Paljud Kehtna asutused, organisatsioonid ja firmad olid huvitatud ning nõus kaasa aitama taoliste võistluste korraldamisele. Olustveres pole enam piisavalt künniks korralikku rohumaad- künnivõistluste esimesel päeval võisteldakse kõrrepõllu, teisel rohumaa kündmisel, õiget rohumaakündi saab aga teha ja näha pigem mitmeaastase söödi peal. Võistlusklassid: tavaatrade meistrikass, pöörd- atrade meistriklass, pöörd- atrade vabaklass , võistlevad ka parimad noored tava- atradel. Ajakava Kehtna Eesti künnimeistrivõistlused 2015 Kehtnas 18. ja 19. septembril 2015 Reedel, 18. septembril: 10.00–17.00 „Tehnika teeviit 2015” (põllumajandustehnika ja rasketehnika töödemonstratsioonid, kaitseväe ja päästeameti tehnika) 11.00–12.30 Baltic Agro põlluseminarid Kehtna Mõis OÜ põldudel 11.00–12.00 Künnikoolitus Dotnuvos Projektai demoalal 13
Peamiselt kasutatakse mullaharimismeetodina ettevõttes kündi, sest künniga saavutatakse ühe korraga taimejäänuste vaba pealispind ning kobe mullastik, mis on sobilik nii külviks kui taimede tärkamiseks. Põhiline künnitööriist on ader, mis tänapäevase tehnikaga võimaldab künda nii pinnapealselt kui ka sügava töösügavusega. Lisaks kasutatakse automatiseeritud ja GPS- põhiseid atru, et saada spetsiaalselt nii pinnapealne künd kui vaja. Kõige tavalisem probleem atrade puhul on künnitihese tekkimine, mis on kokkusurutud kiht künnisügavusest (u 18- 25cm) allpool. Selle vältimiseks tuleb erinevatel aastatel kasutada erinevaid künnisügavusi. Tihese näitab kõige paremini ära paiseleht. Kui koristusjääkide hulk on tavapärasest suurem (nt nisu), siis on lisaoht, et künnitihesesse tekib omakorda koristusjääkide koht. Seda saab kõrvaldada põhuäkkega põldu läbi töötades.
Umbrohud ja taimejäänused heidetakse adraga kündmisel mulla alla, kus nad kõdunevad põllurammuks. Kündmine muudab mulla kohevaks. Kohev muld aga võtab hästi sisse vihma- ja lumesulamisvett ning säilitab taimede kasvuks vajalikku niiskust. Kui põld on sügisel hästi haritud, võib järgmisel aastal oodata head saaki. SÜGISKÜNNIL Raud on raud, ja teras on teras. Maa ainult habras muld. Aga vagude pikal teel atrade raudtallad, terasterad kuluvad läbi. Maamuld, see habras, jääb. Elama. Elatama. Puhkuseks aset andma LAMMASTE PÜGAMINE Pika villa saamiseks pöetakse lambaid üks kord aastas. Seda tehakse kevadel, kui ilmad on soojaks läinud. Hea vill peab olema vähemalt 9 cm pikk (pöetud vill jääb lamba seljast olevast villast 1 cm võrra lühemaks). Lambaid pügatakse pügamisraudadega ja tänapäeval kohtab üha enam masinatega pügamist.
TE.0272 PÕLLUNDUSMASINAD 3,0 AP Kordamisküsimused 1. Atrade liigitus. Otstarbe järgi eristatakse üld- ja eriatru. Üldader on ühtlasi põlluader, mida kasutatakse kultuuristatud põldude kündmiseks. Eriader (spetsiaalader) on erilaadse kasutusalaga (soo-, metsa-, aia-, istandiku-, võsa-, kraaviadrad jms). Töötamise iseloomu (liikumisviisi) järgi liigituvad adrad ribas- ja süstikkünniatradeks (joonis 1.1). Ribaskünniader on enamlevinud ja seda peetatakse tavaadraks (joonis 1.2).
· Balti hõimude kujunemise algus Rauaaeg · elu-olu edasi arenemine · põllumajanduses aletamine · soorauamaagi kogumine · paikse eluviisi juurdumine · käsitöö kiire areng · kaubavahetuse algus Läänemere religioonis · esimesed raudesemed pärinevad 1. sajandist · eestlaste esmamainimine roomlaste poolt (Tacitus 98 m.a.j. aestid) Eestlased muinasaja lõpul · Rahvaarv umbes 150 000 · Külaühiskond · Peamiseks tegevusalaks põllumajandus (atrade kasutamine) · Maade mõõtmine adramaades · Kolmeväljasüsteem suvivili, talivili ja kesa · Lisaks loomakasvatus · Oluline valdkond metsmesindus · Käsitöö kunsti jätkuv areng · Transiitmaaks kujunemise algus · Röövretkede korraldamine Valitsemine: · Ühtne riiklik korraldus puudus · 8 muistset maakonda · Jagunesid 45 kihelkonnaks · Mõlemaid üksuseid valitsesid vanemad · Põhimõtteliselt rikkamate ja mõjukamate perede pead
millele kaasa aidata." (Eesti Ratsaspordi Liit, 2015). 1.1. Ajalugu Hobused on inimestega kokku puutunud juba väga pikka aega. Esimesed kokkupuuted olid juba tuhandeid aastaid tagasi. ,,Inimesed ja hobused on juba väga kaua koos elanud. Tuhandeid aastaid enne masinate leiutamist taltsutasid inimesed metsikuid hobuseid, et nende seljas jahile minna. Järk-järgult hakkasid inimesed kasutama hobuseid transpordivahendina ja edaspidi ka atrade ning tõldade vedamiseks. Viimase mõnesaja aasta jooksul on hobustest saanud nii hästi välja õpetatud loomad, et nad osalevad igasuguses tegevuses poniklubide võistlustest kuni kõrgema kooli etenduseni." (Green, 1993:7). ,,Tuhandeid aastaid püsinud tihe side inimeste ja hobuste vahel ei katkenud ka autode 7 ilmumisega. Tänapäeval on hobune saamas üha populaarsemaks spordivõistlustel ja need,
saanud kohut mõista vasallide üle, siis süütegude arutamisel esindas Meeskohtunik maahärrat, kaasistujad aga vasallkonda (Eesti- ja Saaremaa) maakohus meeskohus Liivimaal adrakohtunik (Eestimaa) Adrakohtunikud: a). vasall võis kohut mõista talupoegade üle kriminaalsüütegude asjus; b). valvata heakorra järgi; c). lahendasid vasallide ja talupoegade vahelisi tülisid. Adrakohtud kui madalama astme kohtute ülesandeks oli: 1. talumaade suuruse määramine atrade järgi; 2. põgenenud talupoegade tagasinõudmine. sillakohtunik (Liivimaa) politsei, uurida ja karistada talupoegade väiksemaid kuritegusid. Sillakohus oli madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus. reduktsioon mõisate riigistamine Rootsi ajal restitutsioon mõisate erastamine Vene ajal Balti erikord Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus,
raames. Kokkuvõtvalt võib vaid öelda, et neid seostatakse valdavalt päikesekultusega ja viljakuskultusega ning neid on interpreteeritud kui mütoloogilisi jutustusi. Kindlasti oli neil seos omaaegse ühiskonnaga, ülikukihiga ja nende tseremoniaalsete toimingutega. Pronksiajal elavnes ka Skandinaavia kaubandus, mis oli eriti tihe Elbe aladega, sisse toodi nii esemeid kui metalli. Kesksel kohal oli põllundus, pronksiajast pärinevad esimesed atrade jäänused, ajastu kohta arvatakse, et metall ei toonud kaasa muutust põllunduses. Kasvatati otra, nisu ja hirssi, nooremal pronksiajal tulid kaer, uba ja hernes. Nooremast pronksiajast pärinevad ka esimesed muinaspõldude jäänused st säilinud on madalad kamardunud põllukivihunnikud. Samas püsis ka püügimajandus, st elatisele hangiti lisa küttimisega ja kalapüügiga. Ühiskonnas oli olemas varanduslik diferentseeritus.
Ordumaadel oli ülemaks talupoegade kohtuinstantsiks foogt või viimaste poolt määratud isikud. Edasi võidi kaevata maahärrale. Kriminaalasjades saadeti otsus võimalikult kiiresti täide. Adrakohtunikud- vasall oma piirkonnas võis kohut mõista talupoegade üle kriminaalsüütegude asjus, valvata heakorra eest ja lahendada talupoegade ja vasallide vahelisi tülisid. Adrakohtunike ülesanne oli talumaade suuruse kindlaks määramine atrade järgi, põgenenud talupoegade tagasinõudmine jne. Vasallide meeskohtud- vasallide ja rüütlite süüteod allusid samuti endaväärsele kohtule. Maahärra ei saanudki kohut mõista vasallide üle. Kohtu eesistujaks oli vasallide poolt valitud meeskohtunik, kelle kaasistujaks olid kaks isikut kaebealuse piirkonnast. Meeskohtunik esindas maahärrat, kaasistujad vasallkonda. Otsuse tegi eriline isik, kes oli valitud vasallide hulgast.
(peamiselt põhjas); maaviljelusega seotud Lõuna-Skandinaavias. Nii püstjatel kui horisontaalsetel pindadel. Mitmed motiivid: laevad, veokid, künniriistad, relvad, riided, käed, astuvad jalad, ringid, inimfiguurid, loomad. Päikesekultus, viljakuskultus, mütoloogilised jutustused. 39 Ühiskond ja majandus Kaubanduse elavnemine. Eriti tihe oli see Elbe aladega. Keskne on põllumajandus. Pronksiajast pärinevad esimesed atrade jäänused. Kasvatati otra, nisu, hirssi. Nooremal pronksiajal lisandusid kaer, uba, hernes. Nooremal pronksiajal oli kasutusel ilmselt mingi väljasüsteem. Muinaspõldude jäänused (põllukivihunnikud). Osaliselt püsis püügimajandus. Ühiskonnas varanduslik diferentseeritus. Lõuna-Skandinaavias ülikute kiht, kel kontroll käsitöö, kaubanduse üle. Pronksil suur tähtsus pealikuühiskonna väljakujunemisel. Pronksist staatusesemed. Monumentaalsed matmispaigad. Maa kuulus ülikutele.
annaabi.ee 
