile 'lähemale' tuua, milleks loodi 32 biti laiused lokaalsiinid, VESA LB ja PCI.. Esimene neist läks hingusele koos 486- protsessoritega, teine oli kuni üsna viimase ajani ainuvaldav viis kuvaadapteri ühendamiseks Pentium ning uuemate 486 arvutitega ning püsib muude lisaseadmete ühendamise standardina kasutusel kogu ettenähtavas tulevikus. Kuna ruumilisuse tulekuga jääb kitsaks ka PCI, on uuemates arvutites kuvaadapter ühendatud AGP- porti. Accelerated Graphics Port (AGP) põhineb PCI uuemal ja kiiremal variandil ning on mõeldud eranditult kuvaadapteri jaoks
toiteplokk/toiteadapter 3.test Protsessorid 1 1)Mis määrab ära, mitmebitise protsessoriga on meil tegemist? V: Mitme biti kaupa töötleb protsessor sisemiselt infot/andmeid, protsessori sisemiste registrite suurus 2)Kas protsessorite jõudlust saab korrektselt iseloomustada, võttes aluseks ainult protsessori taktsageduse? V: Vale 3)Kahe protsessori süsteemisiine saab omavahel võrrelda... V: taktsageduse järgi kui tegemist on sama tüübiliste protsessoritega, andmeedastus kiiruse järgi kui üks protsessor on jada ja teine paralleelsiiniga 4)Millised allpoolnimetatud ühikutest väljendavad protsessori siinide laiust? V: bit 5)Vahemälu poole pöördumine on kiirem sest... V: vahemälu on protsessorile lähemal, vahemälu on kiirem kui opeteratiivmälu 6)Millised allpoolnimetatud ühikutsest väljendavad protsessori töökiirust? V: kHz, MHz, GHz 7)Milline oli esimene 64-bitine (IA-32e tehnoloogia) protsessor? V: AMD Athlon 64,
Maci operatsioonisüsteem väga turvaline. Viimastel aastatel Internetis massiliselt levinud viiruste taustal on hea teada, et peaaegu ükski neist ei ohusta Maci. Viirustele on see keskkond lihtsalt võõras. Loomulikult on alati kindel kasutada viirusetõrjet, kuid viirusest nakatunud Mac on ülimalt harva esinev erand, mitte reegel. Mac on kiire arvuti. Apple Macintosh G5 on maailma üks kiiremaid personaalarvuteid, mis ei jää grammigi alla teiste tootjate poolt loodud protsessoritega varustatud arvutitele. Võrreldes PC-ga, kus erinevaid riist- ja tarkvarakonfiguratsioone ning nende ühilduvusprobleeme on peaaegu lõpmatult, on Macintoshil probleemide lahendamine ja sujuva töö tagamine lihtsam. Mitmetel põhjustel on keskmised töös kasutatavad Macid vanemad kui PC-d - Maci riistvara eluiga on pikem ning erinevalt PC-st ei nõua uus tarkvara iga kord ka võimsamat arvutit, vaid töötab ka vanema Maci peal.
filtreid. 1958 ehitas Daphne Oram BBC raadiotehases ( BBC Radiophonic Workshop) süntesaatori, mille puhul kastutati Oramics-tehnikat, mida kontrollisid joonistused 35 millimeetrilisel filmilindil. Seda süntesaatorit kasutati BBC-s aastaid. 1960-ndatel olid süntesaatorid arenenud niivõrd, et neid võis mängida reaalajas, kuid neid leidus oma hiiglaslike mõõtmete tõttu vaid üksikutes stuudiotes. Need süntesaatorid olid tavaliselt konfigureeritud moodulitena eraldi signaaliallikate ja protsessoritega, mis olid omavahel ühendatud pistikute-kaablitega ("patch cords") või muul meetodil ja mida kontrollis ühtne kontrollseadeldis. 1950-ndate lõpus, 1960-ndate alguses ehitatud varased süntesaatorid olid enamasti eksperimentaalsed spetsiaalselt ehitatud aparaadid, mis tavaliselt põhinesid moodulkontseptsioonil. Selliseid instrumente ehitasid Don Buchla, Hugh Le Caine, Raymond Scott ja Paul Ketoff. Vaid Don Buchla arendas hiljem välja kommertsiaalse moodulsüntesaatori (modular synthesizer)
