Kehtivad kõik inimõigused. c) määratlemata kodakondsusega isikud. Võivad Schengeni viisaruumis vabalt liikuda. Vormid: 1. absoluutne monarhia- valitseb üks tsaar, kuningas, sultan, kes ei pea kellegagi arvestama 2. konstitutsiooniline monarhia- kuningriigid (Inglismaa), võim piiratud seadustega. 3. Vabariik- jaguneb kaheks: parlamentaalsed(Eesti)- rahvas valib parlamendi, parlament presidendi. Presidentaalsed- rahvas valib parlamendi ja presidendi(USA, Venemaa) 4. Riigikorralduse vormid Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus. nt. Eesti Totalitarism- diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe partei ainuvõim. Nt Hitleri-aegne Saksamaa 5. Milliste meedotitega ja miks sekkub riik majandusse? 1) riik määrab maksud. Eesti suunatud tööandja poole, makse maksab töövõtja. 2) annab
parlament, mis aga pole vabalt valitud, vaid mille on diktatuurivõim ise kokku pannud. Kõik diktaatorid nimetavad end tavaliselt presidentideks. Osades demokraatlikes riikides valitseb põhiseaduslik monarhia , riigipeaks on seal kuningas, ent võim on parlamendi ja peaministri käes Rootsi, Jaapan jt. Osa riike on vabariigid, kus riigipeaks on piiratud ajaks valitud president. Suurelt osalt on nad parlamentaarsed (India, Eesti) nii nagu põhiseaduslikud monarhiadki. Mõned aga on presidentaalsed (USA), kus president on ka valitsusjuht. Prantsusmaal on mõnes olukorras võim presidendi, mõnes jälle parlamendi ja peaministri käes.
Venemaale huvi pakkunud. Sõna võtab ta ju alati siis, kui tegemist on endiste Nõukogude riikidega. Seal leidub ju ohtralt naftat, maagasi ja ühtlasi on sealne piirkond üks suurimaid narkootikumide ja oopiumi tootjaid, eks USAgi sellepärast seal piirakonnas nii palju vaeva on näinud. Venemaa ja USA suurimad erimeelsused näivad olevat nende ideoloogiates ja väärtushinnangutes. Aga tegelikul ühiseid huve ja vaateid neil jätkub. Näiteks on mõlemad riigid on presidentaalsed, Venemaa natuke rohkemgi. Mõlemad on ka tuumariigid, mis annavad aina võimu juurde ja mingis mõttes hoiab maailmas tasakaalu, sest kui kõikidel suurriikidel on tuumapommid olemas, siis ei julge seda keegi kasutada. Võib arvata, et üheks suureks põhjuseks miks need kaks riiki üksteis ei salli, on see et nad on üksteisele kõva konkurents. Vähemalt nii on see olnud ajaloos, tänapäeval oleneb see vaatenurgast.
kodakondsus maksud( maksukohustus). Kaudselt saadme tagasi teenuseid /riigi funktsiooonide realiseerimin. Välis ja sisejulgeolek. Osavõtt ühiskonna ja riigiorganite kujundamises. A) valimisõiguse kaudu( parlament, riigipea, kohalik omavalitsus). B) Rahvahääletusel- Suhte ja küsitluse kaudu C) korporatiivse tegevuse õigue ja vabaduse kaudu. (Erakonnas või poliitikas osalemine ). D) koolikohustus, meeste sõjaväe kohustus. Võivad olla oma olemuselt parlementaalsed ja presidentaalsed riigid võimuda jagamise erisus (Usa, Prantsusmaa ). Ditaatorlikud riigid- ühiskond on riigikeskne. Võidakse valitseda 1)autoritaarselt (Itaalia 1922-1943) 2) totalitaarselt Totaritaarses riigis sekkutakse räigelt tavainimese ellu. Püütakse suunata suunata nende vaateid ja tõekpidamisi. Riigi tunnused : 1- Teritoorium. 2- Rahvas. 3-Avalik võim. 4-Rahvusvaheline subjektsees. Totalitaarne riik: Püütakse suunata nende vaateid ja tõekspidamisi. Jälitatakse inimesi.
