JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM AILI JA TOOMAS VINT KUNSTNIKU JALAJÄLG Retsensioon Gertrud Tamm 11.A Õpetaja Kaire Maalma Tallinn 2015 14. jaanuaril käisin Kunstihoones vaatamas andeka abielupaari Aili ja Toomas Vindi näitust „Kunstniku jalajälg“. Näitusele minnes olid mul suured ootused, kuna olin kunstnikest varemgi kuulnud ning ootasin põnevusega. Astudes suurde saali oli näha Toomas Vindi muljetavaldav ekspositsioon kogu tema vanematest ja uuematest maalidest. Tema teosed olid põhiliselt rohelise alatooniga ning kujutas peamiselt loodust, parke ning nende vahel looklevaid teid. Teosed paiknesid valge seina taustal kõrvuti ja ruumi keskel olid pargipingid, kus sai jalga puhata ning maale nautida ning nende üle pikemalt mõtiskleda. Kui pikemat aega seal istuda, jääb tõesti mulje nagu oleksid ise s...
POPkunst FOREVER! 10.aprill 2010 10.aprillil käisin kunstimuuseumis KUMU enda vaimu kirgastamas ja harimas.Õnnekombel sattus mu tuttav sellel päeval tööl olema ja ta organiseeris meile tasuta pääsmed, kuid õnn oli ka see ,et ma olin otsustanud minna KUMU-sse just POPkunst Forever eelviimsael päeval, seega nägin ma endajaoks väga huvitavat näitust.Käisin läbi ka ülejäänud 5 korrust mis KUMU-s on ja peale Natsionalismi näituse ,ei pakkunud mulle muu huvi.Eesti naine Nõukogude kunstis oli tõesti äärmiselt masendav ja mitte nii huvitav kui Popkunst POPkunst Forever! KUMU majja jõudes, organiseeris tuttav mulle kohe ühe väga terase ,targa ja toreda naise giidiks, kelle nimi oli Viive.Viive tundus Popkunstist kõike teadvat.Mainin ka ära ,et see Popkunst oli ainult, Eesti kunstike poolt teostatud.Värvikaimad nimed : Aili Vint, Toomas Vint, Jüri Arrak, Leonhard Lapin, Kaljo Põllu, Andres Tolts, Rein Ta...
Mõisted 1) proffessionaalne kunst vastava eriala diplomi omandanud kunstniku poolt loodud teos(maal, graafika, arhidektuur, skulptuur jne) Näited: a) Leonardo Da Vinci ,,Mona Lisa." Töö asub Prantsusmaal kunstimuuseumis Louvre[Lu:vr] b) Evald Okas, Elmar Kits ja Richard Sagrits Estonia teatrisaali laemaal. c) Yuri Gorbachev ,,Kõndiv tiiger" (1999.a.). 2) iseõppinud autorite kunst Näited: a) Toomas Vint autoportree ,,Hetk" b) Herlet Evisto pulmamaalid. c) Edgar Valter ,,kullast vilepill" 3) Marinist meremaalija a) Aili Vint ,,kivine meri" b) Ivan Aivazovski ,,üheksas laine" c) William Turner ,,kuutõus mere kohal" 4) molbert tehtava maali alus 5) palett- värvisegamise alus 3 palettiga seonduvat tööd a)Caterina van Hemessen ,,autoportree" b)E. Vigee-Lebrun ,,Autoportree" c) Adriaen van Ostade ,,kunstnik oma ateljees" ...
Kontrolltöö. Alesja Zuk, 10B Seleta mõisted ja too näiteid. Proffessionaalne kunst - Kunstnikud on saanud vastava hariduse ja nende poolt tehtud kunst. Näiteks: Köler, Amandus Adamson, Weizenberg. Isetegevuslik kunst - Kunsti hariduseta kunstnikud ja nende poolt tehtud kunst. Näiteks: Navitrolla, Toomas Vint, Paul Kondas. Originaal Kunstniku poolt tehtud teos. Näiteks: Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" , asub Louvres. Sixtuse kabeli laemaal, Michelangelo. Köler ,,Ketraja" Koopia Teiste kunstnike poolt järgi tehtud kunstiteos. Näiteks: Roberts ,,3 graatsiat" asuvad Dresdeni maaligaleriis. Repro Kunsti taasloomine või taaskopeerimine, trükipilt. Näiteks: illustratsioonid raamatutes. Arhitektuur - ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Näiteks: KUMU, Milano Toomkirik, Jumalaema kirik Pariisis. Maalikunst - kujutava kunsti põhiliike. Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvah...
