Kui keegi peaks käima välja kogu tema valduses oleva fakti-info, ei paneks ta kirja mitte ain- satki analüütilist propositsiooni. Ent oma entsüklopeedia koosta- misel kasutaks ta analüütilisi propositsioone, mis tal muidu oleksid 9 Alfred J. Ayer kahe silma vahele jäänud. Ja peale selle, et analüütiliste proposit- sioonide formuleerimine teeb infonimestiku täielikuks, võimaldab see kindlaks teha, et sünteetilised propositsioonid, millest nime- kiri koosneb, moodustavad kooskõlalise süsteemi. Näidates, mil- lised propositsioonide kombineerimise võimalused annavad tule- museks vasturääkivusi, hoiduksid nad omavahel vastuolulisi pro- positsioone sisse toomast ning nimekirja seega ennasttühistavaks muutmast. Ent niivõrd, kui me oleme tegelikult enesele vastu rääkimata kasutanud selliseid sõnu nagu `kõik' ja `või' ja `ei', võib meie kohta öelda, et me juba teame, mis tuleb ilmsiks nen-
Tõe vastavusteooria vajab tõetagajat. Samuti see tunnustab realistlikku ideed, et on olemas maailm, mis eksisteerib mõtetest ja väidetest iseseisvalt – tehes viimase valeks või tõeseks. Armstrong väidab, et võib tunnustada koondamise teooriat(tõepredikaatide semantika vms), aga vastavusteooria on ontoloogilisel tasemel ütleb, et kuna tõed vajavad tõetagajat, siis on maailmas midagi, mis vastaks neile tõestele väidetele. Tõe maksimaalne teooria ütleb, et kõik propositsioonid on tehtud tõeseks läbi millegi siit maailmast, mõned mitte-propositsioonilised asjad või nende kogumid jne. Iga propositsiooni tüüp, igalt diskursuselt peab leidma sobiva tõetagaja. Armstrong toob sisse laiendused tingimuslikust tõest, modaalsetest tõdedest, tõed minevikust-tulevikust ja ka matemaatilised tõed. Tema juhtum lasub edukalt näidatud tõetagaja teoorial kõikidel nendel laiendtustel. Aga
"Öeldakse, et iga propositsioon on iseendast enesestmõistetav, kui tema predikaat sisaldub tema subjekti mõistes: ehkki sellele, kes ei tea subjekti definitsiooni, ei tundu see propositsioon enesestmõistetav. Näiteks propositsioon "Inimene on mõistuslik olend" on omaenda loomu poolest enesestmõistetav, kuna see, kes lausub "inimene", lausub "mõistuslik olend": ja ometi sellele, kes ei tea, kes on inimene, pole see propositsioon enesestmõistetav. ... Mõned propositsioonid on enesestmõistetavad üksnes tarkadele, kes mõistavad sellise propositsiooni terminite tähendust." Summa Theologica, II osa, Q 94, art.2 Aquino Thomas 1225-1274 Leibniz ja Hume Leibniz (1646-1716) eristas mõistuse- ja faktitõdesid. Mõistusetõed on paratamatud ning pärinevad mõistusest, nt geomeetria ja aritmeetika väited. Nad on sünnipäraselt meie mõistuses juba olemas, ehkki nad ei pruugi olla sõnastatud.
