Lugemistest ,,pärast tormi" Kristiina Ehin 1. Luuletuse peamõte seisneb selles, et inimesed risustavad maailma, tekitavad prahti ja inimestest jääb maailma järele nn ökoloogiline jalajälg. Inimesed peaksid mõtlema jätkusuutlikumalt, et ka nende lapsed ja lapselapsed peavad siin maailmas elama ning sellest lähtuvalt muutma enda käitumist ning suhtumist maailma, sellest rohkem hoolima ning seda korras hoidma. Sellele viitavad read luuletusest luuletusest: ,,puhastan, et mu uhked roosid ei peaks kasvama läbi selle teab kust kohale lennanud lipitseva ja lipendava okaste külge klammerdunud kile
Prügi- tarbimise ja tootmise tagajärg. Plastik- laguneb looduses aeglaselt, kuni 500 aastat. Eestis tekib aasta jooksul elaniku kohta 450 kg olmejäätmeid. Prügimäed eritavad ümbritsevasse keskkonda suurtes kogustes metaani, mis on ligi 20 korda tugevam kasvuhoonegaas, kui CO 2 Pügimägede kaudu satuvad paljud tekkinud ohtlikud ained aga põhjavette ning sealtkaudu ka lõpuks uuesti meieni. Prügilad Sorteerimine Igal aastal kandub ookeanidesse umbes 6,5 miljonit tonni prahti. 80% prügist on plastmass. Paljud linnud ja kalad söövad väiksemaid plastmassi tükke ning surevad mürgitusse. Prügisaar Vaikses ookeanis Prügikeeris, mis koosneb mereprahist, asub Vaikses ookeanis, Texase suurune. Vedel segu mereveest, planktonist ja prügist. Keerises on prügi kokku 3,5miljonit tonni. Keeris ulbib Hawaii saarte ja San Francisco vahel. Prügikeerises on kuus korda rohkem plastikut kui seal on planktonit. Igal aastal kandub ookeanidesse umbes 6,5
Mõiste Tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Tekkimine Lehter laskub äikesepilvest allapoole. Seejärel kondenseerub õhuniiskus tornaado sisemuses olevas madala rõhuga alas ja tekib pilvesammas. Kui tornaado alumine ots jõuab maapinnani, jääb lehter osaliselt tõusvate õhuvoolude ja tuultepöörise poolt üleskeerutatud tolmupilve varju. Lehter tõmbab endasse prahti ja muudab värvust. Kui tornaado energiavarud vähenevad muutub lehter kitsamaks. Tornaados möllavad tuuled paiskavad õhku prahti. Kui tornaado energiavarud vähenevad, langeb praht alla. Vähehaaval tõmbub lehter tagasi äikesepilve, mis ta tekitas. Jagunemine Tõelised tornaadod Tornaado-laadsed keerised Appi! Tõelised tornaadod Mitme keeriselised Sateliit tornaado Vesipüks Maapüks Tornaado-laadsed keerised Gustnado
Läbi loodusõpetuse saavad nii lapsevanemad kui ka õpetajad väga edukalt kujundada lapse maailmapilti ja väärtushinnanguid. Kuidas seda aga edukalt teha? Minu arvates on lastele kõige tähtsam positiivne eeskuju. Õpetaja või lapsevanem võib ju lapsele rääkida, et näiteks prügi pole ilus maha visata, kuid kui ta seejuures ise seda teeb, ei võta laps täiskasvanu juttu nii tõsiselt ja hakkab ka ise suure tõenäosusega prahti maha loopima. Samuti on näiteks ka vee kasutamisega. Kui laps näeb, et vett kasutatakse säästlikult, näiteks hammaste pesemise ajal ei lasta veel koguaeg joosta, käitub ta samuti, kui aga kodus ega lasteaias sellele üldse tähelepanu ei pöörata, ei teagi ta, et vett ei tohi raisata. Lapse tähelepanu tuleks suunata sellele, kuidas mõjub inimtegevus meid ümbritsevale keskkonnale. Inimtegevuse mõju võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Ja ühest halvast
Näiteks oma vanade riiete ja asjade viimine kogumispunktidesse. Väga vale on kõik jäätmed ühte kohta pilduda, sest jäätmetest saab ümbertöödelda palju erinevaid asju.Ühte paberit saab umbes 8 korda ümber töödelda. Kokkupakitud tetrapakkidest tehakse joonlaudu, koolimööblit, prügikaste jne. Plastpakendist toodetakse sukkpükse, mööblipolstrit, aluspesu. Igal inimesel on endal võimalik kaasa aidata reostuse vastu võitlemisel. Näiteks kõige lihtsamal viisil, mitte prahti maha visates. Alates 2008.aastast korraldatakse Eestis kampaaniat ,,Teeme ära", mis kujutab endast aktsiooni, kus vabatahtlikud koristavad ise Eestimaad. Tuhanded inimesed üle Eesti tulevad kokku, et korjata prügi meie metsadest, teeäärtest ja mujalt. Kokku korjatakse tonnide viisi prahti, mis enamjaolt läheb hiljem käitlemisse vastavatesse firmadesse. Kampaania saab iga aastaga aina populaarsemaks ning seda on Eesti
kahjustus) c. vastuolu keskkonnakaitsete nõuetega ? + d. tahtlik suunamine ? + e. majanduslik ? + VASTUS: Saab nõuda Sigala sulgemist § 89 alusel. Vanaraua kogumiskohta ei saa sulgeda. Ööklubi külastajate praht E peab ööklubi „Justinas“. Ööklubi vahetus läheduses asub O-le kuuluv eramu. Ööklubi külastajad risustavad ööklubist lahkudes ümbrust. Palju prahti satub ka O aeda. O on väga pahane ja pöördub pretensioonidega E poole. E väidab, et tema prahti ei loobi ega korda ei riku – pöördugu O korda rikkuvate klubikülastajate poole. Kas O saab E-lt midagi nõuda? Kui jah, siis mida? Keskkonnakaitse? Prahti ei tohi maha visata. Tahtlik suunamine? Sama loogika nagu Sigala kaasuses. Rikkuja- ööklubi omanik. Kui teda poleks, poleks ka prahi maha viskajaid. Kadunud kummikud Osaühingu O vara koosneb kinnisasjast, millel asub tootmishoone
Ülesannete lahendamisel arvesta sellega, arvesta et iga vastuse oodatav pikkus on 50100 sõna. STEN KANGILASKI 1. Selgita, mis on luuletuse peamõte, kasutades selle avamiseks ka tsitaate luuletusest. (10 punkti) Vastus: Luuletuse peamõte seisneb selles, et inimesed risustavad maailma, tekitavad prahti, inimestest jääb maailma järele jälg nagu jääb jälg tornaadost, mis on kuskil asulas laastamistööd teinud ning midagi head sellest segadusest on väga raske leida. Samuti annab luuletus mõista, et peaks rohkem mõtlema ka tulevaste põlvede peale, inimesed peaks mõtlema rohkem sellele, et ka nende lapsed ja lapselapsed peavad siin maailmas elama ning sellest lähtuvalt muutma enda käitumist ning suhtumist maailma, sellest rohkem hoolima
Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk. Prügi lagunemise tulemusena tekib palju gaasilisi ühendeid, mis levitavad prügimäe ümber mittemeeldivat lehka. Prügimägede kahjulik toime võib olla lühikese aja jooksul üsna väike, kuid pikema ajaperioodi vältel võivad kahjustused ning levi olla tunduvalt laialdasemad. 3. Prügi maailmameres Ka maailmamerre satub palju prügi. Igal aastal kandub ookeanidesse umbes 6,5 miljonit tonni prahti. 80% prügist on plastmass. Paljud linnud ja kalad söövad väiksemaid plastmassi tükke ning surevad mürgitusse. Üks suur prügikeeris asub Vaikses ookeanis ja see on Texase suurune. Seal keerises on prügi kokku 3,5miljonit tonni. Keeris ulbib Hawaii saarte ja San Francisco vahel. Prügikeerises on kuus korda rohkem plastikut kui seal on planktonit. 3. Probleemid Eestis
Jäätmeprobleemid esitlus Probleemi põhjused · Rahvastiku arvu suurenemine · Tarbimise ja tootmise suurenemine · Kasutusel olevad materjalid, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu Tagajärjed · Linnade ümber kasvavad prügimäed · Igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti · Pinnas, vesi ja õhk saastuvad prügimägede poolt kahjulike ühenditega Mida saab ette võtta? · Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega · Prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni · Eralduvaid gaase võib koguda ja kasutada kütmiseks Meil Eestis · Umbes 300 prügilat · 300 kg olmejäätmeid ühe elaniku kohta aastas + tööstusjäätmed
Viskan ära! noor mees rebib tunnelis kuulutust maha ma möödun ja mõtlen kas tahab? ei taha? tahab ta kuulutust endaga viia või ta ei taha et vaadataks siia või ta ei soovi et minnakse sinna kuhu see kuulutus soovitab minna vaatan kui noormees saab paberi lahti mõtlen kui palju on minu sees prahti aga see mees võtab kuulutust ära silm tahab puhata suutmata vaadata enese sisse (Juhan Viiding "Tunnelis") Elame infoühiskonnas. Internet, televisioon, raadio ja kirjutav ajakirjandus kallavad meid päevast-päeva üle kõikvõimaliku teabega. Et suudaksime orienteeruda selles kiirelt vahelduvas maailmas, on hädavajalik osa sellest infotulvast kas lühemaks või pikemaks ajaks talletada. Kuid mida teha tolle ülejäänud nö prahi ja müraga, mida
Minu kodu lähedal asub Harku mets. Mulle meeldib suvel seal rattaga sõita ja talvel suusatamas käia. Kevadel on kogu metsaalune piibelehti täis. Suvel võib mustikaid süüa, sügisel on mets seenelisi täis. Ma näen, et metsal on omad mured ja rõõmud. Harku metsa on rajatud terviserajad. Metsa on inimestele pandud puhkamiseks pingid. Ja puud saavad üksteistega rääkida. Aga inimesed ei oska meie metsa hoida. Kraavidesse on tassitud igasugust prahti, isegi vanasid autosid. Mure on see ,et kogu mets raiutakse maha . Ma arvan et inimesed peaksid vähem puuraiet tegema ja rohkem vanapaberit kasutama. Inimesed peaksid kõike asju säästlikumalt kasutama. Mets on ka paljudele loomadele koduks. Kui metsa ei oleks, siis sureksid kõik organismid välja. Metsadesse tehakse igasuguseid hooneid, mina tahaksin, et hooneid tehakse linna mitte kuhugi metsa sisse. Ma loodan et mets jääb tükiks ajaks veel alles.
tarbimise ja tootmise kasvuga tekitatakse paratamatult rohkem jäätmeid. Üha enam kasutatakse materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine vältab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ümber ei töötle, nii ladestatakse aina rohkem jäätmeid prügilatesse ning aina rohkem ressursse visatakse lihtsalt minema. Jäätmed satuvad ka maailmamerre - igal aastal juhitakse ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. Teadlased on väitnud, et pinnas prügimägede all on lootusetult saastunud. Olmeprügist leostub välja kahjulikke ühendeid, pikemaajalise vihma korral tekib suures koguses mürgist nõrgvett. Lagunemise tulemusena tekib gaasilisi ühendeid, millest olulisem on metaan, mida saaks aga kasutada näiteks energiatootmises. Jäätmekäitluse prioriteetideks on: 1) jäätmete tekke vältimine ja vähendamine; 2) jäätmete taaskasutamine;
Kahjuks on olemas inimesi, kes viivad oma prügi metsa alla või jätavad teepervele. Kas tõesti on nii raske viia prügi prügimäele? Juba kaks aastat on tegutsenud mittetulundusühing ,,Teeme ära". Selle tulemusel on koristatud puhtaks palju metsad ning teeääred. Kokku koguti mitukümmend tonni prügi. Inimesed vedasid oma autodega prügi ära prügimäele, kus on selle õige koht. Kui kõndida tänavatel võib näha põõsaste alla või teeäärde visatud prahti. Tänavatel on palju prügikaste, kuhu praht visata, kuid ikka vedeleb see maas. On olemas ka tänavate koristajad, kes hoiavad tänavaid korras, kuid nende peamiseks ülesandeks on teha tänavad puhtaks näiteks lehtedest mitte inimeste maha vistaud prahist, aga nad peavad ka selle ülesse korjama, sest nende ülesanne on hoida tänavad korras. Metsas korralikult ringi vaadates võib märgata puudel või põõsastel murtuid oksi. Mõnikord
klahvistikku. MÕNED SOOVITUSED KLAVIATUURILE: suitsetamine, söömine ja joomine klaviatuuri kohal tuleks unustada, sest kõik asjad (tomatimahl, leivapuru jms), mis võivad klaviatuuri sisse pudeneda, pole talle head. Plastikkaitse, mis tavaliselt on klaviatuuri peal kui see ostetakse, võiks alles hoida ning seda ka kasutada. Kui arvuti taga töötatakse päevas näiteks kaheksa tundi, aitab klaviatuurile asetatud kaitse ülejäänud 16 tundi eemale hoida tolmu ja muud prahti. Trükkima asudes võiks katte eemaldada, muidu osutub tähtede trükkimine liiga raskeks. Klaviatuuri klahve pole mõtet õlitada, sellest nad paremini tööle ei hakka. RANDMEPADI KLAVIATUURILE, HIIRELE. Aitab ära hoida ja leevendada kiirel sisestamisel tekkivat pinget randmetes. Vähendab võimalust valedeks ja ebatervislikeks töövõteteks. Dokumendihoidja hõlbustab teksti sisestamist. Vähendab ebasoovitavaid liigutusi kaelast. Aseta kuvariga kohakuti ja sellise
JÄÄTMETE LIIGID · Biolagunevad jäätmed. · Ohtlikud jäätmed. · Taaskasutuses jäätmed. BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED MIKS ON SEE TEEMA PROBLEEMIKS SAANUD? · Rahvastiku arvu suurenemine. · Kiire linnastumine. · Paremad elutingimused. · Kasutusel olevad materjalid, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. · Tarbimise ja tootmise suurenemine. TAGAJÄRJED · Linnade sees ja ümbruses prügimäed. · Igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. · Pinnas, vesi ja õhk saastuvad prügimägede poolt kahjulike ühenditega. ARENGUMAADES · Indias, Hiinas ja Aafrikas e-jäätmed. · Linnades asuvad prügimäed. · Kogumaailma prügi arengumaades. KAIRO ,,PRÜGI LINN" · Kairos olev linnaosa kuhu inimesed kes seal elavad koguvad prügi. · Nad sorteerivad selle ja peale seda kas müüvad maha või taaskasutavad ise. LAHENDUSED · Laiendada jäätmete taaskasutamist. · Ladustada tekkinud jäätmed võimalikult
taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. Eutofeerumine mõjutab väga kalade ja teiste veeloomade elutingimusi. OLME Keskkonda kahjustavad veel kõik igapäevaelus kasutatud asjad. Näiteks kõik pesuvahendid, kui need kraanikausist alla lähevad, jõuavad nad lõpuks reoveega merre, kus surevad siis paljud kalad ja muud veeloomad nende mürkide kätte. Iga aasta lastakse ookeanitesse umbes 6 miljardit kilogrammi reovett ja prügi. Veel kui sa kilekotte või mingit prahti maha viskad, need asjad ei lagune ära. Mõni loom võib surra, neid süües. Keskkonda kahjustab ka elektri kasutamine, selle jaoks, et sa elektrit kasutada saaksid peab seda elektrijaam tootma. Elektri tootmisel lastakse õhku erinevaid keemilisi ja mürgiseid aineid, mis kahjustavad keskkonda.
jätkusuutlikum ja õiglasem? Suures pildis tundub tihti, et elu muutus või muutmine on ühele inimele antud ülesandena võimatu. Unustatakse, et suured asjad koosnevad pisikestest. Seega on iga inimese roll siin maailmas oluline ja kaalukas. Üks absoluudselt kõiki puudutav teema on loomulikult keskkond. Me kõik saame oma tegevusega aidata kaasa puhtamale ning loomade ja elusolendite suhtes õiglasemale keskkonnale. Tuleb sorteerida prügi, mitte visata prahti maha, viia ohtlikud jäätmed prügimäele, kasutada kilekoti asemel riidest kotti jne. Kui me kõik niiviisi talitaks, muutuks maailm veel paremaks kohaks kus elada. Me kõik ju tahame, et tulevased põlved ei peaks maadlema meie lohakusest või viitsimatusest tingitud saastatud keskkonnaga, vaid saaksid elada normaalset ja jätkusuutliku elu. Väga oluline on inimese eluviis. Eestis on suureks probleemiks loomulikult alkohol, kuid ka suitsetamine
Soomaal Navesti, Raudna, Halliste ja Pärnu jõgedel, saunateenust, paadilaenutust, ratsutamist ja paljud muud põnevat. Loodusturismi toote ning teenused teeb sellest see, et Veelaager asub Soomaal ning pakub aktiivset turismi, seiklusturismi, maaturismi ning ökoturismi. Sihtgrupiks on indiviidid, kes soovivad veeta aega sõpradega, kaaslase seltsis või klassikaaslastega. Kanuumatk on väga keskkonnasõbralik, muidugi kui inimesed ei viska mingit prahti loodusesse. Üldiselt ei võta indiviidid jõe peale kaasa peale veepudeli midagi. Teenuse kirjeldusest tuleb välja, et kanuumatk on väga loodussõbralik. Kanuudega kulgetakse rahulikult mööda jõge ning see ei sega kedagi. Tegevused toimuvad maastikukaitsealadel ning Soomaa rahvuspargis. Liikumispiirangutega ei ole arvestatud. Kõik, kes lähevad vee peale, peavad kandma päästevesti ning indiviidid on omal vastutusel. Teenuse kättesaadavus on väga hea ning igapäevane
Nad on toiminud valesti, enne tekitanud probleemi ning nüüd üritavad tagajärgi likvideerida. Kuid ma arvan, et nad ei saa ise sellega hakkama, seega ulatan neile oma abistava käe. Alustada tuleks ujuvate prügimägede likvideerimisega. Need põhjustavad loomadele, kelle koduks on meri, suuri probleeme. Paljud arvavad, et meres hõljuvad kilekotid ja muu prügi on toit, aga tegelikult see nii ei ole. Nemad kahjuks seda ei tea, ning seda prahti süües võivad nad lämbuda. Kõige suurem jäätmetest moodustunud saar, mida olen märganud, asub Vaikses ookeanis Hawaii saarestiku ligidal. Kõige targem tegu oleks mul luua loom, kes lagundab prügi ning töötleb selle ümber loodusele sõbralikumaks aineks. Kui olen prügimägedega ühele poole saanud, tuleks hakata kaitsma meremehi, et nad ei langeks piraatide kätte. Viimasel ajal on muutunud väga aktiivseks Somaalia mereröövlid,
Kahjuks tihtipeale inimesed ei väärtusta nende ümber olevat rohelust ja ilu. Praegune maailm koos masstootmise, heitgaaside ja kõige muu kahjustavaga on loodusele palju kahju teinud. Üheks suurimaks probleemiks reostus. Statistika reostuse kohta paneb jahmatama: Näiteks tekib Eestis kokku u 500 000 tonni olmejäätmeid aastas. See teeb 425 kg olmejäätmeid ühe elaniku kohta aastas. Inimesed on muutunud mugavaks, ei panda tähelegi kui tänaval või pargis alusetult prahti maha loobitakse. Paljud neist ei oska aimatagi, kui kaua lagunduvad jäätmed looduses. Paber 2,5 kuud; Apelsinikoor 6 kuud; Kartongist piimapakend 5 a; Sigaretikoni 5-10 a; Plastikaadkott 10-20 a ; Plastpudel 50-80 a; Konservikarp 100 a; Õllepurk 200-500a. Kõige kurvem on see, et mainitud suistukoni või platspudelit ära visata on äärmiselt lihtne liigutus. Näiteks Eestis on peaaegu igal tänaval ja igas pargis prügikastid.
kogu ega töötle. *Jäätmeprobleemid on olemas ka vaesemates riikides, kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega. Probleemi põhjused Rahvastiku arvu suurenemine Tarbimise ja tootmise suurenemine Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed 1. Linnade ümber kasvavad prügimäed 2. Igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti 3. Pinnase, õhu- ja veesaaste Mida saab ette võtta? Vähem tarbida ja toota seda, mida ei saa taaskasutada Takistamaks saaste imbumist pinnasesse katta prügimäe ala eelnevalt vastava kilega Prügilast eralduv nõrgvesi - kanalisatsiooni Eralduvaid gaase (metaani) - koguda ja kasutada kütmiseks Prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed Korduvkasutatavad ja looduslikud pakkematerjalid
välja näha. Loomulikult vajab see aega ja nutti, aga see on võimalik. Kõige ehedam näide on Tartu Maarjamõisa haigla. Kliinikumi uue maja G-korpuse ehk nüüdse naistekliiniku välisseinu katavad Corten-terasest plaadid. Alguses paistsid need imelikult laigulised, kuid paari aasta jooksul saavutasid plaadid oksüdeerudes ühtlase, algsest värvitoonist pisut tumedama tooni. Veel on roostetamise hea külg see, et see hävitab prahti. Näiteks autod. Rooste sööb aastatega ära terve auto. See on igatahes loodussõbralikum, kui lihtsalt äraviskamine. Jube tülikas on koguaeg radiaatoreid ja muid metallesemeid üle värvida ja suuri sildu ja autosid hooldada. Aga nagu üks vanasõna ütleb, ega hea tule ilma halvata.
.............. 4. Millises loodusvööndis paikneb Eesti ja Tšehhi? 5. Klassi kõige aktiivsem õpilane Kerttu soovis minna YFU-ga Tšehhi, sest oli kuulnud, et tšehhis on maailma kõige keerulisem keel ning võrratu Praha oli talle alati põnevust pakkunud. Kui aga Kerttu vanavanaemale rääkima läks, ütles vanaema: „Oiii, issand, kõik on seal mustlasi täis. Üleüldse on seal praegu, kevadel, nii palav ja kindlasti jääd esimese asjana haigeks, sest õhk on paksult tolmu ja muud prahti täis. Ja keegi seal inglise keelt ei oska. Ei maksa sul sinna minna, mine parem Soome. Saad nädalavahetusteti kodus käia ja soomlased on meiega rohkem sarnased.” Kerttu oli ehmunud. Otsustasid Kerttut aidada ja otsida infot, miks on hea minna Tšehhi. Leia ka kas vanaema muretsemisel on põhjust. ( Kasuta nii Atlase kui ka interneti abi.) ......................................................................................................................................................
Seal pole ka midagi imestada, kuna minusugust kerjust ei lasta ühtegi teatrisse sisse. Niisiis liigun mööda Ateena kõrval tänavat ühiskondliku kaevu poole. Sinna jõudes loputan enda määrdunud nägu mitte just kõige puhtama veega ja vaatan mis muud huvitavat keskväljakul toimub. Iga nurgapeal paistavad tööd tegevad orjad ja väljaku ääres on kaupmehed, kes juba hommikul vara proovivad oma kaubast lahti saada. Väljak ise on rokane ja kõik kohad on sodi ja prahti täis, ning kuna on Dionüüsia siis on prügi ligi kaks korda rohkem kui tavaliselt, mis on tavalisele linnakodanikule halb, kuid minule imehea, kuna kõik kohad on tasuta sööki täis, enamik prahti on kellegi pooleli jäänud lõunad. Natuke korjates ja otsides saan väljakul olevatest jäänustest isegi kõhu täis, mis on väga meeldiv peale sellist pikka nälga. Teatrit ja leiba, rohkem pole midagi vaja, nüüd kui leib käes tuleb ka teatrisse sisse saada.
õhku. Kui tornaado energiavarud vähenevad, langevad nad kusagil kaugemal maapeale tagasi. Tornaado areng. Äikesepilve alusel ilmub nähtavale tornaado lehter. Lehter laskub äikesepilvest allapoole. Seejärel kondenseerub õhuniiskus tornaado sisemuses olevas madala rõhuga alas ja tekib pilvesammas. Kui tornaado alumine ots jõuab maapinnani, jääb lehter osaliselt tõusvate õhuvoolude ja tuultepöörise poolt üleskeerutatud tolmupilve varju. Lehter tõmbab endasse prahti ja muudab värvust. Kui tornaado energiavarud vähenevad muutub lehter kitsamaks. Tornaados möllavad tuuled paiskavad õhku prahti. Kui tornaado energiavarud vähenevad, langeb praht alla. Vähehaaval tõmbub lehter tagasi äikesepilve, mis ta tekitas. Kui tornaado liigub üle järve või mere, imevad selle keskmes valitsevad tõusvad õhuvoolud vee üles ja tekib vesipüks. Tornaado tekib äikesepilve alumisel piiril, kui soe niiske õhk
Inimesed ei teadnud, et Vesuuv on vulkaan ega osanud seda karta. Plinius Noorem, kaasaegne pealtnägija Mägi rebenes lõhki ja sellest sööstis välja tihe suitsusammas nagu hiiglaslik seedrimänd, mida lõhestasid tulenooled. Majad värisesid, päike kustus ja taevast sadas kive, prahti ja tuhka 17 tundi järjest. Inimesed läksid varju oma majade keldritesse, jäid sinna tuha alla lõksu ja surid. Taasavastamine Väljakaevamistega alustati 19. sajandil. Linn leiti puutumatuna 20 meetrise tuhakihi all. Taasavastamine Säilinud olid majad oma seinamaalingute, sisustuse ja tööriistadega. Pagaritöökojas ootasid ahjus kahe tuhande aasta vanused leivad. Taasavastamine
suhted oleksid vähem negatiivsed. Armastus ühendab inimesi ja paneb meid tundma rahulolu. Seda me ju vajamegi: positiivsust. Eesti rahva iive on kahanenud. Sündimus on väike, suremus aga suur, mistõttu tööealiste inimeste osakaal väheneb. Me vajame noori ning terveid inimesi, kes meie eluolu parandaksid ning meie riiki kaitseksid. Armastuse-, viljakuse- ja ilujumalanna sobiks selleks kindlasti. Tänavatel kõndides võime märgata sodi ja prahti, mida mõtlemata maha visatakse. See muudab meie tänavad inetuteks ning näitab lugupidamatust. Aphroditel, ilujumalannal, on piisavalt võimeid, et kõik meie ümber kaunilt säravaks muuta. Väga meeldiv on teha jalutuskäiku looduses, mida ei rüveta tühjad pakendid ning muu sodi. Eesti vajab hetkel kindlasti armastusejumalannat. Oma lähedasi peab austama ja armastama, samuti ka Eesti riiki. Kuna jumalanna abi meile on äärmiselt ebatõenäoline, tuleb alustada iseendast
Paljunemine Paljunemine võetakse ette mai lõpus või juuni alguses, kui vesi on juba piisavalt soe. Koelmuteks on kõva põhjaga, 2-3 m sügavused veekogu osad. Kudemisel võtavad kohad end paaridesse ning toimuvad pulmamängud. See toimub tavaliselt päikesetõusul. Paar ujub kudemisplatsil 1-2 ööpäeva ringi, tekitades tugevat veepladinat. Isaskoha õhutab pesas olevat marja rinnauimede liigutamise abil, kõrvaldab pesast prahti ja muda ning ajab minema marjavargaid. Kogu valvepidamise ajal ei söö ta midagi. Vastsed kooruvad 7-10 päeva pärast ning toituvad esimesel elusuvel peamiselt planktonist, sama aasta sügiseks lähevad aga juba üle röövtoidule. Eluiga Koha elab umbes 10-20 aastaseks. Suguküpseks saab ta 5-aastaselt. Huvitavat Eestis püütud rekordkoha 1975. aastal Võrtsjärvest kaalus 14,25 kg ning oli 90 cm pikk. Huvitav on märkida, et toidu seedimise kiirus (järelikult ka kasvukiirus) on seotud
..2 ööpäeva ringi, tekitades tugevat veepladinat. Kudemine toimub tavaliselt päikesetõusul. Isaskala puhastab kudemiseks väljavalitud platsi mudast ja prahist ning kaevab sinna pesalohu. Vastandina tormakale pulmamängule, on kudemine vaikne ja tähelepandamatu tegevus. Peale kudemist emane koha lahkub, isase osaks jääb aga lõimetishoole: ta valvab arenevat marja kuni vastsete koorumiseni. Isaskoha õhutab pesas olevat marja rinnauimede liigutamise abil, kõrvaldab pesast prahti ja muda ning ajab minema marjavargaid. Kogu valvepidamise ajal ei söö ta midagi. Omapead jäetud mari on määratud hukkumisele - see kas süüakse ära või läheb hallitama ja kattub mudaga. Vastsed kooruvad 7...10 päeva pärast ning toituvad esimesel elusuvel peamiselt planktonist, sama aasta sügiseks lähevad aga juba üle röövtoidule. Koha on hinnatud püügikala maitsva liha ja kiire kasvu pärast. Täiskasvanud kala
või isegi päevi Orkaan tugevneb, kui ta satub sooja mere kohale Kui orkaan tabab maapinda, siis on sellel on enamasti hävitavad tagajärjed Suurematele orkaanidele pannakse ka nimed: näiteks Katrina ja Ike http://www.youtube.com/watch?v=64ViIhXt9AU&fea http://www.youtube.com/watch?v=H9VpwmtnOZc TORNAADO Tornaado on intensiivne õhupööris See on kiiresti pöörlev õhu lehter Tornaados möllavad tuuled paiskavad õhku prahti Jagunemine: tõelised tornaadod ja tornaado- laadsed keerised Tornaadode tugevust määratakse Fujita- skaalal TÕELISED TORNAADOD Mitme keeriselised Sateliit tornaado Vesipüks Maapüks MÕNED NÄITED 1985. aastal tõstis tornaado New Yorgis paigalt naftatankeri. Tornaado registreeriti veel Pennsylvanias ja Ohaios. 87 hukkunut 1992. aasta juunis registreeriti Texases 5- päeva jooksul 200 tornaadot. Surmajuhtumeid ei esinenud
rohkem jäätmeid.Üha enam kasutatakse materjale, mille looduslik lagundamine kestab aasta sadu.Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb jäätmete hulk , mida keegi ümber ei töötle, nii ladestatakse aina rohkem jäätmeid prügilatesse ning üha enam ressursse visatakse lihtsalt minema . Pinnas prügimägede all on lootusetult saastunud.Jäätmed satuvad ka maailmamerre-igal aastal juhitakse ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. Jäätmete kuhjumise vältimiseks tuleks neid taaskasutada või teket üldse vältida ja vähendada. Mure keskkonna pärast on haaranud meid kõiki. Miks siis ikkagi kaitsta loodust?Loodus pakub ,,ökoloogilisi teenuseid'' , milleta inimkond hakkama ei saaks.Inimestel tuleb leida viis, kuidas parandada juba tehtud vead ja taastada paljud kahjustatud piirkonnad maailmas.
Põhjused: tööstusvete jõudmine vette, halvasti käsitlevate heitvete jõudmine vette, happevihmad, naftareostus. Tagajärjed: nakkushaiguste levik. Lahendus: merevee puhastamine, mitte mahavalada värve ja muid kemikaale. Jäätmete probleemid- rahvastiku arvu suurenemine, tarbimise ja tootmise suurenemine. Tagajärjed: linnade ümber tekivad prügimäed, igal aastal kantakse ookeanisse 6,5 milj tonni prahti, pinnas, vesi ja õhk saastuvad. Lahendus: prügimäe alla kavandatav ala katta vastava kattega, prügilast eralduvat vett suunata kanalisatsiooni, ohtlikud jäätmed viia selleks ettenähtud kohtadesse, prügi sorteerimine. Happevihmad Tekkepõhjused: kütuste põlemisel atmosfääri sattuvad happelised oksiidid ühinevad veeauruga ja tekivad happelised reaktsiooniga sademed. Tagajärjed: okaspuude kahjustamine, kiireneb keemiline murenemine, veekogude vesi muutub happeliseks,
Osad neist on ainult mõnele riigile omased ehk siis lokaalsed, aga paljud on ka globaalsed probleemid ehk siis kogu maailmale omased. Minu arvates on maailmas kõige suuremateks ja tõsisemateks probleemideks keskkonna saastumine ja ilmselt ka terrorism ja sõjad. Inimesed sõidavad igal päeval koguaeg igale poole autodega, mis tekitavad väga suurel hulgal mürgiseid gaase mis kahjustavad loodust ja keskkonda. Paljud inimesed viskavad ka prahti maha ja veavad suurtes hunnikutes jäätmeid metsadesse. Ka see on suur probleem millega peaks midagi tõsisemalt ette võtma. Inimesed peaksid keskkonnaprobleemidele rohkem tähelepanu pöörama ja nende vähendamiseks ka midagi ette võtma. Nende probleemide leevendamise üks võimalus on see, et inimesed peaksid vähem autodega sõitma ja rohkem jalgsi liikuma, või siis ühistransporti kasutama. Teiseks probleemiks mis minu arvates on päris suur on terrorism ja sõjad. Sõjad küll
Ja kui inimesi hakkab väheks jääma siis paavst räägib neile, et nad rohkem sugu teeksid . 1 Veel üks globaalprobleem on keskkonnaprobleem . Meie probleem praegu on see, et me kasutame kõik oma maavarad ära ja reostame nendega meie planeeti . Inimesed üle terve maailma sõidavad autodega, ostavad asju pakendeis, loobivad prahti maha jne. Planeedi reostumise ärahoidmiseks saan mina: Rooma Paavst teha palju . Ma saaksin rääkida inimestele, et nende praegused eluviisid viivad nad hukka ja hävitavad täielikult meie planeedi . Just tänu sellele, et mina, Rooma Paavst olen väga mõjuvõimas tähendab seda, et just minul on mõjuvõimu ja just mind kuulavad ja järgivad väga paljud. Probleemid, mis puudutavad tervet meie maailma, saan osaliselt mina ära lahenda need olles eeskujuks kõigile .
Selle säilitamisele saame me ka ise kaasa aidata, kui näiteks istutame puid sinna, kus neid pole, kuid kus need olema peaksid. Minuarust on kõige suurem kuritegu loodusele selle reostamine. Tihtipeale viskavad inimesed oma prahi loodusesse, selle asemel, et oodata järgmist prügikasti. Arvatakse, et sellest ei juhtu ega olene midagi. Kuid paneme end ise korraks looduse olukorda. Kas meil endil on hea, kui keegi tuleb meie koju ja viskab maha igasugust soga ja prahti? Kas meil on hea sellises keskkonnas elada? Ei, ei ole. Kuid mida peab siis loodus tundma? Kui loodus on reostunud ei saa ka sealsed elavad taime- ja loomaliigid normaalset kasvada ja elada. Sellepärast peaksime me enne veidi mõtlema, kui panema käe jope taskusse, võtame sealt välja kommipaberi ja viskame ilma igasuguste süümepiinadeta maha. Muidugi ei juhtu ühest kommipaberist metsa all midagi, kuid kui kõik nii mõtlevad,
Üksi on raske midagi läbi viia või korraldada, kuid kui kaasata juurde inimesi, kes on huvitatud aitama, siis saamegi kogukonna või kodanikualgatuse. See on küll vabatahtlik tegevus, millel on oma positiivsed ja negatiivsed küljed, kuid inimeste mõte on siiski teha midagi, mis aitab kaasa riigi arengule ning teeb meie endi elu paremaks. Üheks suurimaks kodanikualgatuseks on „Teeme ära“. Üle Eesti tulevad inimesed kokku, et koristada metsast prahti ja puhastada oma tegevusega palju loodust. Olen ka ise selles osalenud ja olen uhke, et seda tegin. Sinna tuleb kokku nii palju erinevaid inimesi, kes tahavad aidata ja jagada oma mõtteid. See on nii silmaringi avardav kogemus, kui ka hingele hea. See tekitab hea tunde sees, et olen midagi head teinud ja paneb mind veel rohkem tahtma inimesi aidata. Teiseks suurimaks projektiks on „Maale elama“, mille eesmärgiks on aidata
kommipabereid, kilet jne. Meie päev algas sellega, et mina ja minu noorem õde jooksime koolid maijooksu ja kohe peale seda, läksime koristama. Kui koristamine oli lõpetatud, said kõik osavõtjad sooja sööki. Peale selle said kõik minna tasuta kontserdile Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva. See oli väga edukas kampaania ja kohe peale meid korraldasid ka lätlased ,, Teeme Ära" koristus kampaania. Kokku koguti üle 10 000 tonni prahti. Maa päästmiseks saab veel teha väga palju. Kasutada rohkem alternatiivseid energia võimalusi: päikeseenergia, tuuleenergia ja palju muid võimalusi. Alternatiivsel energial on ka omad puudused. Tuuleenergia puuduseks on see, et kui me püstitame palju tuulegeneraatoreid, hõivaks see maad ja tekitaks palju müra. Päikeseenergia puuduseks on see, et me elame sellises kliimas, kus päikest paistab vähe. Eelisseks on see, et me tänu päikeseenergiale ei
muusika, teler või arvuti. Ma võin tekstidesse nii süveneda, et ei märka enda ümber toimuvat. Tähelepanu on mul püsiv huvitavamate ainete juures nagu näiteks inglise keel kuid kaob üldiselt varsti tahtmatult mujale. Tähelepanu taastamiseks tõusen püsti ja käin toas ringi, vaatan mis isa ja ema teevad, räägin paar sõna juttu ja naasen siis oma kodutööde juurde. Mälu on mul üldiselt hea, kuigi mul on tunne, et sinna on kogunenud ka prahti, mis tõukab välja vajalikku informatsiooni. Asju aitab meelde jätta kordamine ja seotud asjadega tegelemine. Meelde jäävus oleneb ka õpitava materjali korrastatusest. Mu füüsika vihiku algus on roosa-rohelise kirju sest ma olen markeriga toonud kontrolltööks õppimiseks tähtsamad asjad välja. Vahest lisan ka õpikutesse harilikega oma õppimist abistavaid märksõnu juurde. Õppimise efektiivistamiseks on mul endale palju nõuandeid. Tuleks lugeda natukene
Meedia abi kasutamisel on selge see, et inimesed ei jää ka tähelepanuta. Kodanikualgatus näitab ka seda, et riigijuhtimises on tehtud vigu, et midagi on üldse vaja muutma hakata. Igasuguste survegruppide ja liikumiste moodustamine näitab, et inimestele läheb riigi tulevik korda ja nad ei ole oma riigi suhtes ükskõiksed. Eestis on väga palju kodanikualgatusel loodud projekte. Üks kuulsamaid on näiteks "Teeme Ära, " mis tõi üle Eesti kokku inimesi, kes hakkasid metsast prahti koristama ja puhastasid oma tegevusega palju loodust. Teise näitena võib tuua naabrivalve, mis on ka kodanikualgatusel moodustatud ühing, mille eesmärgiks on tõsta elanike turvalisust kodudes ja nende lähemas ümbruskonnas elanike endi aktiivse tegutsemise tulemusel. Kodanikualgatusel on ka veel mitmeid teisi vahendeid peale survegruppide ja liikumiste moodustamise ning meedia abi kasutamise. Üks neist on näiteks streikide korraldamine
Heitgaasid segunevad veeringesse, mille seguks tuleb happevihm. Tuul võib happevihma kaugele viia. Kui happevihmad maha sajavad, tekitavad need ulatuslikku kahju. Happevihmad ei hävita ainult metsi, vaid ka inimeste poolt loodud esemeid nagu skulptuurid, ehitised ja teed. Seda tohutut hävingut saaks leevendada, kui heitgaaside hulka vähendada. Kahjulikke gaase ja tahma eraldub õhku kõige rohkem siis, kui kütta niiskete või koguni märgade puudega või hävitada tulekoldes ka prahti need ei põle täielikult. Linnades satub õhku väga palju mitmesuguseid saasteaineid, mis on kahjulikud inimese tervisele ja võib olla ka eluohtlik. Suurtes linnades on vähkkasvajasse haigestumise oht suur. · Ümbritseva õhu kvaliteet paraneks juba sellest, kui koduahjudes põletataks ainult kuivi ja puhtaid puid ning tulekoldeid kasutataks õigesti. · Näiteks lõket tehes ära põleta igasugusest plastikust prügi, sest sellega lendub õhku väga
palju ,kuid vähemalt muutub maailm sinu jagu,sest iga üks meist on tähtis osake maailmast,nagu molekul aatomist. Kui igaüks muudaks ennast selleks ,et maailm paremaks muutuks ,siis oleks tulemus näha. () Meid on maamunal tervelt 6,9 miljardit, neist 1,3miljonit moodustavad eestlased ,polegi nii vähe. Muudaksime meie ennast, muutuks ka maailm paremaks kohaks. Näiteks kui iga inimene loobuks prügi mahaviskamisest ja viiks selle hoopis lähimaisse prügikasti ei oleks maa peal nii palju prahti. Samuti võiksid inimesed lõpetada metsa või veekogusse prügi viskamise. Kui nad seda ei teeks lõpeks ka lindude ja loomade surm prügi tõttu. On ju ka teleris,raadios ja ajakirjanduses olnud juttu sellest ,kui palju linde või loomi sureb näiteks sellepärast ,et on alla neelanud mõne kilekoti või kile tüki. Aga kas see on hea maailm kui hävitame oma keskonda iseenda laiskuse tõttu? Samuti muutuks maailm paremaks ja õhk puhtamaks ,kui iga autot omav inimene kõnniks vahel
kõikidest, siis ikka võib öelda, et temal on mingi võim. Aga see võim on väga abstraaktne ning võib olla kaotanud igal hetkel, sest ainult muutusi tegemist ei ole piisav. Inimesel peab olema mingi sisemine jõud, mis hoiab inimesi ning paneb neid alluda, kuid kui seda ei ole, siis inimene kohe kaob oma võimu ja mainet. Väga oluline on ka see, et selline muutus oleks kasulik ning omandaks pikaajalist kehtivust. Näiteks võib panna inimesi koristada kõike prahti linnas või õpetada neid mitte jätma prahti. Siis esimeses olukorras, see, mida “juht” tahtis vältida, väga kiiresti taastub. Kuid teisel juhul efekt kestab kauemaks ning kui õpetada inimesi mitte ainult hoolitsema keskkonna eest, aga teha koristamine ka nende harjumuseks, siis efekt kestab veel kauemaks. Veel üks arvamus, mida ma käsitlesin, see on võim Gaventa järgi. Ta näeb võimul ka kolm vormi, aga need erinevad nendest vormidest, milliseid pakub Goldhamer
Silma ümber on sein, kus on kõige tugevamad tuuled ja sademed. Tsüklonitele pannakse Inglise, Hispaania ja Prantsuse naiste ja meeste nimesid. 5)Trombid, vesipüksid. Väiksemõõtmelised õhukeerised, läbimõõduga mõnisada meetrit. Nad kannavad ära pinnast, lõhuvad kõik ettejääva. Mere kohal olevad väiksemad õhukeerised on vesipüksid. Tromb on londikujuline õhukeeris, mis ulatub äiksepilvest maapinnani. Seal sees on madal õhurõhk, seega ta imeb enda sisse pinnast, prahti majakatuseid jne. Vesipüks imeb enda sisse vett, olles nagu suur veesammas. 6)Äike Äike on pilvede omavaheline või pilvede ja maapinna vaheline võimas sädelahendus. Äiksed jaotatakse õhumassisisesteks ja frontaalseteks. 7)Happesademed Sademed, mis muudavad looduslikud veekogud ja mulla happeliseks. Omakorda muudab veeorganismide elu raskemaks. Hävivad okaspuumetsad. Tänapäeval pole probleemiks arenenud
iseendale. Aja jooksul märkasid inimesed, et elu nende ümber on räpaseks muutunud. Kõik viskavad enda prügi ükskõik kuhu, metsaalused upuvad prahist, taara vedeleb kasvõi prügikasti kõrval ja tänavakividki on nätsu täis. Kord kui üks väike poiss oma kommipaberi maha viskas, hakkas vihma sadama. Miskipärast tundus see poisile väga kahtlane, et vihma nii äkitselt taevast alla hakkas tulema ja ta tegi katse. Ta viskas veel prahti maha ja see, mis nüüd juhtus, oli tema jaoks täiesti uskumatu. Vihm ja tuul läksid aina tugevamaks, lausa nii tugevaks, et poiss pidi otsima koha, kus saaks rahulikult olla, kuna torm muudkui tõusis. Poiss rääkis sellisest imest oma sõpradele, kes omakorda jutustasid sellest teistele tuttavatele ja nii hakkasid inimesed uskuma, et ilm sõltub sellest, kuhu nad oma prahi panevad. Ilmataat ja muud jumalad olid sellega tõesti väga tihedalt seotud.
Prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni, eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks. Jäätmeprobleemidega tegelemiseks võetakse ette küll erinevaid abinõusid, kuid selleks, et hoida oma keskkonda puhtana peaks iga inimene ise kaasa aitama sellele. Ei tohiks visata maha prügi. Tänavatele on asetatud erinevatesse kohtadesse prügikaste, kuhu on võimalik visata prahti. On suuremate prügikoguste jaoks loodud ühised prügikastid, mis on jaotatud vastavalt sellele, mida kuhu visata tohib. Prügi sorteerimine aitab samuti kaasa. Nii mõndagi asja on võimalik ümbertöödelda. Metsaaluseid tuleks hoida puhtana ja mitte viia oma jäätmeid sinna. Kasutatud materjal: http://www.mv.hiiumaa.ee/aasta98/keskkonnaaasta98.html#jaatme http://www.seit.ee/agenda21/SA/s22stev.html#J%C3%A4%C3%A4tmed
Väiksema õhuniiskusega ruumid Järgmisena võtke ette garaažid, koridorid, köögid, abiruumid ja panipaigad esimesel korrusel ehk need ruumid, mille õhuniiskuse tase on reeglina pisut kõrgem eluruumide omast. - Nende ruumide kontrollimise üldised põhimõtted on samad mis niisketel ruumidel. Kuid muu hulgas tuleks eriti tähelepanu pöörata nurgapiirkondadesse nii üleval kui all. Tavaliselt kipub põrandanurkadesse ja mööbli–seina nurkadesse sellistes ruumides ikka prahti kogunema, nii orgaanilist kui mineraalset. See praht on aga omakorda heaks toitaineallikaks nii hallitusseentele kui puitu lagundavatele seentele (viimaste puhul peaks olema prahi hulgas paberit vms). Kasutatud materjal http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/tarbija/puit maja-kahjustavad-koige-rohkem-seened-ja- mardikad?id=34157529 http://www.enco.ee/kaitse-puitu http://puidukeskus.ee/puitkonstruktsioonide- ehituses/
(1995.a) Teosed Romaanid Lasteraamatud Luulekogud Romaanid ,,Seitsmes rahukevad" (1985.a) ,,Ajaloo ilu" (1991.a) ,,Varjuteater" (2010.a) Lasteraamatud ,,Leopold aitab linnameest" (1976.a) ,,Kõik lood Leopoldist" (1984.a) ,,Kolmed tähed" (1987.a) Luulekogud ,,Pilvede püha" (1965.a) ,,Elujoon" (2005.a) ,,Tublid lapsed" (2006.a) Luuletused ,,Valgus" ,,Ilmavalgus" ,,Magamaminek" Täheke nr. 5, 1985 ,,Kuu" ,,Valgus" Suur tuul ajab talvist prahti ja traadid tinisevad. Nüüd päikene pääses lahti, päevad on sinisemad. See tuul on veel külm ja rõske, käed muudab ta karedaks, kuid valgus silitab põske ja südant teeb paremaks ,,Ilmavalgus" Järsku on kõik nagu kunagi, tänav ja lumi ja majad ja loojangu pilkav punagi, mis judinad selga ajab. Sa kõnnid korteris ringi, näed mööblit ja väljavaadet, seinakappi, peeglit ja kingi ning poolikut telesaadet. Paneelid kostavad läbi, alt päevauudiseid kuuled.
Ehk pole nad neid sõnu ammu kuulnud. Tuleb elada hetkes nind mõelda selle peale,et äkki enam ei tule võimalust neid sõnu öelda ja siis jääks see okas terveks eluks südamesse. Samuti peaksime hoolima ka ümbrusest- loodusest, keskkonnast ja selle puhtana hoidmisest. Alati on õhus olnud teema, kuidas muuta ümbruskonda loodussõbralikumaks ja puhtamaks. Kahjuks on paljudel inimestel mõtteviis,et mis ikka juhtub, kui ma viskan mittekõdunevad jäägid metsa või loobin prahti maha- mida muudab üks inimene? Minu meelest ei tohiks kunagi nii mõelda. Kui iga inimene võtaks teadmiseks, et ka tema suudab ümbritsevat paremaks muuta ainult hoolimisega, oleks maailma palju parem koht. Kahjuks ainult minu tahtmisest ei piisa ja seda on üsna naiivne loota, sest paljud inimesed teevad ajast aega ühte ja sama - nad ei leia oma käitumises vigu ning arvavad, et kõik on korras kuni juhtub midagi, mis paneb neid asja tõsist poolt nägema
Mida vaatan telerist? Televisioon on mahukas meediaüksus, kanaleid on sadu, tuhandeid ja vaatajaid miljardeid. Televisiooni algus oli üksikud kanalid, kõige tähtsamate uudistega, kuid see on kasvanud miljardiettevõtteks. Paljudel kanalitel on oma spetsialiteet. Enam ei pea ootama tavaprogrammidest muusikat, kui on MTV, või filme, kui nende jaoks on palju teisi kanaleid. Teler võib pakkuda vajalikku infot, kui ka vajamatut prahti ja selle üle otsustab vaataja ise, mis on huvipakkuv ja mis mitte. Reklaam on midagi, milleta ei saa telerit vaadates hakkama. Firmad on sunnitud kulutama miljoneid reklaamile, millel pole mõtet, mis ainult kordavad nende nime rohkem kui tavaliselt. Nad teevad seda, sest kõik teevad nii. Söögikohta minnes küsitakse, mida soovite juua, kui pole eelistust, mõtlete kohe telerist nähtu peale ja tellite Coca-cola. Seda reklaamist loodetaksegi
Suuremad toitlustuskohad on kohvik Arturi Juures, Suure-Jaani kohvik ja külalistemaja, Olustvere lossikohvik, Vanaõue Puhkekeskus, Kõidama baar. Turiste võib kõige rohkem kohata kevadel ning suvel. Kevadine tõmbenumber on Soomaa, kuna võimalik on näha „viiendat aastaaega“. Kindlasti on hea, kui turiste käib ning külastamas valda ning meie turismiteenuse pakkujad saavad tegutseda. Tihtipeale aga turistid ei oska lugu pidada Soomaa n.ö. looduslikust puhtusest. Loobitakse prahti maha, astutakse rabas laudtee pealt maha kohtades, kus see pole lubatud ning antud teo tagajärjel taastub astutud koht kümneid aastaid. Leian, et üldine seis on siiski hea, osatakse käituda ning üha enam käiakse ise looduses, just selle puhtuse pärast, mis meil siin Eesti looduses valitseb. Looduskaitseliselt on vald väga kaunis ning hea koht, kus elada. Kaitsealasid on mitu: Parika looduskaitseala, pindalaga 2181,8 ha. Lehtsaare looduskaitseala pindalaga 381 ha.
annaabi.ee 
