Rollid ja hoiakud avalikus teenistuses 2009 1.Ametnike lojaalsus tööle avalikus sektoris on nelja aasta jooksul kasvanud 83 protsenti ametnikest eelistaksid tööd avalikus sektoris, see tuleneb ilmselt avaliku sektori kindlusest. 2. Kõige laiemalt märgiti ametnikutöö plussideks meeldivaid töökaaslasi, kindlat töökohta ja sotsiaalseid garantiisid ning häid võimalusi enesearendamiseks. Need on avaliku sektori plussid, mis toob uusi noori ametnike juurde. 3. Karjääri ja prestiiziga seotud motivatsioon võimalused karjääriks avalikus teenistuses ja kasulike kontaktide loomine tööjõuturul, head teenimisvõimalused ja ameti prestiiz. Karjääri tegemise võimalus tekitab kindlasti motivatsiooni. Avalik teenistus 1. Ametnikke võib pidada "riigi selgrooks", kelle töö puudutab ühel või teisel moel kõiki riigi elanikke ametnikud annavad oma panuse riigi arengusuundade. Kõiki riigi palgal olevad inimesed pole ametnikud. 2. 31. detsembri 2009
mobiilsust; · strukturaalne mobiilsus viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna, nt sõltub vabade töökohtade arv ja nende liik ühiskonnas majanduslikus süsteemis toimuvatest muutustest, aga inimeste arv, kes oleksid vabu töökohti valmis täitma, sõltub eri põlvkondade sündimusest; · absoluutne mobiilsus parema hariduse, parema prestiiziga töökoha ja suurema sissetuleku omandamine terve põlvkonna poolt võrreldes oma vanematega; · suhteline mobiilsus sarnase staatuse säilimine oma eakaaslaste seas hoolimata kõigile omaks saanud absoluutsest mobiilsusest. Ühiskond vajab mobiilust selleks, et ei oleks sellist asja, et puuseppa poeg jääb puusepaks, et oleks võimalik areng nii perekonna siseselt kui ka individuaalsel.
Perekonna SES mõjutab pere rahalist olukorda ja seega lapse haridustee pikkust, mis omakorda mõjutab lapse esimese töökoha valikut. Esimene töökoht on põhimõttelise tähtsusega ja avab uksed tulevikuks. Põhimudeli arendused: kuigi perekondlik taust on peamine ja kõige mõjuvõimsam inimese sotsiaalse mobiilsuse ennustaja, ei sõltu mobiilses lõpuni sellest. Sarnase taustaga ja isegi samast perekonnast mehed võivad elutee lõpetada väga erineva prestiiziga töökohtadel. Sobilike tingimuste korral võib töölisklassi kuuluv noor liikuda ühiskonnas ülespoole. Sotsiaalse mobiilsuse juures säilib alati õnne element, mida mõõta on võimatu olla õigel ajal õiges kohas, saada oma sõbralt õige vihje või järgida õigel hetkel oma südant. 9. Sotsiaalsete muutuste allikad, muutuste kiirendamine (sh difusioon ja kultuuriline lõtk) Sotsiaalne muutus on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid,
Kui organisatsioon saavutab teatava suuruse ja vajab tsentraalset juhtimist, tekib alati OLIGARHIA (vähemuse võim). 3. RIKKUS - PRESTIIZ - VÕIM (M. Weber). A: 233-234 / ,/AU: 236-237/, /HMS: 113-115/ a) Erinevatesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on ebavõrdne võimalus tulu saada ja kaupu osta. Tulu võidakse saada ka kinnisvaralt, kapitalilt, aktsiatest jms. b) Inimesed erinevad ka neile osaks saava austuse ja lugupidamise - PRESTIIZI poolest. Ühiskonnas on olemas erineva prestiiziga STAATUS-GRUPID, keda eristab üksteisest ka erinev eluviis, väärtused, käitumismallid. Rikkus võib olla, ent ka mitte olla seotud staatus- gruppi kuulumisega (n. vaesunud aadlik või haritlane). c) Erinevatel inimestel on ebavõrdsel määral võimu. Rikkus ja prestiiz on olulised, ent mitte vältimatud eeldused võimu omamiseks. Võimu võivad omandada ka näiteks ühiskondlikud liikumised ja organisatsioonid (tarbijakaitse, "rohelised", kultuuriühingud jm
