Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Munakatse ehk vee tihedus (0)

1 Hindamata
Punktid

Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja  huvikooli  astmepõhised  huviringid  
LTT suunale,  2017 - 2022
Munakatse ehk vee tihedus Tartu loodusmaja huviringi  „Väikesed loodusteadlased“ praktiline töö SISSEJUHATUS TEEMASSE Eelmisel korral tutvusime õhu tihedusega ja uurisime, kuidas õhu tihedus sõltub 
temperatuurist: Üldiselt on kõigi ainetega sama lugu.  Kui toatemperatuuril olevat vett hakata jahutama, siis 
muutub see järjest tihedamaks. Vesi on kõige tihedam 4°C juures.
Maailmas 97% veest on soolvesi . Soola lisandumisel  veele  vee tihedus samuti tõuseb: Ookeani  soolasisaldus  on umbes 3,5%. Läänemere soolasisaldus on keskmiselt umbes 0,7 %. 
Surnumere  soolasisaldus on lausa 34%.
Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid 
LTT suunale, 2017-2022“
Selleks et ise teha ookeanivett (3,5%-st soolvett) võib kasutada järgnevat retsepti:
1. 3 1/2 teelusikat  soola
2. 1000 ml vett 
Väiksema kogusega umbes: 

1. kolmveerand lusikatäit soola
2. 1 klaas vett (klaas mitte päris täis)

ÕPIVÄLJUNDID
Õpilane.... ●  Tutvub mõistega  tihedus
● Teeb katseliselt kindlaks, et  soolane  vesi on tihedam kui puhas  joogivesi
● Oskab teha ohutuid katseid ja neid  planeerida
● Oskab teha kokkuvõtteid katsetest TÖÖÜLESANDED ● Planeerida katse käik
● Katse  läbiviimine  kava järgi
● Katse vormistame kirjalikult
● Töölaua korrastamine TÖÖVAHENDID ● muna
● soe vesi
● külm vesi
●  klaasid
Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid 
LTT suunale, 2017-2022“
TÖÖKÄIK 1. Õpilased tutvuvad töölehega ja planeerivad katsekäigu
2. Seavad valmis  katsevahendid  ja teevad katsed 1 ja 2 töölehelt
3. Vormistavad katse A4 formaadis  joonistuspaberile vastavalt antud kavale
4.  Seatakse  korda töökoht ja ruum. ANDMED TÖÖLEHT Katse 1 - muna külmas ja soojas  vees

1.1.Otsi valmis katsevahendid:

● muna (keetmata)
● klaas sooja veega
● klaas külma veega

1.2. Kas muna jääb vee peale või vajub põhja sooja veega ja külma veega?

Katse 2 -- Muna soolases vees Katsevahendid: ● muna
● klaasid
● sool
Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid 
LTT suunale, 2017-2022“

2.1. Katseta , mitu lusikatäit soola on vaja lahustada vees, et muna ei vajuks põhja?

Vormista  katsed paberile: Katse 1 - muna külmas ja soojas vees
Tee skeem või joonis katsest. 
Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid 
LTT suunale, 2017-2022“
Katse 2 -- Muna soolases vees
Tee skeem või joonis katsest.  Miks jääb muna vee peale? Kas ookeanivees jääb muna vee pinnale või vajub põhja?  Aga Surnumeres?  Läänemeres? KOOSTAJA
Mai-Liis Vähi
Tartu loodusmaja
myliis@ gmail .com
Munakatse ehk vee tihedus #1 Munakatse ehk vee tihedus #2 Munakatse ehk vee tihedus #3 Munakatse ehk vee tihedus #4 Munakatse ehk vee tihedus #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor myliis Õppematerjali autor
Praktiline töö vee tiheduse kohta.

Kui toatemperatuuril olevat vett hakata jahutama, siis muutub see järjest tihedamaks. Vesi on kõige tihedam 4°C juures.
Maailmas 97% veest on soolvesi. Soola lisandumisel veele vee tihedus samuti tõuseb.

