mõjuvõimu: pani ametisse ja vallandas ministreid, hoidis kontrolli all riikidevahelisi läbirääkimisi ja esines kõikide kunstide kaitsjana, olles tõeline kultuuriminister ammu enne, kui see sõnagi välja mõeldi. Tolleaegse poliitika keerdkäigud võivad ju huvi pakkuda, ent see kõik on kauge möödanik. Seetõttu pakub enam huvi kõik see, mis on jätnud jälje Prantsuse kultuurile. Kõiksugu armukestesse on ühiskond suhtunud võrdlemisi halvakspanevalt, ent Madame de Pompadouri saaks suhtuda tunduvalt leebemalt. Tema üheks suuremaks kunstiajalukku läinud teoks , mis tõi Prantsusmaale nii raha kui ka kuulsust, oli Sévres'i portselanivabriku käivitamine. Madame oli lausa hull nii kaunite portselantoodete kui ka lillede järele, kogus paleeruumidesse rohkesti vaase, kuhu toodi üha enam lilli. Portselanvaase toodi tol ajal kuulsast Meisseni portselanitehasest Saksamaalt, aga ka Indiast, Jaapanist, Koreast ja Hiinast. Pikapeale madame
ROKOKOO · Tekkis Prantsusmaal ja omandas seal ka kõige selgemal kuju · Louis XV valitsusajal (1715-1774). · Sellest ajast on kuulus lause: "Pärast meid tulgu või veeuputus" · Kunsti eesmärgiks: meelelahutus · Seda ajastut iseloomustab muretu ja kerge iseloom . Arhitektuur · Ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailid( nt poolsammaste,pilastrite) kasutamisest. · Kasutati rohkem kergpärasust. · Seinad kaeti suurte oannoodega, mida üksteisest eraldasid peened liistud või raamid. · Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika. · Ornamentika motiivideks olid naturalistlikud ja lopsada taimevarred ning lehed. · Uue stiili nimetus- rokokoo tuleneb merekarbi poolmikku meenutavast motiivist, mille prantsuskeelne nimetus on rocaille. · Seinapinnad värviti heledates toonides. · Sisekujunduses kasutati suuri peegleid. · Siseruum oli intiimne ja võluv. · Välisarhitektuuris jäi ...
· Meisterlik õhu, valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks · Õrnad, sageli läbipaistvad värvitoonid(roosa, helesinine, sinililla, kuldne) on kantud lõuendile peenete värvivarjunditega · Maalidel kujutab lõbutsavaid seltskondi või näitlejaid · Maalid on ühtaegu nii fantaasiaküllased kui ka tõetruud FRANCOIS BOUCHER · Madame Pompadouri soosik ja Kunstiakadeemia direktor · Maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohandatud rokokoointerjöörile · Süzees allegoorilised · Poosid juhuslikud ja lodevad · Tihti kujutab õhus lendamas putosid või väikeseid Erosi · Tööd- Venuse sünd, päikesetõus J.B SIMEON · Rokokoolik realist · Piltide aineks keskkihtide igapäevane elu · Imetleb lihtsate inimeste töökust, ausust ja perekonnaõnne
ROKOKOO 1.Mis ajal levis rokokoo-stiil kunstis? 1720-1770 2.Missuguses riigis arenes ja levis kõige rohkem rokokoo? Prantsusmaal 3.Kuidas nimetatakse kunstiajaloos veel rokokooajastut? Regendi stiil., Louis XV stiil, Pompadouri stiil 4.Missuguseid ruume eelistati rokokooajastul? Väikseid ja hubaseid 5.Miss. toonid said regendistiilis sisekuju. lemmikvärvides? Roosa, helesinine, heledad toonid 6.Miss. joonistusvahendid võeti lisaks õlivärvidele veel kasutusele(18saj)? Pastellid 7.Millistes. kunstiliikides välj. Rokokooajastu kerge ja muretu iseloom? Arhitektuur, maalikunst ja skulp. 8.Miss. teemasid eelistas rokokooskulptuur? Suplejannad, tiivulised armastusjumalad, putosid, portsel. nipsasjakesed. 9.Iseloom
Vastuolu tõttu võimudega sattus ta teist korda, 1726. aastal, Bastille´sse. Pärast maalt väljasaatmist asus Voltaire Inglismaale, kus tutvus sealse filosoofia, parlamentliku süsteemi, kirjanduse ja teadusega. Naasnud kodumaale, avaldas ta 1734 aastal töö "Filosoofilised kirjad", mis osutus valitsevale korrale ja ideoloogiale nii vastuvõtmatuks, et see määrati avalikule põletamisele. 1745 määras Louis XV ta kuninglikuks ajalookirjutajaks, edasisele teenistusele aitas kaasa madam Pompadouri soosing. Elades Preisi kuninga Friedrich II kutsel Potsdamis Sanssouci lossis ja leides tunnustust määramisega Preisi Teaduste Akadeemia presidendiks, pettus ta Friedrich II valgustuseks. Peale seda ostis Voltaire endale lossi Sveitsi piiri lähedale. Nüüd elas ta oma mõttetera järgi: ,,kui ollakse noor, tuleb armastada nagu pöörane, vanana tuleb aga töötada nagu kurat." Elu viimased kuud möödusid Voltaire´il Pariisis, kus ta 1778. aastal suri vähki.
