1962. aastal Tallinnas · Õppis Tallinna 29. koolis. Gümnaasiumihariduse sai Tallinna 3. Keskkoolis · Astus TRÜ bioloogiateaduskonda. Lõpetas selle 1985. aastal KARJÄÄR · Kirjandusse tuli luuletajana · 1985 1987 töötas Hiiumaal õpetajana · 1989 1990 toimetaja ajakirjas Vikerkaar · Alates 1991. aastast on Kirjanike Liidu liige · Eesti kirjanik ja tõlkija LOOMING Proosaloomingu probleemistik · Kodu, kodutus, kodust eemal olek. Eesti ja välisriik, kodu ja hotell. Mälestused lapsepõlvekodust. · Mälu, meenutamine ja ununemine. Probleemid seoses minevikuga. Põgenemine mälestuste eest, mineviku mõtetes taasläbielamine. · Iseenda otsimine. Kes ma tegelikult olen? LOOMING Proosaloomingu probleemistik · Päritolu, rahvus, esivanemad. · Erinevad usundid ja Jumalasse uskumine.
"Rippsild" ja jutustused "Kohvioad" ja "Türgi oad". Sama teema arendus ei puudu ka minevikuainelises lühiromaanis "Puud olid, puud olid hellad velled". Selle teose sissevaateid möödunud sajandi taluolustikku ja rahva vaimulaadi jätkab sama tegevuspaigaga romaan "Minge üles mägedele". Indiviidi ja rahvuse olemise ajatud ning konkreetselt ajaloolised probleemid on polüfooniliselt liitunud romaanis "Karukell, kurvameelsuse rohi". Lühiromaan "Tants aurukatla ümber" (1971) on M. Traadi proosaloomingu esimene suur õnnestumine. "Tants aurukatla ümber" kasvas välja filmistsenaariumist. Stseene ja episoode arendatakse kaamera liikumise printsiibil, dialoog on kõnekeelne lõuna-eesti murdes. Romaani põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil. Teos on tihe ja kompaktne. Kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957. Nii on siia mahutatud suur tükk ajalugu elu ja inimesed
Väga täpselt on loodud tolleaegne vaimsus ja maailmapilt. . ,,Karukell, kurvameelsuse rohi" peetakse parimaks, samas kõige raskemeelsemaks ja masendavamaks. Keskmes on põllumees ja kirjanik, sisse tuuakse veel liivlasest vaimulik aastast1212. inimesed on meeleheite piiril, neid tabavad igasugused löögid ja hädad. Aus romaan vastutusest elu ja iseenese ees, elule annab mõtte inimlikkus. ,,Tants aurukatla ümber" Kirjaniku proosaloomingu esimene suur õnnestumine, kasvas välja tegelikult filmistsenaariumist. Põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik 20.sajandil. Kõigi viie peatüki ehk tantsu tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev aastatest 1914, 1929, 1943, 1949, 1957. Suur tükk ajalugu elu ja inimesed oma suurte ja väikeste probleemidega. Inimesed on nii maa isandad, kui ka vangid. Romaanis valitseb argine õhkkond selle maatöö ja tegelaskonna tõttu
ja "Türgi oad". Sama teema arendus ei puudu ka minevikuainelises lühiromaanis "Puud olid, puud olid hellad velled". Selle teose sissevaateid möödunud sajandi taluolustikku ja rahva vaimulaadi jätkab sama tegevuspaigaga romaan "Minge üles mägedele". Indiviidi ja rahvuse olemise ajatud ning konkreetselt ajaloolised probleemid on polüfooniliselt liitunud romaanis "Karukell, kurvameelsuse rohi". Lühiromaan "Tants aurukatla ümber" (1971) on M. Traadi proosaloomingu esimene suur õnnestumine. "Tants aurukatla ümber" kasvas välja filmistsenaariumist. Stseene ja episoode arendatakse kaamera liikumise printsiibil, dialoog on kõnekeelne lõuna-eesti murdes. Romaani põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil. Teos on tihe ja kompaktne. Kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957
"Türgi oad". Sama teema arendus ei puudu ka minevikuainelises lühiromaanis "Puud olid, puud olid hellad velled". Selle teose sissevaateid möödunud sajandi taluolustikku ja rahva vaimulaadi jätkab sama tegevuspaigaga romaan "Minge üles mägedele". Indiviidi ja rahvuse olemise ajatud ning konkreetselt ajaloolised probleemid on polüfooniliselt liitunud romaanis "Karukell, kurvameelsuse rohi". Lühiromaan "Tants aurukatla ümber" (1971) on M. Traadi proosaloomingu esimene suur õnnestumine. "Tants aurukatla ümber" kasvas välja filmistsenaariumist. Stseene ja episoode arendatakse kaamera liikumise printsiibil, dialoog on kõnekeelne lõuna-eesti murdes. Romaani põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil. Teos on tihe ja kompaktne. Kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957. Nii on siia mahutatud suur
