Õige vastus on: Suureneb takistus põhiliselt väiksematel kiirustel sest vajalikud suuremad kohtumisnurgad. Kuidas mõjub teliku väljalaskimine lennuki kogutakistusele? Teliku väljalaskmine muudab lennuki väliskuju ja seega suurendab lennuki parasiittakistust. Parasiittakistus omab suuremat rolli kogutakistuses aga just suurematel kiirustel. Õige vastus on: Suureneb takistus põhiliselt suurematel kiirustel sest suureneb parasiittakistus. Kumernõgusal profiilil on võrreldes kaksikkumera profiiliga Kumernõgusal profiilil on võrreldes kaksikkumeraga suurem tõstejõu koefitsient, seepärast kasutataksegi lennukitel tagatiibu. Suurema tõstejõu koefitsiendiga kaasneb aga ka suhteliselt veelgi suurem takistuskoefitsient ja suurema kumeruse tõttu väiksem kriitiline kohtumisnurk. Õige vastus on: suurem maksimaalne tõstejõud, suurem takistus, väiksem kriitiline kohtumisnurk. Milline on ristkülikukujulise tiiva koonilisus?
Twitter Twitter on suhtlemisvõrgustik ja mikroblogimise veebisait. Twitter võimaldab oma kasutajatel edastada lühisõnumeid, mida kutsutakse säutsudeks (inglise keeles tweet). Säutsud on kuni 140 tähemärki pikad ja need ilmuvad autori profiilil. Profiil võib olla avalik, aga seda saab muuta privaatseks, et vaid sõprade nimekirjas olevad inimesed seda näeks. Kasutajad saavad üksteist jälgida (inglise k. follow). Twitteri sotsiaalvõrgustik kuulub ettevõttele Twitter Inc. Ettevõtte peakorter asub San Brunos Californias. Samuti on Twitteril serverid ja kontorid San Antonios, Texases, Bostonis,Massachusettsis. Pärast Twitteri loomist Jack Dorsey poolt 2006. aastal on lehekülg kogunud populaarsust üle maailma ning 2011
X: 6589412 Y: 547096 PALJANDI MÕÕTMED Suund (ilmakaared) Lõuna Pikkus (m) 300 Kõrgus (cm) 470 PALJANDI KIRJELDUS Fotofaili nimetus (.jpg) HK_1 Sügavus ülaservast (c Käsipala tähistus Kirjeldus Olulised piirid profiilil (ülalt alla) Pinnakate Umbroht, muld 1 cm 20 Kihind 1 Kihid paksusega kuni 10 cm, puurkohad on kihiti erinevad. 2 cm 150 Selgel eristatav vahe, puuri aukude reljeefi ja paigutuse suur erinevus. Kihind 2
X: 6590625 Y: 546193 PALJANDI MÕÕTMED Suund (ilmakaared) Edel Pikkus (m) 3 Kõrgus (cm) 60 PALJANDI KIRJELDUS Fotofaili nimetus (.png HK2_1 Sügavus ülaservast (c Käsipala tähistus Kirjeldus Olulised piirid profiilil (ülalt alla) Pinnakate Muldkate 1 cm 5 Kihind 1 Kõige rohkem pragusid võrreldes alumiste kihtidega. 2 cm 5 Selgel eristatav vahe, pragude erinevus. Kihind 2
Itaalia orkester: I, II viiul, vioola, basso continuo · Kammersonaat koosneb sissejuhatusest , mida nim. prelüüdiks, lisandub 2-4 tantsulist osa · Kirikusonaat tal on 3 osa ja need on kontrastsed(kiire-aeglane-kiire-aeglane) · Concerto grosso (tõlkes)suur konsert, kus väike rühm pille mängib vaheldumisi suure orkestriga Orketri Süit koosnes neljast erinevast karekteriga tantsust, olid vastandatud kontrastsuse profiilil. Tantsud : · Allemande Saksa tants · Courante Prantsuse tants · Sarabande Hispaania tants · Gigue (ziig) Soti/Inglise tants Kõik olid tantsud olid kirjutatud ühes helistikus Fuuga polüfooniline muusika (tlk. põgenemine) esialgu oli fuugal ainult üks teema 1 teema a) dux(põhihelistik) b) comes(põhih. 5. Astmelt e dominadist) Ekspositsioon teema tutvustus Töötlus arendatakse teemat