Küsimus 9 Mis on ROM? Õige vastus on: Püsimälu. Protsessorid 1 Küsimus 1 Firma Intel<--> protsessori 80286 andmesiin on... Õige vastus on: 16 bitine. Küsimus 2 Kas protsessorite jõudlust saab korrektselt iseloomustada, võttes aluseks ainult protsessori taktsageduse? Õige vastus on 'Vale'. Küsimus 3 Vali õiged väited Kahe protsessori süsteemisiine saab omavahel võrrelda... Õige vastus on: ...taktsageduse järgi kui tegemist on sama tüübiliste protsessoritega, ...andmeedastus kiiruse järgi kui üks protsessor on jada ja teine paralleelsiiniga. Küsimus 4 Milline oli esimene esimene täielikult 64-bitine (IA-64 tehnoloogia) protsessor? Õige vastus on: Intel Itanium. Küsimus 5 Mis määrab ära, mitmebitise protsessoriga on meil tegemist? Õige vastus on: Protsessori sisemiste registrite suurus, Mitme biti kaupa töötleb protsessor sisemiselt infot/andmeid. Küsimus 6 Hyper-Threading tehnoloogiat kasutaval protsessoril on:
aeglasemate komponentide jaoks. Kuni umbes 1993. aastani valdavad olnud ISA- põhised kuvaadapterid ei sobi graafiliste kasutajaliideste jaoks just kuigi hästi. ISA- siini kadumist uutest arvutitest on oodata paari aasta jooksul. Kuvaadapter oli tarvis protsessorile 'lähemale' tuua, milleks loodi 32 biti laiused lokaalsiinid, VESA LB ja PCI.. Esimene neist läks hingusele koos 486- protsessoritega, teine oli kuni üsna viimase ajani ainuvaldav viis kuvaadapteri ühendamiseks Pentium ning uuemate 486 arvutitega ning püsib muude lisaseadmete ühendamise standardina kasutusel kogu ettenähtavas tulevikus. Kuna ruumilisuse tulekuga jääb kitsaks ka PCI, on uuemates arvutites kuvaadapter 7
Nagu ka lauaarvutite maailmas, domineerivad ka sülearvutite protsessorite tootmises kaks suurt jõudu: Intel ja AMD. Inteli käes on üle 82% turuosast, AMD käes 17,6% ning kolmandale kohale jääb VIA Technologies kõigest 0,1% turuosaga. Mõned Inteli laua- ja sülearvutite protsessoriseeriad on nime poolest samad (i-seeria, Intel Core 2), samas näiteks Atom-seeria protsessorid on mõeldud enamasti kasutamiseks mobiilsetes seadmetes ja nende eesmärgiks on võistelda ARM protsessoritega. AMD on turule toonud spetsiaalse sülearvutitele mõeldud protsessoriseeria Turion, mis peaks konkureerima Inteli CPUdega. Nagu statistikast näha, siis on jämedam ots siiski Inteli käes. Athlon ja Sempron seeria protsessorid eksisteerivad ka lauaarvutite jaoks Videokaart Paljudel sülearvutitel on energiasäästu eesmärgil kasutusel emaplaadi kiibistikule integreeritud videokaart, mis kasutab arvuti enda muutmälu ning seega jääb RAMi süsteemi enda töötamiseks vähemaks
÷igemini on selle süsteemisiini uuem variant (16 bit) praeguseni kõigis PCdes kasutusel, aga ainult aeglasemate komponentide jaoks. Kuni umbes 1993. aastani valdavad olnud ISA põhised kuvaadapterid ei sobi graafiliste kasutajaliideste jaoks just kuigi hästi. ISA siini kadumist uutest arvutitest on oodata paari aasta jooksul. Kuvaadapter oli tarvis protsessorile 'lähemale' tuua, milleks loodi 32 biti laiused lokaalsiinid, VESA LB ja PCI.. Esimene neist läks hingusele koos 486 protsessoritega, teine oli kuni üsna viimase ajani ainuvaldav viis kuvaadapteri ühendamiseks Pentium ning uuemate 486 arvutitega ning püsib muude lisaseadmete ühendamise standardina kasutusel kogu ettenähtavas tulevikus. Kuna ruumilisuse tulekuga jääb kitsaks ka PCI, on uuemates arvutites kuvaadapter ühendatud AGP porti. Accelerated Graphics Port (AGP) põhineb PCI uuemal ja kiiremal variandil ning on mõeldud eranditult kuvaadapteri jaoks. Selline