Mere teema arhitektuuri ja kunstiteostes Eestis 1) Eesti kui mereriik Merekultuur – merendusega seotud teadmiste, oskuste ja kogemuste kogum. Meri on ühtaegu nii toit, töö, kui ka meelelahutus. Mereveondusega saab Eestis tegeleda aastaläbi. Tallinn on ajalooliselt olnud tähtis kaubasadam ning merelinn, millele annab tunnistust nt tsaariaegne Patarei merekindlus või allveelaevade baasid nt Hara lahes.Tallinna gooti arhitektuuri mõjutasid Gotlandi saare ning hansalinnade arhitektuur. 2) Meri arhitektuuris 19. sajandil hakkasid eestlased ise laevu ehitama ja maailmameredel sõitma. Meremeeste külad olid uuenduslikuma eluviisiga ja linnalikud.Eesti saari iseloomustavad mitmed kalurikülad, tuuleveskid. Tänapäeval on Eestis 24 suuremat sadamat ning sadu väikesadamaid.Tegutsevaid majakaid on Eestis 41. 3) Meri arhitektuuris: Patarei merekindlus Esialgselt rajatud ...
Olulisemad eriained Üld-ja alusainetes on olulisel kohal ühiskonna- sotsiaalteadused, filosoofia, esteetika, arhitektuuri- ja kunstiajalugu ning praktilised kunstiained nagu joonistamine, maalimine, kompositsioon, värvi- ja vormiõpetus, 3D projekteerimine. Insenertehnilised põhiained on matemaatiline analüüs, kujutav geomeetria, ehitusmehaanika ja ehitusfüüsika, energiatõhusus ja sisekliima, ehitusökonoomika, geodeesia. Kes õpetavad? Arhitektuuriõppe läbiviimisse on integreeritud kompetentne akadeemiline personal nii Tallinna Tehnikaülikoolist kui teistest Eesti ja välisülikoolidest. Külalislektoriteks on praktiseerivad tipparhitektid ja spetsialistid. Õppejõud on arhitektid Emil Urbel, Irina Raud, Ignar Fjuk, Rein Murula, Vilen Künnapu, Katrin Etverk, sisearhitekt Mait Summatavet, kunstnikud Anu Juurak, Raoul Kurvitz, Aili Vint, Jaan Elken, kunsti- ja arhitektuuriajaloolased Karin Hallas-Murula, Helli Sisask, insenerid Hendrik Voll, Jo...
KUNSTI AJALUGU ÕP.TIINA VEISALU MÕISTED MARJANA KUUSMAA 10.KLASS 1 PROFESSIONAALNE KUNST............................................................................................................4 ORIGINAAL..........................................................................................................................................7 KOOPIA.................................................................................................................................................9 REPRO.................................................................................................................................................11 ARHITEKTUUR..................................................................................................................................12 MAALIKUNST.................................................................................................................
Kultuur ja eluolu (Enne iseseisvumist) 19.–20. sajandi vahetusel mõjutas eesti kultuuri industrialiseerumine ja moderniseerumine ning linnade kiire areng. 1905. ja 1907. aasta revolutsioonide mõjul tekkis rahvusliku liikumise teine laine, mis võttis suuna omariikluse rajamisele. Baltisaksa kultuur oli Eestis jäämas tagaplaanile võrreldes eesti rahvuskultuuriga. Eestikeelses kirjanduses ilmusid täiesti kunstiküpsed teosed sellistelt autoritelt nagu Eduard Vilde, August Kitzberg, Juhan Liiv, Anna Haava, Gustav Suits; rühmitus "Noor-Eesti" võttis sihiks rahvuskultuuri viimise kooskõlla Euroopa arengutega – Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!". 1913 valmis Estonia teatri hoone Tallinnas. (Pärast iseseisvumist) 1918. aastal saavutatud iseseisvus andis võimaluse luua eesti rahvuskultuuri toeks riiklikud institutsioonid....
