sülje amülaas, produtseerides disahhariide ja trisahhariide. Viimased konverteeritakse omakorda monosahhariidideks soolestiku sahharaaside poolt. Näiteks maltaasid hüdrolüüsivad di- ja trisahhariide. On olemas ka suurema substraadispetsiifilisusega disahharaasid sukraas, laktaas ja trehhalaas. Kõikide nende ensüümide koosmõjul toimub seeditavate süsivesikute konverteerimine monosahhariidideks. Tekkinud glükoos ja teised monosahhariidid transporditakse läbi soolestiku seina ja edasi portaalveeni vahendusel maksa ja teistesse kudedesse. Seal toimub monosahhariidide arvel rasvhapete, aminohapete ja glükogeeni süntees ning nende kataboolne oksüdatsioon energia saamise eesmärgil. Glükoosi oksüdatsiooni esimene etapp kannab glükolüüsi nime. Glükoos on protsess, kus glükoos oksüdeeritakse püruvaadiks. Hapniku puudusel, näiteks lihastes intensiivse füüsilise koormuse korral, konverteeritakse tekkinud püruvaat laktaadiks
Sapphapete produktsioon 15. Sapi teke, koostis ja väljutamine, tähtsus rasvade seedimisel. Teke: Maksarakud sekreteerivad sappi, mis kogutakse sapijuhadesse, mis ühinevad ühisapijuhadeks. Koosneb: Vesi, Sapphapped ja nende soolad, Organismist eemaldatavad jääkproduktid (sapipigment bilirubiin, kolesterool), Elektrolüüdid: Na+, K+, Cl-, HCO3-. Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles. Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles, portaalveeni kaudu tagasi maksa. Sapphapped on rasva emulgaatorid rasvamolekulid lipaasidele paremini kättesaadavad 16. Seedimise membraanifaas ja soolenõre osa selles. Soolenõre koostis. Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse Sooleepiteeli pinnal toimub seedimise membraanifaas
farmakokine 6 etika või pikendada manustamise intervalle. Eritumine neerude kaudu sõltub suurel määral diureesi suurusest. Kõik faktorid, mis mõjustavad diureesi, mõjustavad ka ravimite eritumist. eritumine soolestiku kaudu maksarakud sisaldavad transpordisüsteeme, mis viivad ravimeid sappi ja sealt edasi peensoolde. Soolest võivad need ained imenduda tagasi portaalveeni ja maksa kaudu uuesti vereringesse jõuda. Seda nimetatakse enterohepaatiliseks ringeks ja see võib mõningate ravimite toimeaega oluliselt pikendada. Ravimid ja nende metaboliidid erituvad sappi juhul, kui nad on polaarsed ja nende molekulaarmass ületab 400. Nii erituvad paljud antibiootikumid ja see võimaldab neid kasutada sapiteede põletike ravis. Kõik faktorid, mis muudavad imendumist
(küllastuskeskusesse)). Stimuleerib kõhunäärme ensüümide teket ja väljutust. Kolmas hormoon on VIP vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid 6. Maksa funktsioonid. Sapi teke, koostis, väljutamine ja omadused. Maks on parema roidekaare all. Koosneb maksarakkudest ja omab väga head verevarustust. Maksa tuleb kogu veri seedeelunditest. Toitained, mis seedeelunditest verre imenduvad, läbivadki kõige esimesena maksa. Venoosne veri siseneb maksa värati e portaalveeni kaudu. Maksast ära voolab maksaveeni kaudu. Maksa funktsioonid: VEREPLASMA VALKUDE SÜNTEES GLÜKOGEENI SÜNTEES (glükogeen on depoo süsivesikud organismis; glükogeen tekib maksas glükoosist; kogu glükogeeni varu organismis võib olla kuni 400 g, maksas sellest ligikaudu 100g; organism vajadusel glükogeenist sünteesib uuesti glükoosi, mida ta energiaallikana ära kasutab; öösel toimub energia saamine maksa- ja 5
