Hellenismi ajal eelistati tavasuurusele kas hiiglaslikke või väga pisikesi kujutisi. Olulisemaks sai psüühika kujutamine ja tunnete väljendamine. 8. Aleksandria rajas Egiptusesse Aleksander Suur 3. saj eKr. Aleksandria kultuurilooliseks tähtsuseks oli see, et Aleksandria oli kultuuri- ja teaduskeskus. Aleksandriasse rajati muusade tempel ja sinna juurde raamatukogu, mis sisaldas enam-vähem kogu kreeka kirjasõna. Samuti oli see linn tähtsaim luulekeskus. 9. PROSKENION- ehk lavaesine. Proskenion täitis algul nähtavasti ainult dekoratiivset ülesannet, olles näitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma tähtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba tõeliseks "näitelevaks" selle sõna meieaegses mõttes. FRIIS- on antablemaani ehk talastiku keskmine, arhitraavi (alumise tala) ja karniisi vahel kulgev rõhtne ehisriba
hajusid kodarjalt alt les, - kiiljaiks lvideks; esimesed istmeread olid mratud valitsejaile ja muile thtsamaile isikuile. 2) orchestra, koori asupaik keskel asetseva ohvrialtariga; orchestrasse viis paremalt ja vasemalt poolt, publiku vaateruumi ja skene vahelt, kaks sissekiku ehk parodost. 3) skene (stseen, lava), tagaplaanile asetsev ehitis, mis piiras seda ruumala, mida me nd nimetame lavaks ja mida antiikajal tpsemalt nimetati proskenioniks ehk lavaesiseks. Proskenion titis algul nhtavasti ainult dekoratiivset lesannet, olles nitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma thtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba teliseks "nitelevaks" selle sna meieaegses mttes Proskenioni tagaphi kujutas tragdias tavaliselt lossi, vasemal pool vaatlejaist oli vlismaalaste, paremal pool orjade elamu. Skene taga oli nitlejate ja kooriliikmete rivastumisruum. Kulisside
Nike temple Erechtheion karüatiidid Hellenistlik arhitektuur Ehituskunstis said ülekaalu ilmalikud hooned: raamatukogud, teatrid, lossid, koolid, kauba-ja kohtukojad jne. Teater Teatrid asusid vabas õhus, kõigis suuremates linnades. Theatron – vaatajate pingiread. Orkestra – ümmargune väljak, kus esinesid laulev ja tantsiv koor. Skeene – ehitis, kust ilmusid välja näitlejad. Proskenion – skeenest eenduv osa, kus esinesid näitlejad. Skulptuur Domineeris vabaplastika. Skulptuurid meieni jõudnud kahjustatuna. Täiesti terveid originaalteoseid on säilinud vähe. Materjalid – marmor ja pronks. Kuulsamaid kreeka kujusid tuntakse roomlaste koopiate järgi (sageli moonutatud, marmor vajas suuremat toestuspinda kui pronks). Arhailine skulptuur Egiptuse mõjutusega – jäik kehahoiak, üks jalg teisest eespool,
juurde panna. Hellenistlik arhitektuur Ehituskunstis said ülekaalu ilmalikud hooned: raamatukogud, teatrid, lossid, koolid, kauba- ja kohtukojad jne. Teater Teatrid asusid vabas õhus, kõigis suuremates linnades. Theatron – vaatajate pingiread, tavaliselt välja raiutud looduslikust mäenõlvast. Orkestra – ümmargune väljak, kus esinesid laulev ja tantsiv koor Skeene – Ehitis, kust ilmusid välja näitlejad Proskenion – skeenest eenduv osa, kus esinesid näitlejad. Skulptuur Skulptuurid meieni jõudnud kahjustatuna Täiesti terveid originaalteoseid on säilinud vähe. Materjalid – marmor (tükid küljest murdunud), pronks (sulatati hiljem ümber). Kuulsamaid kreeka kujusid tuntakse roomlaste koopiate järgi (sageli moonutatud, marmor vajas suuremat toetuspinda kui pronks).
