Konservatooriumi pianisti ja heliloojana aastal 1925. Olnud lisaks viljakale heliloomele 1937. aastast peale tegev ka muusikaõppejõuna, aga sattus 1948 lõplikult Stalini põlu alla, misjärel sai elatist teenida vaid filmimuusikat kirjutades. Teda süüdistati eeskätt formalismis. Põlu alt vabanes alles 1960. aastaiks. Tema poeg Maksim Sostakovits on tuntud dirigent ja pianist. Venemaal on võimatu õppida muusikat, puutumata juba lapsepõlves kokku Dmitri Sostakovitsi nimega. Poolakatest põlvnenud Sostakovits sündis Peterburis, Vene impeeriumi vastuoludest lõhestatud pealinnas. Noor Mitja oli klaveritunde alustades üheksa-aastane. Kümme aastat hiljem kirjutas ta konservatooriumi diplomitööna oma esimese sümfoonia. Edu oli silmapilkne ja tohutu. Pärast seda kirjutas Sostakovits veel mitu ulatuslikku tellimustööd, mis said ajakirjanduses üldiselt sooja vastuvõtu osaliseks. Paraku ei kestnud nõukogude võimu ja tõeliste kunstnike mesinädalad kuigi kaua
Esimesed juudid tulid Oswiecimi elama 16. Sajandi keskel ja varsti pärast seda ehitasid sinna oma sünagoogi. Üheksateistkümnendaks sajandiks moodustasid juudid juba 40% linna populatsioonist. Kui sakslased II Maailmasõja päevil linna vallutasid, saabus ka Oswiecimi traagiline saatus. 1940 ja 1950 aastate vahel ehitati linna suurim natside koonduslaager. Selle nimeks sai Auschwitz-Birkenau. Esimesteks ohvriteks olid poolakatest poliitvangid, aga varsti transformeerus laager juutide massihävituskeskuseks. See laienes kiirelt. Inimesi toodi Auschwitzi iga paari tunni tagant loomavagunites kogu Saksamaa okupeeritud aladelt. Enamus inimesi leidis oma lõpu gaasikambrites, paljud surid nälga, paljud mürgitati. 1945. aastal sai punaarmee linna üle kontrolli. Natsidel õnnestus evakueerida need vangid, kes suutsid omal jalal kõndida. Enne lahkumist hävitati paljud arhiivid,
4 1971. a. asutati Lahemaa Rahvuspark, kus lisaks looduskaitsele ja ökoloogiale lähtuti ka muinsuskaitsest. 27. veebruaril 1973. a. kinnitati ENSV MN määrusega Tartu, Pärnu, Paide, Viljandi, Rakvere, Võru, Kuressaare, Haapsalu ja Lihula ajalooliste keskuste kaitsetsoonid ja nende põhimäärused. 1976. a. kehtestatakse NSVL ÜN seadus ''Ajaloo- ja kultuurimälestiste kasutamise kohta''. 1978. a. asuvad Eestis tööle poolakatest restauraatorid. 6. oktoobril 1980. a. antakse Tallinnale üle Euroopa Kuldmedal arhitektuuripärandi säilitamise eest. Tallinn on 8. Euroopa linn, mis selle sai. 29.12.1984. kehtestatakse muinsuskaitsekuu (18. aprill-18.mai). 24. septembril 1987. a. kehtestas ENSV MN Rebala ajaloolis-kultuurilise kaitseala. Sama aasta 12. detsembril moodustati Eesti Muinsuskaitse Selts. 1. Aprillil 1988. luuakse VRV, KRPI ja Valitsuse ''Inrestauraator'' baasil Vabariiklik koondis ''Eesti Restauraaror''. 1
No kuulge! Poola valitsusega ei sõlminud ei natsid ega sovetid mingit rahulepingut. Rahvaarvult ligi 30 korda ja pindalalt üle kaheksa korra Eestist suurem Poola lakkas olemast. Stalin ja Hitler ei alustanud ühegi sõjaliselt löödud riigi valitsusega läbirääkimisi. Meie saatus olnuks tingimusteta kapitulatsioon ja 50 000 60 000 sõjavangi. Kui kaugele oleks türann läinud oma kättemaksus vastuhakanud rahvale, jäi õnneks nägemata. Ent see, mida tegi Stalin sõjavangidega poolakatest sakslasteni , pole kellelegi saladus. Kindlamast kindel, et need eestlastest relvakandjad, keda poleks maha lastud, oleksid Venemaale vangilaagritesse saadetud. Aga sõjavangide pered, sõjakurjategijateks tembeldatavad tsiviilelanikud... Mul on kuri kahtlus, et pärast kaotusega lõp-penud vastupanu oleks Eestist küüditatute hulk ületanud kümme või rohkemgi korda nende inimeste arvu, kes viidi Siberisse esimeses sovetlikus suurpuhastuses 1941. aastal.
