katedraal. Ristkülikukujulist ruumi katab viklite-sfäärilise katedraal. Ristkülikukujulist ruumi katab viklite-sfäärilise kolmnurga kujuliste arhitektuuriliste vormide abil, mis kolmnurga kujuliste arhitektuuriliste vormide abil, mis kannavad keskel hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda kannavad keskel hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda poolkuplid. Tohutu ruum saab oma valguse arvukatest akendest. poolkuplid. Tohutu ruum saab oma valguse arvukatest akendest. Tänapäeval on see muhamedisuliste türklaste mosee. Tänapäeval on see muhamedisuliste türklaste mosee. Vana-vene kirikud-igakujuke ja muster sümboliseeris midagi. Vana-vene kirikud-igakujuke ja muster sümboliseeris midagi. Kuplid olid üle kullatud päris kullaga. N: Kiievi Sofia Kuplid olid üle kullatud päris kullaga. N: Kiievi Sofia katedraal(südamik meenutab kreeka risti
kreeka rist) ning pikergust basilikaalset hoonet, mis oli kõige sobivam ristiusu jumalateenistusteks. Kirikut valgustavad kupli allservas ja tümpanoniseinas asuvad aknad. Kuigi need tunduvad mõttetutena, on neil akendel siiski suur arhitektuuriline tähtsus need vähendavad murdumisriski ning tagavad kupli monoliitkooriku püsivuse. Hagia Sofias on kasutatud vikleid ja sfäärilisi kolmnurga kujulisi arhitektuurseid vorme, mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda poolkuplid. Hoone ida- ja läänepoole ehitamisel võistlesid omavahel kaks 5000 töölisest koosnevat meeskonda. Kirik kujutas endast algul kolmelöövilist kuppelbasiilikat, mille pikkuseks oli ligi 77 meetrit. Ehitusmaterjaliks on tellis ja kivi. 68,6 x 32,5 meetrist kesklöövi katab hiiglaslik tellistest ja kivist raidkuppel. Tugipiilarid ja teised tugielemendid võeti kasutusele peale 557. aasta maavärinat, et kindlustada ehitist ja parandada selle karkassis tekkinud nihked.
riik, ilmalik ja usuline võim (lahutatud) keisril, kiriku lõhenemine: idapoolne õigeusk ja läänepoolne katoliiklus, kirikud tsentraalehitis, 5 kuplilised, keiser Justinianus I ja Theodora aeg, kus ehitati pealinna mälestusmärk Hagia Sophia katedraal (kuppel ristkülikukujulise ruumi kohal, lahendati viklite (kupli kandekonstruktsiooni element) ja kolmnurga kujutise abil, hiigelkupplit toetavad poolkuplid, neli kaart, kesklöövi alumise osa moodustab kaarestik, külglöövid on kahe korruselised, kus avaneb ka kiriku rõdu empoor, San Vitale kirik Ravennas (8 tahuline kuppelehitis, keskosa kõrgem, löövi teine korrus avaldub empoorina keskmisesse ruumi, mosaiigid), Apostlite kirik Konstantinoopolis, sisearhitektuur - sammaste ja kaarte vahel paiknevad kiviplokid talum (reljeefideg akaunistatud kiviplokk), seinu liigendavad liseenid (kitsad püstribad), mida ühendavad
Ehitisel kasutati kõige kallimaid materjale ja kõige toredamaid mosaiike, mis hiljem kinni kaeti, kuna kirik muudeti mos´eeks. Praegu mõjuvad türklaste poolt hiljem juurde ehitatud tornid- minaretid (moee tornid) kirku juures võõralt. Roomas osati kupliga katta silindervõlviga nelinurkset ruumi. Nüüd oli probleemiks ehitada kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. Lahendusena võeti kasutusele viklid, mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda veel poolkuplid. Tohutu suur ruum saab valgust kuplite allääres paiknevatest akendest. Algselt katsid katedraali seinu ja lagesid suured mosaiigid ja seinamaalid, kuid peale mos`eeks muutmist (türklaste usundis on keelatud kujutada elusolendeid) mätsisid türklased need kinni. Sisearhitektuuris on uudseks elemendiks talumid. Need on samba kapiteeli ja kaare vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Ka Bütsantsi samba kapiteel on teistsuguse kujuga kui Roomas või Kreekas.