Sama teema arendus ei puudu ka minevikuainelises lühiromaanis "Puud olid, puud olid hellad velled". Selle teose sissevaateid möödunud sajandi taluolustikku ja rahva vaimulaadi jätkab sama tegevuspaigaga romaan "Minge üles mägedele". Indiviidi ja rahvuse olemise ajatud ning konkreetselt ajaloolised probleemid on polüfooniliselt liitunud romaanis "Karukell, kurvameelsuse rohi". Lühiromaan "Tants aurukatla ümber" (1971) on M. Traadi proosaloomingu esimene suur õnnestumine. "Tants aurukatla ümber" kasvas välja filmistsenaariumist. Stseene ja episoode arendatakse kaamera liikumise printsiibil, dialoog on kõnekeelne lõuna-eesti murdes. Romaani põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil. Teos on tihe ja kompaktne. Kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957. Nii on siia mahutatud suur tükk
"Söerikastaja" on ajalaulude raamat, avalik hukkamõist möödunule. Luuletuskogu "Kivist viiulid" (1964) väljendab kümnendivahetuse optimistlikke meeleolusid, ühiskondlike ning tunnetuslike horisontide avardumist. "Kivist viiulite" temaatika ning ideeline tuum on kokku võetud raamatut lõpetavas poeemis "Maailma avastamine". Sõit tundmatusse, mereleminek ja avasturetked olid 60ndate aastate esimesel poolel eesti luule meelismotiive. Avaldanud peamiselt ajaloolist proosat. Proosaloomingu kangelased on eesti kultuuriloost tuntud isikud, nagu Liivi sõja kroonik B. Russow. Tema teoseid iseloomustab fantaasiarikkus, erilist huvi tunneb ta keskaegse Tallinna vastu. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. 2.)Teose pealkiri: "Wikmani poisid" . Pealkiri selline kuna raamat räägib Wikmani kooli poiste tegemistest , armumistest ja edasisest elust. Zanr: Romaan 3
Proosateosed: · "Kirjad Sõgedate külast" (1955) kritiseerib kodusaare kolhoosielu · "Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol" (1957) · "Jäine raamat" (reisipäevik, 1959) tõi Smuulile suurt kuulsust. Sai Lenini preema. Raamat räägib teekonnast Antarktisele, kuhu ta jõdis esimese eestlasena ja teise saarlasena. · Muhu monoloogid" (1968) humoristlik teos muhulaste huvitavatest juhutmistest. Üks proosaloomingu tipp teos. Anekdoodi laadsed lood, kus tõde ja väljamõeldis põimuvad. Näidendid: · "Atlandi ookean" (1957) - kalapüüdmisest · "Lea" (1960) · "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965) vaimukas dialoog, inimlikkus · ,,Polkovniku lesk" (1965) monoloogi vormis näidend. Lesk oli rumal ja armastas palju rääkida, sõjakas ja agressiivne. Lüürika Lüüra(kr. keeles) keelpill, mille saatel laule ette kanti
Kõige populaarsemateks Kreutzwaldi kalendrisarjadeks olid lood "Reinuvader Rebasest" (1847-1848 ja 1850; raamatuna 1851), milles autor kujundas kohalikele oludele vastavaks Lääne-Euroopas levinud mõistuloo. Teiseks Kreutzwaldi ülipopulaarseks, tuntud satiiriliseks teoseks oli "Kilplaste imevärklikud ... jutud ja teud" (1857), mille puhul samuti tegu mugandusega. Siin pilkas autor kaasaegsele eesti elule omaseid nähtusi. Kreutzwaldi proosaloomingu tippteoseks on "Eesti rahva ennemuistsed jutud" I, II, III, mis valmisid 1850-te lõpul, ilmusid vihikutena (1860, 1864) ja lõpuks Soome Kirjanduse Seltsi toetusel raamatuna 1866. "Ennemuistse jutud" olid eesti algupärase kirjanduse seni kõige mahukaimaks teoseks, sellest ilmus kordustrükke ja tõlge saksa keelde. Luuletamist alustas Kreutzwald noorukina 1820-tel saksa keeles, 1840- tel avaldas üksikuid luuletusi baltisaksa nädalalehes "Das Inland".