· Sir Francis Galton (1822-1911) - Uurimismeetod: Enese- ettekanded/introspektsioon. Kas nendel inimestel, kes kirjeldavad oma mõttekujundeid värvikamalt on paremad tulemused visuaalruumiliste ülesannete lahendamisel? Tulemused pole ühesed. · Uuem uurimismeetod: mentaalse rotatsiooni katsed (Shepard et al, 1970ndad) Ruumiline mõtlemine - Aitab ruumis orienteeruda See, mida me objektidest teame · Konkreetsed ---- abstraktsed · Asjadest, tegevustest, omadustest, suhetest · Propositsioonid: väljendid, mis seovad subjekti (see, millest on juttu) predikaadiga (see, mida subjekti kohta väidetakse) · Propositsioonid võivad olla õiged või valed Skeem: mõistete struktureeritud klaster Sisaldab: nii sümbolilised kui visuaalsed elemendid Stsenaarium: teadmiste struktuur, milles on esitatud tavaelu sündmuste sterotüüpsed tegevuste järgnevused Sümbolite organisatsioon mälus: · Mõtlemiseks peavad teadmised olema salvestatud mälus
Representatsioonid: assotsiatsioon. Sisetunde põhjal. Mälu: implitsiitne. Kaalutlev infotöötlusrež.- Pingutust nõudev. Refelektiivne, kontrollitud, tähelepanuline, teadvustatud, süstemaatiline. Representatsioonid: propositsioonid. Mälu: eksplitsiitne Mida suudavad ja mida ei suuda L10a inimesed teha vaistlikult? Kuidas lahenevad psüühikas kahe L10a režiimi vastuolud? Kuidas seostuvad Vaistlik- Representatsioonid: L10a infotöötlusrežiimid assotsiatsioon. Mälu: Implitsiitne. representatsiooni liikide, mälu Teadvus: Harva süsteemide, töömälu ja
Kirjeldus ei tohiks asja kujutada erapoolikult ega olla normatiivne. Kirjeldus võib olla ka luuleline, metafoorne või muid stiilivõtteid kasutav. Sel juhul pole enam otseselt tegemist asjadele omaduste omistamisega, kirjeldus põhineb siis keele abil kujutatu vahetul mõistmisel. c) Arutlus Arutlus koosneb eeldustest ja järeldusest. Nii eeldused kui ka järeldused on propositsioonid (väited), mis tavaliselt on väljendatud lausetega. 4. Arutlemise võtted (analüüs, illustreerimine, definitsioon, klassifitsioon ja võrdlus) a) Analüüs nähtuse liigendamine osadeks. Tuuakse välja tervik, selle osad ja nendevahelised seosed. b) Illustreerimine näidete toomine ja teksti huvitavamaks muutmine. c) Definieerimine mõiste sisu täpne avamine või sõna või sõnaühendi
usutakse ikka seda, mida tahetakse. Formaalse loogika määratlus Loogika tegeleb propositsioonidevaheliste suhetega, uurides, mis teeb ühe propositsiooni või (lõpliku) propositsioonide kogumi heaks põhjendiks mingile propositsioonile. Õigustus (ehk põhjendus) seisneb mingile propositsioonile (uskumusele) põhjendite esitamises. Iga põhjend on propositsioon. Lõplikku propositsioonide kogumit võib vaadelda propositsioonina, mille kohaselt kõik kogumisse kuuluvad propositsioonid on tõesed (propositsioonina, mis väidab kõiki kogumisse kuuluvaid propositsioone). Loogika jätab üldjuhul kõrvale küsimuse sellest, kas põhjendid ise on tõesed või põhjendatud (õigustatud). Epistemoloogia huvitub üldjuhul ka sellest küsimusest. Põhjendi headus tuleneb üksnes tema suhtest õigustatava uskumusega ega ole seotud põhjendi enda usutavusega. Seega tähendab põhjendi headus õigupoolest õigustuse headust.