Nagu mujalgi, olid ka Liivimaal nende tegevuse peasuunad lisaks misjonile haridus- ja kasvatustöö. Jesuiidid olid agarad vaimuliku kirjanduse kirjastajad ja trükkijad, ning andsid muukeelse kõrval välja ka eestikeelset kirikukirjandust. Kokkuvõttes kujunes Liivimaa rahvastikupilt väga kirjuks: 16. sajandi lõpus elas Lõuna-Eesti alal poolakaid, leedulasi, sakslasi, sotlasi, hollandlasi, ungarlasi jne. Suuremad rahvastikugrupid jaotusid ka sotsiaalselt samadesse rühmadesse: suurem osa poolakatest ja leedulastest olid võimukandjad, enamik sakslasi linnakodanikud, eestlasi talupojad ja venelasi kaupmehed. Rahvastiku olukord XVI XVIII sajandil Rahvaarv langes peale Liivisõda. Põhjuseks oli põgenemine Eesti pinnalt ja sõjas hukkumine. Sõda tekitas inimestes hirmu ja nad pidid jätma oma talud ja kodumaa. 1601-1603 tabas Põhja- ja Ida- Euroopat lisaks näljahäda. See kahandas rahvaarvu veelgi. Pärast sõja ja näljahäda lõppu hakkas Eesti rahvaarv jõudsalt kasvama
muuhulgas toodi ära kohaliku juudi kogukonna esindaja tunnustus rahvastikuminister Veidemannile, kes ainsa ametiisikuna oli reageerinud sedavõrd tõsisele intsidendile. Niisiis võib poliitilise korrektsuse vastu eksimist kartmata väita, et juudid ei ole üks tavaline rahvas. Isegi vaba ajakirjandus ei tohi olenemata kontekstist rääkida neist samuti nagu soomlastest vodkaturistidest; poolakatest maanteeröövlitest ja piraatkaupmeestest; jänkidest ülerasvunud tarbimistsempionidest või venelastest viinaninadest. Illustreerimaks seda väidet päevakohase argumentatsiooniga refereerin USA wwwhuumoriväljaande National Lampoon2 korraldatud küsitlust. Küsimus kõlas: "Miks on Teie arvates juudid disproportsionaalsest rohkem edukad võrreldes ülejäänud maailmaga?" ning vastused jagunesid 742 vastaja vahel alljärgnevalt: · Nad on Jumala äravalitud rahvas 9%
Juba 1944. aasta sügisel eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ning enamik Petserimaast koos Petseri linnaga, kokku 5% Eesti territooriumist. Läti küljest eraldati Abrene linn ja selle ümbrus ning liideti Vene NSVF-ga. Leedu territoorium seevastu suurenes. Lisaks juba 1939. aastal omandatud Vilniusele läks Leedu koosseisu Klaipeda piirkond. Kokku kasvas Leedu territoorium 16,7%. Enamik neil aladel elanud poolakatest ja sakslastest asustati ümber Poolasse ja Saksamaale. Okupeeritud Balti riigid kujundati NSV Liidu provintsideks, mida nimetati liiduvabariikideks ja mille õigused olid veelgi väiksemad kui rahvademokraatiamaadel (st satelliitriikidel). Kohalikud kommunistlikud parteid allusid täielikult Moskvale ning kujutasid endast üleliidulise kompartei kohalikke osakondi. Sõjajärgsetel aastatel olid
Eesti kaotas 5% (2330 km2) ja Läti 1,8% (1200 km2)., elanikke vastavalt 65000 (Eesti) ja 30 000 (Läti). Ametlikult põhjendati, et tegemist on aladega, kus elasid venelased. Eesti ja Läti jäeti ilma ka olulistest sõjalis-strateegilistest piirialadest. Leedu territoorium suurenes. Lisaks 1939.a. saadud Vilniuse ümbrusele omandas ta ka tollal Saksamaale läinu Klaipeda prk. Leedu territoorim kasvas 16,7% (9300 km2). Enamik neil aladel elavaist poolakatest ja sakslastest (u. 200 000) asustati Poolasse või Saksamaa Nõukogude okupatsioonitsooni. Kuna Potsdami konverentsi otsustega anti Saksa idaalad Poola ja NSV Liidu hallata (Königsbergist sai Kaliningrad), isoleeris Moskva Baltimaad muust maailmast. (1947.a. nentis USA riigisekretär et "ring ümber Baltikumi on hermeetiliselt suletud) Sõja lõppedes oli põllumajandus Baltimaades laostunud. 1947.a. võeti vastu otsus kollektiviseerimiseks, see edenes visalt. 25. Märtsil 1949.a
1600 ja 2000 liigaastad, ent aastad 1700, 1800 ja 1900 ei olnud liigaastad. Aastal 1582 võeti Gregoriuse kalender kasutusele katoliikliku Rzeczpospolita koosseisu kuuluval Poola-Liivimaal, kuhu kuulus ka Lõuna-Eesti mandriosa. See tekitas suuri vastuolusid, sest protestantlikud liivimaalased, eriti linlased, pidasid uut kalendrit vaid ilmalikuks asjaks ja püüdsid oma kirikupühi endiselt Juliuse kalendri järgi pidada. See ei sobinud aga katoliiklikele poolakatest võimumeestele ja pühade pidamine vana kalendri järgi keelustati. Seda pidasid protestandid oma usuvabaduse räigeks rikkumiseks ja algas kalendritüli, mis oli ägedaim Riias. Probleem lahenes alles 1625, kui Rootsi suurema osa Poola-Liivimaast, sealhulgas Eesti alale jääva osa, vallutas ja vana kalender uuesti ametlikult kasutusele võeti. Uuesti võeti Gregoriuse kalender Eesti aladel kasutusele 20. sajandil. Lääne-Eesti saartel mindi uuele kalendrile üle 1917.