Alguses olid seal ainult astmed, hiljem puupingid, veelgi hiljem kivist või marmorist istmed. 2) orchestra, koori asupaik keskel asetseva Dionysose ohvrialtariga; orchestrasse viis paremalt ja vasemalt poolt, publiku vaateruumi ja skene vahelt, kaks sissekäiku ehk parodost. 3) skene (stseen, lava), tagaplaanile asetsev ehitis, mis piiras seda ruumala, mida me nüüd nimetame lavaks ja mida antiikajal täpsemalt nimetati proskenioniks ehk lavaesiseks. Proskenion täitis algul nähtavasti ainult dekoratiivset ülesannet, olles näitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma tähtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba tõeliseks "näitelevaks" selle sõna meieaegses mõttes. Proskenioni tagapõhi kujutas tragöödias tavaliselt lossi, vasemal pool vaatlejaist oli välismaalaste, paremal pool orjade elamu
Alguses olid seal ainult astmed, hiljem puupingid, veelgi hiljem kivist või marmorist istmed. 2. orchestra, koori asupaik keskel asetseva Dionysose ohvrialtariga; orchestrasse viis paremalt ja vasemalt poolt, publiku vaateruumi ja skene vahelt, kaks sissekäiku ehk parodost. 3. skene (stseen, lava), tagaplaanile asetsev ehitis, mis piiras seda ruumala, mida me nüüd nimetame lavaks ja mida antiikajal täpsemalt nimetati proskenioniks ehk lavaesiseks. Proskenion täitis algul nähtavasti ainult dekoratiivset ülesannet, olles näitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma tähtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba tõeliseks “näitelevaks” selle sõna meieaegses mõttes. Proskenioni tagapõhi kujutas tragöödias tavaliselt lossi, vasemal pool vaatlejaist oli välismaalaste, paremal pool orjade elamu
Amfiteater vabaõhuteater. Vaatajad istusid hoburauakujuliselt ümber näitemänguplatsi, pingid tõusid tagant kõrgemale. Orkestra - pärislava ees asetsenud ümmargune ruum, kus koor laulis ja tantsis. Skenee - on orkestra taga olev ehitis, mis oli etendusele fooniks ja näitlejatele väljapääsuks. Skeenes näitlejad rõivastusid. Alates 4. saj. eKr arenes skeene mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ja näitlejate esinemine koondus skeene eenduva osa katusele (proskenion). Dionüüsia - suurpidustused Dionysose auks. Näitemängud. Algul 1 näitleja, hiljem 2. Ja 3. Toimus võistlus näidendite autorite vahel. Näitlejateks mehed, kandsid maske kui vaja. Tragöödia tõsine, ülev. Tuntud müüdisüzeede õpetlikud tõlgendused. Jumalatega seotud. Õpetasid rahvast. Komöödia lõbusa sisuga näitemängud igapäevasest poliitikaelust. Näitlejad kandsin tuntud inimeste maske ja tehti lolle nalju poliitikute üle
e) kujutav kunst jäi põhijoontes Mükeenes Kreetaga samaks f) kõrgel järjel oli tarbekunst (keraamika, kullassepatöö) - Agamemnoni kuldmask(16.saj eKr Mükeenest) II VANAKREEKA KUNST (600 338.a eKr) 1.Kreeka teater a)teatrikunst kasvas välja Dionysose austamise pidustustest b)teatrietendused toimusid vabas õhus ning suuremates linnades c)teatri põhiosad: orkestra(hobuserauakujuline väljak), proskenion(väljaku ja skeene vaheline osa), skeene(näitlejate ruum), theatron(vaatajate pingeread) 2.Perioodid a) Arhailine e vana aeg 600-480 eKr b) Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr c) Hiline e hellenistlik aeg 323 ekr 30 pKr 3.Arhitektuur a)templid - ristkülikukujulise põhiplaaniga - ehitusmaterjaliks algul puu ja savi, hiljem kivi (eriti marmor) - alt ülespoole osad: ALUS(krepidoma,mille ülemine aste on stülobaat), SAMBAD,