Kollektiivne ja individuaalne mobiilsus. Hariduslik mobiilsus Professionaalne mobiilsus Territoriaalne mobiilsus Mobiilsusest tulenev sotsiaalse ebavõrdsuse kumulatiivne efekt. ( mitu ebavõrdsust sünnitavat tegurit langevad kokku ja võimendavad olukorda madal haridus, tööpuudus, vaesus. Võib olla ka vastupidi, et saavutatakse positiivne efekt) Rikkad------ vaesed Haritud ---- harimatud Prestiizikad --- madala prestiiziga Omavad võimu ---- ei oma Sotsiaalse mobiilsuse ulatus ei ole sugugi ainus näitaja, mis iseloomustab võrdsete võimaluste olemasolu või nende puudumist ühiskonnas. Mobiilsusvõimaluste kõrval on sama oluline ka inimese elu kõige otsesemalt mõjutavate muude võimaluste (nt. sissetulek, kultuurilised ressursid jne) jagunemine ja sellest tulenev ebavõrdsus. Mobiilsusvõimalusi peaksid aitama suurendada eelkõige võimalikult võrdsed starditingimused.
Isa töökoht Poja esimene töökoht Perekonna SES(sotsioökonoomiline staatus) mõjutab pere rahalist olukorda -> mõjutab lapse haridustee pikkust -> mõjutab lapse esimese töökoha valikut. Esimene töökoht põhimõttelise tähtsusega ja avab uksed tulevikuks. Kuigi perekondlik taust on peamine inimese sotsiaalse mobiilsuse ennustaja, ei sõltu mobiilsus lõpuni ainult sellest. Sarnase taustaga, isegi samast perekonnast mehed võivad siiski elutee lõpetada väga erineva prestiiziga töökohtadel (õnne moment- olla õigel ajal õiges kohas, saada sõbralt vihje, järgida õigel hetkel oma südant). 9. Sotsiaalsete muutuste allikad, muutuste kiirendamine (sh difusioon ja kultuuriline lõtk) (220223). Sotsiaalne muutus on protsess mille kaudu aja jooksulmuutuvad väärtused, normid,institusioonid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsiooni süsteemid. Sotsiaalsete muutuste tavalised kanalid hõlmavad: 1) keskkonna sündmused- keskkonnast tulenevad muutused on
d) Nii a, b kui c võivad õiged olla b) makrosotsioloogilist e) Nii a kui c võivad õiged olla 24. Millised kolm autorit on üldise arvamuse järgi Allpool on kujutatud mobiilsustabel. Oletame, et sotsioloogiat kõige enam mõjutanud? inimesed jagunevad kolme klassi: töölisklass (kõige a) Weber, Marx, Parson madalama prestiiziga), keskklass ja ülemklass (kõige b) Marx, Bourdleu, Comte kõrgema prestiiziga). c) Weber, Marx, Durkheim Lapse sotsiaalne positisioon 25. Miks on kuritegevus mänguteooria järgi väga Töölisklass Keskklass Ülemklass KOKKU raske likvideerida? Töölisklass 30% 20% 10% 60% a) Sest väga madal kuritegevuse tase langetab
15. Ebavõrdsuse tekkimine staatuse ja võimu alusel (Weber) Weber eristas majanduslikku (omand, tarbimine), sotsiaalset (elulaad) ja poliitilist (võimu alusel) kihistumist. a) Erinevatesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on ebavõrdne võimalus tulu saada ja kaupu osta. Tulu võidakse saada ka kinnisvaralt, kapitalilt, aktsiatest jms. b) Inimesed erinevad ka neile osaks saava austuse ja lugupidamise - PRESTIIZI poolest. Ühiskonnas on olemas erineva prestiiziga STAATUS-GRUPID, keda eristab üksteisest ka erinev eluviis, väärtused, käitumismallid. Rikkus võib olla, ent ka mitte olla seotud staatus-gruppi kuulumisega (n. vaesunud aadlik või haritlane). c) Erinevatel inimestel on ebavõrdsel määral võimu. Rikkus ja prestiiz on olulised, ent mitte vältimatud eeldused võimu omamiseks. Võimu võivad omandada ka näiteks ühiskondlikud liikumised ja organisatsioonid (tarbijakaitse, "rohelised", kultuuriühingud jm
