Hõlmader Äkked Päris künd algas siis, kui maa oli sulanud ja piisavalt tahenenud. Künni järel maa äestati. Vanim äke, oksäke, koosnes mitmest okslikust kuusetüvest, mille külge olid jäetud oksatüükad. Lõuna-Eestis oli levinuim raamäke, mille puuraami sisse olid tapitud puupulgad. 19.sajandi lõpus hakkasid levima sepa valmistatud raudpulkadega äkked. Vili külvati käsitsi ja äestati mulda. Külvajaks oli tavaliselt peremees või mõni vanem vilunud mees, kes oskas ühtlase tihedusega külvata. Mõisnikel oli kombeks usaldusväärseid taluperemehi külvimeheks vannutada. Umbes 5-6 meetrine külviriba märgistati põllul joontega e. hitsmetega. Hitsme märkijaks oli tavaliselt isalt oskusi omandav tulevane taluperemees. Vili külvati külimitust või külvipõllest.
Tööd ja tööriistad Madis Aavik ja Ivo Rohula Ankeet Küsitlesime neljateist inimest vanuses 44-78 Ankeedis oli 21 küsimust Kõik küsitletud vastasid kirjalikult, lisati ka suuliselt veidi Töö vormistamiseks kulus ~3 tundi Slaidiseeria tegemisele kulus ~3 tundi Tööd ja tööriistad Tööd erinesid peamiselt selle poolest, et palju tehti käsitsi Masinaid olid vähe Kasutati palju inim ja loomajõudu Tööpäevad olid päikesetõusust kuni loojanguni (vahel isegi kauem) Pühapäev oli harilikult puhkepäev Tööd ja tööriistad Majapidamistes kasutati vahel ka kõrvalist tööjõudu ning neile maksti asjades (lina, toit, toitained jne) Tööriistu hoiti kuuris ning nende eest hoolitses peremees Osades taludes olid ka sepikojad, kus tehti kõik metallitööd Tööriistad valmistati enamjaolt ise, kuid vahel ka osteti Töid ei...
ega kõrgeid kokkukünnivagusid see takistab korralikku kevadist mullaharimist ja külvi ning sügisest koristamist. Esimeseks tööks kevadel peab olema libistamine, millega teeme põllu tasasemaks, takistame niiskuse aurumist mullast ja muudame mulla niiskuse suhtes ühtlaseks. See loob eelduse seemnete üheaegseks idanemiseks ja tärkamiseks. Vastavalt mulla kuivamisele (muld pudeneb käes) tuleks põldu harida agregaadiga, milles on kultivaator (soovitatav S-piidega), libisti ja äkked. Kas kultiveerida 1, 2 või 3 korda, oleneb juba konkreetsetest tingimustest. Peamine on, et põld saaks tasane ja ühtlaselt külvisügavusega haritud. Väetamine Taimede toitumine ja õige väetamine on õlleodra agrotehnika üheks olulisemaks elemendiks. Väetise annuse suurenedes saaks algul hüppeliselt tõuseb. Suuremate väetiste koguste (lämmastik üle 100 kg/ha) saagikasv väheneb ning osa lämmastikust jääb varuainete (tärklise) moodustamisest üle
ja umbrohuliikide bioloogilis-morfoloogilised omadused, mullaviljakus, umbrohutõrje tehniliste seadmete seisund ja kasutamise oskus). Seetõttu peab umbrohutõrjel arvestama konkreetsete soovituste rakendamisel oma viljelustingimusi, oskusi ja võimalusi. Järgnevalt vaatleks mida peaks silmas pidama kasvuaegsel mehaanilisel umbrohutõrjel. Põllukultuurides on umbrohtude hävitamiseks pärast külvi mitmesuguseid mehaanilisi vahendeid: erinevate piidega äkked, vaheltharimiskultivaatorid, pöörlevate harjadega puhastid jne. Harimisriistad on sobivad, kui kultuurtaimed omavad vastupanueelise võrreldes umbrohtudega. Mehaaniline umbrohutõrje põhineb esmajoones umbrohuidukeste mulla alla matmises ja ainult 2030% nende välja rebimisel. Üheks umbrohutõrje võimaluseks enne kultuurtaimede tärkamist on põllu äestamine, mille puhul ei kahjustata kultuurtaimi. Ka nendele umbrohtudele, mis on äestamisele vastupidavamad, tasub äestamist teha,
3) veevarude säilitamine, kapillaarkanalite lõhkumine (teraviljaorase, herne, köögivilja jt kultuuride äestamisel) 4) lühiealiste umbrohtude hävitamine Äkked võiks jaotada järgmiselt: 1) otstarbe järgi: mullaharimis- ja hooldusäkked 2) tööseadise liikumise iseloomu järgi: passiiv- ja aktiiväkked 3) tööseadise kujunduse järgi: pulk-, käpp-, suga-, kamm-, pii-, nuga-(tähik-, biiter), sõrmketas-, lüli, varb-rull jms äkked 4) tööseadise omavahelise seose järgi: jäikpinnalised ja paindpinnalised 5) ühele äkkepulgale langeva massi järgi eristatakse ka kergeid, keskmisi ja raskeid äkkeid Tavalise äkke tööorganiteks on passiivselt töötavad ja äkke enese raskuse mõjul mulda tungivad äkkepulgad. Äkke murendav ja kobestav mõju sõltub: - veojõuallika liikumiskiirusest (äestamise töö ei saa olla aeglane) 20 - äkke raskusest
TE.0272 PÕLLUNDUSMASINAD 3,0 AP Kordamisküsimused 1. Atrade liigitus. Otstarbe järgi eristatakse üld- ja eriatru. Üldader on ühtlasi põlluader, mida kasutatakse kultuuristatud põldude kündmiseks. Eriader (spetsiaalader) on erilaadse kasutusalaga (soo-, metsa-, aia-, istandiku-, võsa-, kraaviadrad jms). Töötamise iseloomu (liikumisviisi) järgi liigituvad adrad ribas- ja süstikkünniatradeks (joonis 1.1). Ribaskünniader on enamlevinud ja seda peetatakse tavaadraks (joonis 1.2). Sellel on üks komplekt paremale pööravaid sahku, mistõttu künda tuleb ribade (künnieede kaupa) või ringi liikudes. Seevastu süstikkünniadrad töötavad põllul edasi-tagasi liikudes, tagades ilma algus- ja lõppvagudeta silekünni. Seepärast nimetatakse neid ka silekünniatradeks. 2. Adraterade liigitus. Adraterad (joonis 1.8) liigitatakse kuju järgi trapets-, põsk-, nokk- ja peitelteradeks, kusjuures igal teral on lõikeserv, nina, kand ja selg. Trapetstera lõikeservapoo...
Äestada tuleks kas enne kultuurtaimede tärkamist või siis, kui taim on juba korralikult juurdunud. (Teraviljadel 3 lehe staadiumis) Äestada tuleks kuiva ilmaga, keskpäeval. Mida suurem liikumiskiirus, seda tulemuslikum töö. tööseadise liikumise iseloomu järgi: passiiv- ja aktiiväkked tööseadise kujunduse järgi: pulk-, käpp-, suga-, kamm-, pii-, nuga-(tähik-, biiter), sõrmketas-, lüli, varb-rull jms äkked tööseadise omavahelise seose järgi: jäikpinnalised ja paindpinnalised 79. Teravilja, herne ja põldoa äestamine. Äestamine on oluline eriti talisnisul ja suviteraviljadel aurumise vähendamiseks ja kooriku kõrvaldamiseks. Äestatavatel kultuuridel peaks külvise normi tõstma 10%, et vähendada saagikadu. Nisu äestamine kahe lehe faasis, väiksema töökiirusega. Suviteraviljadel tärkamiseelne äestamine, otra peaks pärast külvi rullima ja äestama enne oraste tärkamist
tootmiseks kõlbab, on nõudnud inimeste tööd (näit, kõlbab puu tisleri töökojas alles siis tarvitamiseks , kui see on metsast raiutud, saeveskis laudadeks saetud, lauad kuivatatud ja turule veetud, kust tisler need ostab, et tooli teha). Teiseks - kapitali hulka kuuluvad kõik tööriistad, masinad ja kõik ehitused, mis aitavad tööviljakust tõsta (tööriistad, seadmed ja teised masinad, põllutööriistad - adrad, äkked, sirbid, vikatid, tuulamise masinad, rehepeksumasinad jne. raudteed, kiviteed, kanalid, laevad jne.). On arusaadav, et need kõik asjad on varem inimeste tööd nõudnud ja on abiks uute toodete loomiseks. Kolmandaks kapitaliks nimetatakse koduloomi. Loomi ei sünnita otseselt inimese töö. Loomade eest hoolitsemine, nende toitmine aga nõuab inimestelt rohket vaeva. Ja et nad inimesele tootmises suurt abi annavad, siis võime neid samuti kapitaliks kutsuda
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