MAALIKUNST *inkrustatsioon-immiteeris kivikonstruktsiooni,*arhitektuuri stiil-maaliti perspektiivis või joonistati aken kus oli vaade taotlemaks avaruust. *kolmas stiil-sein jaotas ruumi piiravaks, jaotati osadeks* neljas stiil-kuhjuti kõik eelnev kokku. Bütsants oli kolme maailma ristumiskohas, seega erinevad mõjutused. Ta oli antiik kultuuri pärandi säilitaja. ARHITEKTUUR: olulised olid sakraalehitised, Hagi Sofia kirik. Inspiratsioon rooma pantheonist. Idas ja läänes olid poolkuplid, Lõuna ja põhjakõlgedel olid poollöövid. Materjalide pealt kokku ei hoitud. Mõjutatud vana vene kunstist. MAALIKUNST Nad kaunistasid palju maalikunsti või mosaiigiga, kujutati enamasti Foon ehk taustvärv oli enamasti kas sinine või kuldne. Miniatuurmaal ehk raamatumaal mis jaotub kaheks:*aristrokraatlik e keisrikoja ja * kloosterlik ehk munkade tehtus teoloogiline. Varakeskaja kunst jagunes kaheks: *merovingid 5-8 saj. Kunst oli looduslähedane aga peadselt muutus moonutatuks
kultuurist. Kirik allub keisrile, kuigi kirikupeaks on konstantinoopoli patriarh. Paavst vs patriarh. 1054- kirikulõhe( läänes katolik, idas õigeusk) ARHITEKTUUR: hiilgeaeg oli 6.sajandil, uus tõus 9.sajandil. kirikud olid tsentraalehitised,põhiplaanilt üldiselt ring või ruut. Justinianus I- lasi ehitada Hagia Sophia katedraali Istanbulis- tsentraalehitise ja basiilika ühendamine, suur kuppel, mida toetavad poolkuplid. Bütsantsi kirikuid on säilinud rohkem isegi väljaspool bütsantsi tuumikalasi( nt ravennas, itaalias) Sisearhitektuuris on tähtsal kohal sambad ja kaared, mis on reljeefidega kaunistatud). Ehitati ka kirikuid, mis meenutavad kreeka risti e. Võrdhaarset risti, neid katab 5 kuplit. Selliste kirikute ehitamine hakkab umbes 9.sajandi paiku. Hilisbütsantsi kirikud on väikesed ja tagasihoidlikud. MAALIKUNST: maalikunstis on languse ja tõusuajad ning tänu sellele on seda säilinud
kirik muudeti mos´eeks. Praegu mõjuvad türklaste poolt hiljem juurde ehitatud tornid- minaretid (moee tornid) kirku juures võõralt. Roomas osati kupliga katta silindervõlviga nelinurkset ruumi. Nüüd oli probleemiks ehitada kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. Lahendusena võeti kasutusele viklid.(sfäärilise kolmnurga kujuline arhitektuurne vorm võlvlae nurgas, kupli kandekonstrktsiooni element), mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda veel poolkuplid. Tohutu suur ruum saab valgust kuplite allääres paiknevatest akendest Algselt katsid katedraali seinu ja lagesid suured mosaiigid ja seinamaalid, kuid peale mos`eeks muutmist(türklaste usundis on keelatud kujutada elusolendeid) mätsisid türklased need kinni. Sisearhitektuuris on uudseks elemendiks talumid. Need on samba kapiteeli ja kaare vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Ka Bütsantsi samba kapiteel on teistsuguse kujuga kui Roomas või Kreekas.