püsikuludeks ning kasumi katteks pole väga pahagi. Kui materjal käes ja juhend kokku pandud antakse see järkjärgult ette tootmisesse. Tootmise korraldamise ja astmete järjestus Akna järkamine: Seda tööd tehakse kappsae Stromab TR-450 + Matrix 3 masina abil. Vastavalt seadme tööle lõigatakse jooniste abil välja akna profiilid toorikutest. Selle abiks on konkreetsed järkamise lehed koostatud. Juba selles faasis tuleb jälgida kvaliteeti ja kontrollida seda. Profiilil ei tohi olla sügavamaid mehhaanilisi vigastusi kui 2 mm, lubatud puidu niiskus on 12%+/-2. Lisaks ei tohi profiilil esineda puidu rikkeid. Järkamisel tuleb kindlasti kontrollida detaili pikkust, seda esimesel ja viimasel detailil, kui ühemõõduliste detailide arv ei ületa 10 tk. Kui detaile on rohke, käib kontroll mõõtmine iga 10-nda detaili järel. Akna profileerimine: Seda tööd tehakse profileerimisliinil UC Matic. Profiilid ja
Pedosfäär 3 (mullaprofiilid, mullaprotsessid, mullaviljakus Mõisted: mullaprofiil, mullaprotsessid, mullaviljaklus, muldade degradeerumine Mullaprofiil on mullahorisontide püstläbilõige maapinnast kuni lähtekivimi ülemise osani. Mullaprofiili tüsedus kõigub mõnekümnest cm-st mitme m-ni, enamasti 1 2 m. Horisontide järjestuse ja iseloomu alusel määratakse mullatüüp. Tüüpilisel profiilil eristatakse 0-, A-, B-, ja C-horisonti. Mullaprotsessid on elusa ja eluta orgaanilise aine, lähtekivimi, mulla mineraalosa, mullavee ja õhu vastastikused mõjutused. Need protsessid kujundavad mulda. Toimuvad: · Savistumine peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraliseerumissaadused kuhjuvad horisondina tekkekohta; muld rikastub peene tolmu, ibe ning Fe- ja Al-ühenditega. · Lessiveerumine ibe ja tolm uhtub lagunemata allapoole.
toimetas ,,Lastelehte" jne. Kuidas määratlesid end 20.sajandi algul paremal järjel eestlased? Nad olid rahvuslikult meelestatud, kasutasid eesti keelt ja olid selle üle uhked. Kuidas suhtusid eesti haritlased eesti keelde? Osa haritlasi läks kaasa venestuspoliitikaga, sest see andis võimaluse osaleda avalikus elus ning sellest tulenevalt ei räägitud avalikult eesti keelt. Teine osa haritlasi leidis, et tuleb madalal profiilil eesti kultuuri edasi arendada. Hinnake antud teksti põhjal J.Tõnissoni algatust valikes kohtades eesti keelt rääkida. Venestamispoliitika tõttu oli avalikes kohtades eesti keele kõnelemine tabu ning kuna ta oli avaliku elu tegelane, ei saanud ta endale seda lubada. Seetõttu ei vastanud kirikuõpetaja ka lapse kõnetamisele, kuigi oleks seda kindlasti teha soovinud. 11.Tõmmake joon alla 20.sajandi algul Eestis ilmunud ajalehtede nimedele. (3p)
a) Ühitada okulaarvõrgu kriipsjoon keermeprofiili vasakpoolse külgpin- naga nii, et teine kriipsjoon jaotaks profiili vaadeldava külje pooleks. b) Teha ristiliikumise kruvikult lugem L1 . c) Viia ristliikumise kruvikuga keere niitristi selle asendi alt läbi (üles) ja seada niitrist sama keermeniidi alumise poole keskele (asend II). d) Teha ristliikumise kruvikult lugem L2 . e) Arvutada keerme vasakpoolne keskläbimõõt d2V = L1 L2 f) Korrata samad mõõtevõtted parempoolsel profiilil (asendites III ja IV). g) Saadud mõõtetulemuste järgi arvutada keerme parempoolne samm d2P d2P = L3 L4 d 2V + d 2 P h) Arvutada keskmine keerme keskläbimõõt d2 = 2 2) Keerme sammu mõõtmine a) Pö
horisontide püstläbilõige vertikaalläbilõikes maapinnast kuni lähtekivimi (mullaprofiilis) silmaga ülemise osani. Mullaprofiil eristatav maapinnaga kujuneb järk-järgult, horisontaalne sõltudes klimaatilistest, erivärvusega (koostise), litoloogilis-test ja bioloogilistest tingimustest. läbimõõdu, tiheduse ja Mullaprofiili tüsedus kõigub struktuuriga mullakiht mõnekümnest cm-st mitme m-ni. Profiilil eristatakse 0-, A-, B-, C-, D- , E- , G- , T- ja AT- horisonti Mõisted · Mulla veereziim Auramise ülekaaluga läbiuhteline veereziim: veereziim: auramine sademed ületavad ületab sademed, auramise, sademetevesi mullavees lahustunud jõuab vähemalt kord soolad liiguvadaurumise aastas nõrguda läbi mulla suunasmaapinna ja lähtekivimi põhjaveeni. lähedale, võib järgneda
X=Cx v2/2 Tõstejõud on aerodünaamiline jõud , mis mõjub risti õhuvooluga . Tõstejõud + Takistusjõud = aerodünaamiliseks kogujõud . Tõstejõud Y=Cy v2/2 , milles Cy on tõstejõu koefitsent Kui kiirus väheneb kaks korda , siis tõstejõud väheneb nelikorda Tõstejõud tekib kahe värgi mõjul : rõhkude erinevus ja õhuosakeste põrkumisel tekkivast lükkejõust. Kui kumerust tiival tösta siis takistus suureneb kuid reeglina ka tõstejõud. Tavaliselt on terava profiilil väiksem takistus , kuid see on jäätumisele ja muudele kõrvalmõjudele rohkem tundlikul. Nurka , mille juures toimub tõstejõu järsk vähenemine nimetatakse kriitiline kohtumisnurk . Teatud nurga juures ( 15-25 kraadi) tekib õhu rebenemine ja alt liikuv tuul ronib üle tagumise serva üles ja tõstejõud väheneb. Nulltõstejõu kohtumisnurk on nurk mille puhul on tõstejõud null. Kriitilisest kohtumisnurgast tuleb igaks juhuks kaugelt eemale hoida.
Klappreguleerimisega pumpadeks ehk klapp-pumpadeks Plunžerreguleerimisega pumpadeks ehk plunžerpumpadeks. Olenemata pumba konstruktsioonist on kõigi KKP-de põhiosaks plunžerpaar, kus plunžer ehk pumba varbkolb ja hülss moodustavad omavahel mittevahetatava väga täpselt töödeldud (pretsiisse) paari. Lõtk plunžeri ja hülssi vahel on 0,00…0,003 mm. Plunžeri ASS-s ja ÜSS-s asub plunžeri tõukur nukkseibi silindrilisel profiilil ja plunžeri käigukiirus on null. Plunžeri tõukuri liikumisega nukkseibi tõusuprofiilile plunžeri kiirus kasvab. Maksimaalne kiiruse muutuse saavutab plunžeri liikumine enne plunžeri ÜSS-i ,pärast seda hakkab plunžeri kiirus langema. Plunžeri käigukiirusest, pihustamise algusmomendist ja pihustamise kestusest oleneb suurel määral kütuse pihustamise ja töötsükli 4 kvaliteet. Pumba plunžeri käigukiiruse ja nukkseibi omavahelist
2.4.1 Vaatluskaevude paigutus 11 Põhjavee tugivaatlusvõrk paigutatakse vaadeldavate veekihtide toite-, transiit- ja väljealale. Tugivaatluskaevud kiire veevahetuse vöös põhjavee seisundi jälgimiseks on soovitatav paigutada erinevatesse geomorfoloogilistesse tingimustesse. Ühesuunalise voolu puhul tuleb põhjavee vaatlused läbi viia vähemalt kolmest vaatluskaevust koosneval profiilil. Erisuunalise põhjaveevoolu korral tuleb vaatluskaevud paigutada ümbrikukujuliselt, milles on viis vaatluspunkti. Sügavate veekihtide (aeglase veevahetuse vöö) tugivaatluskaevud paigutatakse põhjaveevoolu suunaliste profiilidena vaadeldava veekihi kogu levikualal. Peale tarbitava veekihi tuleb jälgida ka lamamisse ja lasumisse jäävate veekihtide seisundit. Põhjavee reostuse uurimiseks valitakse välja vaatluskaevud
Y Y V Laba liikumine kopteri liikumissuunas Rootori labade viibutusliigutused Y Y Rootori laba liikumine kopteri liikumisele vastupidises suunas Rootori labade viibutusliigutused laba kohtumisnurga muutus; V kopteri liikumise kiirus · Labal , mis liigub tagasi ehk õhuvoo suunas õhuvoo liikumiskiirus väheneb. · Selle tulemusel profiilil tõstejõuvektori suurus väheneb. Laba liigub allapoole ja tema kohtumisnurk suureneb. · Mida suurem on lennukiirus seda suurem on ka kohtumisnurkade erinevus. Teatud lennukiirusel tekib allalangeval labal turbulentne õhuvoog, mis on takistuseks edasise kiiruse suurendamisel. · Mõnedel helikopterite tüüpidel kasutatakse tehnilise lahendusena väikest tiiba, mis kinnitub kerele. . Kohtumisnurga ja koonuse asendi muutmise kinemaatika
Maastiku seire jaguneb kolmeks allprojektiks: 1. Maastike kaugseire (1996) Eesmärk on kaardistada seirealad looduskaitsealadel ja nende naabruses. 6 seireala: Alam-Pedja, Soomaa, Lahemaa, Saarjärve, Karula ja Vilsandi seireala. 2. Rannikumaastike seire (1996) 26 seireala. Iga seireala kohta koostatakse maastiku (paigaste) kaart, paigaste sisene liigestatus esitatakse taimkatte tüüpide leviku järgi, iseloomulikust kohast koostatakse maastikuprofiil. Koostatakse profiilil kasvavate soontaimede, sambla- ja samblike nimistud, 17 näitajast koosnev andmestik kaitseväärtuste, ohustatuse ja muutuste kohta. Illustreeritakse fotodega, mille asukoht antakse kaardil. Rannikumaastik jaguneb kiiresti muutuvaks nüüdisrannaks ja vanade rannamoodustistega rannikualaks, mis muutub aeglasemini. 3.Põllumajandusmaastike seire - eesmärgiks on regulaarse ülevaate saamine erineva intensiivsusega põllumajandusmaastike struktuuri teisenemisest ning erinevate kõlvikute
18 Kujundi loomine mööda rada SketchUp'i tööriist Follow Me võimaldab luua kujundeid, kasutades profiili kopeerimist mööda rada. Rajana saab kasutada mõne teise objekti äärt või luues spetsiaalselt uue joone, mille hiljem kustutate. Töötamist tööriistaga võib jagada kaheks: käsitsija automaatseks. 18.1 Käsitsi kasutamiseks vali Follow Me tööriist ning kliki soovitud profiilil (ära hoia hiirenuppu all, lihtsalt kliki) seejärel liigu mööda soovitud rada joonte ristumiskohas võib rada suunda muuta - selle parandamiseks liigu natuke tagasi ja proovi uuesti lõpeta kus soovid, hetkel soovin teha täisringi ja seepärast lõpetan seal kust alustasin 80
nahtusi.- protsessi kaigus ohumassi puhul ei esine energia ulekannet umbritsevaga. Kogu aine ja energia jaab susteemi, seega on adiabaatiline jahtumine ja soojenemine voimalik pöördprotsessina. · Vorrelda suhtelise ohuniiskuse ning eriniiskuse meridionaalseid profile- Ekvatoriaalses madalrohuvööndis suhteline- ning eriniiskuse profiil tundub olevat usnagi samavaarne ning maksimaalne vorreldes molemal pool oleva lahistroopilise madalrohuvööndiga. Eriniiskuse profiilil on molemal pool ekvatoriaalset piirkonda uhtlaselt langev graafik, aga suhtelise niiskuse graafikul on muutus ebauhtlane - piirkonniti on naiteks kuivem. · Marg ja kuiv adiabaatiline gradient ning kastepunkt vertikaalne gradient- Kuiv adiabaatiline gradient 10°C 1 km tousu kohta (ei toimu veeauru kondenseerumist) Marg adiabaatiline gradient 3-6°C 1 km tousu kohta · Nimetada pilvede osakesi- Allajahtunud veeosakesed kuni -12°C Veeosakeste ja jaakristallide segu -12°C kuni -30°C
6. Pikiprofiili koostamine Pikiprofiil on joonis, millel kujutatakse maapinda vertikaallõikes piki nivelleerimisjoont. See koostatakse kas millimeetripaberil või valgel paberil piketaaziraamatu ja nivelleerimisandmete põhjal. Pikiprofiil on dokumendiks, mille järgi toimub ehitise projekteerimine ja hiljem ka ehitamine. Profiil koostatakse alati kahes mõõtkavas, joonepikkused kantakse profiilile horisontaalmõõtkavas ja kõrgused vertikaalmõõtkavas. Reljeefi ilmekamaks kujutamiseks profiilil valitakse vertikaalmõõtkava 10 korda suurem kui horisontaalmõõtkava. Pikiprofiili koostamiseks tõmmatakse paberile joon, mille pikkus vastab trassi mõõtkavalisele pikkusele, seda joont nimetatakse tinghorisondiks. Tinghorisondist allapoole tõmmatakse rida paralleeljooni, mis varustatakse tabeli peaga. Tabeli peas esitatakse põhimõtteliselt kaks andmete gruppi: projekteeritud andmed ja olemasolevad andmed. Projektandmeteks on projekteeritud kalded ja kõrgused, piketid,
NÄIDE 4.1 Tsentriliselt tõmmatud varda kandevõime Määrata tsentriliselt tõmmatud varda HE200A kandevõime, kui selle vöödes ühes ja samas ristlõikes on neli sümmeetriliselt paiknevat poldiauku 22 mm. Varras on valmistatud terasest S235 (fy = 235 N/mm2 ja fu = 360 N/mm2). Profiili HE200A poldiaukudega ristlõige Teras 1 25 Profiilil HE200A: A = 5380 mm2; tf = 10 mm. Ristlõike netopindala poldiaukude kohal: Anet = 5380 - 4×10×22 = 4500 mm2. Vastavalt ülaltoodule on ristlõike arvutuslik tõmbekandevõime Nt,Rd väikseim suurustest: · brutoristlõike arvutuslik plastne tõmbekandevõime Af y 5380 × 235 Npl.Rd = = × 10 -3 = 1264 kN;
hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Loe http://ael.physic.ut.ee/globe/Kasiraamat/ mulla peatükk Mullaprofiil on mullahorisontide püstläbilõige maapinnast kuni lähtekivimi ülemise osani. Mullaprofiili tüsedus kõigub mõnekümnest cm-st mitme m-ni, enamasti 1 2 m. Horisontide järjestuse ja iseloomu alusel määratakse mullatüüp. Tüüpilisel profiilil eristatakse 0-, A-, B-, ja C- horisonti. Tee joonis PROTSESSID MULDADES: sõltuvad sademete ja auramise vahekorrast * Kui sademed ületavad auramise on, siis on tegemist läbiuhtelise veereziimiga, mis tähendab, et sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla põhjaveeni Tüüpiline paras- ja palavvöötmes * Aurumine ja sademed tasakaalus on tasakaalustatud veereziim, sajuperioodil muutub muld
telge . Nendes pumpades puudub vedeliku radiaalliikumine, järelikult ei teki ka liikuvate osakeste tsentrifugaaljõudu. Rõhuenergia suurenemine toimub täielikult vedeliku kineetilise energia muutmisel potensiaalseks energiaks. 48 Propellerpumba tööratta labade profiil sarnaneb lennuki tiiva profiiliga, mistõttu tööratta pöörlemisel labade vahel liikuvale vedelikule tekitatakse tõstejõud F (, ), mis oleneb vedeliku tihedusest () ja laba profiilil liikuva vedeliku nurkkiirusest. Propelleri töötamisel paiskavad labad vett välja jõuga F risti labade profiiliga (normaali suunas ). Kui jõud F jagada kaheks komponendiks siis, komponent F0 annab vedelikule teljesuunalise liikumise kiiruse (vs ) ja Fz püüab vedeliku osakestel tekitada pöörleva liikumise. Pöörlemise energia on praktiliselt kasutu energia, mis survetorus juhtaparaadi sfäärilistel labadel neutraliseeritakse, pöörlev liikumine muudetakse