Ain Kaalepit on tunnustatud ka mitmete auhindadega: · 1984 Juhan Liivi luuleauhind · 1986 Eesti NSV teeneline kirjanik · 1996 Riigivapi III klassi teenetemärk · 1998 Elva linna aukodanik · 2008 Rahvusmõtte auhind · 2010 Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind · 2010 Jaan Krossi kirjandusauhind 2010. aastal määras Valitsus Wiedemanni keeleauhinna Ain Kaalepile ,,kui emakeelse sõnakasutuse suurmeistrile tipptasemel luule- ja proosaloomingu, kui silmapaistvale kultuuriisiksusele maailma kõrgkultuuri originaalteoste eesti keelde vahendamise ja kui kodanikule eesti keele, eestluse ja Eesti kaitsmise eest". Ta on panustanud eesti kultuuriajakirjanduse arendamisse ja maailmakirjanduse tõlkimisse eesti keelde. Kaalep rõhutab, et raamatut tuleb tõlkida originaalkeelest. Keeleauhind anti Ain Kaalepile üle Vabariigiaastapäeval 24. veebruaril 2010. Auhinnaks oli 500 000 eesti krooni. Ain Kaalep keeleuuendajana
probleemid: üksikisiku ja ühiskonna suhted, inimese sisevastuolud, sotsiaal-eetilised tõekspidamised ja mõtestatud elu. Nende teemade käsitlemist on ta jätkanud siiani, ent kui tema varasemates teostes puudub kunstiline stabiilsus ja valitsevaks on trots ja tormakus, siis oma hilisemates ning viimase aja teostes on kirjanik leidnud stabiilsuse ning toonud oma loomingusse rahulikuma alatooni ja mõtteühtsuse. 1971.a. ilmunud lühiromaan “Tants aurukatla ümber” on Traadi proosaloomingu esimene suur õnnestumine. Struktuurilt ja kunstilise nägemise viisilt kaasaegse eesti proosa taustal mitmeti novaatorlik, kannab see edasi maa-ainelise klassikapärandi parimaid ideetraditsioone ja ühendab need uue aja vaimsusega. Romaan kasvas välja filmistsenaariumist, M.Traadi diplomitööst kõrgematel stsenaristide kursustel Moskvas. Just filmilikule kujutustehnikale võlgneb see teos suuresti nii oma poeetilise eripära kui ka väärtuse.
psühholoogilisi tähendusi ja tihenevad aegajalt sümboleiks. Kuitahes rusuvaist ja räigeist asjust Vetemaa ka ei kirjutaks, on ta ikka artistlik, elegantne ja vaimukas. Eeskätt Vetemaa nimega seob kriitika nn lühiromaani tekke, ja tema lühikesed (alla 100 lk) teosed annavad tõepoolest psühholoogilise intensiivsuse ja tähenduslike detailide hoolika valikuga saavutatud faktuuri tiheduse poolest romaani mõõdu välja. Vetemaa proosaloomingu tuuma moodustab viiest lühiromaanist koosnev tsükkel: ,,Monument" (1965), ,,Pillimees" (1967), ,,Väike reekviem suupillile" (1968), ,,Munad hiina moodi" (1969), ,,Kalevipoja mälestused" (1971); need on koondatud "Väikesesse romaaniraamatusse" (I 1968, II 1972). Tsükli puänteerib kuues, tsensuuritõkete taha jäänud romaan ,,Tulnuk" (kirjutatud 1971 / 1972, ilmunud 1987). Tsükli sees toimub liikumine psühholoogilisest realismist üpris vormiteadliku modernismi suunas.