Palju on uuritud antropoloogilises lingvistikas, sest mitmetes traditsioonilistes kultuurides on eurooplase jaoks vägagi kummalised suhted meeste ja naiste keele vahel. Ja viimastel aastakümnetel on seda uuritud palju mitmesuguste feministlike teooriate raames või ka laiemalt soouuringute raames (gender studies). Sotsiaalses mõttes on naiste ja meeste keelelises käitumises mitmeid erinevusi, milles eriti oluline on üks: naised kasutavad enam kõrgema staatusega, kõrgema prestiiziga 13 keelevariante kui mehed olenemata variaablist. See paistab olevat kõige püsivam tulemus, mis on leitud sotsiolingvistilistest uurimustest industriaalsetes lääneriikides. Nimetatakse seda tavaliselt sex/prestige pattern (Hudson 1996: 193). Probleeme tekitavad juhud, kui naised saavad vähem haridust kui mehed (haridus annab
Võib olla palju erinevaid eesmärke, kuid vähemalt teoreetiliselt peavad nad olema suunitletud kõik ühele omanike heaolu maksimeerimisele. Eesmärgiks peaks olema maksimeerida nende heaolu pikaajalises perspektiivis. Suurte aktsiaseltside korral on omanike tulu allikaid kaks: * dividendid; * aktsia kursi tõus, s.o. ettevõtte väärtuse kasv. Väiksemate ettevõtete korral tuleb täiendavalt arvestada ettevõttest saadava palgaga, rahuldustpakkuva tööga, eneserealisatsiooniga, prestiiziga. Nende roll on tasakaalustada lühi- ja pikaajalisi kaalutlusi. Täiendavateks eesmärkideks võivad olla: 1. Turuosa suurendamine. 2. Innovatsioonid. 3. Tootlikkuse tõstmine. 4. Füüsiliste ja finantsressursside omandamine. 5. Juhtide tegevus ja areng. 6. Tööliste tegevus ja areng. 7. Sotsiaalse vastutuse arvestamine. Nõuded eesmärkidele: Et tegevus oleks efektiivne, peavad kõik eesmärgid olema: · keskendatud tulemusele, mitte tegevusele;
siis see vabadus, mida ta kogeb, ajab talle hirmu nahka. Seetõttu üritavad nad luua mingeid oma korrastusi ja põhimõtteid enda sees, millele saaks tugineda ja need võivad muutuda sunduste sarnaseks, sest nad üritavad vankumatult oma ideid või põhimõtteid järgida ja sellest võib saada sundus. Sundustega jooni soodustab ka selline keskkond, kus vanemate rollile lisandub väga tähtsalt ka ühiskondlikuse moment. See on seotud nende ametiga, prestiiziga. Kui isa või ema peab mingit sellist ametit, mis on seotud prestiizi ja ühiskondliku arvamusega (nt kui vanem on pedagoog). Paljud lapsed tuuakse, kas seisuslikule, ühiskondlikule või seltskondlikule rollile ohvriks. Autoritaarne kasvatus varases eas tekitab sunduslikke jooni. Sundustega inimene tahab elule järjekindlalt ette kirjutada, milline see elu olema peaks. Püüdlus elule seda ette kirjutada võib muutuda sunduseks (püüdlus saada kontrolli kaose üle)
