Prosopagnoosia, teatud ka kui näopimedus, on sündroom mille korral patsient ei suuda eristada inimeste nägusid. Olenevalt sündroomi intensiivsusest võib haigus piirduda vaid tuttavate nägude mitte eristumisega. Olemas on ka juhtumeid, kus ravitav ei suuda teha vahet nägudel ja teistel objektidel. Prosopagnoosia täpne levik pole teada, kuna tihti ei saa patsiendid aru, et nad põevad antud sündroomi. Uuringute põhjal, mis on sooritatud erinevatel inimgruppidel arvatakse, et see arv võib kõikuda ühe ja kahe protsendi vahel. Arvatakse, et sündroom võib tekkida, kui kahjustada saab oimusagara ja kuklasagara vaheline ala, mis tegeleb nägude tajumise ja mäluga. Haigus võib avalduda peale insulti, peatraumat või mõne häire tulemusel
Capgrasi sündroom Inimene, kes põeb Capgrasi sündroomi on veendunud, et teda ümbritsevad inimesed on asendatud teisikutega. Erinevalt prosopagnoosia põdejatest tunnevad Capgrasi sündroomiga patsiendid ära nägusid, kuid nende jaoks jääb puudu tunne, et tegu on tõeliselt nende lähedasega. Olenevalt inimestest võib haiguse avaldumine varieeruda. Osad patsiendid arvavad, et ka nende lemmikloomad, esemed või kodu on asendatud teisikutega. Samas leidub ka inimesi, kes rääkides läbi telefoni tunnevad oma lähedased ära. Siiani pole otseselt teada, mis täpselt põhjustab Capgrasi sündroomi. On täheldatud, et tihti
stiimulid on hõredamalt kui kaugemal - tekstuurgradient LIIKUMISTAJU - näiline liikumine - raamistik või lähedal asuvate objektide liikumine (indutseeritud liikumine) VÄÄRTAJU - illusioon (tundub olevat esmapilgul võimalik, aga mingil hetkel võimatu - hallutsinatsioon NÄGUDE TAJU - nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA) - enim uuritud välimuse osa - keskendume rohkem silmadele, ninale - nägu on väga kontekstitundlik *prosopagnoosia – näeme küll inimest, kuid ei tuvasta nägu MÄLU milliste meelte kaudu jõuab info mällu? - kuulmismälu - nägemismälu - lõhnamälu - maitsmismälu - liigutusmälu JAOTUS MÄLU KESTVUSE ALUSEL - sensoorne mälu (ikooniline ja kajaline) - lühimälu (töömälu) -> pikaajaline mälu
Limbiline süsteem -amügdala, hipokampus(merihobu kujuga) Aju on lateraliseerunud: -Vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt, parem ajupoolkera kontrollib keha vasakut poolt. -Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades: nt. Paremkäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera. -Plastilisus Kukla e oktsipitaalsagar (silmadelt saadav info vastuvõtt ja töötlemine) Oimu e temporaalsagar (auditoorne info) Agnoosia- võime ära tunda inimesi, objekte -Prosopagnoosia Kiiru e parietaalsagar info, mis tuleb läbi seljaaju kehast (temperatuuri tajumine, visuaalne paigutus ruumis) Ladus afaasia( Wernicke piirkond) Otsmiku e frontaalsagar -Primaarne motoorne korteks -Premotoorne korteks -Prefrontaalkorteks Broca piirkonna afaasia motoorse kõne häire Apraksia ei suuda sujuvalt teha liigutusi A Luria funktsionaalsed blokid: - Ajukoore toonuse tagamine Retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem
tajus, mis leiavad aset pärast pika aja jooksul teatud kindlat tüüpi stiimuli jälgimist; nagu näiteks liikumise järelefekt. [Sarnaselt adaptatsioonile, mis tekitab vastandvärvuste taju, võib tekkida peale liikumise lõppemist ka vastassuunalise liikumise taju - seni pärsitud olnud vastassuuna edetektor erutub nüüd rohkem.] · Detektorid võivad analüüsida väga keerukaid omadusi, nt spetsiifilise nägude äratundmise häire prosopagnoosia- puhul. Värvinägemine: · Nägemisaistingute kvalitatiivne iseloom > erinevate värvide tajumine. · Tajutud värv on objektidelt peegeldunud valguse neuraalne representatsioon (`värv on ajus'). · Inimene eristab max umbes 2 miljonit erinevat värvi! Milleks on värvitaju vaja?? Objektide ja tausta eraldamiseks, Objektide omaduste hindamiseks ja äratundmiseks, Signaalsüsteemides, Värvikodeerimiseks. · Värvi iseloomustab 3 dimensiooni:
mandelkeha- emotsionaalsed sündmused, Limbiline süsteem -Amügdala, hipokampus Väikeaju- asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine basaalganglionid;. Suuraju - koorega on seotud meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine. SA sagarate funktsioonid- Kukla e oktsipitaalsagar- nägemisinfo töötlus, Oimu e temporaalsagar – kuulmisinfo, mälu, emotsioonid (Agnoosia-anomaalia, kahjustus; Prosopagnoosia- anomaalia, võime nägusid näha). Kiiru e parietaalsagar – võtab vastu infot kehast, kõne mõistmine (Ladus afaasia- anomaalia: sõnad ei ole lauses õiges järjek; Neglekt-näeb ainult pool nägemisvälja); Otsmiku e frontaalsagar- Primaarne motoorne korteks(tahtlik käitumine), Premotoorne korteks(kehast tulnud info), Prefrontaalkorteks (mõtlemise plan.) 12. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. närvirakk ehk neuron- Jan E.