toitainetest; energia kasutamine tööks; üleliigsete toitainete salvestamine energiavarudena. Anabolism: suuremate molekulide süntees väiksematest; kudede ülesehitamine/parandamine, üleliigsete toitainete säilitamine glükogeeni ja rasvana; tarbib energiat. Katabolism: suuremate molekulide lammutamine väiksemateks; toitainevarude konverteerimine tarbitavale kujule; vabastab energiat. Süsivesikute anabolism: imendunud glükoos jõuab portaalveeni kaudu maksa, kus kasutatakse ära sellest 30%, ülejäänu läheb vereringega edasi ajule, lihastele ja muudele organitele. Verest rakkudesse liigub glükoos transporterite abil. Üleliigne glükoos: Salvestatakse maksas ja lihastes glükogeenina. Kui plasma glükoositase langema hakkab, tehakse glükogenolüüsi abil glükogeenist taas glükoos. Lihase glükogeeni kasutab lihas ise - Sünteesitakse rasvhapeteks ja salvestatakse rasvkoes
transaminaasid, AFOS ja -GT, viirusmarkerid - USG: veresoonte muutus, maksa ebaühtlane pind ja inhomogeenne konsistents, astsiit - Laparoskoopia - Biopsia - Kompuutertomograafia Tüsistused: - portaalhüpertensioon rõhk v.portae>13 mmHg - ensefalopaatia ja maksakooma - maksavähk Maksatsirroosi histoloogia Portaalhüpertensioon Põhjused: maksatsirroos, põrna- ja portaalveeni tromboos, kompressioon väljast (mts-d jm) Patogenees: takistuse tekkel kujunevad kollateraalid v. portae jt. veenide vahel Kliiniline pilt: - veenide vaariksid ja verejooksud - astsiit: ettevõlvuv kõht, kaalu, düspnoe)HRs - hüpersplenism: (tr, lk, er tüsistused) Diagnostika: kliinik (põhjustav haigus), USG, ösofagoskoopia, portaalrõhu mõõtmine Ravi: 1. põhihaiguse ravi 2. vaariksite ravi ja veenirõhu (balloontamponaad, stent, shunt, jm) 3.
Ektodermist kujunevad: • epidermis ja tema derivaadid • nahanäärmed • eessoole, tagasoole epiteel • meeleelundite sensoorne epiteel • silmalääts • kesknärvisüsteem, perifeersed neuraalse päritoluga struktuurid • pigmentrakud 12. Maksa verevarustus 1) organspetsiifiline verevarustus maksa värativeeni (vena portae) kaudu 2) tavaline organi verevarustus maksaarteri (a. hepatica) kaudu Maksaarteri haru -> <- portaalveeni haru interlobulaararter -> <- interlobulaarveen perilobolaararteriool -> sinusoidid <- perilobolaarveenul tsentraalveen maksaveen vena cava inferior 13. Neurogliia ja ülesanded Närvikoes toestava ja abistava funktsiooniga neurogliia jaguneb ependüümiks, makrogliiaks ja mikrogliiaks
kuulub veel kvadraat(ruut)sagar (maksaväratist eespool) ja sabasagar (maksaväratist tagapool), need on nähtavad ainult maksa tagumisel pinnal. b. Segmendid, segmenta c. Sagarikud, lobuli Sagarikud on väikesed kuusnurksed maksarakkude- e. hepatotsüütide kogumikud, mis on koondunud tsentraalveeni ümber paariliste sammastena. Sambad radieeruvad tsentraalveeni poolt väljapoole. Kahe rakusamba vahel on sinusoidid (mittetäieliku seinaga veresooned), mis viivad portaalveeni harudest ja maksaarterist saabunud veresegu maksarakkudeni (arteriaalne veri koos toitaineterikka verega). Kohe sinusoidide lähedal asuvad rakud on maksa makrofaagid e. Kuppferi rakud. Maksarakud ehk hepatotsüüdid toodavad sappi, sapp koguneb sammaste vahelistesse sapikanalikestesse ja sealt sagarate vahelistesse sapijuhadesse. Need sapijuhad ühinevad järjest jämedamateks, kuni väljuvad maksaväratist maksajuhana, mis ühineb sapipõie juhaga ja