arhitektuuriline kohale on ehitatud kuppel, neli suurt kaart, mis x 32,5) külgseina alumise ülaosas on kaks rida ülesehitus kasutades vikleid. Kahelt suunavad kupli raskuse osa moodustab aknaid, ning aknad on ka poolt toetavad seda neljale piilarile. sammastele toetuv ringina kupli alumises poolkuplid. Domineerib Nendevahelised seinad kaarestik. Külglöövid on servas. Nõnda on keskmine kuppel peavad kandma vaid kahekorruselised ja kesklöövis rohkem valgust iseennast, mistõttu on ülemine korrus avaneb kui hämarates
Seda nõutust on külastajad tundnud sestsaadik. Vastus on aga lihtne. Hagia Sophia kirik on üles ehitatud tasakaalus hoitavatele vastasjõududele. Jõule, mida avaldab 31 meetrise läbimõõduga ja 62 3 meetrit kõrge kuppel, vastavad lõunast ja põhjast suured kontraforsid ehk piiritaolised seinatoed võlvide surve tasakaalustamiseks ning läänest ja idast poolkuplid. Tugipiilarid ja teised tugielemendid on võetud kasutusele alles peale 557. aastal olnud maavärinat, et kindlustada ehitist ja parandada selle karkassis tekkinud nihked. Kogu kiriku kandekarkass on teadmatute pilkude eest varjatud. Inimesed näevad vaid keskset kuplit koos toestavate poolkuplitega idas ja läänes. Väljapaistvad on ka marmorist sammaskäigud, soonilisest marmorist sammastused ning sügavate nikerdustega marmorkapiteelid, -viklid ja karniisid
võrdhaarse kreeka risti kujutised. Bütsantsi arhitektuuri kõige kuulsam ehitis on: · Hagia Sophia katedraal selles katedraalis on lahenduse leidnud pikajalised katsetused ja otsingud. Kõige suurem probleem oli ehitada kuppel ristkülikkujulise ruumi kohale. See probleem on lahendatud viklite, sfääriliste kolmnurga kujuliste arhitektuursete vormide abil, mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad kuplit poolkuplid. Peakupli viklid tekitavad neli hiiglaslikku kaart, mis suunavad kupli raskuse neljale võimsale piilarile. Need seinad peavad kandma ainult iseennast, seetõttu on neisse võimalik teha palju auke. Kesklöövi külgseina alumise osa moodustab sammastele toetuv kaarestik. Kesklöövi külgseina alumise osa moodustab sammastele toetuv kaarestik. Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korrus
Hagia Sophia katedraal Kiriku konstruktsioonis püüti pikergune Hagia Sophia kirik basiilika bütsantsile omase tsentraalehitisega Konstantinoopolis. 6.saj. Uue tehnilise võttega sooviti 4-nurkse ruumi osa katta kupliga. Seda tehti viklite ehk sfääriliste kolmnurga kujuliste vormide abil. Kiriku välisilmes domineerib keskimine kuppel, kahel pool poolkuplid ja hiljem ehitatud minaretid Kesklöövi külgseinte ülaosas on kaks rida aknaid. Aknad on ka ringina kupli alumises servas Tsentraalehitis Peamiseks kiriku tüübiks jöi aga tsentraalehitis, kus põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel Nt: ring ruut, võrdkülgne ruut (8-tahuline San Vitale kirik Ravennas), võrdhaarne rist ehk kreeka rist Kirik kaeti 1 või 5 kupliga- 1 keskel ja 4 harude kohal
395 jagunes riik Ida ja Lääne-Roomaks. Lääne-Rooma(Ravenna, pealinn) Ida-Rooma(Bütsants) Bütsantsi kirikud: · Tsentraalehitised · Põhiplaani äärmised punktid on keskmisest ühekaugusel, nt ring, ruut Hagia Triada katedraal · Probleem ehitada kuppel ristkülikukujulisele hoonele · Lahendati viklite, kolmnurga kujuliste arhitektuursete vormide abil, mis kannavad keskset hiigelkuplit. 2 poolt toetavad seda poolkuplid · Peakupli viklid tekitavad 4 hiiglaslikku kaart, mis suunavad kupli raskuse 4. võimsale piilarile · Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korrus avaneb läbi kaaravade kesklöövi sellist rõdutaolist ruumiosa nimetatakse empoorideks · Välisvaates domineerib keskmine kuppel · Tänapäeval moonutavad türklaste ehitatud kõrged, saledad tornid (minaretid) · Kuna ei luba kujutada elusolendeid, siis kinni on ka kaetud maalid, mosaiigid
