Sandra Eensoo, Helen Hendrikson, Salme Ojasild, Elise Ustav, Maria Yastrebinskaya 10.A Hugo Treffneri Gümnaasium Üldine info · Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi koosseisu- Rzeczpospolita · 1561-1629 · Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti alad jaotati 1582 Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkonnaks, hiljem vojevoodkonnaks Algus · Vana- Liivimaa lõplik kokkuvarisemine · 1561. a saab Poola endale Liivi- ja Kuramaa - Rüütelkonna aadlikud jäid mitmetest oma privileegidest ilma · Mõisnikud nõudsid õigusi -oma usku vabalt pidada -senised seadused jäägu maksma -maa, mets ja rahvas jääks nende omaks · Algul pidas Poola valistus nendest kinni hiljem astuti üle · Allaheidetud rahvaste poolastamine - Maaametnikeks määrati poola alamad
v Siiski kuulus mõisnikele vaid ¼ maast, ülejäänu oli riigi valduses. v Peale sõjategevuse lõppemist muutus ka Poola kuninga suhtumine kohalikku aadlisse. v Hakati poolastama, st ametikohad täideti poola või leedu ametnikega, tühje talusid püüti asustada poola talupoegadega ning suurt tähelepanu pöörati vastureformatsioonile, st püüetele taastada katoliku usu mõjuvõim. LõunaEesti Poola Koosseisus v Maa jagati kolmeks presidentkonnaks, mille etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi. v Kõrgeim kohalik võim kuulus asehaldurile. v Aadli esindusorganiks jäi Võnnus peetav Maapäev, seal osalesid ka linnade esindajad. v Kohut talupoegade üle mõistis eramaal mõisnik, riigimaal staarost. v Üldiselt oli talurahva olukord riigimaadel kergem kui eramaal. v Poola võim mõjus soodsalt Tartu, Viljandi ja Pärnu arengule. Linnaõigused sai ka Valga.
1561 Põhja-Eesti langeb Rootsi kätte 1570-1577 eksisteerib Liivimaa kuningriik (hertsog Magnus) 1582 Jam Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel 1583 Pljussa rahu Venemaa ja Rootsi vahel · Põhja-Eesti Rootsile · Lõuna-Eesti Poolale (Rzeczpospolita) · Saaremaa oli Taani käes (alates 1559) Poola ajal on Lõuna-Eestis asehaldur. Maa jagati 3 presidentkonnaks, mis hiljem nimetati Poola eeskujul vojevoodkondadeks. Need omakorda jagunesid staarostkondadeks. Põhja-Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks, Rootsi riigi kõrgeim esindaja siin oli kuberner. Ala jaotati seitsmeks linnuselääniks. 1629 Altmargi rahu Rootsi ja Poola vahel. Kogu Mandri-Eesti läheb Rootsi võimu alla Poola aeg Lõuna-Eestis lõppeb. Saaremaa jääb veel Taanile 1645 Brömserbo rahu Rootsi ja Taani vahel
·1695-97 Suur nälg ·1700(1710 Eestis)-1721 Põhjasõda ·(1783) Asehalduskord ·1684 Forseliuse seminari asutamine Lõuna Eesti olukord Poola võimu all Lõuna-Eesti oli Poola-Leedu võimu all aastatel 15611621. 1561. aastal Liivimaa võimukandjate ja Poola kuningas Sigismund II Augusti vahel sõlmitud lepinguga moodustati ordu- ja piiskopkonna valdustest Kuramaal Poolast vasallsõltuvuses olev hertsogiriik; Lõuna-Eesti ala allutati vahetult Poolale. Maa jagati kolmeks presidentkonnaks, mis hiljem nimetati ümber vojevoodkondadeks. Neist kahe keskused olid Eesti alal (Tartu ja Pärnu), kolmas -- Võnnu (C?sis) -- Läti territooriumil. Enamus maast (palju mõisaid oli jäänud omanikuta) läks riigi valdusse. Sõdade põhitandriks olnud Lõuna-Eestis oli 17. sajandi alguses hävinud enamik elanikkonnast, talud olid tühjad, mõisad hävinud ja linnad alla käinud. 15581582 viidi Liivimaalt vangidena Venemaale umbes 10 000 inimest, peamiselt talupoegi
rüütelkond käis koos Maapäevadel - rüütlite omavalitsus. Eestit nimetati Eestimaa Hertsogkonnaks. Peale Liivi sõda oli Eesti alal jaotatud 3 kuninga vahel. Algas nn kolme kuninga aeg. · Rootsi kuningale kuulus Põhja-Eesti. · Taani kuningale kuulusid Eesti saared. · Poola kuningale kuulus Lõuna-Eesti. 3 POOLA VALDUS Koosnes Liivimaast. Poole kuninga esindajat nimetati asehalduriks. Maa oli jaotatud kolmeks presidentkonnaks. 16. sajandi lõppus jaotati ümber vojevoodkondadeks. Need oli Tartu, Pärnu ja Võnnu vojevoodkonnad. Neid juhtisid eluaegsed presidendid. Vojevoodkonnad jagunesid starostkondadeks, mida juhtisid staarostid. Kokku oli staarostkondi 9: Tartu, Laiuse, Kirumpää, Vastselina, Pärnu, Viljandi, Põltsamaa, Tarvastu, Helme. Starostkonnad jagunesid mõisa aladeks ehk folvarkideks. Rüütelkonnals säilis omavalitsus. Valga sai linnaõigused 1584 Poola kuninga Stefan Batory käest.