Mis on agnoosia? Erinevad agnoosia tüübid (slaid 41, õpikust lk 336-338 5. väljaandes). - Simultagnoosia – suutmatus tajuda korraga rohkem kui üht objekti. - Apertseptiivne agnoosia – ei suudeta luua objektist vaimset ettekujutust, häiritud on objekti äratundmine, kopeerimine, otsustused objekti kohta - Assotsiatiivne agnoosia – suudetakse luua tajupõhine tervik objektist kuid ei suudeta seda seostada olemasolevate teadmistega. - Prosopagnoosia – häiritud on nägude taju ja äratundmine, samas kui muu tajupõhine ja intellektuaalne töötlus on häireteta. Millised on ventraalse ja dorsaalse tee kahjustuse sümptomid (juhtum D.F)? Nägude töötlemiseks eraldi süsteem – mille põhjal seda järeldatakse? Nägude äratundmise assümmeetria. Millise piirkonna kahjustumisel häirub nägude äratundmine? Sellest, et on olemas eraldi häire (prosopagnoosia) kus nägude taju ja äratundmine on häiritud, kuid muu tajupõhine ja
siis inimene ei suuda välja öelda, mis objektiga on tegemist (ütleb et ei näinud midagi; kõnekeskus vasakul pool), kuid kui öeldakse et võta objekt kätte siis seda ta suudab teha, kuna parem osa tuvastas objekti ning parem pool kontrollib keha vasakut poolt. Ajukoore kahjustuse tagajärjed: Visuaalne agnoosia – inimene ei suuda tuvastada mida näeb (kukla- või kiirusagara probleem, ei suuda seda kokku panna mõistetavaks objektiks). Prosopagnoosia – ei suuda tuvastada nägusid (ka mitte enda, oma pere ja sõprade; tuvastatakse nt käitumismaneeride või riiete järgi). Ignoreerimissündroom (spacial neglect) - ei näe ega taju vasakut poolt (nt. joonistades vasak paberi pool on puhas ja kõik joonistud paremale poolele; kella joonistades kirjutatakse numbrid kõik ühele poole; kui inimene on sellel poolel, mida haige ei taju siis ta ei saagi aru,
•Primaarne ala- Heschli käär, ümbritsetud seitsme sekundaarse alaga (a-g). kortikaalse nägemiskeskuse 2-poolne kahjustus või assotsiatiivsete piirkondade kahjustus 1.võimetus esemeid ära tunda 2. prosopagnoosia: võimetus ära tunda geneerilise grupi spetsiifilisi liikmeid (näod, majad, Tasakaal autod) fissura calcarina pk. •Süsteem, mis lubab tasakaalu hoida, asub sisekõrvas 3.akromatopsia: võimetus värve tajuda •Süsteem on üles ehitatud poolringkanalitest ning sfäärilisest (sacculus) ja elliptilisest 4. aleksia : võimetus lugeda (vas.lingul
kui on kavatsus seda ka haarata. (kavatsus kajastub selles millega rakud informatsiooniga peale hakkavad) Anterior intraparietal Area (AIP) - Rohelises alas nende teede sees on erinevate juhtetee alafunktsioonid. (asukoht, liikumine, ruumilised transformatsioonid, ruumisuhted, silmade ligutamine) - On probleemid kortikaalsed, mitte meelelundi spetsiifilised. Miks me ei saa meelestatud pilti on seotud ajukoorega mitte meelelundiga. - Prosopagnoosia – nägude mitteäratundmise häire - Tesrebraalne akromatopsia – aju kortikaalset päritolu olev värvide mittetajumine - Akinetopsia – liikumise mittetajumine Alajaotused juhteteedes - Ettejuhtimise tee - Tegevuse planeerimise tee - Ventraalne tee – vorm ja värv Alajaotused dorsaalses tees Seotud mitte nägemise kvaliteediga vaid pigem tegevustega: - Haaramine - Sakaadilised silmaliigutused - Jälgivad silmaliigutused - Osutamine
Dorsaalne tüüp – aju on koondunud ühele objektide, puudub teadlikkus teistest; ventraalne tüüp – taju suudab haarata mitut objekti …. - Agnoosia – võimetus kombineerida visuaalse stiimuliga seotud infot ühtseks tervikuks mistõttu ei suudeta objekte või objektide pilte ära tunda või neid joonistada/kopeerida - Apertseptiivne agnoosia – ei suudeta luua objektist vaimset ettekujutust, häiritud on objekti äratundmine - ….. - prosopagnoosia – häiritud on nägude taju ja äratundmine, samas kui muu tajuppõhine ja intellektuaalne töötlus on häireteta; sõltub ka ekspertsusest, puudutab rohkem üldisemate kategooriate liikmete ära tundmist nt ornitoloogid linde, farmerid kariloomi jne Nägudega seotud infotöötlus Suurem osa nägude visuaalsest infost töödeldakse temporaalses visuaalses juhtetees. Parempoolne kahjustus omab suuremat mõju nägude töötlemisele kui vasakpoolne kahjustus.