Konstantinoopoli. * Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised (ümmarguse, hulknurkse või kreeka risti kujulise põhiplaaniga) * Üks silmapaistvamaid ehitisi bütsantsis / kaasaja suurim kirik Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis. *Algselt basiilika, hiljem mosee *ristkülikukujuline *Hoonet hoiab kuplitesüsteem viklid (sfäärilised kolmnurksed arhitektuurilised vormid) hoidsid üleval peakuplit. Kahel pool toetasid poolkuplid. * peakupli viklid tekitavad 4 suurt kaart, mis suunavad kupli raskuse neljale võimsale piilarile. need seinad peavad kandma ainult iseennast ja neisse on seetõttu võimalik teha arvukalt avausi. *kesklöövi külgseina alumise osa moodustab sammastele toetuv kaarestik, need on kahekorruselised ja nende ülemine korrus avaneb läbi kaaravade kesklöövi. Sellist rõdutaolist ruumiosa nimetatakse empoorideks (tribüünitaoline rõdu). *aknaid kesklöövi külgseinte ülaosas 2 rida
ühekaugusel, nt ring, ruut, võrdkülgne hulknurk ja ka võrdhaarne kreeka rist. Büstantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk on Hagia Sophia Katedraal. Roomas osati katta kupliga ümmargust ruumi ja silindervõlviga nelinurkset ruumi. Nüüd oli probleemiks ehitada kuppel ristkülikukujulisele ruumi kohale. See ülesanne on lahendatud viklite - sfääriliste kolmnurga kujuliste arhitektruursete vormide abil, mis kannavad keskset kuplit. Kahelt poolt toetavad seda poolkuplid. Peakupli viklid tekitavad neli hiiglaslikku kaart, mis suunavad kulpi raskuse neljale võimsale piilarile. Nendeahelised seinad peavad kandma ainult iseenast ja seetõttu on neisse võimalik teha arvukalt avausi. Kesklöövi külgseina alumise osa moodustab sammastele toetuv kaarestik. Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korus avaneb läbi kaaravade kesklöövi. Selline rõdutaoline ruumiosa on empoor. Kesklöövis on palju valgust,
Ehitisel kasutati kõige kallimaid materjale ja kõige toredamaid mosaiike, mis hiljem kinni kaeti, kuna kirik muudeti mos´eeks. Praegu mõjuvad türklaste poolt hiljem juurde ehitatud tornid- minaretid (moee tornid) kirku juures võõralt. Roomas osati kupliga katta silindervõlviga nelinurkset ruumi. Nüüd oli probleemiks ehitada kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. Lahendusena võeti kasutusele viklid, mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda veel poolkuplid. Tohutu suur ruum saab valgust kuplite allääres paiknevatest akendest. Arhitektuur kujuneb lõplikult välja alles 6 saj.-ks. Peamiseks ehitistüübiks oli ristikujuline basiilika, mis sisaldas ka empoore. 6.saj-l sai suuremaks probleemiks tsentraalehitise- (kreeka rist, kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel) lähendamine pikkehitisele. Kreeka risti baasil ehitatud kirik Konstantinoopolis on Apostlite kirik.
Keiser Justinianus I ajal 6. saj püstitati riigi pealinnas Konstantinoopolis bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk, Hagija Sofia katedraal. 8 Probleemiks oli ehitada kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. Hagija Sofias on see ülesanne lahendatud viklite, sfäärilise kolmnurga kujuliste arhitektuursete vormide abil, mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda poolkuplid. Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korrus avaneb läbi kaaravade kesklöövi. Sellist rõdutaolist ruumiosa nim empoorideks. Tänapäeval moonutavad muhamediusuliste türklaste ehitatud kõrged saledad tornid tunduvalt kiriku esialgset välisilmet. Justinianus I ajast on säilinud mitu kirikut Ravennas, mis oli Bütsantsi võimu keskuseks Põhja-Itaalias. Nendest mõned jätkavad varakristlikku traditsiooni.
Hagia Sophia loomisel lähtuti ideest ühendada Rooma Maxentiuse basiilika suurus ning Rooma Panteoni kupli suurejoonelisus. Hoone mõõtmed on 75,5 korda 70 m, siseruum on sammastega jaotatud kolmeks lööviks, selle keskel aga on neli 23 meetri kõrgust pülooni, millele toetub kerajate siilude e. viklite abil 32 meetrise läbimõõduga kuppel. Keskruum jätkub idas ja läänes poolkuplitega, millesse omakorda lõikuvad veel väiksemad ja madalamad poolkuplid. Peakupli allääres olevad 40 akent loovad sellise valgusefekti, et kuppel tundub õhus hõljuvat. Kiriku põhja- ja lõunakülgedel olevatele kõrvallöövidele on peale ehitatud empoorid. Siseruumi kujunduses oli rikkslikult kasutatud hinnalisi kivimeid, palju oli mosaiikkaunistusi. Hagia Sophia kiriku siseruumi jätkub eksterjööris üksteisest välja kasvavate kuplite püramidaalses tõusus. (Türklased muutsid 15.saj. kiriku oma peamoseeks ning ehitasid sinna juurde neli saledat
annaabi.ee 