süsteem parlamendi ja valitsuse näol. Mõnes riigis (nt Tšehhoslovakkia, Vietnam, Korea) oli ka ainuisikuline riigipea. * Riikides, kus säilitati vormiliselt mitmeparteiline süsteem, pidid kõik parteid tegutsema kommunistliku või töölispartei juhtimisel. *Pärast sotsialistliku süsteemi lagunemist, on rahvademokraatliku vabariigi oma valitsemisvormina säilitanud vaid Põhja-Korea, Hiina ja Kuuba. Nüüdisaja vabariigid on kas parlamentaarsed või presidentaalsed. Presidentaalne vabariik on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. President on täidesaatva riigivõimu tipuks, mõnel juhul (nt USA) on ta ka valitsuse juht, kellel on ühtlasi parlamendi kõrval ka seadusandlik pädevus. Parlamentaarne vabariik on riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendivõimu ülimuslikkusel. Presidendil on peamiselt esindusfunktsioon. Tal puudub
· Kohtuorganid 8. Riigivalitsemise vormid Riigivalitsemise vormi all mõeldakse riigivõimu seesmist hierarhiat, st kõrgemate organite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse monarhiaid (piiratud ja piiramata) ja vabariike (parlamentaarsed, poolpresidentaalsed, presidentaalsed). 9. Monarhia ja vabariik, nende erisused Monarhia ja vabariigi peamiseks erinevuseks on riigipea institutsioon, riigipea valimise viis: vabariigis valitakse riigipea valimiste teel, monarh pärib võimu. Lisaks valitakse president kindlaks ajaks, monarh on määramata ajaks. Lisaks on monarh juriidiliselt vastutamatu. 10. Riiklik korraldus liht- ja liitriikides Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Lihtriigi
vormi vaid Põhja-Korea, Hiina ja Kuuba. Parlamentaarsed vabariigid- sellises riigis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon ja valitakse ametisse kas otseste või kaudsete valimistega.Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa, Soome, Itaalia, Austria jne). Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa). Enamik tänapäeva vabariike on presidentaalsed või poolpresidentaalsed (presidendi, valitsuse ja parlamendi suhtes on nii presidentaalsele kui ka parlamentaalsele vabariigile omaseid tunnuseid).
Kreekas) vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigid jagunevad: Parlamentaarsed vabariigid- sellises riigis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV). Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 2 otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa).
vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigid jagunevad: Parlamentaarsed vabariigid- sellises riigis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV). Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa). b) Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh (keiser, kuningas, emiir, vürst). Monarhiad jagunevad: Demokraatliku ühiskonna
Riigiorganite liigid võimuvolituste päritavuse või mittepäritavuse alusel, konstitutsioonilised/ mittekonstitutsioonilised jpm liigitused. Parlament (Riigikogu) on riigi SEADUSANDLIK esindusorgan, mis võtab vastu seadusi, st üldkohustuslikke käitumiseeskirju. Parlament koosneb ühest või kahest kojast (föderatsioonides). Olulisim ülesanne on seaduste vastuvõtmine, kusjuures nende seaduste hulka võib kuuluda ka põhiseadus. Riigipea valimine. Parlamentaarsed ja presidentaalsed riigid. EV on parlamentaarne, riigipeal on vaid esindusfunktsioon ja riigikogu poolt vastuvõetud seaduste väljakuulutamise dekreet. Immuniteet e saadikupuutumatus – parlamendi liikme võib kriminaalvastutusele võtta vaid riigikantsleri taotlusel parlamendi enamuse nõusolekul, kohe võib kinni võtta otse kuriteo sooritamisel. Indemniteet – parlamendi liige ei kanna õiguslikku vastutust parlamendis peetud sõnavõttude ega hääletuse eest. Valitsus on TÄITEVVÕIMU organ
- Linnriik - Impeerium 3. Riigi vormi alusel aegruumis: - Monarhia: a) absolutistlikud ehk piiramatud (orjanduslikud despootiad ja türanniad; feodaalsed), b) dualistlikud ehk piiratud (feodaalsed; kodanlikud, parlamentaarsed) - Vabariik: a) ajaloolised ( orjanduslikud: demokraatiad ja aristokraatiad; feodaalsed: linnvabariik); b) kaasaegsed (kodanlikud demokraatiad: parlamentaarsed, parlamendikesksed, puhta võimude lahususe alusel, presidentaalsed; sotsialistlikud: nõukogude süsteem ning nn rahvademokraatia) 4. Rahva osavõtu mahu riigivõimu teostamisel alusel: - Despootia – osavõtt 0 - Dualistlik – ehk osavõtt valitud esindajate kaudu teatud ulatuses, nt konstitutsiooniline monarhia - Demokraatia – kõrgeima riigivõimu allikas ja kandja on rahvas, seadusandlikud organid otsevalimisega (vabariik, võib ka olla konstitutsioonile monarhia – monarh koos parlamendiga). 36