ÕPIVÄLJUNDID
Õpilane....
• Tutvub mõistega tihedus
• Teeb katseliselt kindlaks, et soolane vesi on tihedam kui puhas joogivesi

Sarnased õppematerjalid

Õhutemperatuur ja õhu tihedus
4
docx

Õhutemperatuur ja õhu tihedus

Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ Õhutemperatuur ja õhu tihedus Tartu loodusmaja huviringi „Väikesed loodusteadlased“ praktiline töö SISSEJUHATUS TEEMASSE Temperatuur iseloomustab aatomite, molekulide ja teiste osakeste soojusliikumise intensiivsust. Mida kiiremini ja tugevamalt õhuosakesed liiguvad, seda kuumem on õhk. Kiiremini liikudes tõukavad osakesed üksteise vastu tugevamini ning võtavad rohkem ruumi. Seega kuumemas õhus on sama ruumala juures vähem aineosakesi. ÕPIVÄLJUNDID Õpilane....

Füüsikalise keemia praktikum
Praktiline töö -trikk pabersalvrätikuga
4
docx

Praktiline töö -trikk pabersalvrätikuga

Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ Trikk pabersalvrätikuga Tartu loodusmaja huviringi „Väikesed loodusteadlased“ praktiline töö SISSEJUHATUS TEEMASSE Oleme juba aru saanud, et igapäevases keskkonnas, kui kasutatakse väljendit: tass on tühi, tähendab see tegelikult seda, et tass on õhku täis. Tassid ei ole meil tegelikult tühjad ega täis vaid on tühjad ja täis piimast või veest. Ja kui tass on tühi veest ja üldse igasugusest vedelikust, siis on ta täis õhku. Kas saame panna vee alla salvrätiku nii, et see ei saaks üldse märjaks? Kuidas? ÕPIVÄLJUNDID Õpilane.... ● Rakendab teadmist, et õhk võtab ruumi ● Tutvub õhu ruumi võtva omadusega uues olukorras ● Jälgib ja märkab õhu omadusi vee all. ● Oskab teha ohutuid katseid ja neid planeerida ● Oskab teha kokkuvõtteid katsetest TÖÖÜLESANDED ● Planeerida katse käik ●

Gaaside ja vedelike voolamine
Praktiline töö -langevarju ehitamine
5
docx

Praktiline töö -langevarju ehitamine

Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ Langevarju ehitamine Tartu loodusmaja huviringi „Väikesed loodusteadlased“ praktiline töö SISSEJUHATUS TEEMASSE Linnud lendavad sellel põhimõttel, et püüavad tiibadega õhule toetuda. Õhu peal kõndida me ei oska, kuid õhu osakestele toetuda me siiski saame ja seda kasutatakse mitmel juhul. Uurime langevarju. Mida suurem on langevarju pindala, mille peale toetuda, seda aeglasemalt ese alla langeb. Langevarjude kuju, nööride pikkus, ja pindala mõjutavad kõik langevarju võimet õhule toetuda. ÕPIVÄLJUNDID Õpilane.... ● Tutvub langevarju töö põhimõttega ● Teeb katseliselt kindlaks, millise kuju, pindala, mitme nööri ja kui pika nööriga langevari toimib kõige paremini. ● Oskab teha ohutuid katseid ja neid planeerida ● Oskab teha kokkuvõtteid katsetest TÖÖÜLESANDED ● Planeerida