vallutatud Vene alad, saades vastu venelaste poolt vallutatud Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti. 1583 Pljussa jõel Vene-Rootsi vaherahu, Venemaa tunnustab Rootsi võimu Eestis ja Ingerimaal, loobub nõudlustest nendele aladele. Liivi sõda saab läbi KOLME KUNINGA AEG. Poola võim Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis (1582 1629) 1582 Liivimaale laieneb Sigismund Augusti privileeg. Maa jagatakse kolmeks presidentkonnaks, eesotsas presidendid: o Tartu, Pärnu, Võnnu (Cesise) presidentkonnad. Need jagatakse staarostkondadeks, eesotsas staarostad. 1583 rekatoliseerimine, jesuiidid, Tartusse asutatakse jesuiitide kolleegium ja gümnaasium, tõlkide seminar. 1622 trükitakse väike paralleeltekstidega kirikuteenistuse käsiraamat Agenda Parva. 1584 Valga alev saab linnaõiguse.
Poola ja Venemaa sõlmisid 1582a. Jam Zapolski vaherahu, millega Liivimaa läks Poola valdusesse. 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel. Eesti kolme kuninga valduses Liivi sõjaga oli Eesti kolme erinevad võimu all. Põhja- ja Lääne-Eesti kuulus Rootsile, Liivimaa alad Poolale ning Saaremaa Taanile. Liivimaal alustas Batory poolastamist: saadeti omad ametnikud, kõrgeimaks määrati asehaldur. Maa jagati kolmeks presidentkonnaks (hiljem vojevoodkonnad). Kohalikud aadlikud said esindusorgani Maapäev. Poolastamise juures taheti maa muuta "vastureformatsiooniga" taas katoliiklikuks. Selles etendas suurt osa jesuiitide ordu, kes hakkasid preestrite kollegiume kujundama, rajasid gümnaasiumi ja tõlkide seminari, et eestikeelseid jumalateenistusi pidada. Rootsi ala, Põhja-Eestit, nimetati Eestimaa Hertsogkonnaks, jaotati aga seitsmeks linnuselääniks ja neljaks maakonnaks (kreisiks)
Liivimaa aadlikud nõudsid, et nende õigused jäetaks puutumata. Sigismund Augusti privileeg tagas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. Pidi säilima Luteri usk ja kõik ametikohad pidi täidetama sakslastega. Sõdade ajal näitasid siinsed aadlikud aga ennast väheusaldatavatena ning siinne provints otsustati riigiga tihedamalt liita. 1582. kehtestati Liivimaa konstitutsioonid. Kõrgeimaks ametiisikuks jäi asehaldur. Maa jagati kolmeks presidentkonnaks (Tartu, Võnnu ja Pärnu), igaühe etteotsa seati president, kelle võim jäi siiski väikeseks. 1598. nimeteti presidentkonnad vojevoodkondadeks, presidendid vojevoodideks. Vojevoodkonnad jagunesid staarostkondadeks, mida juhtisid staarostid. Staarostid ei allunud vojevoodidele. Kohaliku aadliku esindusorganiks jäi Võnnus peetav maapäev, milles osalesid ka suuremate linnade esindajad. Maapäevalt valiti esindajad- 2-poolakat, 2-leedulast ja 2-sakslast- Poola riigi seimi.
