Fourth level Fifth level ÜLDINE Kasvab peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Kasvab kuni 25m pikkuseks, meil jääb põõsaks. Väärt hekitaimed. Meil takistab tema kasutamist külmaõrnus- ta talub -25 kraadi. KASVUTINGIMUSED Vajab viljakat ja niiskemat mulda. Turvast ei salli. Ei sobi kuiv ja liivane pinnas. Täispäikest kannatab, täisvarjus edeneb. Eelistab kasvada poolvarjulises kohas. Talub teiste suurte puude lähedust. LOODUSES Eesti suurim jugapuu- Click to edit Master text styles Saaremaal Tagamõisa Second level poolsaarel. Third level Fourth level Kõrgus 12 meetrit Fifth level Ümbermõõt rinnakõrguselt- 104 sentimeetrit Vanus 250 aastat Vanim jugapuu on ~
taimele liiga. Siiski eelistab ta niisket õhku. Kuivas õhus võivad lehtedele tekkida pruunid laigud. Sobivaim temperatuur on 15-18 kraadi, hariliku draakonipuu puhul isegi 10 kraadi. Vältida tõmbetuult. Valgus. Valgus aitab säilitada lehtede erksa värvi .Mida triibulisemad lehed, seda enam valgust vajab. Ääris-draakonipuu talub nii otsest päikesevalgust kui ka poolvarju; lõhnav draakonipuu kasvab ka poolvarjulises kohas; käänd-draakonipuu vajab hästi valgustatud kohta. Kastmine. Pehme veega mõõdukalt aasta ringi sama tihedalt, suvel siiski tihedamini (2 korda kuus). Vältida ülekastmist, sest on tundlik liigse niiskuse suhtes. Mulla liiga märjana hoidmine võib viia juurte vigastamiseni. Keskküttega ruumis tuleks taime aeg ajalt piserdada. Õitsemine.
... rohtsed taimed, mis õitsevad ainult ühe suve. 1-aastased lilled õitsevad külvjärgselt sama aasta suvel ja annavad sügisel seemet. 2-aastased lilled kahe aastase elutsükliga taimed, kus esimesel aastal moodustuvad taime vegetatiivsed organid ja teisel aastal generatiivsed organid. Begoonia (Begonia) -alatiõitsev begoonia (B. cucullata sün. B. semperflorens) Kõige vähenõudlikum varjutaluv suvik. Kasvab hästi päikeselises ja poolvarjulises kohas, eelistab head niiskusreziimi ja toitaineterikast, liivasegust, vett läbilaskvat mulda. Kõik begooniad on väga soojalembelised taimed, seetõttu ei tohi neid enne öökülmade möödumist õue istutada. Kasutatakse peenra- või äärelillena. Olenevalt kompositsioonist sobib alatiõitsev begoonia nii aktsenttaimeks kui ka täitetaimeks või kasvatamiseks pottides-amplites. Joonis 1. alatiõitsev begoonia (B. cucullata sün. B. semperflorens)
kliima on talle ebasoodne ja seetõttu külmub ta talvel sageli kuni maapinnani. Luuderohi ei ole talle ilma põhjuseta nimeks pandud. Vanarahvas on temaga ravinud mitmeid luuhaigusi. Selleks on tehtud keedist, milles vannitati haigeid kohti. Luuderohi on mürgine . taimemahla nahale sattumine võib tekitada tugeva ärrituse. Söömine aga oksendamise ja tugeva kõhuvalu. 3.Lõhnav draakonipuu : Lõhnava draakonipuu sordid kasvavad hästi ka poolvarjulises kohas, vältida tuleb otsese päikesevalguse langemist taimele. Sobivad hästi tuppa või kontorisse , sest püüab õhust kahjulikke aineid. Vaatamata oma nimetusele lõhnav draakonipuu ta ei lõhna. Nimetus lõhnav draakonipuu on tulnud sellest, et ta on aretatud looduses kasvavatest draakonipuudest, mis lõhnavad väga tugevalt. Lemon Limel on 6-8cm pikkused lehed. Lõhnavale draakonipuu vajab aastaringselt mõõdukat kastmist. Tuleks jälgida, et muld läbi ei kuiva