Alguses oli 16- bitine ISA. Õigemini on see süsteemisiin praeguseni kõigis PC-des kasutusel, aga ainult aeglasemate komponentide jaoks. Kuni umbes 1993. aastani valdavad olnud ISA- põhised kuvaadapterid ei sobi graafiliste kasutajaliideste jaoks just kuigi hästi. ISA- siini kadumist uutest arvutitest on oodata paari aasta jooksul. Graafikakaart oli tarvis protsessorile "lähemale" tuua, milleks loodi 32 biti laiused lokaalsiinid, VESA LB ja PCI. Esimene neist läks hingusele koos 486- protsessoritega, teine oli kuni üsna viimase ajani ainuvaldav viis graafikakaardi ühendamiseks Pentium ning uuemate 486 arvutitega ning püsib muude lisaseadmete ühendamise standardina kasutusel kogu ettenähtavas tulevikus. Kuna ruumilisuse tulekuga jääb kitsaks ka PCI, on uuemates arvutites kuvaadapter ühendatud AGP- porti. Accelerated Graphics Port (AGP) põhineb PCI uuemal ja kiiremal variandil ning on mõeldud eranditult graafikakaardi jaoks. Selline port peaks
Protsessor kasutab samal mäluaadressil asuvaid andmeid tõenäoliselt üsna lühikese aja pärast uuesti Protsessor kasutab tõenäoliselt üsna pea just kasutatud andmete lähedastel aadressidel asuvaid andmeid. Mida tähendab protsessorite juures lühend NUMA? Non-Uniform Memory Access Kahe protsessori süsteemisiine saab omavahel võrrelda… Taktsageduse järgi, kui tegemist on sama tüübiliste protsessoritega Andmeedastus kiiruse järgi kui üks protsessor on jada ja teine paralleelsiiniga. Vahemälu poole pöördumine on kiirem sest... Vahemälu on kiirem kui operatiivmälu Vahemälu on protsessorile lähemal Vahemälu kasutatakse selleks, et... vähendada mälu poole pöördumise aega Mitme tuumaga KOOS Hyper-Threading tehnoloogiaga protsessoril on... Sama palju registri komplekte kui loogilisi protsessoreid;
Numbriline osa näitab siini taktsagedust megahertsides. Ei toodeta, aga turul veel kättesaadav SDRAM tüüpi mälud. sünkroon-DRAM Uuemat tüüpi DRAM, mis on võimeline töötama tavalistest mäludest palju kiiremini. Tegelikult sünkroniseerib SDRAM ennast keskprotsessori (CPU) siiniga ja suudab töötada kiirusega kuni 100 MHz, mis ületab kolmekordselt hariliku FPM RAM kiirust ning kahekordselt EDO DRAM ja BEDO DRAM kiirust. Seega suudab ta sammu pidada ka uuemate Pentium-protsessoritega, kuigi hädavaevu. 46. Serverite ja töökoha arvutite riistvara erinevus. 47. SIMM tüüpi mälud. Single Inline Memory Module 3,5" laius 30pin liides Algselt 8bitine Hiljem 16bitine15 16bitine 4,25" pikkune 72pin SIMM, mida sai 486 protsessorite emaplaatidel kasutada ka ühekaupa. Pärast 32bitiste protsessorite ( IntelPentium, AMD K5) tulekut pidi aga ka pikki SIMM'e paarikaupa kasutama SIMM tüüpi mälud
pöördumisi, mis kulutavad ka aega. RISC ideoloogia hakkas levima kaheksakümnendatest aastatest. Praegu kasutatakse hübriidstruktuure mis ei ole puhas RISC ega CISC. Näites RISC tuuma ümber on ehitatud CISC kest. RISC protsessorites on palju tegeldud käskude täitmise efektiivsuse tõstmisega. RISC ehk kärbitud käsustikuga arvuti (inglise keeles reduced instruction set computer)on mikroprotsessor, mille tööpõhimõte võrreldes teise protsessoritega (nt CISC Complex Instruction Set Computer) seisneb selle lihtsustatud süsteemis. Seda kõike väga lihtsal põhjusel: iga lisanduv käskluse tüüp mida arvuti sooritab, nõuab rohkem transistoreid ja suuremat ja keerulisemat protsessorit. Suurem hulk käskluste tüüpe ja arve muudavad mikroprotsessori suuremaks, keerulisemaks, aeglasemaks ning ka kallimaks. Lihtsustatud süsteem võimaldab antud protsessoril lihtsamaid käske täita seega kiiremini (st saavutada