a, kui anti end Poola kuninga võimu alla. Ametlikult aastast 1582, kui Tartust löödi venelased välja ja sõlmiti Jam Zapolski vaherahu. Poola aeg Lõuna- Eestis kestis aastani 1625, rootslased lõid poolakad Lõuna-Eestist välja. Liivi ordu ja Riia peapiiskopi alistumisel Poola kuningale nõudsid Liivimaa aadlikud, et nende eesõigused säiliksid. *1582. a kehtestas Stephan Batory Liivimaa halduse korraldamiseks konstitutsioonid: Lõuna-Eesti jaotati kolmeks presidentkonnaks (Tartu, Pärnu, Võnnu), mis nimetati hiljem ümber vojevoodkondadeks (presidendid vojevoodideks) need jagunesid staarostkondadeks, mida juhtisid staarostid, Eestis oli 9 staarostkonda *Toimusid samuti maapäevad. *Rootsi valdus Põhja-Eestis e Eestimaa hertsogkond – 1561-1583-1629 Rootsi valdusse läinud PõhjaEestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas siin kohalik aadel. Rootsi kuningad kinnitasid kõik aadli senised õigused ja eesõigused
Kuningavõimu esindajaks 1625 Tartu langemisega lõppeb Poola valitsusaeg Lõuna- ja riigimaade haldajaks saadeti kuberner. Talurahva olukorda püüti Eestis. parandada, alustati maksude ühtlustamisega. 1629 Altmargi vaherahu Poola: keskvalitsus püüdis provintsi poolastada. Sigismund Augusti privileegiga kinnitati aadliõigused ja pärisorjus. Maa jagati kolmeks Tartu, Pärnu, Cesise presidentkonnaks, 1598 nimetati ümber vojevoodkondadeks. Riigimaad (75%) jagati staarostkondadeks (Eesti 10). Majandust püüti ergutada. Koormistest hoiti kinni. Sadamalinnana kerkis esile Pärnu. Arengut piirasid pidevad tülid magistraatide ja staarostite vahel. Talurahva olukord paranes kuni Poola-Rootsi sõjani, mil asi läks veelgi halvemaks. 1584 loodi Tartusse Jesuiitide kolleegium, mille eesmärk oli levitada katoliiklust ja harida kohalikku rahvast, õpe ladina keeles.
1561. aastal Liivimaa võimukandjate ja Poola kuningas Sigismund II Augusti vahel sõlmitud lepinguga moodustati ordu- ja piiskopkonna valdustest Kuramaal Poolast vasallsõltuvuses olev hertsogiriik; Lõuna-Eesti ala allutati vahetult Poolale. Poola kuningas lubas säilitada aadli omavalitsuse ja luteriusu puutumatuse ning tunnustada saksa keelt asjaajamiskeelena. Tegelikkuses aga hakati aadli õigusi peagi kärpima ja Liivimaa haldus korraldati ümber Poola-Leedu eeskujul. Maa jagati kolmeks presidentkonnaks, mis hiljem nimetati ümber vojevoodkondadeks. Neist kahe keskused olid Eesti alal (Tartu ja Pärnu), kolmas -- Võnnu (Csis) -- Läti territooriumil. Presidentkondade (vojevoodkondade) eesotsas olid enamasti poolakad või leedulased. Enamik maast (palju mõisaid oli jäänud omanikuta) läks riigi valdusse. Riigimaadel moodustati halduspiirkondadena 20 staarostkonda, millest Lõuna-Eesti alale jäi 10. Staarostkondade alla jaotusid omakorda riigimõisad -- folvarkid
* Erinevate piirkondade alistumine erinevatele riikidele tõi kaasa Poola ja Rootsi vahelise sõja. Kolme kuninga aeg. * Eesti alad olid jagatud Poola-Leedu, Taani ja Rootsi vahel ning seda aega tunti Kolme kuninga ajana. -) Poola-Leedule kuulusid lõuna-Eesti alad aastast 1582, kuid 1629 kui sõlmiti Altmargi vaherahu, siis läksid Poola-Leedu alad Rootsile. *) Poola alasid hakati kutsuma Üleväina Liivimaana ning neid juhtis asehaldur. Üleväina Liivimaa oli jagatud kolmeks presidentkonnaks (Tartu, Pärnu ja Võnnu), mis hiljem muutusid vojevoodkonnaks ning mida algselt juhtis President, hiljem Vojevood valitseja ei olnud valitud mitte demokraatlikult, vaid selle määras Poola kuningas. *) Maa oli jagatud ¾ riigimõisadele, ¼ eramõisadele ning viimane oli jagatud 1/3 Poolale, 1/3 Leedule ja 1/3 Saksamaale (kohalikud sakslased, kes olid siin sajaneid siin elanud, said nüüd kasutada vaid 1/12 osa maast).