Suhted puhtalt mentaalsete ideede vahel moodustavad veel ühe sfääri, milles kehtivad nii tõesed kui väärad uskumused, ning siin on uskumused absoluutsed ehk tingimusteta. Kui need on tõesed, kannavad nad kas definitsioonide või põhimõtete nime. On kas põhimõte või definitsioon, et üks pluss üks on kaks ja et kaks pluss üks on kolm ja nii edasi; et valge erineb hallist vähem kui mustast; et kui põhjus käivitub, saab alguse ka tagajärg. Sellised propositsioonid kehtivad kõigi võimalike "ühtede", kõigi mõeldavate "valgete" ja "hallide" ja "põhjuste" kohta. Need objektid on mentaalsed objektid. Nende suhted on esmapilgul tajumuslikult ilmsed ning meelte abil verifitseerimine ei ole vajalik. Veel kehtib nendesamade mentaalsete objektide kohta: üks kord tõene, alati tõene. Tõel on siin "igavene" iseloom. Kui te leiate ükskõik kus mõne konkreetse
Samas ei ole põhjuslikkuse probleemil ka kaasajal lõplikku lahendust. A priori ja A posteriori Vastavalt "enne kogemust" ja "kogemuse põhjal" ehk pärast kogemust. Ratsionalistid väidavad aprioorse teadmise olemasolu, st sünnipärast teadmist. Aposterioorne teadmine on sisuliselt empiiriline teadmine, st kogemusele toetuv teadmine (kr. empereia - kogemus, vaatlus) . Kontseptid ja propositsioonid Kontsept oleks kõige rangemas tähenduses mõiste. Seega termin on lihtsalt sõna, mingi keelemärk, mõiste ehk kontsept on aga juba tähendusega märk. Kontsepte ehk mõisteid võib erinevalt liigitada (kõige lihtsam konkreetsed ja abstraktsed - laud, koer on konkreetsed, tööviljakus, elumõte abstraktsed mõisted. Kokkuvõttes - teadmine kontseptidest on teadmine mõistetest ja nende tähendusest. Propositsioon on lihtväide ehk algväide. B
Jutustuse töötlemine Kintschi ja VanDijki teksti töötlemise teooria on mõjuvõimsaim. 2 analüüsi ühikut: - Argument – sõna tähenduse esitus - Propositsioon – väikseim teksti ühik, millele saame omistada tõeväärtuse, enamasti fraas Teksti töödeldakse niimoodi et töömälus luuakse kahe taseme struktuure: - Mikrostruktuurid – sellel tasemel ühendatakse tekstis esitatud propositsioonid tervikuks - Makrostruktuurid – sellel taseme töödeldakse mikrostruktuurid ümber, luues teksti lühikokkuvõte Makrostruktuur ühendab mikrostruktuurid mõistetavatesse skeemidesse. Selles protsessis mikrostruktuure: - Hävitatakse-kustutatakse – kui propositsiooni pole järgnevate mõistmisel vaja - Üldistatakse – mitmed järjestikused propositsioonid asendatakse ühe üldisemaga
mitte? Solipsist- see, kes usub, et tema ise on ainuke teadvusega olend maailmas); välismaailm(see, mis on väljaspool mõtteid, Kas väljaspool minu mõtteid, kujutlusi ja teadvust on miski? Kas kead on olemas või see ainult näib nii ja olemas on ainult mõtted ja kujutlused?-idealism); Jumal(Kas on olemas ülimalt täiuslik olend?Kas on olemas kõige oleva algpõhjus?need on religioonifilosoofia küsimused); arvud(Kas arvud eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult?); propositsioonid(asjad võivad olla või mitte olla nii nagu väidetud) 5. Milliste küsimustega tegeleb metafüüsika? Mõnikord defineeritakse metafüüsikat kui olemise õpetust, Ta on ontoloogiaga tihedalt põimunud. Ontoloogiat nimetatakse vahel metafüükikaks, kuna enamus ontoloogilise küsimusi ja vatuseid on metafüüsilised. Metafüüsika räägib aistitava maailma mitteaistitavatest põhjusetest. Mis eksisteerib? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu (hinge)? Kas inimese tahe on vaba? 6
Ütluste rühmitamine pragmaatilise tähenduse põhjal on üheks verbaalse suhtlusoskuse (dialoogis osalemise) kujundamise eelduseks. Küsimused tekstitasandil: Põhjaliku ülevaate teksti mõistmiseks kasutatavatest kognitiivsetest strateegiatest on esitanud T van Dijk ja W. Kintsch (1983). Monograafias kirjeldatud strateegiad on järgmised: Propositsioonistrateegia — kujutab endast minimaalsete teabeüksuste mõistmist. Propositsioonid on abstraktsed kognitiivsed üksused (koosnevad predikaadist ja argumendist või argumentidest). Tüüpiliseks propositsiooni vasteks keeles on baaslause ehk tuumlause. Vabade laienditega laused, rääkimata liitlausetest, sisaldavad enamat kui ühte propositsiooni ehk teisisõnu, moodustavad liitpropositsiooni. Traditsioonilise terminoloogia järgi kujutab propositsioonistrateegia endast operatsioone lausetähenduse mõistmiseks