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites ja tööjaamades, nt kahe protsessori tugi, failide ja kaustade krüpteerimine, erinevate õigustega kasutajad jms
mille tulemusena puu kukub maapinnale, kus toimub tema edasine töötlemine laasimine ja järkamine vajalikeks tarbematerjalideks (palkideks, paberipuudeks jne). Käsitsi langetamine toimub 1. käsisaagidega, 2. mootorsaagidega a) elektrimootorkettsaagidega, b) elektrimootorketassaagidega, c) bensiinimootorkettsaagidega (meil kaasajal valdav), d)bensiinimootorketassaagidega (võsasaagidega). Masinlangetamine toimub kas harvesteridega või protsessoritega. Metsatööstuses kasutatakse kahte langetamise viisi, so langetamine koos juurtega ja juurteta. Enamlevinud on langetamine juurteta, mootorsaagidega. Etteraie on vajalik, et puu langeks soovitud suunas ilma rebenditeta. Puude langetamine on raielangitöödel peamiseks tehnoloogiliseks operatsiooniks. Ta väga suurel määral määrab juba teiste tööde edukuse, näit. laasimise ja kokkuveo, samuti selle, kuivõrd saab säilitada looduslikku uuendust ning milliseks kujuneb metsakasutuse
Õigemini on selle süsteemisiini uuem variant (16 bit) praeguseni kõigis PC-des kasutusel, aga ainult aeglasemate komponentide jaoks. Kuni umbes 1993. aastani valdavad olnud ISA- põhised kuvaadapterid ei sobi graafiliste kasutajaliideste jaoks just kuigi hästi. ISA- siini kadumist uutest arvutitest on oodata paari aasta jooksul. Kuvaadapter oli tarvis protsessorile "lähemale" tuua, milleks loodi 32 biti laiused lokaalsiinid, VESA LB ja PCI.. Esimene neist läks hingusele koos 486- protsessoritega, teine oli kuni üsna viimase ajani ainuvaldav viis kuvaadapteri ühendamiseks Pentium ning uuemate 486 arvutitega ning püsib muude lisaseadmete ühendamise standardina kasutusel kogu ettenähtavas tulevikus. Kuna ruumilisuse tulekuga jääb kitsaks ka PCI, on uuemates arvutites kuvaadapter ühendatud AGP- porti. Accelerated Graphics Port (AGP) põhineb PCI uuemal ja kiiremal variandil ning on mõeldud eranditult kuvaadapteri jaoks
protsessori- ja siiniarhitektuurist, mälutöö korraldusest, arvutusülesande iseloomust jne. Protsessorite tegeliku jõudluse hindamisel on levinud (kuigi lihtsustatud) parameetriks MIPS (miljoneid operatsioone sekundis). Personaalarvutustehnikas ongi aegade jooksul kõige enam kasutatud firma Intel mikroprotsessoreid, milliseid alates 8086-st iseloomustab täielik tagasiühilduvus, s.t. et vanad programmid on töövõimelised ka uuemate protsessoritega (nn. x86-perekond). Lühiülevaate Intel'i mikroprotsessoritest annab järgnev tabel. 9 Andmeb Aadressbitt Töösagedus Protsessor Aasta Märkusi itte e MHz 8086 1978 16 20 5...10 8088 1978 16/8 20 5...8 Orig
.......... ..... 80286 8086 80286 3FFFF 26214310 16 ........... ..... 7FFFF 16 52428710 ........... ..... FFFFF 1048575 16 10 Joonis 2.23. Erinevate protsessoritega adresseeritavad põhimälud Andmevahetuse korraldamine hõlmab andmete sisestamise välisseadmetelt protsessorisse ja nende väljastamise protsessorist välisseadmetesse. Sõltuvalt sellest kas välisseade on ette nähtud andmete sisestamiseks või väljastamiseks, nimetatakse seda sisend- või väljundseadmeks. Üldjuhul kasutatakse mõistet sisend-väljundseadmed. Sisend-väljundseadmeteks on näiteks klahvistik ja kuvar, printer, magnetketasmälu,
annaabi.ee 