1.Mis ajal levis rokokoo-stiil kunstis? Umbes 1720.-1770. a. 2.Missuguses riigis arenes ja levis rokokoo kõige rohkem? Prantsusmaal. 3.Kuidas rokokooajastut veel nimetatakse? Regendistiil; Louis XV stiil; Pompadouri stiil 4.Missuguseid ruume eelistati rokokooajastul? Väikseid ja mugavaid ruume (salongid, buduaarid). 5.Missugused toonid said regendistiilis sisekujunduses lemmikvärvideks? Mahedad pastelltoonid (leheroheline, õrnroosa, taevasinine, sidrunkollane). 6.Missugused joonistusvahendid võeti lisaks õlivärvidele veel kasutusele? Pastellid (pehme kriiditaoline värvipulk) 7.Millistes kunstiliikides väljendus rokokooajastu kerge ja muretu iseloom?
Natslikul Saksamaal pidid homoseksuaalsed mehed enda identifitseerimiseks kandma avalikult roosat kolmnurka. Euroopa keskaegses värvisümboolikas oli kahvatupunane ehk väikene punane kui sõdimise, verevalamise ja jõu, st tüüpiliselt meheliku punase värv. Alles 20.saj 20datel rõivastati väikesed poised töömaailma sinisesse, tüdrukutele jäi sellega hästisobiv heleroosa. Eriline roosa armastus õitses rokokoo perioodil Madam Pompadouri ajal(17211764) Alats 1729 kannavad katoliku vaimulikud 3ndal advendipühapäeval roosat. Väga agressiivsed vangid ja kurjategijad rahunevad, kui on viibinud 15 min roosas toas. Lihaseid nõrgendav efekt saabub umbes 3 sek pärast. Ameerika kriminalistikas asutatakse seda siiamaani. VÄRVI MÕJU INIMESELE 6
Vastuolu tõttu võimudega sattus ta teist korda, 1726. aastal, Bastille´sse. Pärast maalt väljasaatmist asus Voltaire Inglismaale, kus tutvus sealse filosoofia, parlamentliku süsteemi, kirjanduse ja teadusega. Naasnud kodumaale, avaldas ta 1734 aastal töö "Filosoofilised kirjad", mis osutus valitsevale korrale ja ideoloogiale nii vastuvõtmatuks, et see määrati avalikule põletamisele. 1745 määras Louis XV ta kuninglikuks ajalookirjutajaks, edasisele teenistusele aitas kaasa madam Pompadouri soosing. Ta elas Preisi kuninga Friedrich II kutsel Potsdamis Sanssouci lossis ja leidis tunnustust Preisi Teaduste Akadeemia presidendina. Elu viimased kuud möödusid Voltaire´il Pariisis, kus ta 1778. aastal suri vähki. Vaimulikud keeldusid teda pühitsetud mulda matmast. Voltaire´i surnukeha balsameeriti ja paigutati revolutsiooni ajal Panteoni. Voltaire kui filosoof Voltaire võitles mõtte- ja sõnavabaduse eest. Sõnavabadusel on mõtet üksnes juhul, kui on
o Jõulise ilu asemel näeme lodevas poosis naisi, kelle ümber keerlevad kavalerid. Õhus lendlevad tiivulised putod või väikesed Erosed (armastusjumalanna saatjad kreeka mütoloogias). o Maalikunsti peamisteks toonideks olid õrnroosa ja helesinine. o ,,Diana ja Endymon" maal kujutab lembestseeni antiikmütoloogiast. o ,,Madame Pompadouri portree" o ,,Puhkav tüdruk" JEAN BAPTISTE SIMÉON CHARDIN [za(n) ba'tist sar'dä(n)] o Rokokoolik realist. o Tema maalidel näeme motiive igapäevaelust. o ,,Tüdruk sulgpalliga" o ,,Brioss" o ,,Kaardimajake" o ,,Õpetajanna" Kunst Saksamaal
Vastuolu tõttu võimudega sattus ta teist korda, 1726. aastal, Bastille´sse. Pärast maalt väljasaatmist asus Voltaire Inglismaale, kus tutvus sealse filosoofia, parlamentliku süsteemi, kirjanduse ja teadusega. Naasnud kodumaale, avaldas ta 1734 aastal töö "Filosoofilised kirjad", mis osutus valitsevale korrale ja ideoloogiale nii vastuvõtmatuks, et see määrati avalikule põletamisele. 1745 määras Louis XV ta kuninglikuks ajalookirjutajaks, edasisele teenistusele aitas kaasa madam Pompadouri soosing. Elades Preisi kuninga Friedrich II kutsel Potsdamis Sanssouci lossis ja leides tunnustust määramisega Preisi Teaduste Akadeemia presidendiks, pettus ta Friedrich II valgustuseks. Peale seda ostis Voltaire endale lossi Sveitsi piiri lähedale. Nüüd elas ta oma mõttetera järgi: ,,kui ollakse noor, tuleb armastada nagu pöörane, vanana tuleb aga töötada nagu kurat." Elu viimased kuud möödusid Voltaire´il Pariisis, kus ta 1778. aastal suri vähki. Vaimulikud
aastal oli ta 11 kuud Bastilles, sest solvas regent Orleans`i Philippe. Regent püüdis mässulist kirjameest ära osta, millest too keeldus. Bastille`s oli ta veel ka 1726. aastal, 1727 sõitis ta Inglismaale. Inglismaal viibimine oli oluline eluetapp Voltaire kujunemisel valgustajaks. Tagasi Prantsusmaal elas ta aastaid (16. a) oma armukese madam Emilie du Chatelet` juures Cirey lossis. See daam oli väga tarkuselembene. Kahe targa inimese vahel oli ka tülisid ja erimeelsusi. Tänu madam Pompadouri soosingule valiti Voltaire 1746. aastal Prantsuse Akadeemia liikmeks. Selleks salgas ta maha mõned oma teosed ja kirjutas ülistavalt jesuiitidest. Varsti tuli aga õukonnast põgeneda. Seejärel viibis Voltaire Preisi Friedrich II juures. Ta valiti ka Preisi Teaduste Akadeemia presidendiks. Varsti läks ta tülli ka Preisi kuningaga, kes oli siiski ,,ainult väiklane preislane". Elu viimased aastad viibis ta Sveitsi ligidal lossis, kust oli võimalik kiiresti vabasse naaberriiki põgeneda
Külastades teel kõiki tähtsamaid muusikalinnu, jõuti Pariisi, kus anti palju kontserte, neist tähtsaimaks oli esinemine kuningas Louis XV ees. Sellele järgnes 15 kuud Londonis, kus samuti esineti korduvalt õukonnas. Oma lapsepõlvereisidel kohuts Mozart paljude väljapaistvate heliloojatega ning kogus väga erinevaid muusikalisi muljeid. Leopold Mozart ja tema lapsed Wolfgang Amadeus ja Maria Anna Väike Wolfgang Amadeus kummardamas Madame Pompadouri ees. 1767. aasta sptembrist alates veetis perekond 15 kuud Viinis. Sel ajal valmisid 12- aastase Mozarti esimene täismõõdus (3- vaatuseline) koomiline ooper ,,Teeseldud lihtsameelsus" ning laulumäng ,,Bastien ja Bastienne". Jõudnud koju tagasi, asus 13- aastane Mozart isa käe all tööle õukonna kapelli asekontsertrmeistrina. Reisimine aga polnud veel lõppenud: 1770- 1773. aastal tegid osa ja poeg kolm väga edukat Itaalia- reisi
valitsemisviisiks samuti monarhiat. Kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus Voltaire aasivalt: ,,Meie õnnetus maailmas on inimesed jagatud kahte klassi: rikkad käskijad ja vaesed teeniad". Enam kui keegi teine nimekatest valgustajatest uskus Voltaire valgustatud monarhiasse, lootes, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. 1745 määras Louis XV ta kuninglikuks ajalookirjutajaks, edasisele teenistusele aitas kaasa madam Pompadouri soosing. Voltaire külastas Preisimaa kuningat Friedrich II õukonda ning oli kirjavahetuses Venemaa keisrinna Katariina II-ga. Elades Preisi kuninga Friedrich II kutsel Potsdamis Sanssouci lossis, pettus ta Friedrich II valgustuses. Peale seda ostis Voltaire endale lossi Sveitsi piiri lähedale. Nüüd elas ta oma mõttetera järgi: ,,kui ollakse noor, tuleb armastada nagu pöörane, vanana tuleb aga töötada nagu kurat."
ja Voltaire oli taas sunnitud Prantsusmaalt lahkuma. Voltaire järgmine sihtkoht oli Château de Cirey, mis asus Champagne ja Lorraine piiril. Ta hakkas suhtlema Marquise du Châtelet'ga. Viieteistkümne aastaga kogusid Voltaire ja Marquise kokku üle 21 000 raamatu, mis oli suur arv tolle aja kohta. Nad õppisid neid raamatuid ja tegid nende põhjal katseid oma laboris. 1745 määras Louis XV ta kuninglikuks ajalookirjutajaks, edasisele teenistusele aitas kaasa madam Pompadouri soosing. Ta elas Preisi kuninga Friedrich II kutsel Potsdamis Sanssouci lossis ja leidis tunnustust Preisi Teaduste Akadeemia presidendina. 1778 aasta veebruaris läks Voltaire üle 20 aasta uuesti Pariisi. See 5- päeva pikkune teekond oli kurnanud 83 -aastast meest nii palju, et ta arvas, et sureb 28. veebruaril. Imekombel ta suutis taastuda. Üsna peagi ta jäi uuesti haigeks ja suri 30. mail arvatavasti vähki. Vaimulikud keeldusid teda pühitsetud mulda matmast
Philippe, kes oli kuulus igasuguste kõlvatustega, eriti aga "aadamapidude korraldajana". Riigiasjad jäid ametnike hooleks. Absolutism säilis riigiaparaadi tegevuses ka ilma valitseja otsese sekkumiseta. Kontrolli puudumine tõi kaasa finantsalaseid kuritarvitusi. 1723.a. sai Louis XV täisealiseks. Riigivalitsemine teda aga ei huvitanud ja see jäi ametnike ja kuninga ametlike armukeste hooleks. Pikemat aega oli tema armukeseks daam, kes oli saanud markiis de Pompadouri tiitli. Ta korrldas teatrietendusi ja jahilkäike. Madam kutsus õukonda teadlasi, kirjanikke ja kunstnikke ning nautis võimu kindralite, ministrite ja teiste ametnike määramisel ja välispoliitika juhtimisel. Riigiasjad ununesid, kõrgseltskond keerles kõik naiste ümber. 18. sajandit on nimetatud naise sajandiks. Kuninga maitse lõi uue iluideaali nukunäoga naise, võimalikult lapseliku ona olemises. Louis XV aegse moe tippsaavutus oli daamide meetrikõrguseni ulatuvad soengud.
18.saj pääsesid nemad soosingusse ja toetasid uudsust ja spontaansust. Watteau maalid olid õhulised ja värvirikkad, ta arvestas õrnu ja läbipaistvaid värvitoone. Ta tööd olid põhiliselt elurõõmsad, tihti segunes see lüürilisuse ja melanhooliaga. Maalidel kujutas lõbusaid seltskondi kuid ise ei pidanud end selle vääriliseks. Ta kujutas ka palju teatrinäitlejaid. ,,Gilles". Tüüpilisem esindja oli Francois Boucher, kes oli Louis XV favoriit Madame de Pompadouri soosik. Tänu soosingule sai temast ka kunstiakadeemia rektor. Temaatika on allegooriline. Rokokoo maalikunstnikke peetakse tehniliselt väga andekateks. Palju kunstnikud loobusid eluvaatlusest ja maalisid kõike mälu järgi, mitmed maalid muutusid läägeks ja imalaks. Chardini peetakse väga tähtsaks kunstnikuks, tema oli rokokooliku realismi esindaja, tema maalis keskklassi igapäevaelu. Maalis mitmeid natüürmorte, andis edasi asjade materjali ja iseloomu
Viljeldi ka tahvlimaali. Rokokoostiilis maalide koloriit oli hele,värvid puhtad,teemad kergemeelsed,ei midagi tõsist ega murelikku. Levinud olid alasti Veenust kuutavad mütoloogilised ja pastoraalsed stseenid, seda ka portselanikusntis. Maalijatel olid erialased oskused head,st tundi perspektiiviseadusi,inimse anatoomiat,värvide kokkusobivust jne. Rokokoomaali tüüpiline esindaja oli Francois Boucher (1703-1770), kes portreeris korduvalt Louis XV armukest markiis de Pompadouri. Rokokoomaaliga on teatud määral seotud 18.saj algul Antoine Watteau (1684-1721),kelle tööde temaatika-noored in imesed looduses lõbutsemas,musitseerimas, flirtimas,samuti pastoraalsed teemad- oli ajastule omane. W maalid tegi aga eriliseks kunstniku tõsine süvenemine inimsuhetesse,eriti armastuse probleemidesse,mis tõstis ta kõrgemale tavalisest rokokoomaalijast. Francois Boucher "Diana pärast suplust" VALGUSTATUD ABSOLUTISM ROOTSIS *1771
tõlgendamist. Seda kasutati meelelahutuseks. Pargi väljapaistvaimad rajatised olid J. Hardouin-Mansart`i püstitatud oranžerii ja Trianod. Sellenimelise küla asemele ehitati Louis XXIV ja Madame de Montespani intiimseteks kohtumisteks algselt Trianon de Porcelaine. See oli ekstravagantselt sisutatud ja täielikult Delfti glasuurkahlitega kaetud, kuid see oli mitteköetav. See asendati Grand Trianoniga. U 80 aastat hiljem lasi kuningas Madame de Pompadouri jaoks ehitada Petit Trianor`i. Selle juures asus ka Amori tempel. 15.Charles Le Brun 1619 – 90 Viibis pikemat aega Roomas. Juhtis arvukate Pariisi aadlielamute kaunistamist ning maalis kuningale suuri pilditsükleid. Olulisimad tööd Versailles` s, kus dekoreeris Peegligalerii, Rahu- ja Sõjasalongi ning Saadikute trepikoja. Louis XIV kunstipoliitika esindaja. Patrooni (Colbert`i) surm tähendas tema karjääri lõppu. Juhtis koos J
Tooniva alusmeigina kasutati endiselt tinavalget sisaldavaid mürgiseid segusid, põsed värviti ruuziga punaseks. Jätkuvalt usuti, et parfüüm suudab varjata kehalõhnu ning Louis XV nõudis õukondlastelt iga päev erineva parfüümi kasutamist. Madame de Pompadour kulutas ainuüksi lõhnadele 500 000 liivrit ja oma välimuse eest hoolitsemisele lugematuid tunde. Kuigi ta läks voodisse alles kell 3 öösel, pidi ta kell 8 osalema missal. Räägitakse, et Pompadouri üks viimaseid soove pärast preestrilt viimse võidmise vastuvõtmist oli tema meigid. Sajandilõpu demokraatlikud ideaalid mõjutasid kõiki eluvaldkondi. Inimesed õppisid hindama värsket õhku ning põlgama vängeid parfüüme. Parukad: Nii mehed kui nasied puuderdasid oma soenguid ohtrasti. Daamid katsid nisujahuga oma pärisjuuksed, mehed aga suuri valgeid parukaid, mis olid tuntud juba 17.sajandist laiapõhjaliste parukatena. Parukamoodi jätkas 18
Tooniva alusmeigina kasutati endiselt tinavalget sisaldavaid mürgiseid segusid, põsed värviti ruuziga punaseks. Jätkuvalt usuti, et parfüüm suudab varjata kehalõhnu ning Louis XV nõudis õukondlastelt iga päev erineva parfüümi kasutamist. Madame de Pompadour kulutas ainuüksi lõhnadele 500 000 liivrit ja oma välimuse eest hoolitsemisele lugematuid tunde. Kuigi ta läks voodisse alles kell 3 öösel, pidi ta kell 8 osalema missal. Räägitakse, et Pompadouri üks viimaseid soove pärast preestrilt viimse võidmise vastuvõtmist oli tema meigid. Sajandilõpu demokraatlikud ideaalid mõjutasid kõiki eluvaldkondi. Inimesed õppisid hindama värsket õhku ning põlgama vängeid parfüüme. Parukad: Nii mehed kui nasied puuderdasid oma soenguid ohtrasti. Daamid katsid nisujahuga oma pärisjuuksed, mehed aga suuri valgeid parukaid, mis olid tuntud juba 17.sajandist laiapõhjaliste parukatena. Parukamoodi jätkas 18
annaabi.ee 