kontsentreerumiseks täitevvõimu kätte eelkõige presidendi kätte. Kui riigis peetakse kinni konstitutsioonist, siis on valitsus väga stabiilne ja ka parlamendil on suured volitused, mida ei ole parlamentaarsetes riikides. Presidentaalriigi nõrkus on ka seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja president võivad sattuda erinevate poliitiliste jõudude kätte. Ladina-Ameerikale on iseloomulikud presidentaalsed riigid, mille presidendivõim on tugev, sisuliselt sõltumatu, kohtu ja seadusandliku organi poolt nõrgalt kontrollitav (Venezuela, Boliivia jt). Kuna rahva valitud president saab ära kasutada oma mandaati, on oht diktatuuri kujunemiseks või kalduvuseks autoritaarsusesse. Nt USA, Venemaa; Ladina-Ameerika, Aasia, Aafrika arengumaad; Prantsusmaa - segasüsteem, kaldub presidentaalse poole. 2) Parlamentaarne vabariik
korralduse vorm). Harilikult võetakse poliitiline reþiim, riigi valitsemise vorm ja riigi territoriaalse korralduse vorm kokku mõistega "riigivorm". Poliitilised reziimid saab jagada: *demokraatlikeks * liberaalseteks * autoritaarseteks *totalitaarseteks Valitsemisvormid saab jagada: vabariigid presidentaalsed e. dualistlikud vabariigid Ühendriikide mudel Ladina-Ameerika mudel Aafrika-Aasia mudel 18 poolpresidentaalsed vabariigid parlamentaarsed vabariigid monarhiad absoluutne monarhia dualistlik monarhia parlamentaarne monarhia teokraatlik monarhia Territoriaalselt korralduselt jagunevad riigid: unitaarriigid
(Wilson, 1992, p. 371; Gitelson jt, 1996, lk. 261) Lisaks eelpooltoodule avaldab Kongress nimekirja ametitest (Plum Book), mis reastab riiklikud ametid, kuhu president saab määrata töötajad otse. Siiski vajab ta selleks enamasti Senati kinnitust. Tavaliselt ei ole neid ameteid rohkem kui 3%. Selles nimekirjas on umbkaudu on 500 kõrgeimat töökohta ja 2500 alluvamat ametit. (G. C. Edwards et. al., 2014, p. 479; Wilson, 1992, p. 371) Neid töökohti on üldjuhul kolme tüüpi. Esiteks presidentaalsed töökohad, mis on volitatud põhikirjaga (nendeks on näiteks kabineti ametnikud, kohtunikud, politseiülemad, saadikud ja erinevate komisjonide liikmed). Teiseks on nii öelda Plaan C ametid, mida kirjeldatakse konfidentsiaalse või määrava poliitilise iseloomuga (nendeks ametnikeks on näiteks konfidentsiaalsed assistendid ja spetsiaalsed abid). Ning lisaks veel mittekarjäärilised täideviivad ülesanded, mis antakse kõrge
feodaalsed),b) dualistlikud ehk piiratud (feodaalsed: piiratud feodaalse killustatuse tõttu või seisuste esindusinstitutsioonide poolt; kodanlikud: parlamentaarsed); 2) vabariigid: a) ajaloolised (orjanduslikud: demokraatiad ning aristokraatiad; feodaalsed: linnvabariik), b) kaasaegsed (kodanlikud demokraatiad: parlamentaarsed, parlamendikesksed, puhta võimude lahususe alusel, presidentaalsed; sotsialistlikud: nõukogude süsteem ning nn rahvademoraatia, pärilik partokraatia - Korea RDV). 39 Võttes aluseks rahva osavõtu mahu riigivõimu teostamisest, saame kolm riigi ajaloolist tüüpi: 1) despootia - rahva osavõtt "0", 2) dualistlikud ehk osavõtt valitud esindajate kaudu teatud ulatuses (ainuvalitseja jagab võimu - nt esinduslik monarhia, konstitutsiooniline monarhia),
näol. Sotsialistlik vabariik on esinenud nõukogude vabariigi ja rahvademokraatliku vabariigi vormis. Nõukogude vabariiki sotsialistliku riigi vormina iseloomustas eelkõige riigi kõikidel tasanditel rahvaesinduste organite ülesandeid täitev nõukogude süsteem. Eksisteeris aastatel 1917.-1991. Rahvademokraatlik vabariik tekkis neis Euroopa ja Aasia riikides, mis pärast II maailmasõda jäid NSV Liidu mõjutsooni. Nüüdisaja vabariigid on kas parlamentaarsed või presidentaalsed. Presidentaalset vabariiki iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte, nt USA. President on täidesaatva võimu tipuks, mõnel juhul ka valitsuse juhiks. Tal on parlamendi kõrval ka seaduslik pädevus. Valitsuse moodustab president parlamendiväliselt ja valitsus ei kanna parlamendi ees poliitilist vastutust. Parlamentaarne vabariik rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Presidendil on peamiselt esindusfunktsioon
annaabi.ee 
