naishäält. Ma lisasin sammu, sest see tekitas suurt uudishimu. Kui ma klassi jõudsin tutvustas see nümfiliku välimusega naine end.Selgus, et see verinoor, vaevalt minust kolm aastat vanem neidis on minu uus klassijuhataja. Ma mõistsin hetked hiljem, et see noor klassiuhataja, tobedalt vanamoodse nimega Ophelia ei suuda klassis korda luua. Ta on kasutu ja temast ausaltöeldes ei sõltu midagi." "Pojake, aitab klassijuhataja kirjeldamisest. Räägi mulle, mis edasi sai!" Ema hääl värises seda öeldes. Kartsin iga hetk, et tema vaoshoitud emotsioonid paiskuvad välja, kuid vaprat nägu tehes jätkasin. "See on üsna põnev, järsku keset tundi tundsin ma imeliku kihku ja tahtmist tahvli ette minna. Mu peas keerlesid ainult Shakespheare Hamleti kuulsad read, olla või mitte olla. Järsku endale aru andmata olin ma jalul ja kõndisin enesekindlalt klassi ette
Olid möödunud paar tundi, kui ta otsustas minna koju ja küsida ema käest, et miks kedagi koolis polnud. Mart lausa jooksis koju. Viie minuti pärast oli ta juba kodus. Koduuksest sisse tormates, jooksis ta kohe ema juurde. ,,Ema, miks mitte kedagi täna koolis polnud? Kas kõik on siis haiged? Miks ma siis pidin kooli minema?" Ema naerab. ,,Miks sa naerad, ema? See pole naljakas! Ütle palun miks ma pidin täna kooli minema?" Ema vastab talle: ,, Kallis pojake! Täna on laupäev. Lapsed ei käi laupäeviti koolis ju. Kas sa siis ei tea seda? Järgmine laupäev ära siis mine." Järgmisel hommikul kui ema ja isa olid juba tööle läinud, jalutab Mart kooli poole. Kooli jõudes avab ta ukse, astub garderoobi ning paneb riided ära. Riided ära pannud, liigub ta klassi poole. Aga jällegi klass on tühi. Kool on tühi. Hämmingus Mart jookseb koju. Koju jõudes helistab ta emale ja küsib et miks täna jälle polnud kedagi koolis
JÕULUNÄIDEND ,,JÕULUSOOV" JUTUSTAJA (ELERI): ELASID KORD SÜGAVAL PAKSUS METSAS EIT JA TAAT, NEIL OLI POEG MADIS KEDA NAD VÄGA HOIDSID. NAD OLID KÜLL VAESED JA TÖÖD PIDI KÕVASTI TEGEMA, AGA ARMASTASID OMA POEGA VÄGA. MADIS OLI AITAS EITE TAATI IGATI. AGA SIIS TULI TALV JA METSAS OLI VÄGA KÜLM JA KÕLE. EIT (TRIINU) : MADIS, POEG TOO PAGARI JUUREST MEILE PÄTSI LEIBA. TAAT (ELERI): OOTA POJAKE ÄKKI SAAKSID KA PUUSEPA JUURES KÄIA JA TUUA KIRVE MIS MUL ÜKSPÄEV TEMA POOLE JÄI. MADIS (KASPAR/ELERI): HEA KÜLL JUTUSTAJA (ELERI): MADIS OLI VAHEPEAL TÄITSA KURI, ET EMA JA ISA TEDA NÕNDA KÄSUTAVAD, AGA TA MÕISTIS, ET EMA JA ISAL ON NIIGI RASKE. PEALEGI OLI SELLEL PÄEVAL JÕULULAUPÄEV JA TA LOOTIS, ET VÄHEMALT SELLEL ERILISEL PÄEVAL LASEVAD EMA JA ISA TA NATUKE KAUEM MAGADA JA PUHATA. POISI UNISTUS OLI NÄHA OMA ELUS ÜKSKORD JÕULUVANA. PAGAR (TRIINU) : TERE MADIS
Näited: ,,verd kosena kopsudest suhu."(Kord elas üks Pasunapuhuja) ,,Siutsuv suu,...", ,,...kuldset põhku" , ,,...kuldsed eeslid."(Kuldne Eesel) ,,...istutakse ihuväel."(Saun Emajõel.Inglisvalss) Need näited moodustavad enamuse terves luulekogus olevatest epiteetidest. Võrdlused: Võrdlusi kasutab Runnel isegi vähem kui epiteete. Näited: ,,Sa oled käbe kui gepard," (Enesest ja teistest) ,,Saarpiiga oli sama tolake nagu Kalevite kallim pojake."(Uurimus) ,,tõused lauast nagu hauast,"(Läigib) ,,Inimesed on nagu paadid,"(Inimesed on nagu paadid) Metafoorid: Veidi suuremal määral kasutab metafoore. Näited: ,,taevakumm kummub"(Suure katte all) ,,Jälle tilgub sappi"(Tulge appi!) ,,Üks lammas ütles mää! Kõik lambad kooris mää!"(Lambad) Hüperbool: Tema luulest võib leida ka hüperboole. Näiteks: ,,verd kosena kopsudest suhu."(Kord elas üks pasunapuhuja) Kordused:
Vanaisa: Mis teil siin toimub? Ema: Peedu on võõra beebi koju toonud. (Vanaisa viskab pilgu lapsele.) Vanaisa: See on ju Tiidu poeg.Ma lähen kohe helistan talle. (Läheb elutuppa ja helistab Tiidule.Ema võtab samal ajal lapse sülle ja vanaisa tutistab Peedut) Vanaisa: Tere Tiit ,siin Aksel.Sinu poeg on meie juures.Tule ruttu siia.! (Kõik liiguvad ringi ema istub maha ja ohkab.Isa käib edasi tagasi.Vanaisa istub vanaema kõrvale) (Jõuab kohale Tiit ja tormab elutuppa) Tiit: Kus mu pojake on?( kõvasti ja vihaselt) (Ema annab talle lapse) (Tiit rahuneb) Ema: Ma väga vabandan, et me poeg nii tegi.Meil on väga kahju. Tiit: Ei ole hullu midagi.Hea ,nüüd on ta jälle isa juures. (Vahepeal on kõik Peedu toast ära tulnud) Vanaisa: Jumal tänatud ,et ma su poja ära tundsin.Võõra lapsega poleks midagi peale osanud hakatud. Tiit: Jah ,nii see tõesti on. (Terve selle aja istub Peedu vaikselt laua all ja nutab) Tiit: No ma nüüd lahkun ,ilusat õhtut teile!
..", ,,...kuldset põhku", ,,...kuldsed eeslid." (,,Kuldne Eesel"), ,,...istutakse ihuväel." (,,Saun Emajõel"). Võrdlused: ,,Sa oled käbe kui gepard", (,,Enesest ja teistest"), ,,Saarpiiga oli sama tolake nagu Kalevite kallim pojake." (,,Uurimus"), ,,tõused lauast nagu hauast" (,,Läigib"), ,,Inimesed on nagu paadid", (,,Inimesed on nagu paadid"). Metafoorid: ,,taevakumm kummub" (,,Suure katte all"), ,,Jälle tilgub sappi"
Bereckia seest kiirgas valgus, see oli nii tugev, et plahvatas ta kehas. Poiss kukkus abitult maha. Chris kaotas meelemärkuse. Hetk hiljem seisid nad majaka vaateplatvormil ning vaatasid üksteisele üllatunult otsa. Nad kallistasid sõbralikult. ''Chris, Chris, Tule kohe siia, '' hüüdis Chrisi ema kurjalt. ,,Seda ma arvasin,'' ohkas poiss ning lehvitas sõpradele hüvastijätuks kätt. ''Kuule pojake, me otsime sind igalt poolt, ise ütlesid et oled bistroos, me peame vanaisa sünnipäevale minema.'' Chris naeratas rõõmsalt sõpradele.
Ema: Näe, sealt tulebki üks ostja! Nõid: Kas teie olete Hanne, aedviljamüüja? Ema: Jah, seesama. Ehk läheb teil siit midagi? Nõid: Vaatame, vaatame. Kaeme taimekesi, kaeme taimekesi, kas sul ka mida mul vaja. Vilets kraam! Kehvad taimed! Jakob: Kuule, sa oled üks häbematu vanaeit. Kõigepealt tuled sa oma näppudega ilusate taimede kallale, siis hoiad neid oma pika nina juures ja nüüd sõimad meie kaupa viletsaks kraamiks! Nõid: Pojake, ah sulle siis meeldib nina, mu ilus pikk nina? Pead saama kah sellise... Vilets kaup. Halvad asjad. Jakob: Ära värista nii jubedalt oma pead. Su kael on ju nii peenike kui kapsajuurikas, ta võib kergesti katki minna ja su pea kukuks korvi. Nõid: Kas sulle ei meeldi peenikesed kaelad? Ärgu olgu sul siis üldse kaela. Ema: Ärge ajage lapsele hirmujuttu. Kui te tahate midagi osta, siis tehke kiiremini, te peletate ju kunded minu juurest eemale.
Tänaseks on ta küll kahe lapse ema, kuid enne esimest last ootama jäädes, oli tal mitmeid nurjunuid rasestumiskatseid. Praeguste andmete põhjal maksab IVF 1145 eurot. Lõpuks küsisime kuidas see kõik muutis nende elu. Mai leidis, et esialgu see ei muutnud ta elu, sest mitmed katsed nurjusid. Kui oli juba käegalöömismeeleolu, siis selgus, et ta ootas last. Nüüd, 12 aastat hiljem õnnestus Mail ja tema abikaasal ise ilma kõrvalise abita väike pojake saada. Tänaseks on nad tütre ja poja vanemad. Mari jaoks oli see ainuke võimalus ja ta on uhke, et ta pidas vastu. Ta on uhke ja õnnelik oma väikse tütre üle. 4. JÄRELDUSED Käesoleva töö raames saadi järgmised tulemused: 1. Enamustel naistel on enne tõelisi kogemusi palju positiivsem arvamus kunstlikust viljastamisest. 2. Paare ajendas kunstliku viljastamise kasuks otsustamine suur lapse soov. 3
proteste, marsiti lippudega, jagati keelatud materjale jne. India eraldumise ajal aitas Indira miljoneid Pakistani põgenikke, aidates neile luua laagrid ja tagada meditsiinilist abi. Mõrvati reeturlikult Euroopa õpingute ajal kohtas India tulevane kangelanna kongressi aktivisti Feroze Gandhit, kellega ta 1942. aastal leivad ühte kappi pani. Kahe aasta pärast Indira oli siis 27 , sündis perre väike pojake Rajiv. Veel kahe aasta pärast sai Rajiv vennaraasu Sanjay. Kuigi Indira isale tütre abikaasa ei meeldinud, sujus abielu alguses hästi. Kui Indira New Delhisse kolis, et oma peaministrist üksikut isa aidata, hakkas ka abielu allamäge minema. 12 Ajapikku kasvasid abikaasad täiesti lahku ja mõnda aega elas Indira mehest eraldi, koos poegadega. 1958. aastal sai Feroze südameataki. See sündmus parandas suhteid ning paarike
Uno oli ka kange spordimees. Lemmikalaks pikamaajooks, süsteemikindlalt- kaks, kolm korda nädalas jooksis Tallinna maanteed kuni Kärevere sillani ja tagasi. Kord oli maanteeääres olevast õues palunud luba kaevust värskendavat vett juua. Eakas vanaproua, kes parajasti puid lõhkus läks toast kruusi tooma, Uno võttis kirve ja aitas vanakesel kõik puud ära lõhkuda. Tänulik perenaine oli väga mures, kuidas tasuda, sest Uno pakutud 10 rublast viisakalt keeldus. Oota pojake, ma toon Sulle midagi tarest. Toodud kilekotikese selle millegagi võttis tänuga vastu. Hiljem selgus et kotikeses olid värsked kanamunad, mis ühiselamusse jõudes meenutasid midagi enamat. Aga rõõmsam pool oli asjal ka. Meie igaõhtune ,,firmaroog" praekartul sai maitsva lisandi munapudru toel. Veel on meeles tööpraktikad ja tollele ajale iseloomulikud leninlikud laupäevakud. Ega eriti keegi Unoga punti minna tahtnud, sest ei jõudnud temaga töös sammu pidada. Hästi on
Oh, kui ilus! Näin, vaata, kui ilus! PERENAINE (pahaselt). Oi sina vallatu, kas ei ole käest ara! No oota, kui isa 2 koju tuleb! VANAEMA (60-70-aastane poolpime eideke, vana paljas kasukas seljas, kobab kõndides enese ette, - astub tagakambrist sisse ja jääb kuulatama). Kellega sa tõreled? PERENAINE. Margusega! Tulise söepanivokiratta vahele! VANAEMA. Ara tee pojake - süsi kargab kaugele, Laurits lendab lakke. (Kobab oma voodi ääre peale?) Mis sa's ka pühapäeva õhtul selle vokiga jahid! PERENAINE. Ei ole enam pühapäev; tähed juba taevas. Mure ka, inimesed alles väljas! Leiavad nad selle tuisuga teed või ei leia ja eksivad metsa ära. VANAEMA. Tea jah, kuhu nad nõnda hilja peale jäävad! Vaikus. Ei ole kuulda muud kui tuule tuhinat ja vokiratta vurinat. MANN (on jälle savikule roninud ja raamatu võtnud, veerib)
taha. Kirikut ei tabanud ükski. (EKSPRESS ) Mõned aastad hiljem tuli üks toonastest lenduritest Ema Rafaela juurde, kes teenis tollal Pühtitsa kloostris. Tema küsimusele, miks ükski pomm tookord sihtmärki ei tabanud, näitas Ema Rafaela talle Jumalaema ikooni. Seepeale ütles lendur: "See ta ongi. Kui ma lendasin kloostrit pommitama, nägin äkki, kuidas minu ette ilmus pilvedest keegi helesinistes rõivastes naisterahvas ja ütles "Pojake, ära hävita minu kodu," ning kadus."... ( EKSPRESS ) 35 ÕIGEUSKLIKE LEGENDIDE LISA11 KOHASELT Õigeusklike legendide kohaselt avastati Kuremäelt 16. sajandil imettegev ikoon, mille järgi hakati paika ka Pühtitsaks kutsuma. 1608. aastal võis samas paigas olla õigeusu kabel. On avaldatud ka arvamust, et samas kohas võis veelgi varem asuda
Voldemar nägi ilmavalgust 1874. aastal , kuid haigestus 4- aastasena leetritesse ning suri. 1876. aastal sündis tütar Hedwig-Hedda ja 1878 aastal ja 1878 aastal noorim tütar Anna (joonis 4). Lydia Koidula viimane laps sündis aastal 1884 ja nimeks sai Max, aga kahjuks suri pojake samal aastal. Kuigi Koidulal jäi aega vähemaks, ei jätnud ta "Eesti Postimehele" artiklite kirjutamist. 1880. aastal kirjutab kirjanik oma viimase näidendi ,,Kosjaviinad". Koidula viimastel aastatel kuhjub aina rohkem kurbi sündmusi: esmalt
on leitud Dublinist leidlikud ja vaimukad vasted. Samuti on analoogiaks Daidalose ja Ikarose müüt ning Dante Alighieri (1265 – 1321) suur poeem „Jumalik komöödia“. Pikim on 15. episood „Kirke“ (ligi 100 lehekülge), mille tegevus toimub lõbumajas, kus napsitavale Leopoldile ja Stephenile ilmuvad hääled ja nägemused kogu universumi ja inimkonna pärimustest ja ajaloost ning ka nende isiklikest mälestustest (Leopoldile näiteks surnud pojake ja Stephenile surnud ema, kelle ees ta süüd tunneb). Romaanis on palju eksperimente. Näiteks episood sünnitusmajas on kirja pandud nii, et erinevate lõikude stiil ja keelekasutus (alates heebrea ja muinasiiri keeles lõikudest, muinasinglise keelest läbi keskaja ja valgustusaegse inglise stiili kuni 20. sajandi ameerika mustanahaliste slängini) meenutab seda, kuidas loode emaihus kujuneb, läbides kõigepealt ürgsemate loomaliikide organitega (lõpused jms.) arengustaadiume
vaheliti ees, käte vertikaalringid ümber üksteise) Tuuleratas keerle, keerle, tuuleke sind aitab ( sama, ringid vastassuunas) Ojakene, veega kanna ( käed ees vasakul, lainjad liigutused paremale) Tervitusi sõbrale (käega lehvitamine) Tuulekene, tiivad anna! ( käed eest üles laiali, vaade üles, sealt taha alla, pihud väljapoole) Külla lendan temale (käed kõrval, tiivalöökide matkimine) Tuulepalve Tuuleke, tuuleke, ilmataadi pojake! Tuuleke, tuuleke, kõrgel sinu kojake. Pühi puhtaks taevatee, et näeks tulla päikene! Päikesepalve Päevaratas kullane, veere üles taevasse! Tule vasta, kuidas me, sinu lapsed oleme! Välgusõnad Välgukene- vennikene, välejalgne poisikene! Aitäh meile tulemast ja jälle ära minemast! Pimedusesõnad Pimedus pole ju üldsegi kole. Pimedus täis on asju häid. Tuttav on kõik, mida puudutab käsi, ettevaatlik vaid olema peab. Heakssaamise sõnad Suri-muri, halb ja kuri
EMA Miks? ÕDE Kust mina tean? Ah, mis… EMA Mis sa räägid? ÕDE Tule! Lähevad Nikolai juurde. Ema läheb tagasi magama. Õde äratab, ema ajab minema, kuid tõuseb 18 siiski ja läheb uurima. Nikolai ärkab üles. Ei saa midagi aru. Võtab ema ette. NIKOLAI Oh, kurat, vana lits, kus mu piletid on? EMA Mida? NIKOLAI Sina, lits, sitta ma sind keppisin, ma andsin sulle ju raha, kus mu pilet on? EMA Pojake, mis pilet? NIKOLAI Ära minuga nii räägi, vana lits. Ma tahan hoopis nüüd seda nooremat, tule siia vintske vitt! ÕDE Kolla! NIKOLAI Keda te petate? Kus mu müts on? EMA Sa oled verine, kas sind lasti? NIKOLAI Kus mu müts on? Karvamüts? EMA Kolja… ÕDE Kolla… Näeb isa. Läheb täielikku pöördesse. NIKOLAI Kes sa, vanamees, oled? ISA Rahune maha! Nii mitu korda Nikolai vihastab ja haarab kuskilt lehmaketid. Hakkab nendega peksma. Isa on konkreetne, ei
Kindluse mõttes oli lavastaja Sijavuss tema sõnalise osa ära jätnud, ta pidi lihtsalt märku andma, et tõld on ees. Ent Käbirlinski ei saanud sellegagi hakkama ning Sijavuss ja üks kriitik teravmeelitsesid tema kallal. Käbirlinski läks 21 Kunstnik tegi nalja, et ,,Käbirlinski, kuhu sa need ropud rahad paned". Dublaazirezissöör noorele vene näitlejannale: ,,See on üks neist, kellest ma rääkisin". pärast kriitikuga rääkima, et vaata pojake, sinul on seljatagune, saad ka midagi muud teha, ent teater on minu elu; kui ma siin tööd ei saa, jään nälga. Pärast telesalvestust juhtis Käbirlinski ka oma kunstiringi, heietades mälestusi oma pikast teatriteest. Jälle kodus. Kunagi oli Käbirlinski aidanud oma trepikoja näitsikul veepange tassida ning tema naine polnud seda siiamaani andestanud: ,,Omade naisest-lapsest ei hooli üldse, aga selle lipaka uni on sulle tähtis!"
isamaa. Sinu mullapõues tahaks puhata", mis näitavad uhkust olla maetud kodumaal ning armastust selle mulla vastu. Vene hauakividel sellist traditsiooni autor ei ole märganud. 54 Toidab elavaid ning võtab endale surnuid. 55 Sa oled Taeva-isa, sa oled Ema- maa! 56 Püha maa ja Jumalaema halasta, päästa ja hoia! 57 Miks läksid sa ära mu kallis, et mullas magada? Miks jätsid mind? Et vaevleksin üksinda? 58 Maga rahulikult mulla all mu kallis pojake!" 59 Olgu muld talle kerge. 60 Maga rahulikult ja palu Jumalat meie eest. 61 Hingevalu pisaratega välja ei nuta, maamuld seda kunagi ei mõista. 41 Tavaliselt kirjutatakse Maast üldisemalt, näiteks, üsna populaarsed on Maia Kristallinskaja laulu ,,Õrnus" filmist ,,Kolm paplit Pljutihha tänavas" sõnad: " "62.
annaabi.ee 
