Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ Trikk pabersalvrätikuga Tartu loodusmaja huviringi „Väikesed loodusteadlased“ praktiline töö SISSEJUHATUS TEEMASSE Oleme juba aru saanud, et igapäevases keskkonnas, kui kasutatakse väljendit: tass on tühi, tähendab see tegelikult seda, et tass on õhku täis. Tassid ei ole meil tegelikult tühjad ega täis vaid on tühjad ja täis piimast või veest. Ja kui tass on tühi veest ja üldse igasugusest vedelikust, siis on ta täis õhku. Kas saame panna vee alla salvrätiku nii, et see ei saaks üldse märjaks? Kuidas? ÕPIVÄLJUNDID Õpilane....
Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ Õhutemperatuur ja õhu tihedus Tartu loodusmaja huviringi „Väikesed loodusteadlased“ praktiline töö SISSEJUHATUS TEEMASSE Temperatuur iseloomustab aatomite, molekulide ja teiste osakeste soojusliikumise intensiivsust. Mida kiiremini ja tugevamalt õhuosakesed liiguvad, seda kuumem on õhk. Kiiremini liikudes tõukavad osakesed üksteise vastu tugevamini ning võtavad rohkem ruumi. Seega kuumemas õhus on sama ruumala juures vähem aineosakesi. ÕPIVÄLJUNDID Õpilane.... ● Tutvub mõistega temperatuur
Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ Munakatse ehk vee tihedus Tartu loodusmaja huviringi „Väikesed loodusteadlased“ praktiline töö SISSEJUHATUS TEEMASSE Eelmisel korral tutvusime õhu tihedusega ja uurisime, kuidas õhu tihedus sõltub temperatuurist: Üldiselt on kõigi ainetega sama lugu. Kui toatemperatuuril olevat vett hakata jahutama, siis muutub see järjest tihedamaks. Vesi on kõige tihedam 4°C juures. Maailmas 97% veest on soolvesi. Soola lisandumisel veele vee tihedus samuti tõuseb: Ookeani soolasisaldus on umbes 3,5%. Läänemere soolasisaldus on keskmiselt umbes 0,7 %.
Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ Langevarju ehitamine Tartu loodusmaja huviringi „Väikesed loodusteadlased“ praktiline töö SISSEJUHATUS TEEMASSE Linnud lendavad sellel põhimõttel, et püüavad tiibadega õhule toetuda. Õhu peal kõndida me ei oska, kuid õhu osakestele toetuda me siiski saame ja seda kasutatakse mitmel juhul. Uurime langevarju. Mida suurem on langevarju pindala, mille peale toetuda, seda aeglasemalt ese alla langeb. Langevarjude kuju, nööride pikkus, ja pindala mõjutavad kõik langevarju võimet õhule toetuda. ÕPIVÄLJUNDID Õpilane.... ● Tutvub langevarju töö põhimõttega
Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ Propellerlennuk ja tuublennuk Tartu loodusmaja huviringi „Väikesed loodusteadlased“ praktiline töö SISSEJUHATUS TEEMASSE Linnud lendavad sellel põhimõttel, et püüavad tiibadega õhule toetuda. Õhu peal kõndida me ei oska, kuid õhu osakestele toetuda me siiski saame ja seda kasutatakse mitmel juhul. Lennuki tiivakuju eripära tekitab tiiva kohale kiirema õhuliikumise, kui tiiva alla, selliselt rõhkude erinevuse saavutamise kaudu toimub lendu tõusmine ning lendamine. Milline on tuullevivate tiibviljadega seemnete ehitus?
Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ Elektrijuhtivus Tartu loodusmaja huviringi „Väikesed loodusteadlased“ praktiline töö SISSEJUHATUS TEEMASSE Selleks, et ohutult elektrit tarbida, tuleb teada, millised on elektrit juhtivad ja millised elektrit mittejuhtivad materjalid. Ka elektrijuhtmed, elektrikaablid on tehtud mõlemast: juhtme elektrit juhtiv metallist (näiteks vasest) sisu ja juhet ümbritsev isolatsioonikiht mehaaniliseks, soojuse ja elektri juhtivuse kaitseks, mis on tehtud mõnest elektrit mitte juhtivast materjalist, näiteks kummist või vinüülist (PVC e. polüvinüülkloriid, valge
2.2 Toidupüramiid 2.3 Toitained ja toidu energeetiline väärtus 2.4 Tervisliku toitumise alused 2.5 Erinevate toitumisvajadustega kliendid 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus Toit peab andma inimesele vajalikul hulgal energiat ja toitaineid. Toit on vajalik, et inimene kasvaks, areneks ja oleks terve. Täiskasvanud inimene vajab toitu: ainevahetuseks, koerakkude uuendamiseks, töö ja tegevusega kulunud energia taastamiseks, vajalike toitainete varude loomiseks organismis. Valest toitumisest tuleneb üle 70% haigustest. Juba ühe päeva toitumisvead võivad tekitada järgmisi tervisehäireid: väsimus, 22 halb enesetunne, näljatunne ja magusaisu, mao- ja soolestikuvaevused, rahutus, suurenenud vajadus kohvi ja tubakatoodete järele,
vikäiku. Protsessi või selle osa, mis toimub silindris ühe kolvikäigu vältel, nimetatakse taktiks. Kolvi liikumine silindris on seotud ka silindri ruumala muutumisega. Ruumi mahuga Vc, mis ü. s. seisus jääb kol- vipõhja ja silindrikaane vahele, nimetatakse põlemis- ehk s u r v e k a m b r i k s. Ruumi, mille. kolb vabastab lii- kumisel ü. s. seisust a. s. seisu, nimetatakse silindri töö - r u u mi k s j a s e l l e ma h t u V H -- t ö ö ma h u k s . K u i mootoril on rohkem kui üks silinder, siis nende töömah- tude summa on mootori töömaht; seda mõõdetakse kuup- sentimeetreis. Mootori töömahu suuruse järgi liigitatakse mootorrattad järgmistesse klassidesse: 50,75, 100, 125, 175, 250, 350, 500, 750 ja 1000 cm3. Silindri tööruümi-ja.põlemis- kambri mahud kokku annavad silindri üldmahu'.Va.'.';.
Kõik kommentaarid