Sisukord 1. Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk on sündinud Tallinnas 17. augustil 1970. Ta on eesti kirjanik- näitekirjanik, följetonist, prosaist ja lastekirjanik. Kivirähk on lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988ndal aastal ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 1993ndal aastal. Ta töötab Eesti Päevalehe arvamuslehekülje toimetajana ning on Kirjanike Liidu toimetaja aastast 1996. Kirjanik on abielus ja kolme lapse isa. [1] Pilt 1 2. Looming Andrus Kivirähk alustas oma loomingut 15-aastaselt. Kirjanik alustas oma loomingut humoreskide ehk naljajuttude kirjutamisega. Kuulsaks sai 1990ndal aastal Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Avaldanud on ta lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ning kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi ja teletsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Kaastsenarist on ta joonisfilmides ,,Tom ja Fluffi", ,,Lotte reis lõunamaale", ,,Lepatriinude...
värsitehniline rütm. Mõtteluule heaks on loodustunnetusest inspireeritud mõtisklus isamaast ,,Jutt''. Samuti mõtisklus elu rikkusest ja sisukusest ,,Üürikene''. Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kõige silmapaistvaim on ,,Emasüda''. Selle kõrval ka ,,Oh räägi'' ja ,,Tamme all''. Peale luule on Koidula kirjutanud ka ballaade ja proosat. Ballaadidest üks tuntuim on ,,Narva neitsi'', mille aluseks oli Fr.R.Kreutzwaldi muistend ,,Narva kaupmehe tütar''. Proosateostest on aga tuntuimad ,,Ainuke''(1868), ,, Olesja'' ja teised, mis kõik teenisid rahvusliku liikumise põhilisi taotlusi. Autor: Ralf Pagil Õpetaja:Raivo Kuusk
"mis jo nõdra käega lapselaps sull' pärjaks toob!" vanadus on viskanud, hallid juuksed külvanud!" Kroonlinn Sündisid lapsed: Hans-Voldemar, Hedwig Hedda, Anna, Max(elamisvõimetu) Koidula haigestus vähktõppe Lydia maeti Kroonlinna Luule Põhiliseks luulezanriks isamaaluule Armastusluulest on silmapaistvamad ,, Emasüda" , ,, Oh räägi" ja ,, Tamme all" Ballaadidest on tuntuim ,, Narva neitsi" Proosateostest on tuntuimad ,, Ainuke" ja ,, Olesja" Looming Luule suurkuju, romantiline isamaalaulik Kirjutanud lastelaule Kirjutas 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse
vahelduvalt voolava rtmiga on ka vrsitehniline rtm. Mtteluule heaks on loodustunnetusest inspireeritud mtisklus isamaast ,,Jutt. Samuti mtisklus elu rikkusest ja sisukusest ,,rikene. Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kige silmapaistvaim on ,,Emasda. Selle krval ka ,,Oh rgi ja ,,Tamme all. Peale luule on Koidula kirjutanud ka ballaade ja proosat. Ballaadidest ks tuntuim on ,,Narva neitsi, mille aluseks oli Fr.R.Kreutzwaldi muistend ,,Narva kaupmehe ttar. Proosateostest on aga tuntuimad ,,Ainuke(1868), ,, Olesja ja teised, mis kik teenisid rahvusliku liikumise philisi taotlusi. Kodu Linnu lennul Meil aiarne tnavas, Lenda, lenda linnukene, kui armas oli see! leia lahket isamaad Kus kasteheinas plvini Ttta, tarka tiivuline, me lapsed jooksime. kuni kodu ktte saad!