maksutulude jagamisel · IV 1598.a korraldus - Võrdsustas sakslaste positisioonid poolakate ja leedulastega (staarostile) ametikohtade jagamisel. Halduskorralduse areng · Juhtis asehaldur/kuberner (Riias) - esialgu endine ordumeister-uus Kuramaa hertsog G.Kettler, kes 1566 asendati leedu aadlikuga · A. 1582-1598 Poola korralduse juurutamine: 1. Territoorium jagati kolmeks presidentkonnaks: - Tartu, Pärnu ja Cesis (Võnnu/Wenden) - iga piirkonda juhtis kuninga nimetatud eluaegne president 2. Presidentkondade sees olid staarostkonnad ehk staarostile eluks ajaks antud riigile kuuluvad ametiläänid: - eesti aladel oli 10 staarostkonda ja keskuseks tavaliselt linnus - staarostkonnad moodustasid kolm neljandikku kogu maaomandist - staarost sai endale kolmandiku staarostkonna tuludest ja võimaluse ametit edasi rentida 3
Poola aeg Lõuna-Eestis 1561-1629I Sigismund Augusti privileegid + Aadlile kindlustati neile endised maavaldused, säilitati luteri usk, lubati ametikohad täita sakslastega ning kinnitati talupoegade pärisorjus. Siiski kuulus mõisnikele vaid ¼ maast, ülejäänu oli riigi valduses. Liivimaa konstitutsioonid + Kõrgema võimu kandja oli asehaldur, + Maa jagati kolmeks presidentkonnaks (kuningas määras ühe eluaegse kuninga) hakatakse nimetama vojevoodkondadeks, mis jagunes staarostkonnad + Endiselt jäi toimima Maapäev, esindajad Seimis nö Poola parlament. Pärnute ühendamine, 1584 Valga saab endale õigused Vastureformatsioon + Püüded taastat katoliku usku 1583 jesuiitide kolleegium/ordu Tartus + Gümnaasium Tartusse + tõlkide seminar
a lõid rootslased poolakad LõunaEestist välja 1561. a Sigismund Augusti privileegid aadlile: aadlile tagastati tema maavaldus kinnistati talupoegade pärisorjus usuks lubati luterlus riigiametid lubati täita sakslastega 1582. a kehtestas Stephan Batory Liivimaa halduse korraldamiseks konstitutsioonid: riiklik haldusjaotus: LõunaEesti jaotati kolmeks presidentkonnaks (Tartu, Pärnu, Võnnu), mis nimetati hiljem ümber vojevoodkondadeks need jagunesid staarostkondadeks (9) ja need riigimõisateks e folvarkiteks aadli omavalitsus: esindusorgan Võnnu maapäev, mis oli allutatud Poola riigile kohtuvõim: presidentkondade kohtud tegelesid aadli asjadega talupoegade üle mõistsid kohut mõisnikud 1629 sõlmiti Altmargi vaherahu, millega Liivimaa läks Rootsile
sakslastega ning kinnitati talupoegade pärisorjus. Siiski kuulus mõisnikele vaid ¼ maast, ülejäänu oli riigi valduses. Peale sõjategevuse lõppemist muutus ka Poola kuninga suhtumine kohalikku aadlisse. Hakati poolastama, st ametikohad täideti poola või leedu ametnikega, tühje talusid püüti asustada poola talupoegadega ning suurt tähelepanu pöörati vastureformatsioonile, st püüetele taastada katoliku usu mõjuvõim. Maa jagati kolmeks presidentkonnaks, mille etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi. Kõrgeim kohalik võim kuulus asehaldurile. Aadli esindusorganiks jäi Võnnus peetav Maapäev, seal osalesid ka linnade esindajad. Kohut talupoegade üle mõistis eramaal mõisnik, riigimaal staarost. Üldiselt oli talurahva olukord riigimaadel kergem kui eramaal. Poola võim mõjus soodsalt Tartu, Viljandi ja Pärnu arengule. Linnaõigused sai ka Valga. Poola ajal pöörati tõsist tähelepanu hariduse edendamisele
annaabi.ee 
