Eestlastel, nagu enamikul Euroopa rahvastel, jagunes aasta looduse ringkäiku arvestades kahte ossa: soe suvine aeg, mil tehti põllutöid ja kari käis väljas ja külm talvine aeg, mil põld oli külma kütkes ja loomad laudas. Kevad ja sügis olid üleminekuajad. Selline ajaarvestus oli tõenäoliselt olemas ammu enne kristliku kalendri jõudmist Eestisse. Arvatavasti on eestlaste rahvakalendril mõjutusi nii Põhjamaade kui Kesk-Euroopa rahvakalendritest. KÜLVITÖÖD Põhjamaade rahvakalendriga ühiseks jooneks oli komme pidada kevadsuviste põllutööde aja arvestust külvinädalates. Külvinädalate järgi määrati sobivad külviajad. Külvinädalaid loendati tagurpidi alates jüripäevast (23.aprill), harvemini künnipäevast (14.aprill) kuni jaanipäevani (24.juuni), kusjuures jaanipäevaga lõppes esimene külvinädal. Kokku oli 9 (10) külvinädalat. Kagu-Eestis tunti 13 (14) nädala pikkust perioodi, mis lõppes jaagupipäeval (25.juulil). Samasugune arvestus ol...
Tööd ja tööriistad Madis Aavik ja Ivo Rohula Ankeet Küsitlesime neljateist inimest vanuses 44-78 Ankeedis oli 21 küsimust Kõik küsitletud vastasid kirjalikult, lisati ka suuliselt veidi Töö vormistamiseks kulus ~3 tundi Slaidiseeria tegemisele kulus ~3 tundi Tööd ja tööriistad Tööd erinesid peamiselt selle poolest, et palju tehti käsitsi Masinaid olid vähe Kasutati palju inim ja loomajõudu Tööpäevad olid päikesetõusust kuni loojanguni (vahel isegi kauem) Pühapäev oli harilikult puhkepäev Tööd ja tööriistad Majapidamistes kasutati vahel ka kõrvalist tööjõudu ning neile maksti asjades (lina, toit, toitained jne) Tööriistu hoiti kuuris ning nende eest hoolitses peremees Osades taludes olid ka sepikojad, kus tehti kõik metallitööd Tööriistad valmistati enamjaolt ise, kuid vahel ka osteti Töid ei...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonna instituut Põllumajandussaadustetootmise- ja turustamise eriala Kursuseprojekt Odra kasvatamine õlleodrana Koostanud: Mari Järv Juhendaja: Juhan Jõudu ja Ruth Lauk Tartu 2008 Sissejuhatus Õlleotra on Eestis kasvatatud aastasadu. Oma põllul kasvanud odrast idandati linnased ja kääritati samas ka õlut. Tööstusliku õlletootmise arenedes koondus linnasekasvatus suurtesse tehastesse aga oder kasvatati peamiselt ikkagi samas piirkonnas. Eestis kasvatati 1980-ndate lõpul ligi 20 tuhat tonni õlleotra. Järgnevatel hooaegadel on õlleodra kasvatamine perspektiivikam kuna hind on võrreldes söödateraviljaga 20% kõrgem. Samas on saadaval häid õlleodra sorte ja seemneid, hea kvaliteedi tagamiseks on piisavad agrotehnilised võtted. Selles kursuseprojektis on minu ülesandeks...
Eelistada tuleks põimagregaate, sest nendega saab põllu külvivalmis ühe-kahe harimiskorraga. Enamasti on kasutada passiivsete tööorganitega harimisriistad. Mulla kobestamine ja peenestamine saavutatakse siin mullaharimisriistade vedamisel mööda põldu. Nende tööorganid liiguvad mullas ainult riista edasiveo kiirusega. Seetõttu on mulla töötlemise ühtlikkus ja sügavus väga erinev. Ühtlasemalt töötlevad mulda aktiivsete tööorganitega harimisriistad - freesid ja nurgaäkked. Nende kasutamine sõltub aga muldade kivisusest. Kui teravili järgneb eelviljale, siis peab mullaharimine olema intensiivne, et vähendada eelvilja kahjulikku järelmõju. Sellistel juhtudel tuleks kasutata aktiivsete tööorganitega harimisriistu. Rühvelviljadele järgnevate teraviljade eel võib külvieelne mullaharimine olla vähem intensiivne. Kui põllul on rohkest juurumbrohtu, siis tuleks kasutada passiivsete tööorganitega harimisriistu
mulla ära, st vesi jõuab mulla pinnale.Võib olla ka ees, kui on vaja mulda kobestada. Kasvuaegsel mullaharimisel: 1) pindmise mullakihi murendamine ja kobestamine 2) mullakooriku purustamine mulla õhustamiseks 3) veevarude säilitamine, kapillaarkanalite lõhkumine (teraviljaorase, herne, köögivilja jt kultuuride äestamisel) 4) lühiealiste umbrohtude hävitamine Äkked võiks jaotada järgmiselt: 1) otstarbe järgi: mullaharimis- ja hooldusäkked 2) tööseadise liikumise iseloomu järgi: passiiv- ja aktiiväkked 3) tööseadise kujunduse järgi: pulk-, käpp-, suga-, kamm-, pii-, nuga-(tähik-, biiter), sõrmketas-, lüli, varb-rull jms äkked 4) tööseadise omavahelise seose järgi: jäikpinnalised ja paindpinnalised 5) ühele äkkepulgale langeva massi järgi eristatakse ka kergeid, keskmisi ja raskeid äkkeid Tavalise äkke tööorganiteks on passiivselt töötavad ja äkke enese raskuse mõjul mulda tungivad
..6 cm); 3) äestatud põllupind peab olema tasane (vaokeste sügavus mitte üle 4 cm); 4) mullakoorik peab olema purustatud ja äestatud muld peenesõmeraline (sõmera läbimõõt mitte üle 3 cm); 5) umbrohutõusmed peavad olema välja rebitud ja kultuurtaimedest mitte üle 5% vigastatud (näit orase äestamisel); 6) äestatud põllul ei tohi esineda vahelejätte ja töötlemata põlluosi. Äkkeid liigitatakse mitmete tunnuste alusel järgmiselt: 1) otstarbe järgi: mullaharimis- ja hooldusäkked; 2) tööseadise liikumise iseloomu järgi: passiiv- ja aktiiväkked; 3) tööseadise kujunduse järgi: pulk-, käpp-, biite- (tähik-), sõrmketas-, lüli-, varbrull- (varbvalts-), hari-, (kamm-) jms äkked; 4) tööseadise omavahelise seose järgi: jäikpinnalised (raamiga) ja paindpinnalised (raamita); 5) ühele tööseadisele (tööosale) langeva massi järgi eristatakse ka kergeid, keskmisi ja raskeid äkkeid (eeskätt pulkäkete puhul). 17. Passiiväkete ehitud ja tööseadised.
Efektiivsem siis, kui umbrohi on idulehtede faasis. (60-70%) Suuremas kasvufaasis olevate umbrohtude puhul peaks harimisriistade tööorganid olema tugevamale survele reguleeritud. Äestada tuleks kas enne kultuurtaimede tärkamist või siis, kui taim on juba korralikult juurdunud. (Teraviljadel 3 lehe staadiumis) Äestada tuleks kuiva ilmaga, keskpäeval. Mida suurem liikumiskiirus, seda tulemuslikum töö. tööseadise liikumise iseloomu järgi: passiiv- ja aktiiväkked tööseadise kujunduse järgi: pulk-, käpp-, suga-, kamm-, pii-, nuga-(tähik-, biiter), sõrmketas-, lüli, varb-rull jms äkked tööseadise omavahelise seose järgi: jäikpinnalised ja paindpinnalised 79. Teravilja, herne ja põldoa äestamine. Äestamine on oluline eriti talisnisul ja suviteraviljadel aurumise vähendamiseks ja kooriku kõrvaldamiseks. Äestatavatel kultuuridel peaks külvise normi tõstma 10%, et vähendada saagikadu
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Loengukonspekt 11-ndatele klassidele MAJANDUSE ALGKURSUS ETTEVÕTLUSE ALUSED Koostas Taavo Roos Haapsalu, 2009 1 Sisukord 1. Tootmistegevus 2. Elu nöuab tootmistegevust 3. Vajadus. 4. Hädapärased- ja tungivad vajadused. 5. Tootlik tegevus, kui vajaduste rahuldamine. 6. Tootlik tegevus, ehk majanduslik tegevus. 7. Tootlik tegevus on sõltuv mitmesugustest tingimustest. 8. Kolm tööstusharu. 9. Tingimused, mille olemasolul mitmesugused tööstusharud tekivad. 10. Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. 11. Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. 12. Tarbeasjade vahetamise põhitunnused. 13. 1. Tarbeasjade tootmine. 13.2 Loodusvarade kasutamise viisid 13.3 Töö tähtsus inimese majanduslikus te...
Suvel rakendati härgi tiisli külge paarikaupa, talvistel vedudel enamasti üksikult. Äket kasutati põllu tasandamiseks ja külvatud seemne mullaga katmiseks. Lihtsaim äke oli kuuse oksatüügastega ladvaosa, mida kasutati laialt kuni 16. saj., harva veel 20. saj. alguseski. Kuuselatväkke järglaseks oli omavahel puuväätidega kokkuseotud pikkade oksatüügastega kuuselõhandikest karuäke. Selline tööriist oli kasutusel kogu Eestis. 17. saj. alates levisid kogu Eestis pakkäkked. Pakkäkkeid ei kasutatud vaid Kagu-Eestis, kus hilisemal ajal äestati raamäketega. Vilja külvati käsitsi veel 20. sajandilgi. Seemneks valiti kõige raskemad ja paremini valminud terad. Külvas peremees kui kõige kogenum ja tähtsam pereliige. Seeme visati parema käega 4-6 sammu laiusele joonega märgitud külvieele - itsmele. Üldlevinud külvinõu oli külimit. Külimit toetus üle külvaja õla seotud vööle või rihmale. Lõikus Sirp oli vanim ja 17
annaabi.ee 
