KOMMUNISTLIK VENEMAA 1.Veebruarirevulatsioon 1917 -Vim lheb ajutise valitsuse ktte(Nrk intikatsioon) 2.Okt. revulatsioon 1917 -Kasutades ra ajutise valitsuse juetust haarasid enamlased oktoobris vimu enda ktte -1918 suveks oli enamlaste poolt kehtestatud Venemaal he parteissteem 3.Kodusda 1918-1920/1922 -Enamlaste vimuga ei olnud rahul teised poliitilsed jud -Punased,valged -valged Inglismaa,Prantsusmaa,Saksamaa -hukkus 13milj. inimest 4.NSVL moodustamine -1922 aastal moodustati nukogude sotsialistlik vabariiklik liit 5.Maailma revulatsiooni hutamine -Kommunistlik Internatsionaal e.Komintern see organisatsioon pdis kommunistliku revulatsiooni hutada ka teistes riikides (Eesti,Saksamaa,Bulgaaria.Poola) -Ebannestus 1920-tel aastatel 6.Majandus 1)Sjakomunism(kodusja ajal) -kehtestati t kohustus -ettevted riigistati
7. Põllumajandus tooted saadeti peamiselt Peterburi, jätkus talude päriseksostmine, peamiseks põllumajandus haruks kujunes piimakarjakasvatus, põlluharimine intensiivistus. 8. Peamised tööstusharud olid tekstiilitööstus, masina ja metallitööstus, paberitööstus. 9. Tööstusettevõtted kuulusid peamiselt Venemaa, välismaa ja Baltisaksa kapitalile. Peamised tööstuskeskused olid Narva, Tallinn. 10. Eestis puudusid peamised kodanikuõigused, suur maapuudus, poliitilsed vabadused ja tsaarivõimu piiramine, sotsiaalsed erinevused. 11. 16. Oktoobri veretöö, sest palju süütuid inimesi sai surma. Riigiduuma kokkukutsumine, sest siis sai ka rahvas veidi kaasa rääkida. 14. Aulakoosolek: kukutada tsaar, luua vabariik, võtta üle kohalik omavalitsus, jagada maa rahvale. Bürgermusse koosolek: tsaarivõimu piiramine, rahvaesindus, Eesti ühendamine ühtseks kubermanguks 15.Eestlased saavad omavalitsuse, Eesti ühendatakse üheks kubermanguks, Eestis tekivad
Jaapan Aasia imelaps Jaapan oli USA okupatsiooni all 1945. aastast kuni 1951. aastani. Sellel ajal tehti palju ümberkorraldusi. Ameeriklaste juhtimisel tehti majanduslikud ja poliitilsed ümberkorraldused, mis muutsid Jaapani ühiskonna ülesehitust, riigikorda ning jaapanlaste mõttelaadi. Üks tähtsamaid ümberkorraldusi oli maareform, millega kaotati suur territoorium ning maad anti talupoegadele. USA pidas vajalikuks varem Jaapani majandust valistenud suurettevõtete liitude tegevuse piiramist või hoopis nende kaotamist. Aastal 1946 võeti vastu uus põhiseadus, selle käigus kehtestati riigis parlamentaarne kord. Jaapanist sai põhiseaduslik monarhia ja hakati
haridus muutusid madalamale klassile kättesaadavamaks, tehnika arenes kiiresti, töölisklassi ehk palgatööliste arv kasvad hüppeliselt koos tehaste loomisega. Tööliste elu oli raske, 10-12 h tööpäevad, 6-7 päeva nädalas. Majandusliku kitsikuse ja rahvusliku tagakiusamise eest üritati põgeneda Põhja-Ameerikasse. USA rahvaarv kasvas mõnel aastal rohkem kui mln võrra. Ei olnud veel demokraatlik ajastu, tekkisid erinevad poliitilsed rühmitused, võideldi peamiselt naiste valimisõiguse eest. Tekkinud ametiühingud võitlesid lühemate tööpäevade jms eest. Sotsialistid tahtid sotsialistlikku ühiskonnakorraldust kehtestada läbi reformide, kommunistid läbi revolutsiooni. Imperialism Imperialismi ajastul võimutsesid maailma suurriigid, kes soovisid omale võimalikult aplju koloooniaid luua. XIX saj lõpp kuni XX saj algus. Impeerium (tugev võim+territoorium, ka kolooniad)
oktoobri manifest tuleb teoks teha; sõjaseadus tuleb kaotada; poliitilised süüdlaseda tuleb vabastada; nõuti kõrgete rentide alandamist; nõuti alko. joogi müügikohtade sulgemist; Revolutsiooni tähtsus- loodi esimesed erakonnad ja ametiühingud, jõudsalt kerkis rahva haridus- ja kultuuritase. 6. Eesti kahe revolutsiooni vahel: Esimene maailmasõda ja Eesti: sõja mõjud Eestile (sõjandus, majandus, rahvuslik liikumine) Poliitilised olud : Jätkus kirjasõna tsenseerimine, igasugused poliitilsed meeleavaldused olid keelatud, enamik revolutsioonipäeval tekkinud omaalgatuslikke organisatsioone suleti. Enamlased haarasid põrandaaluse juhtimise enda kätte. Peale revolutsiooni ei olnud Vene impeerium enam endine kuna kutsuti kokku esimest korda Venemaa ajaloos valitsev rahvaesindus Riigiduuma. Duumad saadeti ennem laiali , kui need hakkasid tööle. Muudeti valimisseadust. Poliitilist edu saavutasid eestlased vaid kohalike omavalitsuste valmistel. Kultuuri areng :
*sotsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse *inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks *kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimu institutsioonide ja rahva vahel *sotsiaalpartnerlus- töötajate ning ametiühingute kaasamine tööstuskindlustus ja miinimumpalkade küsitlevatesse aruteludesse. POLIITILISED IDEOLOOGIAD *ideoloodia- on korralduatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi *poliitilsed ideoloogiad- millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivad poliitikale ning pakuvad oma nägemust ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid. PAREMPOOLSED IDEOLOOGIAD * liberalism peab ülimaks väärtuseks teadmist, vabadust, indiviidile loodud maksimaalne tegevusvabadus.
(1905.aasta revolutsioon [WWW]) 2. Olukord pärast revolutsiooni Revolutsioon lõppes kül peale mõisate põletamist, kuid järgnevad aastad olid siiski rahutud. Ainuüksi Eestima kubermangus loetleti aastal 1906 üle 2000 erineva vastuhaku. Alles aastal 1908 söendasid võimud kaotada Baltimaades sõjaseisukorra, asendades selle natuke leebema ,,kõvendatud valvekorraga''. Normaalse poliitilise eluni siiski ei jõutud. Keelatud olid streigid, opositsioonilised meeleavaldused ja poliitilsed koosolekud. Hoolikalt tsenseeriti ka ka ajakirjandust. Keelati revolutsioonipäevil tekkinud ametiühingud ja enamik poliitilisi organisatsioone. Ainuke legaalne erakond oli Eesti Rahvameelne Eduerakond, kuid sellegi tegevusele olid seotud kindlad raamid. Illegaalselt tegutsesid VSDTP-s eraldi tiiva moodustanud enamlased. Enamlaste internatsionalistlikud vaated sobisid Eestisse toodavatele vene töölistele, kes ei tahtnud midagi teada eesti vähemlaste rahvuslikest taotlustest
Liberalismi toetajad olid kodanlased enamasti, nt ettevõtjad, haritlased, juristid, kooliõpetajad, ajakirjanikud ja osa poliitikuid. 3. Rahvuslik liikumine. a. Rahvus on rahvas, kellel on ühtne etniline identiteet ehk ühine keel, ajalugu, traditsioonid ja kes määratlevad end rahuvusena. Lääne-Euroopa arusaam oli, et rahvust ühendab territoorium, riik ning rahvus on ülesehitatud kodakontsusele. Poliitilsed tõekspidamised on olulised. Ida-Euroopas arusaam oli, et etniline ja kultuuriline kuuluvus on olulised. Poliitlised tõekspidamised ei ole eriti olulised. b. Rahvusliku liikumise põhjused – Viini kongressil taastati Euroopas absolutislik valitsemiskord, ei arvestatud rahva nõudmistega ja kokkukuuluvustundega. Rahva õigus ja sõnavabadust piirati väga, kuid rahvas muutus julgemaks ja rahvuslik liikumine kogus aina rohkem hoogu. Itaalias, Saksamaal,
imikusuremuse näitajad jne. 1) Inforiigid Kanada, USA, Lääne- Euroopa 2) Uustööstusmaad Ida-Aasia (Singapur, Taiwan, Lõuna-Korea), Ladina- Ameerika riigid ning Ida-Euroopa maad 3) Toorainemaad Alzeeria, Sambia, Mehhiko, Tsiili ja Indoneesia 4) Vaesed riigid Afganistan, Ruanda, Jeemen, Nepal, Niger, Eritrea RAHVUSVAHELISED MAJANDUSORGANISATSIOONID JAGUNEVAD: tegevusalade või eesmärkide järgi 1) Sõjalis-poliitilsed organisatsioonid (militaarsed) nt NATO 2) Majandusorganisatsioonid, esmajoones majanduskaubandus org. Nt WTO 3) Tooraine kartellid Organisatsioo Asutamin Tegevuspiirkon Tegevusala, eesmärk n e d WTO 1994 Ülemaailmne Elavdada rahvusvahelist Maailma kaubandust, ülesandeks alandada Kaubandusor kaubandustõkkeid. g
ning nende kodanikuõiguste taotlusi alla suruma. Piirati oluliselt sõnavabadust. Hakati nõudma rahvale kõrgeimat võimutäiust, konstitutsiooni, pralamentaarset valitsust ja kodanikuõiguste tagamist. 6) Mida taotlesid rahvuslased Saksamaal? Pärast Viini kongressi said Saksa riikides väiksemad rahvuslikud meeleavaldused ja isegi ülestõusud küllalt sagedasteks. Üha selgemalt nõuti ühtset Saksa rahuvsriiki konstitutsioonilisel alusel. Kuid Saksamaa killustatus ja riikide erinevad poliitilsed olud takistasid ühe suure ülemaalise rahuvsliku liikumise tekkimist. Seevastu väljendus rahuvslus väga elavalt kirjanduses, kunstis, muusikas ja teaduses. Pandi alus saksa keeleteadusele, mille rajajateks olid vennad Jakob ja Wilhelm Grimm. 7) Milles väljendus rahvuslus sellistes Saksamaal toimunud liikumistes nagu üliõpilasliikumine ja võimlemisliikumine? Üliõpilased ja ärksamad õppejõud hakkasid organiseeruma isamaalistesse korporatsioonidesse. Jenas asutati esimene
Vältis vene kolonisatsiooni, võimaldas tihedamaid suhteid lääneEuroopaga. Ja tagas kiirema arengu võrreldes Venemaa teiste osadega. 1730datel alustati aadlimatriklite koostamist. Aristokraatlike perede nimekirjad, pidid oma aadli päritolu suutma tõestada. (dokumentaalselt või tunnistajatega). Rüütelkondade nimekirjadesse said nüüd kuuluda vaid need aadlikud, kes olid immatrikuleeritud. Poliitilsed ja maj. Eesõigused kehtisid Eesti ja Liivimaal vaid neile (321 peret) nende kõrgeim võimuorgan oli endiselt maapäev, mis kais koos 3 aasta tagant. Istung oli kinnine ja kestis kuni neli nädalat. Need pered, kes aadli matriklisse ei saanud jäid nn maiskonda. Neil puudus õigus kandideerida maapäeval valitavatele ametikohtadele ja osaleda oluliste poliitiliste küsimuste otsustamisel. Maa jaotus kaheks kubermanguks, säilis
lahendada. Samuti uurin kehakeelt mis on suhtlusest 55% ja kuidas see väljendub, lisaks sellele keskendun ma töö lõppus ka kultuurilistele erinevustele mis on tihtipeale suured konflikti allikad. 2 1. IGA UUS AJASTU MUUDAB VESTLUSE TEEMAT Inimesed kes usuvad, et maailma valitsevad kõikvõimsad majanduslikud ja poliitilsed jõud, et konflikt on elu põhi olemus ja et ajalugu on pikaajaline võitlus ellujäämis ja domineerimise nimel ei saa olulisi vestlusi pidada. Selliseljuhul saame pidada vaid vestlusi mis meid lõbustavad ja meie tähelepanu hajutavad. Kuid kas maailm ei ole mitte koht kus inimesed otsivad endale partnerit, armastajat või vaimset juhti või jumalat? Inimesed on läbi ajaloo sooritanud vestlusrevulutsioone mis on muutnud meie maailma ühiskonna käekäiku
4) Isesisvumine - Eeldused iseseisvumiseks (KULTUURILISED) : 1. Hariduse levik, haritlaskonna levik le Eestimaa. 2. Rahvuslike seltside tegevus. 3. Kommunikatisooni laialdane levik (ajalehed, raudteed, ritused). 4. Eesti kirjakeele areng. 5. rkamisaeg. 6. htsustunne mis tuli kigi eelmistes punktides nimetatud asjadega. Eeldused iseseisvumiseks (MAJANDUSLIKUD) : 1. Tstuse areng. 2. Talude priseks ostmise vimalus. 3. Raudteehendus linnade vahel. 4. Linnad eestistusid. Eeldused iseseisvumiseks (POLIITILSED) : 1. Uute juhtide esilekerkimine (eestlased). 2. Eesti oma erakonnad. 3. Rahvuskubermangu moodustamine. 4. Omavalitsused. Eeldused iseseisvumiseks (RAHVUSVAHELISED) : 1. Venemaa revolutsioonid. 2. I Maailmasda (1914-1918). 3. Impeeriumite lagunemine. 4. Eestile tekkis eeskuju milleks oli Soome. Iseseisvumise vljakuulutamine : Jaanuaris 1918 astuti esimesed konkreetsed sammud. Et selgitada vlja teiste riikid suhtumine Eesti iseseisvusesse, saadeti Lne-Euroopasse delegatisoon
2. Rahvuslike seltside tegevus. 3. Kommunikatisooni laialdane levik (ajalehed, raudteed, üritused). 4. Eesti kirjakeele areng. 5. Ärkamisaeg. 6. Ühtsustunne mis tuli kõigi eelmistes punktides nimetatud asjadega. · Eeldused iseseisvumiseks (MAJANDUSLIKUD) : 1. Tööstuse areng. 2. Talude päriseks ostmise võimalus. 3. Raudteeühendus linnade vahel. 4. Linnad eestistusid. · Eeldused iseseisvumiseks (POLIITILSED) : 1. Uute juhtide esilekerkimine (eestlased). 2. Eesti oma erakonnad. 3. Rahvuskubermangu moodustamine. 4. Omavalitsused. · Eeldused iseseisvumiseks (RAHVUSVAHELISED) : 1. Venemaa revolutsioonid. 2. I Maailmasõda (1914-1918). 3. Impeeriumite lagunemine. 4. Eestile tekkis eeskuju milleks oli Soome. · Iseseisvumise väljakuulutamine : Jaanuaris 1918 astuti esimesed konkreetsed sammud. Et selgitada välja teiste
sõnaõigus vaid aadlikel, kes kuulusid rüütelkondadesse aadlimatrikli alusel. Maapäevadel otsustati: 1) kohaliku elu tähtsamaid küsimusi 2) valiti ametimehi omavalitsusse 3) valiti haagi- ja sillakohtunikke aadlimatriklid - 18. sajandi keskpaiku koostatud ametlik nimistu, mis sisaldab rüütelkonda kuulunud aadlisuguvõsade nimesid Aadlimatriklite eesmärk- kaitst põlisaadli uusaadli eest Katariina II poliitilsed ja administratiivsed ümberkorraldused Katariina II sai troonile 1762aastal ja oli troonil 34 aastat Katariina II- Vene Keisrinna, Kehtestas Eesti pearaha nõudmise mõisnikutelt, tema valitsemise ajal asustati 2 uut linna (Võru ja Paldiski) Eestimaa kubermangus lisandus Paldiski maakond Pärnu maakonnast lahutati Viljandimaa Tartu maakonnast lahutati Võrumaa Narva linn jäi Peterburi kubermangu Setumaa jäi Pihkva kubermangud
Inimeste sotsiaalsed veendumused ja väärtused Mood Õiguslikud (õiguskeskkond) Õiguskeskkonna all mõeldakse valitsuste ja teiste võimuorganite õiguasaktide kogumit, mis reguleerib inimeste, ettevõtete ja organisatsioonide, samuti õiguskorda tagavate organite tegevust ja nende omavahelisi suhteid Poliitilsed (poliitiline keskkond) Poliitilise keskkonna all mõeldakse valitsuse ja teiste võimuorganite, poliitiliste parteide ja organisatsioonide, õigusaktide, käitumisnormide ja vaadete kogumit oma ja teiste riikide vaheliste suhete kohta. Laiemas mõttes on poliitiline keskkond sotsiaalse keskkonna üks element Põhikomponendid:
· Orjad nende hulka kuulus erineva taustaga inimesi, peamiselt vallutussõdades vangivõetud. Neid kasutati põllumajanduses, kaevandustes, teenijatena, oskustöölistena ning arstide ja õpetajatena. Tegelikult olid lihtsalt kõnelevad tööriistad, keda omanik võis isegi tappa või lasta vabaks osta/vabaks lasta (heast südamest, ustava teenistuse eest). Perekond oli rangelt patriarhaalne. Perepeale kuulus absoluutne võim terve familia üle. Naistel puudusid poliitilsed õigused, kohtuasjades kuulus sõna nende eestkostjale. Neiud abiellusid murdeea lõppedes. Naise peamine voorus oli abielutruudus. Sarnasused Kreekaga on märgatavad, kuid suhtumine oli pisut vabameelsem. Pereema võib pidusöökidel osaleda, abikaasa kõrval istudes ning tegi temaga vastuvisiite. Laste kasvatamine oli pereisa ülesanne, mis kreeka kommete levides muutus rõhutatult vaimseks hariduseks. Rikkad pidasid kreeklastest koduõpetajaid, teised saatsid lapsed 7-aastaselt kooli
Poliitilise ideoloogia definitsioon? · Poliitilistes ideoloogiates tuleb eristada kahte aspekti: positiivne ja kriitiline, poliitilised ideoloogiad kas ratsionaliseerivad olemasolevat korda või kritiseerivad ja vastanduvad sellele. · Definitsioon omavahel seotud ideede kogum, mis seletab ja hindab sotsiaalseid tingimusi, inimese kohta ühiskonnas ning pakub programmi sotsiaalseks ja poliitiliseks tegutsemiseks. · 1. Seletab, miks sotsiaalsed, poliitilsed ja majanduslikud tingimused on just sellised, nagu nad on. Seletamine on seotud legitimatsiooniga. Sageli sisaldavad ideoloogiad sotsiaalset kriitikat olemasoleva korra suhtes vôi mingi nähtuse suhtes. · 2. Ideoloogiad hindavad, kas mingid sotsiaalsed nähtused on head vôi halvad - näiteks kas tööpuuduse täielik kadumine on môistlik vôi mitte, kas igasugust sôda tuleb vältida vôi mitte, kas majanduslik ebavôrdsus on hea vôi
§ reeglid kehtivad ühtmoodi kõigile relvakonflikti osapooltele, nii ründajale kui ka kaitsjale § asjaolu, et üks osapool eriab reegleid, ei anna teisele osapoolele õigust vastata samaga -‐ tänases maailmad võivad ka väikestel eksimustel olla tõissed poliitilsed või õiguslikud tagajärjed, sh tänu meediale Kesksed põhimõtted: -‐ sõjaline vajadus § õigus kasutada jõudu, mis oma iseloomu ja ulatuse tõttu on vajalik õigusparase sõjalise eesmärgi saavutamiseks
annaabi.ee 