võttis Amonhotep IV uue nime Ehnaton. Tema naine oli Nofretete. 4. Egeuse e Kreeta-Mükeene kunst(~3000 a tagasi). Suured lossid: Knossos; Knossose palee ehitusest on tulnud sõna labürint. Mükeene lõvivärav. Agamemnoni kullast surimask. 5. Vana-Kreeka kunst(12. - 8. sajand eKr; kunst arenes välja umbes aastaks 600 eKr). Polüteism. 8.saj eKr hakkasid esile tõusma ülikud; Kreeka linnriigid. Puudus ühtne Kreeka riik. Amfiteater: orkestra, proskenion ja skeene. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili(sammaste järgi): dooria, joonia ja korintose stiil. Templid: Zeusi tempel Olümpias(5. saj eKr); Ateena Akropol; Parthenoni tempel(Athena); Erechtoni tempel(karüatiidid) jne. Arhailine skulptuur: kuros ja kore; klassikaline skulptuur: POLYKLEITOSe ,,Odakandja" ja MYRONi ,,Kettaheitja". Akropoli skultuuride autor: PHEIDIAS. Hellenistlik skulptuur: Laokooni grupp; Milose Venus
Dionysose teatri varemed Ateenas (4.saj. eKr., vanim näidendite esitamise koht, mille esialgsed, 6. saj. lavaehitised ja pealtvaatajate pingid olid puidust). Dionysose teater mahutas 14000 istekohta. Vana-Kreeka teatri põhiplaan (Epidauros, 3. saj. eKr.) Skeene – lavaehitis, kus asusid rõivistu ja rekvisiitide ruum; proskenion - esinemiskoht. Epidaurose teater (3.saj.eKr.) on kõige paremini säilinud Vana-Kreeka teater (nüüdisajal taas kasutusel, mahutas 12000 pealtvaatajat). Epidaurose teater. Terrakotast teatrimaskid 2.-1. saj. eKr. Kreekas esitati alates 6. saj. lõpust eKr. tragöödiaid, komöödiaid ja saatüridraamasid kõigist ühiskonnakihtidest vaatajaile. Vaesemate piletiraha tasus riik. Näitlejad kandsid maski, kostüümid vastasid näidendi laadile. Etenduse mõju
Kreeka teatris kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus") Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile. 9. Vana-Kreeka teatri põhiplaan Vana-Kreeka teatri põhiplaan (Epidauros , 3. saj. eKr.) Skeene lavaehitis, kus asusid rõivistu ja rekvisiitide ruum; proskenion - esinemiskoht. 10. Vana-Kreeka jumalad Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile
"Amatsoonide võitlus", Halikarnassose mausolumi friisil võib näha ka kõrgreljeefe, mis sarnanevad ümarskulptuurile või vabaskulptuurile. 9. Vana Kreeka ehituskunsti iseloomustus. (õp. Lk. 50-53) Teateri plaan · Teatrum - ismtete osa · Orkestra - ringi või pool ringi kujuline lava ilma kõrgendita, kus oli 3 näitlejat ja suur koor · Skeene riietusruumid, sealt ilmusid välja näitlejad · Proskenion - kõrgendiga lava, skeene ees Teatrum oli laskuv, mäe nõlvale ehitatud. Näitlejad kandsid maske ja koturjaid ning esialgu olid näitlejad ainult mehed. Kreeka templid. · Templeid on ehitatud tunduvalt rohkem kui teatreid. · Templi tüübid määrati sammaste arvu järgi. Kokku oli 7 tüüpi (+2 mis olid ringi kujulised). o I tüüp oli antidega tempel, mis lähtub üksüheselt Mükeene megaraust ja mis on