aladelt mitmekesiseid tähelepanekuid, mis jõuavad mõnikord välja ka filosoofilist üldistusteni. Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kõige silmapaistvaim on ,,Emasüda''. Selle kõrval ka ,,Oh räägi'' ja ,,Tamme all''. Peale luule on Koidula kirjutanud ka ballaade ja proosat. Ballaadidest üks tuntuim on ,,Narva neitsi'', mille aluseks oli Fr.R.Kreutzwaldi muistend ,,Narva kaupmehe tütar''. Proosateostest on aga tuntuimad ,,Ainuke''(1868), ,, Olesja'' ja teised, mis kõik teenisid rahvusliku liikumise põhilisi taotlusi. Koidula kirjutatud luuletused Mu isamaa on minu arm Mu isamaa on minu arm, Kodu kel südant annud ma, Meil aiaäärne tänavas, sul laulan ma, mu ülem õnn, kui armas oli see
esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid tähelepanekuid, mis jõuavad mõnikord välja ka filosoofilist üldistusteni. Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kõige silmapaistvaim on ,,Emasüda''. Selle kõrval ka ,,Oh räägi'' ja ,,Tamme all''. Peale luule on Koidula kirjutanud ka ballaade ja proosat. Ballaadidest üks tuntuim on ,,Narva neitsi'', mille aluseks oli Fr.R.Kreutzwaldi muistend ,,Narva kaupmehe tütar''. Proosateostest on aga tuntuimad ,,Ainuke''(1868), ,, Olesja'' ja teised, mis kõik teenisid rahvusliku liikumise põhilisi taotlusi. Koidula muuseum Koidula nimeline muuseum avati 21. juulil 1945. aastal kunagises Pärnu Ülejõe koolimajas, mida tähistab juba 1924. aastast marmortahvel tekstiga: Siin elas J.W.Jannsen a. 1850 1863 ja siin kasvas tema tütar Lydia. Kokku on muuseumis kuus ruumi, mis kõik kajastavad midagi Koidulaga seonduvat. Esimene ruum on klass, kus J.V
rahunenuna, kuid parandamatu haigena. Seejärel Liiv pikki aastaid avalikkusele midagi ei 5 kirjutanud. Elas kodus, sugulaste ja tuttavate juures. Oli vallavaese seisuses pere oli talle vallalt toetuse muretsenud. Siiski kirjutas Liiv edasi ja tema luule parim osa sündis just sellel perioodil. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) 1904 ilmus Junan Liivi ,,Kirjatööde kogu", mis koondas suurema osa enne haigust ilmunud proosateostest ja luuletustest. Psühhiaater ja kirjamees Juhan Luiga võimaldas Liivile eluaseme Tartu närvikliinikus, kus luuletaja sai töötada ja vabalt linnas käia. Noor-Eesti liikmed püüdsid korjanduste abil kirjanikku toetada. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) 1909 ilmus Gustav Suitsu toimetusel Liivi valikkogu ,,Luuletused", mis sisaldas ka hilisemat luulet. Samal aastal tuli välja ka proosaminiatuuride ja marginaalide kogu "Elu sügavusest".
aastal. Teise maailmasõja alguses, 24. augustil 1941. aastal arreteerisid ta Eestist taganevad punaarmeelased ja lasksid enne Saksa vägede tulekut maha. Julius Oengo on J. Oro kirjaniku nime all avaldanud arvukalt värsiraamatuid lastele, vähem jutte ja näidendeid. Aastatel 1923-1924 toimetas ta ajakirjaLaste Rõõm ning on kaasautorina kirjutanud mitu lugemikku ja aabitsat. Oengo luuleraamatutest on tuntuim ,,Muna" (1938), mis on tõlgitud ka soome, ungari vene ja rootsi keelde; proosateostest taas poistelugu ,,Üle Atlandi" (1928), mis on uuesti välja antud 2001. aastal. Samal aastal on uuesti avaldatud ka tema luuleteoste valikkogu ,,Minu päev: luuletusi, poeeme, ballaade", raamatu pani kokku luuletaja tütar Lembe Hiedel. Karl August Hindrey (1875-1947) Karl August Hindrey sündis 15. augustil 1875 Abja mõisa õllepruuli pojana. Alustas kooliteed paruni koduõpetaja