Mõistete töö 1.Arhitektuur-ehk ehituskunst on ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Tartu ülikooli peahoone. See on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone on ehitatud 18041809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi. Havnelagereti ärihoone Norras, Oslos. Hoone ehitati ajavahemikus 1916- 1920 ja arhitekt Bredo Henrik Berntsen. Torre Agbar on pilvelõhkuja Hispaanias Barcelonas. Hoone...
Kool KONRAD WILHELM MÄGI Referaat Nimi Kool klass 1 Linn aasta Sisukord SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. KONRAD MÄGI ELULUGU.......................................................................................4 2. LOOMING....................................................................................................................6 4. KONRAD MÄE MEDAL...........................................................................................12 Laureaadid...................................................................................................................12 KASUTATUD MATERJAL..............................................................................
Kontrolltöö Kamoza Jana 11. klass Paldiski Ühisgümnaasium Sulgudes on kirjutatud piltide numbreid. Pildid on teksti all. 1. Professionaalne kunst see on kunst, mida teevad vastava hariduse saanud kunstnikud. (Kunstil on palju tähendusi, ada on üldisemas tähenduses see on meisterlik oskus mis tahes loomingulisel tegevusalal.) · Johann Köler (1) · Amandus Adamson (2) · Jüri Arrak (3) 2. Isetegevuslik kunst on kunst, mida teevad need, kes ei saanud vastava haridust. · Toomas Vint (4) · Navitrolla (5) · Gregory Zhuravlev(isetegevuslik kunstnik ja ikoonemaalija) (6) 3. Originaal autori, kunstniku enda tehtud töö(näiteks, maa, skulptuur, ...
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal uus...
556 32 600. Aastatel 1974-1979 tuli sisserändajaid keskmiselt 4800 inimest aastas, 1980 ja 1981 oli neid 7000, aga siis langes arv jälle 5000 kanti. 1989 olid liiduvabariigi elanikest 26% mujal sündinud. Eesdased ise olid väga paiksed. 1979. aastal elas kogu Nõukogude Liidu eestlastest 92,9% Eestis. Sõja-aastad vähendasid meeste arvu kogu elanikkonnas. Veel 1959. aastal oli saja mehe kohta 127,8 naist, aga 1989. aastal vaid 114,1. Nõukogude Eesti perekonna suurus oli NSV Liidu väiksemaid: 3,5 inimest 1959., aga 1979. aastal vaid 3,1. Lahutuste arv kasvas 1953- 1980 jõudsalt - 8-st 47,3-ni saja sõlmitud abielu kohta. Nõukogude Eesti elanikkond vananes aeglaselt, kuid kindlalt. 1959. aastal kuulus vanu- serühma 0-14-aastased 22,7%, 15-59-aastased 62,2% ja 60- aastased ja vanemad 15,0%. 1989. aasta lõpuks oli teise va...
1. Kunst 19. Ja 20.saj vahetusel 1. Mis muutis 19. Ja 20.saj vahetuse kunsti eriti mitmekesiseks? Milles see avaldus? Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Mitmekesisus avaldus selles, et tekkis palju uusi kunstivoole ja-stiile. 2. Miks kerkis esile uusromantismi ideoloogia? Põhjuseks oli haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. 3. Kuidas suhtusid uusromantikud kunsti ? Milleks nad seda pidasid ? Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi. Paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid pooldama uusromantilist ideoloogiat (uskusid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata) 4. Milliseid teemasid eelistasid käsitleda kunstnikud/sümbolistid Nad eelistasid käsitleda suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. 5. Mis oli s...
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klassilisteks. Aastail 194458 kehtis Eesti...
Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 9 4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940 12 5.KUNST II MAAILMASÕJA AJAL 16 6.EESTI KUNST STALINISMI VÕIMUSES 1944-1955 19 7.SULA JA ILLUSIOONID 35 8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970. AASTATE ALGUS 40 9. ,,KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD" ...
Norax koolituskeskus Turismikorraldus III Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber referaat Rakvere 2009 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 ,,Heal lapsel" mitu nime....................................................................................................4 Vabadussõja mälestussammas..........................................................................................5 Huvitavamaid hooneid......................................................................................................6 Rakvere esimene lasteaiahoone...................................................................................6 Karmeli koguduse kirik................................................................................................7 Rakvere saksa gümnaas...
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium ...
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad...
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
annaabi.ee 