1991 Castrozza üks esimesi näidendeid. 1998 Omavahelisi jutuajamisi tädi Elliga (Jutuajamisi tädi Emmaga)- Kõivu enda elust. 2008 Lõputu kohvijoomine (koos Leo Metsariga) väga mõjuv ja põhjalik Tartu näidend, kus erinevad ajad saavad kokku. Proosa: Selgem proosatõus 1990ndate alguses. 1988 Endspiel. Laskumine orgu (koos Vaino Vahinguga) 19942010 ,,Studia memoriae IVI" proosaloomingu peamine osa. 1996 Aken 2004 Päev romaan. Puudub peaaegu läbiv sündmustik, seetõttu on see lugeja jaoks teatav proovikivi. 25. Doris Kareva ja Mari Vallisoo luule. Kareva alustas noorelt, mis on märgatav ka esikkogus ,,Päevapildid" (1978). Tunnuslikud luules on range vorm, naiselikust vaatepunktist armastus, mille tähendus avardub, omandades sakraalse tähenduse (religioossuse poole püüdlemine). Loomingu
„Inimese teekond“ on filosoofiline: seal ühineb individuaalne üldiste olemisprobleemidega, ajalik ajatuga – need hõlmavad ka autori üksindus- ja kodumaatusetunnet, arutlused maa ja rahva saatusest. Traagilist tooni pehmendab suhtelisusetaju, inimlikku irralisust ja kaotusseisu mehine taluvus, „ulmade peegelsära“ ning ajaloolisele kogemusele toetuv kirgastav tulevikuusk. Lüürilisi vahendeid kasutades kontsentreerib „IT“ autori ulatusliku proosaloomingu filosoofilise põhihoiaku. PROOSA: Ristikivi kirjutas nostalgiaromaane, kuna oli pagenduses. Ta rekonstrueeris neis oma kodumaad romantiseerival, puhtatoonilisel moel, pööramata tähelepanu ajajärgu vastuoludele. Neist otsiti hingekosutust ja tuge, et minna edasi. Vastupidiselt sündmuste tõttamisele ja tegevuskesksusele, on tegu ideaalseisundis peatunud ajaga. Nostalgiaromaanide tuumtekstid on „Kõik, mis kunagi oli“, „Ei juhtunud midagi“ – neis on mälestus kui vaatekoht,
" kutsus Koidula jätkama võitlust, seisma vabaduse ja tõe eest. Loodusluule on romantilisem, ülistab isamaa ilu kevade säras, loodushäälte võlus, õite ilus, on ka kargema tunnetusega luulet sügisest, igatsusest. Loodusluules mitte ainult kaunis looduspilt, vaid armastus kodumaa, selle looduse ja ilu vastu. Mõtteluule paremad näited ,,Jutt", ,,Üürikene" armastuslaulude lähteks on olnud looduspildid. Tähtsaim ,,Emasüda", ,,Minu armsa taadile" Koidula luules ka Soome silla motiiv. Proosaloomingu ~ 80 teost on enamjaolt isa ajalehe tarbeks saksa keelest vahendatud populaarteaduslikud ja ajaloolised palad. Algupärased tekstid aga ei küündi luule kunstilise tasemeni. Koidula on eesti rahvusliku teatri asutajaks ja eesti algupärase näitekirjanduse rajaja. 1870. aastal kui ,,Vanemuise" selts kolis uude majja, soovis Koidula, et seda tähistataks teatrietendusega, mõtte realiseerimiseks tuli tal endal muretseda nii repertuaar kui lavastada. 24. juunil 1870
Laht hakkab ühena esimestest nõukogulikku satiiri. Juhan Smuul (1922-1971) J. Undusk. Stalinismi müstilised ja maagilised märgid Rmt: Maagiline müstiline keel (1998) Debüütkogu "Karm noorus" (1946) "Järvesuu poiste brigaad" (1948) 1949 "Poeem Stalinile" Poliitilises mõttes on kõige problemaatilisel 1951. a ilmunud luuletus "Norra brigg" (sai hiljem pealkirjas "Inglise brigg"), tegemist ont ekstiga, mis konkreetselt klaarib arveid kodanlike natsionalistidega. Smuul hakkab proosaloomingu kaudu stalinlikust paradigmast: "Kirjad Sõgedate külast", "Jäine raamat", "Muhu monoloogid" Siin on kaks selgemat liini, mismoodi Smuuli proosa välja kujuneb: + mingisugune folkloorne ja isiklikult kogetud aines hakkab maailma looma (eriti "Muhu monoloogides") Näidendid "Kihnu Jõnn e Metskapten" mängib rahvatüki laadis, aga väga hea stiilitajuga läbi mängitud ja legendiks saanud prototüüpidel toetuv "Polkovniku lesk e Arstid ei tea midagi"
Sama teema arendus ei puudu ka minevikuainelises lühiromaanis "Puud olid, puud olid hellad velled". Selle teose sissevaateid möödunud sajandi taluolustikku ja rahva vaimulaadi jätkab sama tegevuspaigaga romaan "Minge üles mägedele". Indiviidi ja rahvuse olemise ajatud ning konkreetselt ajaloolised probleemid on polüfooniliselt liitunud romaanis "Karukell, kurvameelsuse rohi". Lühiromaan "Tants aurukatla ümber" (1971) on M. Traadi proosaloomingu esimene suur õnnestumine. "Tants aurukatla ümber" kasvas välja filmistsenaariumist. Stseene ja episoode arendatakse kaamera liikumise printsiibil, dialoog on kõnekeelne lõunaeesti murdes. Romaani põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil. Teos on tihe ja kompaktne. Kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957. Nii on siia
annaabi.ee 