haigena. Seejärel Liiv pikki aastaid avalikkusele midagi ei kirjutanud. Elas kodus, sugulaste ja tuttavate juures. Oli vallavaese seisuses pere oli talle vallalt toetuse muretsenud. Siiski kirjutas Liiv edasi ja tema luule parim osa sündis just sellel perioodil. 1902. aastal ilmus Liivi nimi jälle ajakirjandusse. Ta liikus Tartus ja Tallinnas. Avaldati mõned luuletused. 1904 ilmus Junan Liivi "Kirjatööde kogu". mis koondas suurema osa enne haigust ilmunud proosateostest ja luuletustest. Psühhiaater ja kirjamees Juhan Luiga võimaldas Liivile eluaseme Tartu närvikliinikus, kus luuletaja sai töötada ja vabalt linnas käia. Noor-Eesti liikmed püüdsid korjanduste abil kirjanikku toetada. 1909 ilmus Gustav Suitsu toimetusel Liivi valikkogu "Luuletused", mis sisaldas ka hilisemat luulet. Samal aastal tuli välja ka proosaminiatuuride ja marginaalide kogu "Elu sügavusest" Elu lõpul halvenes Liivi tervis uuesti, tekkisid suurusluulud kuninglikust päritolust
Mõtteluule heaks on loodustunnetusest inspireeritud mõtisklus isamaast ,,Jutt''. Samuti mõtisklus elu rikkusest ja sisukusest ,,Üürikene''. Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kõige silmapaistvaim on ,,Emasüda''. Selle kõrval ka ,,Oh räägi'' ja ,,Tamme all''. Peale luule on Koidula kirjutanud ka ballaade ja proosat. Ballaadidest üks tuntuim on ,,Narva neitsi'', mille aluseks oli Fr.R.Kreutzwaldi muistend ,,Narva kaupmehe tütar''. Proosateostest on aga tuntuimad ,,Ainuke''(1868), ,, Olesja'' ja teised, mis kõik teenisid rahvusliku liikumise põhilisi taotlusi.
Seejärel Liiv pikki aastaid avalikkusele midagi ei kirjutanud. Elas kodus, sugulaste ja tuttavate juures. Oli vallavaese seisuses pere oli talle vallalt toetuse muretsenud. Siiski kirjutas Liiv edasi ja tema luule parim osa sündis just sellel perioodil. 1902. aastal ilmus Liivi nimi jälle ajakirjandusse. Ta liikus Tartus ja Tallinnas. Avaldati mõned luuletused. 1904 ilmus Junan Liivi "Kirjatööde kogu". mis koondas suurema osa enne haigust ilmunud proosateostest ja luuletustest. Psühhiaater ja kirjamees Juhan Luiga võimaldas Liivile eluaseme Tartu närvikliinikus, kus luuletaja sai töötada ja vabalt linnas käia. Noor-Eesti liikmed püüdsid korjanduste abil kirjanikku toetada. 1909 ilmus Gustav Suitsu toimetusel Liivi valikkogu "Luuletused", mis sisaldas ka hilisemat luulet. Samal aastal tuli välja ka proosaminiatuuride ja marginaalide kogu "Elu sügavusest"