Dopamiini juhteteed ajus - Nigrostriataalne - Mesolimbiline - Mesokortikaalne - Tuberoinfundibulaarne - Talaamiline Dopamiinihüpotees - Teatud juhteteedes on dopamiini liiga palju ja see tekitab juhtetees suure laenglemise ja tajumis- ja mõttehäirete tekkimise Antipsühhootikumide jaotus - Kliinilise kasutuse aspektidest lähtudes on olulisem AP jaotumine mis põhineb; neuromediattoorsetel efektide, antipsühhootilisel efektil ja kõrvaltoimete profiilil Tüüpilised antipsühhootikumid ehk neuroleptikumid Atüüpilised antipsühhootikumid Patsientide ravimine neuroleptikumidega Positiivsed omadused - Kasutusele võtmine aitas haiged haiglast välja - 70% vabaneb positiivsetest sümptomitest - On võimalik manustada depoovormina Negatiivsed omadused - 30% ei saa abi - Ilmnevad häirivad kõrvaltoimed - liikumisraskused - Sotsiaalne ja tööalane toimetulek jääb keskiseks - Kognitiivse defitsiidi kujunemine
See on selleks, et kõik, mis kaevates välja tuleb, saaks plaanile kanda jm. Kaevamine käib plaanile vastavalt (nt 10 ja 5 cm kaupa). Eemaldatakse kihid 10 cm kaupa või eemaldatakse kihid maapinna järgi (üritatakse järgida kunagiseid ladestumisi). Kaevamisprotsess käib labidate, kühvlite, pintslitega, sõelaga, leiud joonistatakse ja pildistatakse. Kaevamistöö peab olema võimalikult täpne ja fikseeritud. Kaevatakse kihtide kaupa. Kaevandi seintel ehk profiilil on näha palju jälgi (nt tulekahju). Kaevamine viiakse läbi kuni loodusliku pinnani. Kultuurkihi tekkimine. Mullavallid olid kunagi ümber maja müüri ja kaevu augu asemel. Kiht tekib ka inimese elutegevuse käigus. Kui toimub häving, siis hävingust jääb oma kiht järele. Mõne aja möödudes rajati uus kaev ja sellest tekkisid omaette kihid. On vaja lahti mõtestada, kuidas kihid tekkinud on. Pärast kaevamist on kaks võimalust. Ehitusjäänused jäetakse välja. Teisel
[Liikumisseaduste analüüs toimub loengul ja laboris]. Lähtudes valitud kiirendusseadusest arvutatakse tõukuri või nookuri siirete sõltuvus ajast (vt joon. 5-5). Joon. 5-5 Väljundlülile valitud liikumisseaduse andmine on nukkmehhanismi sünteesi peatingimus. Kõrvaltingimustest on teravik- ja rulltõukuriga mehhanismide konstrueerimisel tähtsaim survenurgatingimus max lub, tasandtõukuriga mehhanismides aga nõue, et profiilil ei tohi olla nõgusaid piirkondi. Survenurga või kumeruse piirangud määravad kindlaks nukkmehhanismi ühe põhimõõtme- nuki alusringjoone raadiuse Ro ja otstarbeka desaksiaalsuse (vt.punkt 5.3). 5.3. . Nukkmehhanismis mõjuvad jõud. Mehhanismide põhimõõtmete arvutus Joonisel 5-6 on F2- tõukurile mõjuv teljesuunaline koormus,mis võtab arvesse ka tõukurile mõjuvad inertsjõud, F12- nukilt tõukurile mõjuv jõud, mille mõjusirge on piki
eelkõige turbasammalde poolt moodustatud rabaturbal. Kui puurinne on puude suurele vanusele vaatamata väga hõre (liituvus alla 0,3) ja madal (alla 3 m), kasutatakse mõistet "puisraba". Puude kasvutingimuste halvenemine rabas on seotud vähetoitelise turbalasundi tüseduse kasvamisega. Reljeef: kumer või tasane, lauged nõlvad raba äärealadel; mätliku mikroreljeefiga. Muld: vähetoiteline rabaturvas lasub vahetult huumus-illuviaalsel leet-gleimulla profiilil või mitmesuguse tüsedusega madal- või siirdesooturbal. Sügava sfagnumi-turbalasundi korral esineb rabametsa kasvukohatüüp laugetel rabanõlvadel või kuivendusest mõjutatud rabaosades, eriti kui selle turba tuhasisaldus ja lagu-nemisaste on põlemiste toimel tõusnud. Esinevad rabamullad R´, R´´, R´´´ või tüsedamad siirdesoomullad, mille ülaosa koosneb vähemalt 30 cm ulatuses vähetoitelisest
annaabi.ee 