riigid. Viimased ei soostunud. Hakkas mõranemine ka Balti riikide koosluses. 1920 augustis kohtusid veel Poola, Leedu, Läti ja Eesti välisministrid Riia lähedal Bulduris, kuid see jäi ka nende viimaseks ühiseks kokkusaamiseks. Poola haaras enda valdusse Vilniuse 1920.a. Iseseisvumise järel 1918 oli Leedu saanud Vilniuse ja ümbruskonna endale, kuid 1920 vallutasid poolakad selle ja liitsid Poolaga. Vilniuse piirkonnas palju poolakatest suurmaaomanikke, kes kartsid,et Leedu maareform võtab neilt maad ära (mareform Leedus alles tegelikult 1922), sellepärast ka Poola kallaletung Vilniuse aladele. Vilniuse konflikti püüdis Venemaa põlistada ning Poola-Leedu konflikti kaudu takistada Balti riikide koostöö tekkimist. Nüüd lootis Eesti sõjalist liitu luua Läti ja Soomega. Juulis 1921 olid Helsingis koos juba vaid 4 riigi esindajad (Poola, Läti, Eesti ja Soome) Leedu jäi kõrvale
Katoliku preestreid loodeti leida peamiselt Saksamaalt. Sisserändajaile lubati maad ja kümneks aastaks maksudest vabastamist. Koloniste ei saabunud eriti palju, küll aga väga erinevaist paigust. Kokkuvõttes kujunes Liivimaa rahvastikupilt väga kirjuks: 16. sajandi lõpus elas Lõuna-Eesti alal poolakaid, leedulasi, sakslasi, sotlasi, hollandlasi, ungarlasi jne. Suuremad rahvastikugrupid jaotusid ka sotsiaalselt samadesse rühmadesse: suurem osa poolakatest ja leedulastest olid võimukandjad, enamik sakslasi linnakodanikud, eestlasi talupojad ja venelasi kaupmehed. 16001603 oli Tartu Rootsi vägede käes ja jesuiitide tegevus katkes; osa Tartu jesuiite viidi vangidena Rootsi. Pärast seda gümnaasium ja tõlkide seminar enam endist hoogu sisse ei saanud. 1625. aastal Tartu vallutamisega rootslaste poolt lõppes nii jesuiitide kui ka kogu katoliikluse ajastu Eestis: selle taustal mõjub sümboolsena asjaolu, et juba aasta varem, 1624
kubermangus. Siberis asus 2000 leedulast (mässajad). Sõjaväeteenistus kohaks leedulastel oli Kaukaasia (5000) ja Kesk-Aasia (1000). Leedulaste agraarne väljaränne Venemaale oli 19. sajandi lõpuks vähene - 30 000 ringis. Suurenes väljaränne impeeriumi linnadesse (Riia, Liepaja, Peterburi, Moskva ja Odessa) 74 000 leedulast. 1850. aastate lõpul algas massiline väljaränne Leedus, peamiselt suunduti USA-sse, alles 1899. aastal arvestati leedulasi eraldi poolakatest. Põhjus: Majanduslik olukord, mis viis noori talupoegi otsima paremaid elutingimusi. Poliitiline: Põgeneti poliitiliste repressioonide eest (1830, 1863-1864). Samuti lahkuti leedu keele ja kultuuri ahistamise pärast. Suurimad leedulaste kolooniad olid Pariisis, Inglismaal (15 000), Glasgow ja Sveits. 1897-1898. aastatel elas USA-s 55 000 leedulast (1914. aastal üle 300 000: 1905 aasta revolutsiooni pärast). Esmalt USA-s
andsid vene väed alla ning nende suurtüki vägi langes Rootsi alla. *) Venelased on öelnud, et lahingus hukkus umbes kolmandik ning teine osa suri külmanälja kätte ning Venemaa kaotas sinna oma sõjaväe. *) Siinkohal tegi Karl XII vale käigu, arvates, et Venemaa ongi alistatud, kuid tegelikkuses andis see Peeter I'le tõuke sõjaväe mobiliseerimisest. -) 1701 kevadel lahkusid Eesti aladelt rootslased ning nad liikusid Riiga, kus nad vabastasid Riia poolakatest ning edasi tegutsesid rootslased vaid poolas. * 1706 toimus Poola-Rootsi vaheline Altranstädti lahing, kus Poola väed purustati. * 1708 küüditasid venelased sakslased Venemaale Narvast, Valgast, Aluksnest ja Tartust. -) Tartust mitte lihtsalt ei küüditatud inimesi, vaid see linn lasti õhku. -) Puhja kirjutas Hans Kes'ist esimese eestlase poolt kirjutatud luuletuse Käsu Hans. * Rootsi väed suundusid Ukraina aladele, mis veel kuulus Venemaale.