Seejärel Liiv pikki aastaid avalikkusele midagi ei kirjutanud. Elas kodus, sugulaste ja tuttavate juures. Oli vallavaese seisuses pere oli talle vallalt toetuse muretsenud. Siiski kirjutas Liiv edasi ja tema luule parim osa sündis just sellel perioodil. 1902. aastal ilmus Liivi nimi jälle ajakirjandusse. Ta liikus Tartus ja Tallinnas. Avaldati mõned luuletused. 1904 ilmus Junan Liivi "Kirjatööde kogu". mis koondas suurema osa enne haigust ilmunud proosateostest ja luuletustest. Psühhiaater ja kirjamees Juhan Luiga võimaldas Liivile eluaseme Tartu närvikliinikus, kus luuletaja sai töötada ja vabalt linnas käia. Noor-Eesti liikmed püüdsid korjanduste abil kirjanikku toetada. 1909 ilmus Gustav Suitsu toimetusel Liivi valikkogu "Luuletused", mis sisaldas ka hilisemat luulet. Samal aastal tuli välja ka proosaminiatuuride ja marginaalide kogu "Elu sügavusest" Elu lõpul halvenes Liivi tervis uuesti, tekkisid suurusluulud kuninglikust päritolust
Brechti eepilise teatri printsiibid draamas ,,Hea inimene Sezuanist"(1940). Brechti ,,Svejk Teises maailmasõjas"(1944) on jaroslav Haseki kuulsa romaani draamavormis järg. Becht oli veel ka andekas lüüriline poeet.Samuel Beckett (1906-1989)-Iiri irjanik on 20.sajandi tähtsamaid prosaiste ja näitekirjanikke. Sündis Dublini lähistel , õppis Trinity College´is prantsuse ja itaalia filoloogiat. Algul ta töötas Belfastis ja siis Pariisis inglise keele õpetajana. Tema proosateostest saavutas laialdase tunnustuse romaanitrioloogia ,,Molloy", ,,Malone sureb" ja ,,Nimetamatu"(1951-1953). Kõik kolm kujutavad kummituslikke, üksildustundest kantud ning musta huumori ja sõnamänguga pikitud sisemonolooge. Becketti esimene näidend ,,Godot´d oodates" (1952) traagiline farss inimese jõuetusest ja viletsusest, mida püütakse leevendada pettelootusega mingile väljastpoolt tulevale abile. Näidend ,,Lõppmäng" (1957) käsitleb surma teemat
Näide: Tunnis istuvas õpilased. Eesti keele tunnis istuvad 10 ja 11 klassi õpilased. Kolmanda korruse eesti keele klassis istuvad rahulikult 10 klassi ja tahutult 11 klassi õpilased. MOTO Pealkirjale võib vajadusel lisada moto, mille abil saab viidata teemaarendamise iseloomule või selgitada juttu, näidata autori suhtumist, motiivis arenduse vms. Moto tavaliselt mingile kirjanduslikust allikast valitud juhtlause või tekst. Enamasti on motodeks tsitaadi proosateostest või luulest, aforismid, vanasõnad ning kõnekäänud. Moto peab aitama teksti ideed avada, ainult sel juhul on tema kasutamine õigustatud. Pealkiri MOTO Tekst tekst tekst tekst tekst tekst tekst tekst tekst tekst tekst tekst tekst tekst tekst . . . 11 TEKSTI KEEL JA STIIL Stiilinähtustega on tegemist siis, kui ühte asja saab väljendada vähemalt kahel
Mõtteluule heaks on loodustunnetusest inspireeritud mõtisklus isamaast ,,Jutt''. Samuti mõtisklus elu rikkusest ja sisukusest ,,Üürikene''. Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kõige silmapaistvaim on ,,Emasüda''. Selle kõrval ka ,,Oh räägi'' ja ,,Tamme all''. Peale luule on Koidula kirjutanud ka ballaade ja proosat. Ballaadidest üks tuntuim on ,,Narva neitsi'', mille aluseks oli Fr.R.Kreutzwaldi muistend ,,Narva kaupmehe tütar''. Proosateostest on aga tuntuimad ,,Ainuke''(1868), ,, Olesja'' ja teised, mis kõik teenisid rahvusliku liikumise põhilisi taotlusi. Kodu Ja õues on kevade Meil aiaäärne tänavas, Ma seisan kasepuu varjul- kui armas oli see! üks üksik leheke Kus kasteheinas põlvini ta ladvalt närtsides langeb- me lapsed jooksime. Ja õues on kevade.