Havisaba peetakse väga vastupidavaks ja kergesti hooldatavaks taimeks. 4.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes Kuiv õhk ei tee liiga, st ei vaja palju õhuniiskust. Temperatuur tuleks hoida pigem jahe (mitte alla 15 kraadi) kui väga soe. Poest mulda ostes, tuleks valida kaktustele mõeldud muld, kuhu lisada juurde liiva. Muidu mulla suhtes erilisi eelistusi ei ole. 10 4.3 Valgusnõuded Kasvatada valges või poolvarjulises kohas. Vähese valguse korral muutuvad lehed kollakaks, kuigi ta on üsnagi leplik kehvade valgustingimuste osas. 4.4 Paljundamine Paljundada saab osadeks jagamise teel või uusi võrseid (risoome) ümberistutades. 4.5 Kahjurid ja haigused Kilptäi, villtäi ja kedriklest. 5. JÕULUKAKTUS 5.1 Üldiseloomustus Jõulukaktused kasvavad epifüütidena Kagu-Brasiilia troopilistes vihmametsades eelkõige varjulistes, ereda päikese eest kaitstud kohtades
Viimane omadus on jugapuudel tänu sellele,et tal on tüvel ja okstel massiliselt uinuvaid pungi. Ükski teine okaspuu ei võistle temaga uute võrsete tekitamise võimes. Seega on jugapuud väga tänuväärt hekitaimed. Euroopas kasutatakse jugapuid massiliselt pöetavate hekkide rajamisel. Meil takistab tema kasutamist külmaõrnus - ta talub kuni -25 C. Jugapuu vajab viljakat ja niiskemat mulda. Kuival ja liivasel pinnasel ta ei edene. Turvast ta ei salli. Eelistab kasvada poolvarjulises kohas. Täispäikest kannatab, täisvarjus edeneb, kuid see ei ole tema meeliskasvukoht. Talub rahuldavalt teiste suurte puude lähedust. Jugapuud on kahekojalised taimed. Isaspähikud on kollased ja asuvad okaste alusel.Okaspuudele omaste puitunud käbide asemel on jugapuu käbid lihakad, marjalaadsed. Seemet ümb- ritseb oranzhpunane lihakas seemnerüü (arill), mis on mahlane, imalmagus ja söödav. Kõik teised taime osad, eriti seemned; on mürgised
mille rohukamara dekoratiivsust ja kestvust on parandatud rühmvalikuga Aretaja: Herbert Korjus, Olga Särak Sordileht: 1997 lühikeste mullasiseste võsunditega 20-40 cm kõrgune alushein, kasutatakse vähest hooldust vajava ebaregulaarselt väetatatava muru Sordi tunnused: rajamiseks ja püsivuse parandamiseks poolvarjulises kasvukohas ning muru, eriti spordiväljakute tallamiskindluse suurendmiseks, kaasliigid: aasnurmikas, punane aruhein pärast külvi areneb kiiresti, kevadel algab kasv hilja ja kasvutugevust on kevadel hinnatud 3,0 palliga, murus moodustab pehmepoolse madalakasvulise ja küllaltki kitsalehelise helerohelise väga
Seetõttu sobib sort `Variegata` valge-rohekashallide lehtedega taim hästi rõdukasti, amplisse või katma maapinda. Harilik täpplehik Hypoestes phyllostachya Harilik täpplehik Hypoestes phyllostachya Madalakasvuline Õied valget värvi. Kirju lehestik. Õitseb juuni-august. Mulla suhtes vähenõudlik. Parasniiske ja viljakas muld. Pinnakattetaim Eelistab kasvada hajusvalgusega soojas ruumis. Sobib kasvatada ka suvel õues koos teiste suvelilledega poolvarjulises kasvukohas. Ei talu tõmbetuult Koera-ilunõges Plectranthus caninus Koera-ilunõges Plectranthus caninus Õitseb juuni-juuli. Õied sinised. Viljakas parasniiske muld sobib kasvuks. Kasutatakse loodusliku kasside ja koerte peletajana. Taimi võib suvel istutada teiste lillede juurde, kui soovite, et sinna ei tuleks koerad või kassid. Kasta korrapäraselt; enne järgmist kastmist peaks muld olema jõudnud kuivada. Lemmalts ehk Virk-Liisu
Sobib kasvatamiseks suuremates aedades, taludes ja ka linnahaljastuses. 11 Euroopa lehis (Larix decidua) Kirjeldus: Sirgetüveline koonilise võraga puu. Kiirekasvuline, 30 aastane puu võib heades tingimustes kasvada kuni 15 meetri kõrguseks. Noored võrsed hallikaskollased. Okkad õrnad, heledamad rohelised, sügisel kuldkollased. Okkad moodustuvad aprilli lõpul, varisevad novembris. Kasvukoht: Kuigi on valgusenõudlik, kasvab edukalt ka poolvarjulises kohas. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab kuivemat pinnast. Euroopas kasutatakse laialdaselt linnade ja tööstusrajoonide haljastamiseks. Kannatab hästi pügamist ja sellepärast kasutatakse hekitaimena. Sobib suurematesse eraaedadesse või taludesse. Harilik sarapuu ´Red Majestic´ (Corylus avellana ´Red Majestic´) Kõrgus 2 m, laius 1,5-2 m. Lehestik punakasroheline. Väga dekoratiivsete keerdus okstega soolopõõsas. Raagus põõsal on keerdunud võrsed eriti hästi näha