· Vabaduskangelane Tadeusz Kosciuszko · III jagamine vormistatakse 1795.a. jaanuaris: · Poola järelejäänud alad jagatakse Venemaa,Preisimaa,Austria vahel. Jagamiste Mõju: · Suurriikide Austria, Venemaa, Preisimaa piirid saavad kokku · Venemaa laieneb olulislt läände: 19.sa. algab venestus Poolas (peale aastate 1830 ja 1863 mässe) · Poola-ühendab Preisimaa-Saksamaad ja Venemaad omavahel: Poola IV jagamine 1939! · Poolakatest saavad Euroopa elukutselised vabadusvõitlejad 19saj- · Napoleoni sõdade ajal lühiajaline Varssavi suurhertsogkond (1807-1815): moodustati Preisimaa ja Austria aladest. Mahajäänud Lõuna_Euroopa valgusajastul Roomakat. Hispaania Portugal ja Itaalia väikeriigid · Regiooni iseloomustab 18.saj. taandareng ! · Mahajäänud piirkond, mis jäi Lääne Euroopa varju · Valgustus levib piirkonda vaevaliselt.
Venemaa eliiti. Venemaa eliit võttis endale eeskujuks Saksa keisririik ja Suurbritannia (Tsentraliseeritud riigid). Vene tsaaririigis oli venelasi kokku 43%. Venestamine kui ebarealistlik plaan. Puudusid seadused, mis piirasid kellegi õigust rahvuse pärast, mitte kedagi ei diskrimineeritud. Kuid diskrimineeriti usu järgi. Seisuslikud piirangud, üks seisus võis seda teha aga teine mitte. Kui diskrimineeriti inimesi katoliku usu järgi siis saadi aru, et jutt käib poolakatest. Vene keskvõim ja eliit usus, et kohalikud rahvad ei ole suuteliselt ise hakkama saada, arvati, et eestlased ja lätlased ei suuda luua kõrgkultuuri (2 varianti: Kas saksastuda või venestuda?). Vene võim käsitles baltiprovintse läbi vene ja saksa suhete. Olulised julgeoleku poliitilised huvid: Euroopa jõudude üldine tasakaal muutus peale 1871. a, kus viidi lõpuni Saksamaa ühendamine, loodi Saksa keisririik. See tekitas muret Vene keskvõimule
Ja koju tulid nad ikka parimas tujus, mis aina paranes, kui nad olid mõni aeg peale seda vestelnud Slopasevi toas. Kui härra Voitinski ühel päeval Slopasevi juurest välja tuli, oli tema tuju sedavõrt ülev, et aina kippusid laulud peale. ,,Lalallallaa, lalallallaa!" hüüdis ta iga natukese aja pärast mööda suurt tuba kõndides, nagu annaks ta mingisugusele nägematule laulukoorile tooni kätte. Varsti sattus ta poistele rääkima iseendast ja poolakatest, kinnitas, et ka Slopasevi soontes voolab poola verd ning et pooled venelased polegi venelased, vaid poolakad. ,,Need on ülejooksikud, äraandjad, sest meie oleme võidetud rahvas, orjastatud rahvas," seletas ta ja matsutas nõutult suud, vahtides kartlikult ringi. ,,Sellest ei tohi rääkida," ütles ta. ,,Teie, eestlased, ei tohi ka sellest rääkida, et olete orjastatud. Aga teil on kergem kui meil poolakatel.