emotsionaalsed reaktsioonid. Näojooni protsessitakse paralleelselt mitte ühekaupa, sest see on efektiivsem. Tuttavad näod tuntakse poole sekundiga. On usaldusväärsem sest vaid üksikud näojooned alluvad muutustele. Meil on tuttavat nägude kohta rohkem strukturaalselt infot mis on seotud muutumatute näojoontega. Tuttavate nägude puhul on kasutusel name generation, face recognition units mida muidu ei ole. Nimele mõeldakse viimasena. - Prosopagnoosia – inimene kellel on raskusi nägude äratundmisega kuid mitte objektidega Otsene ja vahendatud taju Mille poolest erinevad, sarnanevad? Millega tegelevad? Mis on informatsioon? Vahetu ehk otsene taju – Gibsoni ökoloogiline tajuteooria: tajusüsteem korjab ise info üles, pole vaja ajus representatsioone, meeled ei ole passiivsed info vastuvõtjad, inimene tajub asjade tähendust ja kasutust Vahendatud taju – von Helmholtz, representatsioonide tekkimine teadvustamata järelduste
Millised on ventraalse ja dorsaalse tee kahjustuse sümptomid (juhtum D.F)? Ei suutnud eristada, kas jooned on horisontaalsed või vertikaalsed (kahjustunud ventraalne tee), kuid oskas kasutada visuaalset infot liigutuste suunamiseks (kahjustamata dorsaalne tee). Nägude töötlemiseks eraldi süsteem – mille põhjal seda järeldatakse? Nägude äratundmise assümmeetria. Millise piirkonna kahjustumisel häirub nägude äratundmine? saab järeldada prosopagnoosia (nägude ära tundmise võimetuse haigus) põhjal - eelduseks parempoolne kukla-kiirusagara kahjustus. • Leitud ahvide aju temporaalsagarast spetsiaalsed nägude töötlemise rakud, millest osa tegelevad näo Identifitseerimisega ja teised näoväljenduste töötlusega. • Teiseks raskem ära tunda ükskõik millist objekti, kui pilt sellest on pööratud tagurpidi, kuid eriti raske on ära tunda ümber pööratud nägude pilte.