toetuda, tugineda, siis see vabadus, mida ta kogeb, ajab talle hirmu nahka. Seetõttu üritavad nad luua mingeid oma korrastusi ja põhimõtteid enda sees, millele saaks tugineda ja need võivad muutuda sunduste sarnaseks, sest nad üritavad vankumatult oma ideid või põhimõtteid järgida ja sellest võib saada sundus. Sundustega jooni soodustab ka selline keskkond, kus vanemate rollile lisandub väga tähtsalt ka ühiskondlikuse moment. See on seotud nende ametiga, prestiiziga. Kui isa või ema peab mingit sellist ametit, mis on seotud prestiizi ja ühiskondliku arvamusega (nt kui vanem on pedagoog). Paljud lapsed tuuakse, kas seisuslikule, ühiskondlikule või seltskondlikule rollile ohvriks. Autoritaarne kasvatus varases eas tekitab sunduslikke jooni. Sundustega inimene tahab elule järjekindlalt ette kirjutada, milline see elu olema peaks. Püüdlus elule seda ette kirjutada võib muutuda sunduseks (püüdlus saada kontrolli kaose üle)
Gans (1967) The Levittowners. Beebibuumi perekonnad, alam-keskklassi esindajad. Oluline eluviisi muutus. Uus keskkond toetas nende soovitud eluviisi. Sotsiaalne kuuluvus on tähtsam eluviisi kujundaja kui eeslinna keskkond Eeslinna valiku põhjused: Ameeriklaste elukoha ja eluaseme valiku eelistused – pigem väikelinn või eeslinn, pigem üksikelamu Michelson (1977) on kokku võtnud varasemate uuringute põhjal elukoha valiku põhjused Töökoha asukoha ja prestiiziga seotud põhjused Lapse sünd Elamistingimused (ebapiisav eluruum) Naabrite (keskkonna) vahetuse soov Rahulolu eeslinna eluga on samal tasemel rahuloluga väikelinnas või maal. Samas ei ole eeslinnas kadunud hirm kuritegevuse ees Eeslinna eluviis Eeslinna eluviis on suuremal määral lokaalne võrreldes eluviisiga kesklinnas (suurem lokaalsus muuhulgas ka slum ́is) Gans (1962) defineerib eeslinna elanike omavahelisi sidemeid kui kvaasi-primaarseid
Võib olla palju erinevaid eesmärke, kuid vähemalt teoreetiliselt peavad nad olema suunitletud kõik ühele omanike heaolu maksimeerimisele. Eesmärgiks peaks olema maksimeerida nende heaolu pikaajalises perspektiivis. Suurte aktsiaseltside korral on omanike tulu allikaid kaks: * dividendid; * aktsia kursi tõus, s.o. ettevõtte väärtuse kasv. Väiksemate ettevõtete korral tuleb täiendavalt arvestada ettevõttest saadava palgaga, rahuldustpakkuva tööga, eneserealisatsiooniga, prestiiziga. Nende roll on tasakaalustada lühi- ja pikaajalisi kaalutlusi. Täiendavateks eesmärkideks võivad olla: 1. Turuosa suurendamine. 2. Innovatsioonid. 3. Tootlikkuse tõstmine. 4. Füüsiliste ja finantsressursside omandamine. 5. Juhtide tegevus ja areng. 6. Tööliste tegevus ja areng. 7. Sotsiaalse vastutuse arvestamine. Nõuded eesmärkidele: Et tegevus oleks efektiivne, peavad kõik eesmärgid olema: · keskendatud tulemusele, mitte tegevusele;
kätele. Silmapaistvaim gooti maalikunsti osa oli vitraazikunst, mis õitses tänu kirikute hiigelsuurtele akendele.Värvid olid kirkad ja selged, peamine oli dekoratiivse üldmulje loomine. Valgus muutus eriti sillerdavaks ja toetas igati gooti kiriku eesmärki muuta aine ainetuks. Seinamaal oli gootikas tagaplaanil, populaarsust kogus tahvelmaal, mis võimaldas rõhutada detaile. Gooti kunsti läbivaks jooneks on kõrge kvaliteet. Käsitöö oli kõrge prestiiziga ja väga hästi korraldatud. Keskaegne käsitööline tegi unikaalset tööd, mitte masstoodangut nagu hiljem tööstusettevõtted, käsitöölise ametis ühendati meisterlikud oskused kunstilise väljendusega. Pilet nr. 18 Ülikoolid Ajalooliselt vastandusid vabad kunstid tegevatele-loovatele kunstidele (artes mechanicae,vanakreeka keeles poietik techn) või nö teenindavatele-praktilistele kunstidele, millega tegelesid käsitöölised ja põllupidajad-karjakasvatajad.