Seejärel Liiv pikki aastaid avalikkusele midagi ei kirjutanud. Elas kodus, sugulaste ja tuttavate juures. Oli vallavaese seisuses pere oli talle vallalt toetuse muretsenud. Siiski kirjutas Liiv edasi ja tema luule parim osa sündis just sellel perioodil. 1902. aastal ilmus Liivi nimi jälle ajakirjandusse. Ta liikus Tartus ja Tallinnas. Avaldati mõned luuletused. 1904 ilmus Junan Liivi "Kirjatööde kogu". mis koondas suurema osa enne haigust ilmunud proosateostest ja luuletustest. Psühhiaater ja kirjamees Juhan Luiga võimaldas Liivile eluaseme Tartu närvikliinikus, kus luuletaja sai töötada ja vabalt linnas käia. Noor-Eesti liikmed püüdsid korjanduste abil kirjanikku toetada. 1909 ilmus Gustav Suitsu toimetusel Liivi valikkogu "Luuletused", mis sisaldas ka hilisemat luulet. Samal aastal tuli välja ka proosaminiatuuride ja marginaalide kogu "Elu sügavusest" Elu lõpul halvenes Liivi tervis uuesti, tekkisid suurusluulud kuninglikust päritolust
ägedama järgu, lahkus mõne kuu pärast rahunenuna, kuid parandamatu haigena. Seejärel Liiv pikki aastaid avalikkusele midagi ei kirjutanud. Elas kodus, sugulaste ja tuttavate juures. Oli vallavaese seisuses pere oli talle vallalt toetuse muretsenud. Siiski kirjutas Liiv edasi ja tema luule parim osa sündis just sellel perioodil. 1904 ilmus Junan Liivi "Kirjatööde kogu". mis koondas suurema osa enne haigust ilmunud proosateostest ja luuletustest. Psühhiaater ja kirjamees Juhan Luiga võimaldas Liivile eluaseme Tartu närvikliinikus, kus luuletaja sai töötada ja vabalt linnas käia. Noor-Eesti liikmed püüdsid korjanduste abil kirjanikku toetada. 1909 ilmus Gustav Suitsu toimetusel Liivi valikkogu "Luuletused", mis sisaldas ka hilisemat luulet. Samal aastal tuli välja ka proosaminiatuuride ja marginaalide kogu "Elu sügavusest" Elu lõpul halvenes Liivi tervis uuesti, tekkisid suurusluulud kuninglikust päritolust
Kõige tuntum piibliaineline kristuse ajalooga seotud romaani triloogia, kuhu kuuluvad: ,,Prohvet","Tulised vankrid" ja ,,Juudas". See on ka ajalooline. Keskendumine religiooni ajaloole. Sellist asja väga ei kohta. Kõige tuntum romaani triloogia 1950ndate ja 1960ndate vahetusel Eesti muinasaja teemal. Arvo Mägi kõige pagulaskirjanduses: kõige aktiivsem kriitik, tegi kaastööd ajalehtedele, kogu aeg kirjanduses tegev, kirjutas virgalt proosat ja luulet. Erinevates proosateostest tuntum ,,Karvikute kroonika" (1973), ilmus neljaosalisena. Herbert Salu ajaloolise proosa alal oluline nimi. Tegeles ka ajalooga otseselt. Kirjutanud Käsu Hansust. Romaan ,,Lasnamäe lamburid". Arved Viirlaid ajaloolase hoiak, tegeleb rohkem lähiajalooga, eriti 1930ndate ja 1940ndate sündmustega. Kõigetuntum on tema romaan ,,Ristideta hauad" (1952) mis räägib sõja lõpuajast ja Nõukogude okupatsioonist Eestist. Lugejate lemmik paguluses. Ristideta hauad
inimestele juhtiv ideoloog. Lihtsatest inimesest on ka rääkinud teoreetiliselt, räägib inimese loomulikust seisundist jne. Üks, mis säilib- võitlus fanatismiga. Niisamuti toimub nihe antifeodalism tuleb. Tragöödiatel on üsna poliitiline iseloom viimasel perioodil. Samas kogu selle kirevuse taustal valgustussajandi üheks tähtsamaks teemaks on ilukirjanduslik proosa. Proosa kannab valgustusliku klassitsismi tunnusjooni enamasti, mitte alati. Voltaire proosa erineb inglise proosateostest. Voltaire proosas on keskseks intellektuaalne- mõtlev tegelane, kes üritab maailmas aru saada. Püüab ise areneda ja aru saada ja ümbritsevat omalpoolt mõjutada. Intellektuaal, kes üritab oma ajastut mõjutada. Valgustuses mõte- anda oma teadmisi edasi teistele- parandada, õpetada, täiendada inimkonda. Proosat võiks iseloomustada: ta proosas puudub keskkonnakirjeldus, olmet ja tegevust pole eriti edasi antud. Sündmustik on allutatud ideoloogiale. Tema teoste filosoofilisus tuleb ka
annaabi.ee 