Mis loob kolmemõõtmelise maailma kujutise - see on erinev kahemõõtmelisest pildist, mis projetseerub võrkestale. Valguse toimel sensorrakkudes tekkinud sensoripotensiaal kutsub nägemisnärvis esile aksonipotensiaalid, mis juhitakse aju kuklasagarasse nägemismeele tsentraalseid teid pidi, kus tekib nägemisaisting ja-taju teadvuse tasemel. 42. Kuklasagara kahjustusest tingitud tähtsamad häired. Mitmesugused nägemisega seotud häired: visuaalne agnoosia; ·prosopagnoosia - võimetus ära tunda nägusid; ·aleksia - võimetus lugeda; ·hallutsinatsioonid - tavaliselt geomeetrilise, värvilised, ·derealisatsioonihäired? ·palinopsia - visuaalse tajuelamuse püsimine teadvuses ka pärast objekti kadumist; ·Anton'i sündroom - enamasti tekib tagumise ajuarteri bilateraalse oklusiooni tagajärjel ja väljendub nägemise kaotuse ja selle eitamisega (sagedasemad põhjused: hüpoksiline kahjustus, entsefaliit, trauma, leukodüstroofia);
Tegevuse häired ehk apraksiad seisnevad tahtliku tegevusakti algatamise tõsistes raskustes või sooritamise fragmentaarsuses (näiteks avab patsient külmkapi ukse, ent sealt toitu võtta ei suuda). Taju ja tähelepanu häireteks on agnoosia ja ignoreerimine. Visuaalse agnoosia puhul inimene näeb objekti (seda tõendab võime kirjeldada selle detaile), kuid ei tunne seda ära. Samuti võib patsient kopeerida objekti detaile, kuid mitte neist tervikut joonistada. Prosopagnoosia on nägude äratundmise häire (võimetus eristada tuttavaid nägusid võõrastest või võimetus üldse nägusid kui selliseid ära tunda). Anoomia kui kergem kahjustus seisneb asjadele nimede leidmise raskuses, kuigi nende asjade funktsioone tuntakse. Ühepoolse ignoreerimise sündroomi korral (mille sümptomid tulenevad parema kiirusagara teatud osa kahjustusest) ei eksisteeri patsiendi jaoks vasakut poolt. Ta ignoreerib kahesõnaliste liitsõnade vasakuid
Sellisel puhul ei teadvustata objektide liikumisi, vaid selle asemel lihtsalt kehasid ennast. Sellisele juhule on olemas ka vastupidine olukord. Inimene teadvustab ainult kehade liikumist, kuid neid ennast aga mitte. See on sellepärast nii, et kahjustada on saanud teiste kõrgemate visuaalsete piirkondade funktsioneerimine. On olemas ka selliseid olukordi, mil inimene ei teadvusta enam teiste inimeste nägusid või ei suuda neid omavahel eristada. Seda hälvet nimetatakse prosopagnoosia sündroomiks. Kõik see tähendab meile seda, et kui on kahjustatud aju mingisugune kindel piirkond, siis esineb hälbeid ka kindlates taju või teadvuse omadustes. Aju ühe kindla piirkonna aktiivsus on seoses ka teadvuse ühe kindla avaldumisega. Näiteks kui inimesel ilmneb tahe liigutada ühte oma kindlat keha osa, siis on kiirusagaras aktiveerunud üks kindel piirkond. Peaaegu kõik aspektid, mis kaasnevad teadvus- sisudega, on seotud mõne kindla aju piirkonnaga
Sellisel puhul ei teadvustata objektide liikumisi, vaid selle asemel lihtsalt kehasid ennast. Sellisele juhule on olemas ka vastupidine olukord. Inimene teadvustab ainult kehade liikumist, kuid neid ennast aga mitte. See on sellepärast nii, et kahjustada on saanud teiste kõrgemate visuaalsete piirkondade funktsioneerimine. On olemas ka selliseid olukordi, mil inimene ei teadvusta enam teiste inimeste nägusid või ei suuda neid omavahel eristada. Seda hälvet nimetatakse prosopagnoosia sündroomiks. Kõik see tähendab meile seda, et kui on kahjustatud aju mingisugune kindel piirkond, siis esineb hälbeid ka kindlates taju või teadvuse omadustes. Aju ühe kindla piirkonna aktiivsus on seoses ka teadvuse ühe kindla avaldumisega. 19 Näiteks kui inimesel ilmneb tahe liigutada ühte oma kindlat keha osa, siis on kiirusagaras aktiveerunud üks kindel piirkond. Peaaegu kõik aspektid, mis kaasnevad teadvusega, on seotud
Sellisel puhul ei teadvustata objektide liikumisi, vaid selle asemel lihtsalt kehasid ennast. Sellisele juhule on olemas ka vastupidine olukord. Inimene teadvustab ainult kehade liikumist, kuid neid ennast aga mitte. See on sellepärast nii, et kahjustada on saanud teiste kõrgemate visuaalsete piirkondade funktsioneerimine. On olemas ka selliseid olukordi, mil inimene ei teadvusta enam teiste inimeste nägusid või ei suuda neid omavahel eristada. Seda hälvet nimetatakse prosopagnoosia sündroomiks. Kõik see tähendab meile seda, et kui on kahjustatud aju mingisugune kindel piirkond, siis esineb hälbeid ka kindlates taju või teadvuse omadustes. Aju ühe kindla piirkonna aktiivsus on seoses ka teadvuse ühe kindla avaldumisega. Näiteks kui inimesel ilmneb tahe liigutada ühte oma kindlat keha osa, siis on kiirusagaras aktiveerunud üks kindel piirkond. Peaaegu kõik aspektid, mis kaasnevad teadvus- sisudega, on seotud mõne kindla aju piirkonnaga
annaabi.ee 