Ehitas oma taiesed nii vabas õhus kui galeriis omavahel ühendamata, üksteise najale toetuvatest ja oma raskuse tõttu koos püsivatest rohmakatest rebitud servadega metallplaatidest. EVA HESSE (1936-1970) Hesse suurtes installatsioonides võis näha põnevaid ebatavalise materjalide ühendusi. ARTE POVERA Sama tüüpi nähtused levisid ka Euroopas itaalia kriitiku C. Celanti poolt 1967-ndal aastal ARTE POVERA'ks (,,vaese kunst") nimetatuna. Nimetus on täpne, sest eelistati madala prestiiziga, odavaid ja hüljatud materjale. Celanti järgi on arte povera ,,...antikommertslik, ebapüsiv, banaalne ja antiformaalne ning tegeleb materjali füüsiliste omadustega, eriti muutlikkusega". Arte povera oli eelkõige skulptuuri- ehk installatsioonikunst ning asus opositsiooni teadusliku ja kineetilise kunsti, opkunsti ning popkunsti kaudu taiestesse jõudnud tarbimisühiskonnaga. Selle suuna esindajate
Ehitas oma taiesed nii vabas õhus kui galeriis omavahel ühendamata, üksteise najale toetuvatest ja oma raskuse tõttu koos püsivatest rohmakatest rebitud servadega metallplaatidest. EVA HESSE (1936-1970) Hesse suurtes installatsioonides võis näha põnevaid ebatavalise materjalide ühendusi. ARTE POVERA Sama tüüpi nähtused levisid ka Euroopas itaalia kriitiku C. Celanti poolt 1967-ndal aastal ARTE POVERA'ks (,,vaese kunst") nimetatuna. Nimetus on täpne, sest eelistati madala prestiiziga, odavaid ja hüljatud materjale. Celanti järgi on arte povera ,,...antikommertslik, ebapüsiv, banaalne ja antiformaalne ning tegeleb materjali füüsiliste omadustega, eriti muutlikkusega". Arte povera oli eelkõige skulptuuri- ehk installatsioonikunst ning asus opositsiooni teadusliku ja kineetilise kunsti, opkunsti ning popkunsti kaudu taiestesse jõudnud tarbimisühiskonnaga. Selle suuna esindajate taotluseks oli materjalide, vahendite ja efektide vaesuse kunstiks ülendamine
mida ta kogeb, ajab talle hirmu nahka. Seetõttu üritavad nad luua mingeid oma korrastusi ja põhimõtteid enda sees, millele saaks tugineda ja need võivad muutuda sunduste sarnaseks, sest nad üritavad vankumatult oma ideid või põhimõtteid järgida ja sellest võib saada sundus. Sundustega jooni soodustab ka selline keskkond, kus vanemate rollile lisandub väga tähtsalt ka ühiskondlikuse moment. See on seotud nende ametiga, prestiiziga. Kui isa või ema peab mingit sellist ametit, mis on seotud prestiizi ja ühiskondliku arvamusega (nt kui vanem on pedagoog). Paljud lapsed tuuakse, kas seisuslikule, ühiskondlikule või seltskondlikule rollile ohvriks. Autoritaarne kasvatus varases eas tekitab sunduslikke jooni. Sundustega inimene tahab elule järjekindlalt ette kirjutada, milline see elu olema peaks. Püüdlus elule seda ette kirjutada võib muutuda sunduseks (püüdlus saada kontrolli kaose üle)
annaabi.ee 