sabasagar (maksaväratist tagapool) - nähtavad maksa tagumisel pinnal. ● Segmendid,mis koosenvad sagarikkudest. - sagarik e väike kuusnurkne maksarakkude e HEPATOTSÜÜTIDE kogumik - sagarikud on koondunud tsentraalveeni ümber paariliste sammastena - kahe rakusamba vahel on sinusoidid(mitteäieliku seinaga veresooned) Sinusoidide funktsioon: viivad portaalveeni harudest ja maksaarterist saabunud veresegu maksarakkudeni (toitaineterikas arteriaalne veri) ● Maksa makrofaagid e Kuppferi rakudon kohe sinusoidide läheduses. Maksarakkude e HEPATOTSÜÜTIDE funktsioon: toodavad sappi! - sapp koguneb sammastevahelistesse sapikanalitesse, sealt sagarate vahelistesse sapijuhadesse. - sapijuhad ühinevad järjest jämedamateks, kuni väljuvad maksaväratist maksajuhana
Viiakse lõpuni tärklise lõhustumine glükoosiks. Pankreasest tuleb rasvade seedimise põhiensüüm - pankrease lipaas. Koostöös teiste ensüümidega toimub toidulipiidide lõhustamine lihtsateks ühenditeks (triglütseriid, glütserool) ja fosfolipiidid. Pankreasest tulevad ka valkude lõplikuks seedimiseks vajalikud ensüümid: trüpsiin, kümotrüpsiin. Peensooles jätkavad valkude seedimist pankreasenõre proteaasid. Maksa roll valkude anabolismis • Sapi tekke kohaks. • Portaalveeni kaudu jõuavad aminohapped maksa ning neist sünteesitakse plasmavalke. Ülejäänu läheb kehasse lauali, kus need kasutatakse strukturaalsete (tsütoskeleti) või funktsionaalsete (hormoonid) valkude sünteesiks. Sapphapped lipiidide seedimises - sapp on maksa sekreet. Sapipõis sapi reservuaar. 18 Lipiidide seedimise muudab keerukaks nende veeslahustumatus
Süsivesikute ainevahetus Süsivesikud imenduvad monosahhariididena (glükoos, fruktoos, galaktoos) ● Amülolüütilised ensüümid: oligo‐ ja polüsahhariidide lammutamine ● Tärklise seedimine algab suus, jätkub peensooles amülaaside abil, disahhariide seedivad edasi disahharidaasid ● Amülaase toodavad süljenäärmed (sülje amülaas inaktiveerub maos madala pH tõttu) ning pankreas; disahharidaase leidub enterotsüütide hariäärises Imendunud glükoos jõuab portaalveeni kaudu maksa, kus kasutatakse ära sellest 30%, ülejäänu läheb vereringega edasi ajule, lihastele ja muudele organitele ● Verest rakkudesse liigub glükoos GLUT transporterite abil ● Üleliigne glükoos: ○ Salvestatakse maksas ja lihastes glükogeenina. Kui plasma glükoositase langema hakkab, tehakse glükogenolüüsi abilglükogeenist taas glükoos. Lihase glükogeeni kasutab lihasise. ○ Sünteesitakse rasvhapeteks ja salvestatakse rasvkoes Valkude ainevahetus Seedimine:
3 kg) ja tähtsaim ainevahetuselund. Sapp on maksasekreet. Sapipõis on sapi reservuaar. Sapp Sappi toodavad hepatotsüüdid (maksarakud) Sisaldab vett, sooli, sapphappeid, sapipigmente (bilirubiin), kolesterooli, letsitiini ja lima (pH 7-8). Päevas toodab maks 0.6-1 L sappi Osa sappi viiakse otse maksast kaksteistsõrmiksoolde, ülejäänu salvestatakse sapipõide (mahutab 50-60 ml) Sapisekretsioon sõltub sapphapete soolade naasmisest portaalveeni kaudu hepatotsüütidesse tagasi Sapi ülesanded Kolesterooli väljaviimine organismist Laguproduktide elimineerimine (hemoglobiini lammutamisel tekkinud bilirubiin) Rasvade emulgeerimine sapphapete abil. Sapipõie motoorika Seedimisest vabal ajal koguneb toodetud sapp sapipõide, kus ta kontsentreeritakse (Na+, Cl-, HCO3-, vesi imenduvad verre) (Eriti rasvarikka) toidu saabudes tühjendatakse sapipõis kontraktsiooni abil sapijuha kaudu peensoolde
üksikuid mitokondreid ja hulgaliselt ribosoome. Ito rakud on ka vitamiin A varudepooks organismis. Sagarikevahelisesse sidekoesse väljuvad hepatotsüütide vahel kulgevad sapikapillaarid. Sapikapillaarid, sagarikuvaheline arter (kõik veresoone kestad olemas) ja veen moodustavad maksatriaadi. Maksa verevarustus Maks saab verd kahest veresoonest, maksa arterist ja portaalveenist (70-80% verest). Koos maksaarterist pärineva interlobulaararteri ning portaalveeni lõppharu – interlobulaarveeniga moodustub maksatriaad. Maksaarter ja portaalveen hargnevad sagariku ümber interlobulaararterite ja interlobulaarveenidena. Kui interlobulaarveenist suundub veri otse sinusoididesse, siis arteri ülesandeks on ka interstitsiaalse koe varustamine. Maksasagariku keskel paiknevast tsentraalveenist suundub veri sublobulaarveeni, mis on maksaveeni algharu. Sapipõis -vesica biliaris Sapipõie seina moodustavad limas-, lihas- ja adventitsiaalkestad. Limaskest
Ligi 10-20% apendektoomiatest histoloogilisel uuringul ei olegi apenditsiiti. Apendikulaarse abstsessi ravi on perkutaanne drenaaz. Konservatiivne ravi antibiootikumidega on lubatud mittetüsistunud <24t kestnud apenditsiidi korral i/v ertapeneem. Konservatiivse ravi edukus on üle 90%, kuid selle korral esineb suur retsidiivi tekke oht: kuni 30% järgmise aasta jooksul. Tüsistused: Perforatsioon Peritoniit Abstsess Püleflebiit portaalveeni süsteemi infektsioosne tromboflebiit. Suremus kõrge. 27. Krooniline apenditsiit. Krooniline apenditsiit on krooniline põletikuline haigus, mis hooti tekitab tüüpilist apenditsiidile omast kõhuvalu, düskomforti, iiveldust/oksendamist. Ägenemiste korral kaasneb kerge palavik. Lisaks põhjustab seda apendiksi obstruktsioon (nt kasvajast). Raske eristada ägedast, tihti avaldubki ägedana. Raviks apendektoomia. 28. Iileus. Klassifikatsioon. Diagnostika.
4. Stimuleerib kõhunäärme ensüümide teket ja väljutust. Kolmas hormoon on VIP vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid Maksa funktsioonid Maks on parema roidekaare all. Koosneb maksarakkudest ja omab väga head verevarustust. Maksa tuleb kogu veri seedeelunditest. Toitained, mis seedeelunditest verre imenduvad, läbivadki kõige esimesena maksa. Venoosne veri siseneb maksa värati e portaalveeni kaudu. Maksast ära voolab maksaveeni kaudu. Maksa funktsioonid: 1. VEREPLASMA VALKUDE SÜNTEES 2. GLÜKOGEENI SÜNTEES (glükogeen on depoo süsivesikud organismis; glükogeen tekib maksas glükoosist; kogu glükogeeni varu organismis võib olla kuni 400 g, maksas sellest ligikaudu 100g; organism vajadusel glükogeenist sünteesib uuesti glükoosi, mida ta energiaallikana ära kasutab; öösel toimub energia saamine maksa- ja lihasteglükogeenist,
annaabi.ee 