Tarbekunst arenenud Leiti nn. agammemnoni kuldmask, mis leiti kaevandades Tirynsi linnust ja Mükeene linna Vana-Kreeka ehituskunst Epidauose teater, mahutas 12000 vaatajat, lava puudus, esitati orkestral Skeene-garderoob, näitlejad riietusid Koor arvukas, meenutab tänapäeva oopereid Enamasti säilinud tragöödiatekstid, teater tasuta, näitleja amet ebaväärikas, seega kandsid maske Hellenismi ajastul ilmuvad naisnäitlejad ja proskenion-lava, kõrgendik Dionysose teater Templid: Palju dipteere(kahe sambareaga) ja antidega templid(megaron ja 2 sammast sissepääsul) Andid-kitsad eenduvad ribad välisseinal Levinuim peripteer(ühekordne sammasterida) Ka ringikujulised templid, kuplitega, oli mõeldud vaid jumalakuju jaoks, aknad puudusid, valgus ainult uksest Palju neitsilikke jumalannasid(erand hera) Peamine ülesanne arhitektuuris: Templid: · Tavaline tempel-ristküliku kujuline põhiplaan, ehitusmaterjal puu ja savi
neid kujutati väärikate ja rahulikena, kas istuvatena või astuvatena. 6)Kreeka vs Rooma teatriehitised. Mõlemad tegid amfiteatreid, mis rajati nõkku, et loodus tekitaks ruumi ümber teatri, seal oli hea akustika. Amfiteatrid olid mõeldud esmajoones gladiaatorite võitluste pidamiseks ning merelahingute ja kiskjate ajujahtide lavastamiseks. Roomas Colosseum. Kreekas Dionysose teater(4saj. eKr). Epidauros(3saj. eKr): Skeene lavaehitis, kus asusid rõivistu ja rekvisiitide ruum; proskenion - esinemiskoht. 7)Kreeka vs Rooma skulptuur ja relieef. Kreeklased armastavad kõrgkvaliteetset relieefi. Relieef oli neil peaaegu nagu skulptuur, väikene sarnasus Egiptuse skulptuuriga. Mehed alasti, naised riides. Riided ja juuksed olid detailselt toodud. N: Myroni "Kettaheitja" oli kuulus, seal oli hästi näidatud lihaste ja liikumise mängu. Praxiteles`e "Hermes", Polykleitose "Odakandja". Naise ilu ideal Milose "Venus". Rooma skulptuur ja relieef on ajalooline, vähem mütoloogiline.
jälgi 9st linnast mis on vaheldunud III-II aastatuhande aasta jooksul hissarliki künkal. 7. Vana-Kreeka arhitektuur Teatrikunst kasvas välja jumal dionysose austamise pidustustest (teater ehk theatron). Toimusid vabas õhus. koosnes orkestrast (all orus asuv ümmargune väljak tantsisid tantsijad ja laulis koor), skeene-st (orkestra taga, sealt ilmusid näitlejad ja oli etendusele fooniks) ning proskenion (skeene arenes mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ning näitlejate esinemine koondus selle eenduva osa (proskenioni) katusele). Kreeka kunsti kolm perioodi: Arhailine e. vana aeg 600-480 eKr Klassikaline e. õitseaeg 480-323 eKr Hellenistlik e. hiline aeg 323-30 eKr Arhitektuuris tähtsaim ülesanne ehitada templeid Tavaline tempel ristkülikukujuline, materjaliks esialgu puu ja savi, hiljem kivi (eriti marmor) ning kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid.
surmaga 323) 3) hellenistlik ajastu kestab umbes 300 aastat, hellas = kreeka kreeka k. olulisim on sakraal arhitektuur kuid on loodud ka teatreid. kreeka arhitektuuri iseloomustus algab just vabaühuteatritega, mõiste teater tuleb theatronist (vt järgi) 10-12k pealtvaatajaid mahutas peloponesose teater? teater on ümmargune või poolringikujuline. teatris oli skene - kivist ehitis kus vahetati riideid, orkestra - orkesti e. koori lava. skeene ees oli proskenion. kreeka templid olid mõeldud ainult jumala kuju hoidmiseks. ehitatud olid kinniste seintega, rahu ei tohtinud rikkuda. jumala kuju asus templi sees naoses. suurema templi korral jaotati naost väiksemaks osaks e. cellaks. kreeka templid on eelkõige ristküliku kujulise plaaniga, need lähtuvad megaronist. antidega tempel - megaroni täpne koopia olunine on ka perpteer [51] suurimad templid on joonise 6 taolised. antidega templil on sissepääsu juures 2 sammast
annaabi.ee 