63, joon.64) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 70-150 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmas. Lehed: laiusega 0,4-1,2cm, tihedad. Õied või õisikud: pöörised 10-20cm pikkused, väga tihedad, ning rohkem või vähem ühepoolsed, väga lühikeste raagudega. Kobarõisik on sageli violetset värvi. Liigi eritunnused: kõiki vorme paljundatakse seemnetega. Kasvukoha nõuded: vajavad vett läbilaskvat niiskust hoidvat pinnast päikselises või poolvarjulises kohas. Kasutamine haljastuses: taustaks kollastele ja oranzidele lilledele, üksikistutus murus. Joonis 63. Kõrge helmikas (http://www.dobrepole.pl/Melica%20altissima%20%22Atropurpurea %22_-_per%C5%82%C3%B3wka%20wynios%C5%82a_nlat_1162.html) Joonis 64. Kõrge helmikas Kasutatud kirjandus: Aiasõber. Liigikirjeldused. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/404. 15.09.2013. Seemnemaailm. Kõrge helmikas Melica altissima v. purpurea. Kättesaadav http://seemnemaailm
Inglismaal tavaliseks teetaimeks. Paljundamine ● Paljundatakse puhmikute jagamise teel või seemnetega. ● Paljuneb ka isekülvi teel. ● Seemnete idanevus säilib 3...5 aastat. ● 1000 seemne mass ca 1,1 g. ● Seemned võib külvata ka otsekülvina. ● Pika idanevusaja tõttu on kindlam taimed ette kasvatada. Kasvatamine ● Hästi kohanev ja vähenõudlik taim. ● Ei armasta liigniiskust. ● Valguselembene taim, kasvab päiksepaistelisel või poolvarjulises kasvukohas. ● Mulla suhtes vähenõudlik pH 4,9...7,5. ● Istutada avamaale vahedega 25 x 40 cm. Saak ● Esimene saak lõigatakse enne peaharude õite puhkemist. ● Taimed lõigatakse 5...8 cm kõrguselt. ● Suve jooksul saab 3...4 saaki (viimase veel septembri algul). ● Kuivatamistemperatuur ei tohi olla üle 40º C. MÜNDID • Lad. Mentha Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond.
21. Hydrangea arborescens - puishortensia 21.1 Iseloomustus Puishortensia (ladina k. Hydrangea arborescens) on dekoratiivne, laiuv 1,5-3 meetrine põõsas. Lehed on pealt rohelised ja alt veidi sinakad ning nõrgalt karvased (Juhani puukool). Lõhnatud õied on koondunud suurtesse (kuni 25cm) kerajatesse rohekasvalgetesse õisikutesse. Puishortensia õitseb juuli lõpust kuni augustini. Õisikud jäävad põõsale kuni talveni (maaleht). Kasvab hästikaitstud, päikselise ja poolvarjulises kasvukohas ning on küllaltki külmakindel ja eelistab viljakat ning niiskemat mulda. Puishortensia ei talu lubjarikast pinnast, küll aga hästi saastunud õhku. Paljuneb hästi vegetatiivselt. Vastupidav ja vähe hooltnõudev taim sobib hästi nii väiksematesse aedadesse kui ka taluaedadesse (Vääna puukool). 21.2 Kasvutingimused Hortensiad vajavad õitsemiseks päikseküllast kohta, aga kasvavad edukalt ka poolvarjus. Poolvarjulises kasvukohas õitseb rikkalikumalt kui täispäikese all
muutu. Jugapuu levikut piirab talvekülm. Paljuneb peamiselt seemnetega. Sügiseti kaunistavad jugapuud punased käbid, mille sees olev seeme on mürgine. Lisaks on mürgised ka puu võrsed, okkad ja koor. Jugamaa puit on pruunikaspunane, hästi töödeldav ning mädanemisele väga vastupidav. Seetõttu on ta eelkõige puidukunstnike meelismaterjal. Hooldus Jugapuu vajab viljakat ja niiskemat mulda. Kuival ja liivasel pinnasel ta ei edene. Turvast ta ei salli. Eelistab kasvada poolvarjulises kohas. Täispäikest kannatab, täisvarjus edeneb, kuid see ei ole tema meeliskasvukoht. Talub rahuldavalt teiste suurte puude lähedust. Kui olete teda juba kord pügama hakanud, siis tuleb seda teha igal aastal. ELUPUU (Thuja) Joonis 10. Elupuu. http://www.hortes.ee/static/artiklid/sisu_457.jpg Iseloomustus Elupuu on tänu mitmetele suurepärastele sortidele kujunenud üheks populaarsemaks igihalja heki puuks Eestis