Kategoriseerimata
Praktiline töö - propellerlennuk ja tuublennuk
6
docx

Praktiline töö - propellerlennuk ja tuublennuk

Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ Propellerlennuk ja tuublennuk Tartu loodusmaja huviringi „Väikesed loodusteadlased“ praktiline töö SISSEJUHATUS TEEMASSE Linnud lendavad sellel põhimõttel, et püüavad tiibadega õhule toetuda. Õhu peal kõndida me ei oska, kuid õhu osakestele toetuda me siiski saame ja seda kasutatakse mitmel juhul. Lennuki tiivakuju eripära tekitab tiiva kohale kiirema õhuliikumise, kui tiiva alla, selliselt rõhkude erinevuse saavutamise kaudu toimub lendu tõusmine ning lendamine. Milline on tuullevivate tiibviljadega seemnete ehitus? Jalaka ja künnapuu tiibviljad ning hariliku vahtra kaksiktiibvili. Ka kasel ja lepal on seemned varustatud kileja äärisega. Mõned seemned on varustatud ka lendkarvadega, nagu ohakas ja võilill: ÕPIVÄLJUNDID Õpilane.... ● Teeb katseliselt kindlaks, millise kujuga peab olema propellerina langev es

Tihedus
Praktiline töö - trikk lehtriga
4
docx

Praktiline töö - trikk lehtriga

Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ Trikk lehtriga ehk kas täis või tühi? Tartu loodusmaja huviringi „Väikesed loodusteadlased“ praktiline töö SISSEJUHATUS TEEMASSE Kas tass on täis või tühi? Tuntud lause! Kuid olles loodusteadlased, võiks öelda, et tass on alati täis! Kas täis vedelikku või õhku. Selleks, et pudelisse vedelikku valada, tuleb õhk ennem välja suruda. Kui õhk ei saa väljuda, ei täitu ka anum. Lehtri kasutamisel tuleb arvestada, et õhk saaks väljuda pudelist. Selleks võib lehtrit natuke tõsta, et õhul oleks ruumi välja pääseda. ÕPIVÄLJUNDID Õpilane.... ● Tutvub mõistega lehter ● Tutvub õhu ruumi võtva omadusega ● Oskab teha ohutuid katseid ja neid planeerida ● Oskab teha kokkuvõtteid katsetest TÖÖÜLESANDED ● Planeerida katse käik ● Katse läbiviimine kava järgi ● Katse vormistame kirjalikult ●

Loodusõpetus
Praktiline töö - elektrijuhtivus
4
docx

Praktiline töö - elektrijuhtivus

Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ Elektrijuhtivus Tartu loodusmaja huviringi „Väikesed loodusteadlased“ praktiline töö SISSEJUHATUS TEEMASSE Selleks, et ohutult elektrit tarbida, tuleb teada, millised on elektrit juhtivad ja millised elektrit mittejuhtivad materjalid. Ka elektrijuhtmed, elektrikaablid on tehtud mõlemast: juhtme elektrit juhtiv metallist (näiteks vasest) sisu ja juhet ümbritsev isolatsioonikiht mehaaniliseks, soojuse ja elektri juhtivuse kaitseks, mis on tehtud mõnest elektrit mitte juhtivast materjalist, näiteks kummist või vinüülist (PVC e. polüvinüülkloriid, valge plastmass, mis õhus ei põle, kuid on vähese külmakindlusega, -15 kraadi C, kuumakindlus +65 kraadi C). ÕPIVÄLJUNDID Õpilane.... ● Tutvub mõistetega - elektrijuht ja dielektrik ehk isolaator ● Teeb katseliselt kindlaks 13. erineva materjali kuuluvuse elektijuhtide v

Gaaside ja vedelike voolamine
LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES
32
docx

LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES

LOODUSNÄHTUSE D VANARAHVA KÄSITLUSES ÕPIMAPI SISU: 1. Sisukord .................................................................................... 2 2. Sissejuhatus ................................................................................ 3 3. Materjal õpetajale: ......................................................................... 4 3.1. Loodusnähtused........................................................................... 4 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta......................................................... 9 3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti......... 12 4. Tegevuskavad: .............................................................................. 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2 .Aastaajad (tunnused, nähtused)......................................................... 22 5. Ülesanded, katsed ja töölehed

Füüsika
Asjaajamise alused
652
pdf

Asjaajamise alused

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4  Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4  Kiirtoiduettevõtted 6  Kohvikud 8  Sööklad ja teised suurköögid 10  Restoranid 13  Baarid 19  Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused

Analüüsimeetodid äriuuringutes




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun