Ööbik ja roos (1888) Granaatõuntest maja (1891) Ustav sõber Isekas Hiiglane Kalur ja tema Hing Näidendid Leedi Windermere'i lehvik (1892) Salome (1893 Tähtsusetu naine (1893) Ideaalne abikaasa (1895) Kui tähtis on olla tõsine (1895) Teose pealkiri (miks on selline pealkiri), teose zanr (jutustus, näidend, romaan). 2.Romaanil on selline pealkiri tänu portree elulisele olevusele Dorian sedasi käitubki. Portreel on Doriani üle suur võim,sest kõik patud lähevad portreesse ning Dorian jääb endiselt ilusaks ja nooreks. Dorian Gray portree on romaan. Teose tegevusaeg, sündmuskohad, peategelased 3.Basil Hallward oli kinnine kunstnik,kes maalis Dorian Gray portree.Ta oli endasse tõmbuv ja nägi Dorian oli hea inimene ja üritas teda aidata ka.Dorian kohtles Basili halvasti ja ka tappis ta. Dorian Gray oli ilus,puhas ja rikkumatta noormees.Ta oli hea südamega,kuid mida aeg edasi,seda kurjemaks ta muutus. Lord Henry Wotton e. Harry oli aforisme armastav aadlik
annab ajudele tööd ja treenib mõtlemist. "Autoportree II (silmusega)" maalis on kasutatud üldiselt tumedamaid, üksteisega sobivaid toone ja miski ei häiri otseselt silma. Varjude mänguga on autor toonud maalile veidikene salapära ja müstilisust lisab ka autori näoilme. Silmus, nael ja paljud teised detailid annavad vaatlejale palju mõtteainet, et mida need esemed võiksid sümboliseerida, seetõttu süveneb vaatleja portreesse ning kõik detailid teevad selle autoportree kindlasti palju huvitavamaks. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Adamson-Eric
H paneb D mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta võitlema kõige eest, mida tol hetkel niisama saab. "Noorus on ainus asi midagi tasub omada." Varem pole D selle pealegi tulnud, ta oli alati pidanud oma ilu iseenesestmõistetavaks. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta. "Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin selle eest oma hinge!" Lord Henryle meeldib D väga, ta surub meelega talle oma veidraid ideid peale, hämmastades ja kummastades teda. Ise võtab mees seda kui mingisugust uurimist. D eemaldub Basilist ja hakkab H eeskujul ilu jahtima
matkib. H paneb D mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta võitlema kõige eest, mida tol hetkel niisama saab. "Noorus on ainus asi midagi tasub omada." Varem pole D selle pealegi tulnud, ta oli alati pidanud oma ilu iseenesestmõistetavaks. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta. "Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin selle eest oma hinge!" Lord Henryle meeldib D väga, ta surub meelega talle oma veidraid ideid peale, hämmastades ja kummastades teda. Ise võtab mees seda kui mingisugust uurimist. D eemaldub Basilist ja hakkab H eeskujul ilu jahtima
H paneb D mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta võitlema kõige eest, mida tol hetkel niisama saab. "Noorus on ainus asi midagi tasub omada." Varem pole D selle pealegi tulnud, ta oli alati pidanud oma ilu iseenesestmõistetavaks. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. “Kui see ometi vastupidi oleks!” hüüatab ta. “Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin selle eest oma hinge!” Lord Henryle meeldib D väga, ta surub meelega talle oma veidraid ideid peale, hämmastades ja kummastades teda. Ise võtab mees seda kui mingisugust uurimist. D eemaldub Basilist ja hakkab H eeskujul ilu jahtima
Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta. "Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin selle eest oma hinge!" Lord Henryst mõjustatuna hakkab Gray elama kohustusteta elu, mida valitsevad ainult meelelised rõõmud ja kunstinauding. Doriani sarm, teda ümbritsev poeetiline ja saladuslik aura toob talle sõpru ja austajaid. Noormees armub aga
Halvad mälestused ei pääse inimese minevikku, sest nad on liiga halvad selleks. Tulevik jõuab kätte aeglaselt, olevik lendab nagu nool, kuid minevik seisab igavasti paigal ja on kindlates raamides. Dorian Oscar Wilde teoses ,,Dorian Gray portree" oli täiuslikult kaunis noor dzentelmen , kes hakkas silma maalikunstnik Basil Hallwardile. Kunstnik maalis temast kauni portree, leidis oma ideaalse motiivi ja armastuse. Doriani haaras sügav hirm vananemise ja surma ees. Ta süüvis oma portreesse ja ei suutnud leppida sellega, et pilt jäi alati kauniks, aga tema ise kaotas kõik oma võlud.Ta patustas, elas liiderlikku elu, tarvitas oopiumi ja hävitas paljude inimeste elud. Dorian elas kaksikelu, aga pahelisuse jäljed jäid ainult portreele ning sellepärast vihkas ja peitis ta seda teiste eest. Lõpuks otsustas Dorian portree hävitada, kuid kui ta noaga portreed puudutas kukkus ta verisena, vanana ja koledana kokku. Ta oli andnud igavese nooruse eest oma hinge ja pidi kandma
Lisaks on Dorianil suhe noore näitlejannaga. Neiu on temasse nii armunud, et jätab töö tagaplaanile ning selle peale Dorian solvab teda. Neiu teeb kurvastusest enesetapu. Peale seda märkab Dorian et tema pilt on muutunud inetumaks. Dorian elab teisi ära kasutades, tarbib narkootikume, käib läbi prostidega. Portree muutub väga inetuks. Doriani hakkab see häirima ning ta tapad kuntsniku. Lõpuks lööb ta vihaga portreesse ja sureb ise ära. Kui ta leitakse on portree ilus aga ta ise väga inetu. Sõnum: Mida rohkem me oma vidu ignoreerime, seda rohkem hakkavad need meid häirima. Ei tohi elada ennasthävitavat elu, teisi ära kasutades. Maurice Maeterlinc Belgia. Sümbolistlike näidendite kirjutaja. Alustas loomingui luulega, sai kuulsaks näidenditega. Näidend ,,Pimedad" See kujutab sümbolistlikult inimeste elu. Pidev otsing teadmatuses,, mida saadavad üksindus ja hirm.
Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. “Kui see ometi vastupidi oleks!” hüüatab ta. “Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin selle eest oma hinge!” Lord Henryst mõjustatuna hakkab Gray elama kohustusteta elu, mida valitsevad ainult meelelised rõõmud ja kunstinauding. Doriani sarm, teda ümbritsev poeetiline ja saladuslik aura toob talle sõpru ja austajaid. Noormees armub aga
aastate alguses võimas kolmik "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito). Neid töid võiks lugeda nii sisult kui vormilt Wiiralti loomingu esimese perioodi kokkuvõtteks. 1933. aastal toimus Wiiralti loomingus pööre realismi suunas. Esiplaanile tõusid maalilisemad tehnikad pehmelakk, kuivnõel ja akvatinta. Wiiralt loobus suurlinnatemaatikast ning hakkas kujutama lapsi, maastikke, eksootilisi loomi, süvenes portreesse. ("Neegripead" 1933, kuivnõel, "Claude" 1936, puugravüür, "Lamav tiiger" 1937, pehmelakk jt). "Olen realist", tavatses Wiiralt vanemas eas vastata küsimusele oma kreedo kohta. 1938. aasta suvel võttis ta terviseparandamise eesmärgil ette reisi Marokosse, peatudes sisemaal Marrakesis. Seal valmis mahukas sari joonistusi berberitest ja araablastest, mis moodustavad omaette peatüki Wiiralti 1930. aastate loomingus.
kahetseb. Just siis kui ta on valmis saanud oma elu tähtsaima armastuskirja, paludes Sibylilt andeks, tuleb Henry. Sibyl mürgitas enda. Portree tekitatud eneseparandusest pole midagi kasu, sest Lord Henry veenab Doriani end sest mitte häirida laskma ja käituma, nagu poleks midagi juhtunud. Basil on sellest sokeeritud ja mõistab esimest korda, et Dorian pole enam seesama, üllatub kui Dorian ei taha talle pilti anda näitusele panekuks. Dorian avastab, et Basil on sellesse portreesse pannud palju endast ja peab seda suureks saladuseks. Samal pärastlõunal laenab Henry Dorianile ühe veidra raamatu, mis saab teda juhtima järgmistel aastatel. Selle peategelane on Pariisi noormees, kes, püüdes elada täiuslikku elu, otsib meeleheitlikult naudingut kõiges. Hullutav ideoloogia. Ta hukkub ise tasapisi ja hukutab ka teisi. Tahab elada täiuslikku elu ja on kindel, et tema moodus on selleks kõige parem. Tegelikult tühi eksistents.
siis oli juba hilja. 7. Basil tuli enne ära sõitu Doriani otsima. Ta tahtis talle öelda,et too ennast muudaks. Rääkis talle koledatest juttudest mida Doriani kohta räägiti ja tahtis et poiss ütleks, et see kõik on puhas laim ja vale. Dorian aga ei suutnud seda talle öelda vaid küsis kas Basil tahab tema hinge näha. Ta näitas talle Basili maalitud portreed ja kunstnik oli hämmastuses mis selle pildiga juhtunud on. Kõik selle mehe patud oleks nagu sellesse portreesse ülesse kirjutatud. Ta hakkas Doriani manitsema ja Dorian pussitas teda selja tagant noaga. Dorian tegi seda hetke vihast sest mõtles, et kes on Basil, et tulla ja öelda talle midagi. 8. Lord Henry mõju Dorianile oli vapustav. Poiss oli nagu tema väike õpilane. Kes järgis tema õpetusi kuidas elada. Kõige hullem oli see, et poisile meeldis Lordi kõlbusetu nautimisfilosoofia ja ta püüdis seda igati matkida. Lord Henry süstis temasse oma ilujanu,
siis oli juba hilja. 7. Basil tuli enne ära sõitu Doriani otsima. Ta tahtis talle öelda,et too ennast muudaks. Rääkis talle koledatest juttudest mida Doriani kohta räägiti ja tahtis et poiss ütleks, et see kõik on puhas laim ja vale. Dorian aga ei suutnud seda talle öelda vaid küsis kas Basil tahab tema hinge näha. Ta näitas talle Basili maalitud portreed ja kunstnik oli hämmastuses mis selle pildiga juhtunud on. Kõik selle mehe patud oleks nagu sellesse portreesse ülesse kirjutatud. Ta hakkas Doriani manitsema ja Dorian pussitas teda selja tagant noaga. Dorian tegi seda hetke vihast sest mõtles, et kes on Basil, et tulla ja öelda talle midagi. 8. Lord Henry mõju Dorianile oli vapustav. Poiss oli nagu tema väike õpilane. Kes järgis tema õpetusi kuidas elada. Kõige hullem oli see, et poisile meeldis Lordi kõlbusetu nautimisfilosoofia ja ta püüdis seda igati matkida. Lord Henry süstis temasse oma ilujanu,
Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta. "Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin selle eest oma hinge!" Lord Henryst mõjustatuna hakkab Gray elama kohustusteta elu, mida valitsevad ainult meelelised rõõmud ja kunstinauding. Doriani sarm, teda ümbritsev poeetiline ja saladuslik aura toob talle sõpru ja austajaid. Noormees
Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta. "Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin selle eest oma hinge!" Lord Henryst mõjustatuna hakkab Gray elama kohustusteta elu, mida valitsevad ainult meelelised rõõmud ja kunstinauding. Doriani sarm, teda ümbritsev poeetiline ja saladuslik aura toob talle sõpru ja austajaid. Noormees armub aga näitlejanna Sibyl
H paneb D mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta võitlema kõige eest, mida tol hetkel niisama saab. "Noorus on ainus asi midagi tasub omada." Varem pole D selle pealegi tulnud, ta oli alati pidanud oma ilu iseenesestmõistetavaks. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta. "Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin selle eest oma hinge!" Lord Henryle meeldib D väga, ta surub meelega talle oma veidraid ideid peale, hämmastades ja kummastades teda. Ise võtab mees seda kui mingisugust uurimist. D eemaldub Basilist ja hakkab H eeskujul ilu jahtima
Juhan Liivist on tehtud portree närvihaiglas. On näha, et luuletaja on haige, aga veelgi enam on Triik rõhutanud tema suurt ja vaikset kurbust ning intelligentsi ja väärikust. Vaatajas tekib luuletaja vastu pigem lugupidamine kui kaastunne. Erna Villmer oli 1913. a. avatud "Estonia" teatri esimene primadonna. Portreel on ta eneseteadev uhke, kuid mitte kõrk. Ta on parajasti esinemas ja on tunda, et ta suudab rahvast kaasa haarata, ennast kuulama panna. Sellesse portreesse on sisse maalitud ka naiselikku õrnust ja leebust. 12 8. Jaan Koort Jaan Koort (6. november 1883 Sootaga vald, Tartumaa 14. oktoober 1935 Moskva) oli eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik.Aastatel 18961900 õppis ta Tartu linnakoolis. 1901
võimas kolmik "Põrgu" (1930-1932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito). Neid töid võiks lugeda nii sisult kui vormilt Wiiralti loomingu esimese perioodi kokkuvõtteks. 1933. aastal toimus Wiiralti loomingus pööre realismi suunas. Esiplaanile tõusid maalilisemad tehnikad pehmelakk, kuivnõel ja akvatinta. Wiiralt loobus suurlinnatemaatikast ning hakkas kujutama lapsi, maastikke, eksootilisi loomi, süvenes portreesse. ("Neegripead" 1933, kuivnõel, "Claude" 1936, puugravüür, "Lamav tiiger" 18. Kuidas nimetatakse Eesti moodsust ülistanud arhitektuuri ja mis sellest sai? Näited 1930. aastatel saabus meile funktsionalism ehk moodne arhitektuur. Funktsionalism Alvar Aalto. Eesti funktsionalism on kuidagi maalähedasem, väiksema mastaabiga, loodus- ja keskkonnalembe sem oma ida ja lääne suguvendadest. Järsku ilmus ligi kümmekond broshüüri, mis õpetasid looma kaasaegset kodu
Ta elab vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist New Yorgis. Samas reisib Waris maailmas ringi ÜRO erisaadikuna, estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. Vaesest sõnaosava ja kirgliku inimõiguste advokaadina. maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki Norma Khouri ,,Kaotatud au" sügav hirm vananemise ja surma ees. süüvib oma portreesse, ei Armastus ja surm tänapäeva Jordaanias suuda leppida, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik Dalia oli noor ilus moslemineiu, kes elas koos perega Jordaania oma võlud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta. "Oleksin pealinnas Ammanis. Kahekümne viie aastasena armus ta ootamatult katoliku usku kuningliku armee majorisse Michaelisse.
Sibyl vastab tema tunnetele. Henry on neiu nägemisest väga huvitatud, Basil aga armukade. Sibyl armub nii sügavalt, et ei suuda enam hästi näidelda. Dorian kutsub oma sõbrad Sibyli teatrisse vaatama ja nad on kõik tüdruku andetusest hämmastunud. Dorian jätab Sibyli maha. 5. Pärast Sibyli maha jätmist hakkab portree järjest võikamaks muutuma, samas jääb Dorian ise nooreks ja ilusaks. Kõik halb just kui suunatakse portreesse. Dorian lubab endale, et ei kuula enam kunagi Henry nõuandeid, lepib Sibyliga ning nad abielluvad. Sibyl sooritab enesetapu. Samal ajal jätkab Dorian kaksikelu elamist: päriselus on ta ebakõlbeline, mida ka portree kajastab. 6. Dorian ei räägi maalist kellelegi pikka aega. Aastad mööduvad ja ühel ööl kohtab ta Basilit, kellele ta esmakordselt maali näitab, aga kuna Basil vihastab ta välja, peab Dorian mehe tapma. Dorian laseb Alan
Sibyl vastab tema tunnetele. Henry on neiu nägemisest väga huvitatud, Basil aga armukade. Sibyl armub nii sügavalt, et ei suuda enam hästi näidelda. Dorian kutsub oma sõbrad Sibyli teatrisse vaatama ja nad on kõik tüdruku andetusest hämmastunud. Dorian jätab Sibyli maha. 5. Pärast Sibyli maha jätmist hakkab portree järjest võikamaks muutuma, samas jääb Dorian ise nooreks ja ilusaks. Kõik halb just kui suunatakse portreesse. Dorian lubab endale, et ei kuula enam kunagi Henry nõuandeid, lepib Sibyliga ning nad abielluvad. Sibyl sooritab enesetapu. Samal ajal jätkab Dorian kaksikelu elamist: päriselus on ta ebakõlbeline, mida ka portree kajastab. 6. Dorian ei räägi maalist kellelegi pikka aega. Aastad mööduvad ja ühel ööl kohtab ta Basilit, kellele ta esmakordselt maali näitab, aga kuna Basil vihastab ta välja, peab Dorian mehe tapma. Dorian laseb Alan
naudingufilosoofiat. Võidab Henry, kes oma veenmisandega paneb Doriani uskuma, et ilu ja esteetilise printsiibi nimel on kõik lubatud. Tahtejõuetu Dorian muutub mänguasjaks kogenud küüniku lord Henry käes. Dorian andub meelelistele naudingutele ja libiseb kõlvatuse ja kuritegevuse mülkasse, ent madalad kired ei jäta temasse jälgi. Dorianil puudub südametunnistus. Lihtsad inimlikud tunded on talle kättesaamatud. Aktiivse enesehävitajana viib Dorian ellu oma portreesse vermitud ebainimlikke tegusid. Sõprus Dorianiga hukutab naisi ja mehi, nad nakatuvad meeletust naudingukirest, lõpetavad ise oma elu või lähevad põhja. Noormees elab kaksikelu, aga pahelisuse jäljed jäävad ainult portreele. Wilde tahtis ülistada kangelast, kes on ohverdanud hinge ilule ning kunstile, kuid kunstitõde osutus tugevamaks. See näitas, et Dorian oli enese rüvetanud, et inimlikkuseta ilu muutub inetuseks
H paneb D mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta võitlema kõige eest, mida tol hetkel niisama saab. "Noorus on ainus asi midagi tasub omada." Varem pole D selle pealegi tulnud, ta oli alati pidanud oma ilu iseenesestmõistetavaks. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta. "Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin selle eest oma hinge!" Lord Henryle meeldib D väga, ta surub meelega talle oma veidraid ideid peale, hämmastades ja kummastades teda. Ise võtab mees seda kui mingisugust uurimist. D eemaldub Basilist ja hakkab H eeskujul ilu jahtima. Lord Henryst mõjustatuna hakkab
imetleb ja matkib. H paneb D mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta võitlema kõige eest, mida tol hetkel niisama saab. "Noorus on ainus asi midagi tasub omada." Varem pole D selle pealegi tulnud, ta oli alati pidanud oma ilu iseenesestmõistetavaks. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik 49 oma võlud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta. "Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin selle eest oma hinge!" Lord Henryle meeldib D väga, ta surub meelega talle oma veidraid ideid peale, hämmastades ja kummastades teda
annaabi.ee 