Kevadel on üks esimesena lehte puhkevaid puittaimi. Õied või õisikud: Õied on mõlemasugulised ja lõhnata, värvuselt rohekaskollased. Õie läbimõõt on 4-5 mm, kroon on 5-hõlmaline. Õied kasvavad tihedates rohkeõielistes munajates kuni kerajates pööristes. Pöörise läbimõõt on 3-7 cm. Õitseb aprilli lõpus ja mais Liigi eritunnused: meile kodumaine. Erakordselt kiirekasvuline ja külmakindel. Kasvukoha nõuded: kasvavad nii päikeselises, poolvarjulises kui ka varjulises kohas. Eelistavad huumusrikkamaid ja niiskemaid muldi, siiski kasvavad hästi ka igasugusel tavalisel aiamullal, mis pole liiga kuiv. Kasutamine haljastuses: üksiku efektipõõsana, haljasaladele ja parkidesse ka rühmiti, kiirekasvulisteks vabakujulisteks hekkideks. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/leeder2.htm http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/punane_leeder.html http://herba.folklore.ee/pildid/punane%20leeder%202.jpg 3
44 PUISHORTENSIA Lühitutvustus Puishortensia (Hydrangea arborescens) (joonis 15) on dekoratiivne, laiuv kuni 1,5-3 meetrine põõsas. Lehed on pealt rohelised ja alt veidi sinakad, nõrgalt karvased. Lõhnatud õied koondunud suurtesse(kuni 25cm) kerajatesse rohekasvalgetesse õisikutesse. Õitseb juuli lõpust augustini. Õisikud jäävad põõsale kuni talveni. Kasvab hästi kaitstud, päikselise ja poolvarjulises kasvukohas, on küllaltki külmakindel, eelistab viljakat, niiskemat mulda. Puishortensia ei talu lubjarikast pinnast, küll aga hästi saastunud õhku. Paljuneb hästi vegetatiivselt. Vastupidav ja vähe hoolt nõudev taim sobib hästi nii väiksematesse aedadesse kui ka taluaedadesse (Tihemetsa). Joonis 15. Puishortensia Annabell (Hydrangea arborescens Annabell) (http://www.helga.ee/img/taimegalerii.php?nr=9) 45 Hooldamine
9.7. Leidke tekstist, millised ökoloogilised tegurid mõjutavad kuldkinga ja märkige need etteantud tabelisse. 3 punkti Kaunis kuldking on Euroopa kõige suureõielisem orhideeliik. Dekoratiivsus on saanud liigile saatuslikuks väga paljudes maades ja nüüdseks on ta kaitse all kogu Euroopas. Kuldking on Eestis põhiliselt puisniitude ja metsade asukas, sest talle meeldib kasvada poolvarjulises paraja niiskusega paigas, kus põõsad ja suured rohttaimed ei varjuta liialt. Täisvalgus lagedal pole samuti sobilik. Kuldking on pikaealine taim. Imepisikesed toitekoeta seemned idanevad vaid seenehüüfide kaasabil ning arenevad mullas mitu aastat enne, kui suudavad kasvatada maapinnale esimese rohelise lehe. Sellistest noortest taimedest jääb ellu ja saab täiskasvanuks vaid tühine osa. Õitsemisikka jõuavad nad 10-15 aasta pärast. Õisi
4 punkti ÖKOLOOGILISED TEGURID KLIIMA 50 9.7. Leidke tekstist, millised ökoloogilised tegurid mõjutavad kuldkinga ja märkige need etteantud tabelisse. 3 punkti Kaunis kuldking on Euroopa kõige suureõielisem orhideeliik. Dekoratiivsus on saanud liigile saatuslikuks väga paljudes maades ja nüüdseks on ta kaitse all kogu Euroopas. Kuldking on Eestis põhiliselt puisniitude ja metsade asukas, sest talle meeldib kasvada poolvarjulises paraja niiskusega paigas, kus põõsad ja suured rohttaimed ei varjuta liialt. Täisvalgus lagedal pole samuti sobilik. Kuldking on pikaealine taim. Imepisikesed toitekoeta seemned idanevad vaid seenehüüfide kaasabil ning arenevad mullas mitu aastat enne, kui suudavad kasvatada maapinnale esimese rohelise lehe. Sellistest noortest taimedest jääb ellu ja saab täiskasvanuks vaid tühine osa. Õitsemisikka jõuavad nad 10-15 aasta pärast. Õisi
annaabi.ee 