Kas väljaspool minu mõtteid, kujutlusi ja teadvust on miski? Kas kead on olemas või see ainult näib nii ja olemas on ainult mõtted ja kujutlused?-idealism); Jumal (Kas on olemas ülimalt täiuslik olend? Kas on olemas kõige oleva algpõhjus? need on religioonifilosoofia küsimused); arvud (Kas arvud eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? Arvud leiutati - kaob inimene, kaob arv); propositsioonid (asjad võivad olla või mitte olla nii nagu väidetud). On metafüüsika haru. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Praktilise filosoofia alla käivad: 1. esteetika (iluõpetus, haakub kunstifilosoofiaga) Mis on ilu? 2. eetika (moraaliõpe) Mida inimene peab tegema? Mida ei tohi teha? Mis on õiglus? mis on inimese kohustused? Millised peaksid olema inimese eesmärgid? Millised on tõelised väärtused? Kas tappa tohib või ei tohi? 3
surelikud, ja Sokrates on inimene, siis järelikult on Sokrates surelik. Viimane lause on samas ka järeldamisprotsessi produkt ehk lõppjäreldus. Mõiste sisaldab vastust küsimusele ,,mis". Nt: mis see on, millest räägime? Inimene. Mõistet väljendab termin. Väide sisaldab vastust küsimusele ,,mida öeldi". Nt: Mida me tema kohta ütleme? Inimene on surelik. Väidet väljendab väitlause. Terminid võivad olla selged või ebamäärased. Propositsioonid võivad olla tõesed või väärad. Arutlus võib olla kehtiv või mittekehtiv. Loogikas käsitletakse vahendeid, mis paljudel juhtudel võimaldavad näidata, kas arutlus on kehtiv või mitte. Kui on teada, et kehtiva arutluse eeldused on tõesed, saame tõestada, et saadud lõppjäreldus on loogilise paratamatusega tõene. Kehtiv ja korrektne arutlus sisaldab vastust küsimusele ,,miks". Nt: Miks on inimene surelik? Sest inimene on loom ja kõik loomad on surelikud. 5.1
surelikud, ja Sokrates on inimene, siis järelikult on Sokrates surelik. Viimane lause on samas ka järeldamisprotsessi produkt ehk lõppjäreldus. Mõiste sisaldab vastust küsimusele „mis“. Nt: mis see on, millest räägime? Inimene. Mõistet väljendab termin. Väide sisaldab vastust küsimusele „mida öeldi“. Nt: Mida me tema kohta ütleme? Inimene on surelik. Väidet väljendab väitlause. Terminid võivad olla selged või ebamäärased. Propositsioonid võivad olla tõesed või väärad. Arutlus võib olla kehtiv või mittekehtiv. Loogikas käsitletakse vahendeid, mis paljudel juhtudel võimaldavad näidata, kas arutlus on kehtiv või mitte. Kui on teada, et kehtiva arutluse eeldused on tõesed, saame tõestada, et saadud lõppjäreldus on loogilise paratamatusega tõene. Kehtiv ja korrektne arutlus sisaldab vastust küsimusele „miks“. Nt: Miks on inimene surelik? Sest inimene on loom ja kõik loomad on surelikud. 5.1
läbi aegade istusid rüütelkonna peamehed. Riias Jakobi kirikus. Pärast seda kohtuti kindralkuberneriga, kellega arutati esimene voor läbi. Esitati rüütelkonna poolsed soovid, kindralkuberner ütles, mis asjad arutlusele pidid tulema. Istungid toimusid rüütelkonna hoonetes. Kuressaares oli see asi keerulisem. Algul oma kooskäimise koht puudus. Aga kuna osalejaid oli vähem, käidi esialgu eramajades. Hiljem hakati koos käima Kuressaare lossis. Kindralkuberner teeb esildised e propositsioonid. Arutlused toimusid voorude kaupa, arvamus loksutati paika. Põhimõtteks oli, et arutelu toimus selles vaimus, et rüütelkonna rpivileegid ei saaks kahjustatud, samas et oleks tagatud maa heaolu. Kui propositsioon heaks kiideti, oli võimalik tagasi kuberneri juurde minna, kes selle seaduse või korraldusena välja kuulutas. Maanõunike kolleegium. Nii Eesti-, kui Liivimaal 12-liikmeline. Saaremaal oli 4 maanõunikku. Koos ollakse praktiliselt kogu aeg, et Maapäevade vahelisel ajal oma
annaabi.ee 
