50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2022-01-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
0 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
myliis
Õppematerjali autor
Oleme juba aru saanud, et igapäevases keskkonnas, kui kasutatakse väljendit: tass on tühi, tähendab see tegelikult seda, et tass on õhku täis. Tassid ei ole meil tegelikult tühjad ega täis vaid on tühjad ja täis piimast või veest. Ja kui tass on tühi veest ja üldse igasugusest vedelikust, siis on ta täis õhku. Kas saame panna vee alla salvrätiku nii, et see ei saaks üldse märjaks? Kuidas? ÕPIVÄLJUNDID Õpilane.... ● Rakendab teadmist, et õhk võtab ruumi ● Tutvub õhu ruumi võtva omadusega uues olukorras ● Jälgib ja märkab õhu omadusi vee all. ● Oskab teha ohutuid katseid ja neid planeerida ● Oskab teha kokkuvõtteid katsetest TÖÖÜLESANDED ● Planeerida katse käik ● Katse läbiviimine kava järgi ● Katse vormistame kirjalikult ● Töölaua korrastamine TÖÖVAHENDID ● tass ● pabersalvrätikud või wc-paber ● Vesi ● Väike vann v kauss
Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ Munakatse ehk vee tihedus Tartu loodusmaja huviringi „Väikesed loodusteadlased“ praktiline töö SISSEJUHATUS TEEMASSE Eelmisel korral tutvusime õhu tihedusega ja uurisime, kuidas õhu tihedus sõltub temperatuurist: Üldiselt on kõigi ainetega sama lugu. Kui toatemperatuuril olevat vett hakata jahutama, siis muutub see järjest tihedamaks. Vesi on kõige tihedam 4°C juures. Maailmas 97% veest on soolvesi. Soola lisandumisel veele vee tihedus samuti tõuseb: Ookeani soolasisaldus on umbes 3,5%. Läänemere soolasisaldus on keskmiselt umbes 0,7 %. Surnumere soolasisaldus on lausa 34%. Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid
Kas tass on täis või tühi? Tuntud lause! Kuid olles loodusteadlased, võiks öelda, et tass on alati täis! Kas täis vedelikku või õhku. Selleks, et pudelisse vedelikku valada, tuleb õhk ennem välja suruda. Kui õhk ei saa väljuda, ei täitu ka anum. Lehtri kasutamisel tuleb arvestada, et õhk saaks väljuda pudelist. Selleks võib lehtrit natuke tõsta, et õhul oleks ruumi välja pääseda. ÕPIVÄLJUNDID Õpilane.... ● Tutvub mõistega lehter ● Tutvub õhu ruumi võtva omadusega ● Oskab teha ohutuid katseid ja neid planeerida ● Oskab teha kokkuvõtteid katsetest TÖÖÜLESANDED ● Planeerida katse käik ● Katse läbiviimine kava järgi ● Katse vormistame kirjalikult ● Töölaua korrastamine TÖÖVAHENDID ● lehtrid paari peale ● plastpudelid ● topsid paari peale, kust vett valada ● plastiliin ● vesi ● voolik ● väike vann v kauss
Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ Langevarju ehitamine Tartu loodusmaja huviringi „Väikesed loodusteadlased“ praktiline töö SISSEJUHATUS TEEMASSE Linnud lendavad sellel põhimõttel, et püüavad tiibadega õhule toetuda. Õhu peal kõndida me ei oska, kuid õhu osakestele toetuda me siiski saame ja seda kasutatakse mitmel juhul. Uurime langevarju. Mida suurem on langevarju pindala, mille peale toetuda, seda aeglasemalt ese alla langeb. Langevarjude kuju, nööride pikkus, ja pindala mõjutavad kõik langevarju võimet õhule toetuda. ÕPIVÄLJUNDID Õpilane.... ● Tutvub langevarju töö põhimõttega ● Teeb katseliselt kindlaks, millise kuju, pindala, mitme nööri ja kui pika nööriga langevari toimib kõige paremini.
Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ Propellerlennuk ja tuublennuk Tartu loodusmaja huviringi „Väikesed loodusteadlased“ praktiline töö SISSEJUHATUS TEEMASSE Linnud lendavad sellel põhimõttel, et püüavad tiibadega õhule toetuda. Õhu peal kõndida me ei oska, kuid õhu osakestele toetuda me siiski saame ja seda kasutatakse mitmel juhul. Lennuki tiivakuju eripära tekitab tiiva kohale kiirema õhuliikumise, kui tiiva alla, selliselt rõhkude erinevuse saavutamise kaudu toimub lendu tõusmine ning lendamine. Milline on tuullevivate tiibviljadega seemnete ehitus? Jalaka ja künnapuu tiibviljad ning hariliku vahtra kaksiktiibvili. Ka kasel ja lepal on seemned varustatud kileja äärisega. Mõned seemned on varustatud ka
Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ Elektrijuhtivus Tartu loodusmaja huviringi „Väikesed loodusteadlased“ praktiline töö SISSEJUHATUS TEEMASSE Selleks, et ohutult elektrit tarbida, tuleb teada, millised on elektrit juhtivad ja millised elektrit mittejuhtivad materjalid. Ka elektrijuhtmed, elektrikaablid on tehtud mõlemast: juhtme elektrit juhtiv metallist (näiteks vasest) sisu ja juhet ümbritsev isolatsioonikiht mehaaniliseks, soojuse ja elektri juhtivuse kaitseks, mis on tehtud mõnest elektrit mitte juhtivast materjalist, näiteks kummist või vinüülist (PVC e. polüvinüülkloriid, valge plastmass, mis õhus ei põle, kuid on vähese külmakindlusega, -15 kraadi C, kuumakindlus +65 kraadi C). ÕPIVÄLJUNDID Õpilane.... ● Tutvub mõistetega - elektrijuht ja dielektrik ehk isolaator ● Teeb katseliselt kindlaks 13. erineva materjali kuuluvuse elektijuhtide v
hingamiseks need ei kõlba, sest seal nende hingamispind kuivab. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Vähi hingamiselundid. Selgitus: Vähkide sulgjad lõpused on kaitstult pearindmiku kilbi all. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Karbi hingamiselundid. Selgitus: Karpide suured kurrulised lõpused paiknevad kojapoolmete vahel ja nad filtreerivad nendega ka toitu. Millistel selgrootutel on kopsud? Vees püsib hingamispind niiske, õhu käes kuivab see aga kiiresti. Seepärast on õhuhapniku hingamiseks sobivad elundid (kopsud ja trahheed) sügaval keha sees ja ühendatud välisõhuga vaid kitsaste avauste kaudu. Kuna kopsud pole otseses kontaktis kõigi kehaosadega, transpordib gaasi kopsude ja kudede vahel veri. Kopsud on avatud vereringega selgrootutel. Selgrootute kopsud on teistsuguse ehitusega ega ole nii hästi arenenud kui selgroogsetel. Kõik maismaateod ning mõned mageveeteod (nt mudatigu) hingavad lihtsa kopsuga.
insolatsioonitingimused. 7.2. Tervishoiuruumil peab olema eraldi sissepääs. 7.3. Laagri ruumides peab olema loomulik valgustus, välja arvatud laoruumid, toidunõude pesemisruum ja personali tualettruum(id) ning dusiruum(id). 7.4. Laagris peavad olema köetavad eluruumid, rühmaruum(id), söögisaal, tervishoiuruum, riietehoiuruumid, dusiruumid. 7.5. Ahjuküttega ruumides peab küttekolle asuma koridoris. Vingugaasiga õhu saastamise vältimiseks võib ahjulõõrid sulgeda pärast kütuse täielikku põlemist. 7.6. Eluruumides ja muudes ruumides, kus inimesed töötavad või viibivad pikemat aega, peab suhteline õhuniiskus olema alla 60% ning õhutemperatuur ruumides mitte alla 18°C. 7.7. Vähemalt 2/3 iga ruumi akendest peavad olema tuulutamiseks avatavad. Eluruumides kaetakse avatavad aknaavad suvekuudel putukavõrguga. 7.8. Eluruumides peab olema loomulik ventilatsioon. Köögis, pesuköögis,
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid