Bütsantsi riigi lõpp. 2) Ameerika avastamine 1492 Kolumbuse poolt, eurooplastele avanes uus maailm. 3) Usupuhastuse e. reformatsiooni algus Saksamaal 1517a, mil lõppes Lääne-Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eestkoste alt. Mis aastal sai Karl Suur keisriks, millal sai alguse Araabia riik? 800 a. Sai Karl Suur keisriks, Naturaalmajanduse kaks tunnust 1) Kõik toodetakse ise 2) Või saadakse vahetuskaubanduse teel. Poitiersi lahing Kokkupõrge frankide, keda juhtis Karl Martell, ja araablaste vahel 732, mille võitsid frangid. Seda lahingut on tihti peetud keskaegse Euroopa ajaloos üheks kõige otsustavamaks, kuna see peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise, millest hiljem tekkisid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Islami usu 2 keeldu 1) Alkoholi joomine keelatud 2) Teisi jumalaid ei tohtinud kummardada 3) Sealiha söömine keelatud Muhamed
86). Ülevaade Karolingide renessanssist. Skandinaavia (vt. töölehte). Bütsants (vt. töölehte). Ristiusu vastuvõtmine Venemaal. Vana-Vene riigi lagunemise põhjused. Novgorodi tähtsus ja eripära. Küsimused õpikust: 1-2 lk. 79, Arutle ja analüüsi blokist 1 ning 6 lk. 121, Minevikust tänapäeva blokist 1-4 lk. 121. VASTUSED 476- Keskaja algus viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse võimult tõukamist 496- ristiusu vastuvõtmine , Chlodovech 732- Poitiersi lahing, kus araablased Hispaaniasse tungides Karl Martelli poolt lüüa said 756- Frangi valitseja Pippin pani aluse paavsti otsese võimu all seisvale kirikuriigile kinkides paavstile Ravenna ümbruse 800- Karl Suur ristiti keisriks keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. 843- Verduni kokkulepe, millega jagati Karl Suure keisririik kolmeks : Lääne-Frangi, Ida-Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks. 882- viikingipealik Oleg vallutas Kiievi ja rajas Vana-Vene riigi
Frangid keskajal · Chlodovech(481-511) Merovingide dünastia Frangi riigi rajaja 496 ristiusu vastuvõtmine · VI-VII saj. Frangi riigi nõrgenemine Vennatapusõjad Majordoomused Frangi riigi tugevnemine · Karl Martell 732 Poitiersi lahing Ratsaväe tugevdamine · Pippin Lühike Karolingide dünastia Head suhted paavstiga 751 frankide kuningas 756 kirikuriigi loomine · Karl Suur Kuningas 768-814 Vallutussõjad(riiki suurus mitmekordistub) 800 keisriks kroonimine Rolandi laul Lääne-Euroopa killustatus IX-X sajandil · 843 Verduni kokkulepe Lääne-Frangi riik Ida-Frangi riik Lõuna-Frangi riik · Maavaldajate mõjuvõimu kasv · Välisvaenlaste sissetung
Enamus inglasi olid kerge relvastusega vibukütid. Nende varustusse kuulus suur inglise vibu, mis laskis kaugemale ja tugevamalt kui amb. Pealegi oli seda lihtsam laadida POITIERS´ LAHING JA INGLASTE EDU Ka 1356 aastal toimunud Poitiers´i lahingus said prantslased inglastelt hävitavalt lüüa Vaelaste kätte langes Jean II Hea- Prantsuse kuningas 1360. a. sõlmitud rahu tulemusel läks inglaste kätte suur osa Edela Prantsusmaast. Pildil Poitiersi lahingumöll MUST SURM JA ZAKERII XIV. Sajandi keskel tabas Euroopat enneolematu katkulaine MUST SURM Kuna prantslased olid sõjapidamiseks tõstnud makse, siis puhkes 1358. aastal Pariisis ülestõus, mis haaras kaasa ka talupoegi. Talupoja pilkenime Jacques järgi hakkati ülestõusu kutsuma zakeriiks KA INGLISMAAL PUHKES ÜLESTÕUS 1381a toimus käsitöölise Wat Tyleri eestvedamisel ülestõus Inglismaal Pärast Wat Tyleri
Kirjelda lühidalt viikingite ühiskonda (kohus, kes juhtis, kus elasid, millega tegelesid, naise positsioon) 10. Kes olid frangid? germaani hõimud, kes elasid Reini ülem- ja almjooksul 11. Chlodovech-Frangi suurriigi rajaja merovingid-5-7. saj valitsev dünastia karolingid-Karl Suure dünastia karolingiderenessanss-kultuuriline tõus majordoomused-Merovingide kuninga kojaülem Karl Martell-Frangi riigi majordoomus, Pippin lühikese isa Poitiersi lahing 732- araablaste löömine, kalifaat oli leidnud endale väärilise vastase Karl Suur-võimas väejuht, poliitik, vallutaja, rahvaga arvestav Imperator Romanum-Karl Suur lasi aastal 800 end keisriks kroonida 12. Mis juhtus Frangi impeeriumiga peale Karl Suure surma? Tema pojad Ludwig sakslane, Charles paljaspea, lothar jagasid maa omavahel kolmeks 13. Milline tähtsus oli Frangi riigil ja impeeriumil kujuneva Euroopa seisukohalt. 14. 7 vabakunsti, kus ja millal esimesed ülikoolid
esinduskogu generaalstaadid, kuna kuningal oli tähtsate küsimuste jaoks abi vaja; keskpaigal Prantsusmaa tsentraliseeritud monarhia (tugeva keskvõimuga kuningriik.) Hiliskeskaeg 14-15saj: Must surm-katku epideemia, mis levis üle kogu Euroopa, suri palju talgupoegi;1358- žakerii ülestõus- talupjad said vabaks pärisorjusest ja nendega sõlmiti soodsamad rendi lepingud; Inglismaa vs. Prantsumaa 100a sõda(1346- Crecy lahing, 1356 Poitiersi lahing). Reformatsioon-16saj usupuhastusliikumine, kujunesid katoliiklus, kalvinism, anglikaani kirik. Algataja oli Martin Luther, tema seisukohad: mõistis hukka patukahetsemiskirjade müümist, usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel, vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse; Põhjused: ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võima all, vaimne suund- vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsooni vastu;
Varakeskaeg V sajandiks oli Lääne-Rooma impeerium lagunenud ning selle aladele tekkis mitu omavahel rivaalitsevat germaanlaste riiki. Ajapikku võtsid germaanlased vastu ristiusu(496). VIII sajandiks oli Lääne-Euroopas hakanud domineerima Frangi riik, mille valitsejad tõrjusid Pürenee poolsaarelt lähtuva moslemite ekspansiooni (732 Karl Martelli võit Poitiersi lahingus) ning Itaalia allutamise järel panid aluse paavstiriigile (756.a). Aastal 800 kroonis paavst Leo III Frangi kuninga Karl Suure keisriks. Seega peti Karli riiki Vana- Rooma keisririigi järglaseks. Ka kultuurivallas soodustas Karl antiikpärandi uurimist ja jäljendamist. Karli järglaste ajal riik lagunes ning Lääne- Euroopat tabas IX X sajandil poliitilise killustatuse periood. Muistse Rooma impeeriumi lagunemise tulemusena hääbus Lääne- Euroopas sajanditeks ka
prantslased. Roomlastele see ei meeldinud ja nad valisid ise oma paavsti, tagajärjeks olid kaks erinevat paavsti. Milline oli 100-aastase sõja peamine põhjus? Kui suure ala vallutasid inglased pärast 1415. aastat? - Peamine põhjus oli see, et Prantsusmaa kuningas konfiskeeris Akvitaania mis ei kuuletunud talle aga mis kuulus Inglismaale. Inglismaa tahtis Prantsusmaa trooni. Umbes pool Prantsusmaad oli vallutatud inglaste poolt. - Võitsid Crecy ja Poitiersi lahingud, vallutasid osa Prantsusmaast. Millist rolli mängis Jeanne d'Arc sõjas? Mis temast sai? -Ta sai sõjaväejuhiks ja oli edukas. Päästis Orleans'i. -Ta mõisteti surma. Põletati tuleriidal. Mida saavutas Prantsusmaa, võites 100-aastase sõja? Millised uued relvad võeti selle sõja ajal kasutusse? -Inglismaa kaotas kõik alad Prantsusmaale -Suurtükid, püssirohi, kahurid, amb Millal domineeris ehituskunstis gooti stiil? Millised olid selle tunnused? -12-15 sajandil
Rene Descartes LÜHIKE ELULUGU Rene Descartes (15961650) oli Prantsuse filosoof. Sündis 31.03 pere kolmanda lapsena. Isa oli jurist, ema suri aasta pärast Rene sündi. 10.aastaselt alustas õppimist jesuiitide kolleegiumis (range kasvatus). Huvitus füüsikast, matemaatikast ja loomulikult filosoofiast. Õppis seal 8 aastat. 1614 astub Poitiersi ülikooli, mille lõpetas juristina. Peale lõpetamist tegi ohtralt reise üle terve Euroopa. Descartes ise hiljem väitis, et tema haridus andis talle vähe sisu ja et vaid matemaatika oli andnud talle teatud teadmisi. Hollandis viibides astus sealsesse armeesse, hiljem oli Baieri armees elukutseline sõdur. Kohtumine arsti ja loodusteadlase Beckmanniga ajendas teda hakkama tegelema teadusega. 1619 näeb Descartes kolm unenägu, mis olevat andnud mõista, et hakka ometi teadlaseks- nii
ks.Neid ei õnnestunud enam ühte liita.7saj nn laisad kuningad. Majordoomused-.Frankide ajal ülikud, sõjaväepealikud suurte maavaldustega, lõpuks juhtisid riiki kuningate asemel. Kuulsaim -Karl Martell-Sõjaväes tema ajal võeti kasut pikem, raskem mõõk ja sadulajalused- raskeratsaväest sai lahingus põhijõud. Andis kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele, tagades ustavuse ja kiriku maavaldused kõigutamata oma võimu.732 a Poitiersi lahing. Frankidel õnnestus peatada araablaste edasitung, vallutajad üle Püreneede lõunasse tagasi. Frangi riik sai olulise tõuke arenemiseks. 9.Pippin Lühike-K.Martelli poeg, valitses Frangi riiki 8saj lõpus. Pakkus Rooma paavstile abi ning ajas langobardid ära (tekkis kiriku-e paavstiriik)paavst kroonis Pippine frankide kuningaks- algas Karolingide dünastia. Karl Suur-Pippini järeltulija, karolingide soost valitseja. Sõjaretkedega laiendas Frangi kr
Rene Descartes (1596 1650) Elulugu. Sündis 31.03 pere kolmanda lapsena. Isa oli jurist, ema suri aasta pärast Rene sündi. 10.aastaselt jesuiitide kolleegiumisse (range kasvatus, kuid mõningased mööndused tehti ikkagi D.-le), huvitus füüsikast, matemaatikast ja loomulikult filosoofiast. Õppis seal 8 aastat. 1614 astub Poitiersi ülikooli, mille lõpetas juristina. Peale lõpetamist tegi ohtralt reise üle terve Euroopa. Hollandis viibides astus sealsesse armeesse, hiljem Baieri armees elukutseline sõdur. Kohtumine arsti ja loodusteadlase Beckmanniga ajendas hakkama tegelema teadusega. 1619 näeb Ulmi lähistel kolm unenägu, mis olevat andnud mõista, et hakka ometi teadlaseks- nii on maailmal sinust rohkem kasu!!! D. Loobubki sõdurielust, kuid mitte reisimisest.
Frankide rahvad) ning Pariis muudeti pealinnaks. *Frankide valitsejad kuulusid kahte peamisse dünastiasse: merovingid ja karolingid. *Niinimetatud laiskade kuningate ajastu tähendab seda, et võimul olid alaealised ja kogenematud kuningad. *Majordoomused olid kuninga koja ülemad. *Pippin Heristlist oli Karl Martelli isa ja esimene majortoomus, kes riigis kuningatelt võimu haaras. *Karl Martell oli Pippin Heristlise poeg. Tema pani piiri araablaste rünnakule Poitiersi lahinguga 732.a. *Pippin Lühike oli Karl Martelli poeg ja Frangi riigi kuningas. Tema rajas kirikuriigi, mis kestis aastatel 754-1870. *Karl Suur oli “roomlaste keiser” ja valitseja. Tema ajal oli riik kõige võimsam. *Kirikuriik oli paavstile kuuluv riik (754-1870) ja selle loomisele aitas kaasa Pippin Lühike. *800.a toimus Karl Suure “roomlaste keisriks” määramine ja keisrite võimu taastamine. *Karolingide renessanss oli kultuurielu elavdamine. See tõi kaasa koolide rajamisi,
com/document/d/1bF31j2Mo9SpGuHL9WYkneLVMWOHR1nBph Rm6ulgTkA4/edit?usp=sharing ● Keskaeg 1. Varakeskaeg V-X sajand 2. Kõrgkeskaeg XI-XIII sajand 3. Hiliskeskaeg XIV-XV sajand Frangi riik ● Chlodovechi juhtimisel vallutasid frangid Gallia ● 495 ristis Chlodovech end koos kaaskonnaga ● VI kuni VII sajandil Frangi riigi ühtsus kadus, kuningate võim nõrgenes ○ Vennatapusõjad ○ Võim majordoomuste kätte ● 732 Poitiersi lahingu võit araablaste vastu (Karl Martell) ○ Frangi riigi tugevnemine ● Karl Suure valitsusajal Frangi riigi võimu haripunkt ● 800 krooniti Karl Suur paavsti poolt keisriks 1. Kliimasoojenemine a. Põllud andsid rohkem vilja, inimesed toitusid paremini b. Võeti kasutusele hõlmader c. Kolmeväljasüsteem 2. Naturaalmajandus a. Sepad ja käsitöölised hakkasid kogunema linnadesse, linnade taasteke b
sõjategevus algas alles 1346. aastal, kui 15000 inglise sõdurit maabusid Normandias. Enamus inglasi olid kerge relvastusega vibukütid. Nende varustusse kuulus suur inglise vibu, mis laskis kaugemale ja tugevamalt kui amb. Pealegi oli seda lihtsam laadida. Esimene lahing toimus 1346. aastal Crecy-en-Pontineu asula läheduses. Selles lahingus said kolmekordses ülekaalus olnud prantslased lüüa.Samasugune prantslaste kaotus kordus 10 aastat hiljem Poitiersi lahingus. Seal langes vangi ka Prantsuse kuningas Jean II Hea, kelle eest maksti tohutut lunaraha.Sõditud 116 aasta jooksul valitsesid mõlemas riigis viis erinevat kuningat. Prantsusmaa kuningateks olid : Philippe V Ilus , Jean II Hea , Charles V Tark , Charles VI Vaimuhaige ja Henry VI. Inglismaa kuningateks olid: Edward III , Richard II , Henry IV , Henry V ning Henry VI.13 sajandil tabas Euroopat must surm - katk. Kõige hullem oli asi Kesk-Euroopas,
(Klodoveh) juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid seal Hispaaniasse.Frangid olid tol ajal veel paganad, Cheodovech lasi enda koos kaaskonnaga ristida ja sundis selle ka oma rahvale peale. Karl Martell: Ta oli majordoomus, kes sai riiki valitseda, kuid ei kuulutanud ennast kuningaks.Suutis muhhameedlased purustada, jagas oma sõjameestele maatükke, mille sissetulekust pidi hankima ratsahobuse ning raskelt relvastatud ratsaväelaste varustuse. Ta võitis Poitiersi lahingu, peatades sellega araablaste pealetungi. Pippin Lühike: Oli Karl Martelli poeg. Ta kuulutas ennast ise 751.aastal frankide kuningaks ja temast sai alguse karolingide dünastia. Pippin pani aluse 756. aastal paavsti otsese võimu all seisvale kirikuriigile, millega tagas ta endale head suhted paavstiga. Karl Suur: Oli Pippin Lühikese poeg ja kõige suurem varakeskaja valitseja. Ta vallutas Itaalia langobardide kuningriigi ja võttis sellega kuninga tiitli
Toimuvad ungarlaste röövretked Kesk-Euroopasse, eriti kannatas nende all Saksamaa. 955. Saavad Saksi kuninga Otto I käest Lechi lahingus lüüa. Pärast lüüasaamist jäid paikseks, võtsid vastu ristiusu. Esimene kuningas kroonitakse aastal 1000, mida loetakse Ungari riigi alguseks. SARATSEENID: Jõuavad 711 Pürenee poolsaarele, vallutavad kogu Hispaania v.a loodeosa. Kujunesid välja iseseisvad emiraadid. 732 saavad Karl Martellilt Poitiersi lahingus lüüa. Tõid olulisi mõjutusi Euroopa kultuuri (teadus, tehnika, arhitektuur). Hispaanias kjunes välja mauri kultuur. Sõdisid ka Bütsantsiga Vahemere saarte pärast, alistasid Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Kreeta. Jõudsid paiguti ka Lõuna-Euroopa rannikule. SAKSAMAA: LECHI LAHING 955: Otto üheks tähtsaimaks saavutuseks oli ungarlaste võitmine. Otsustav lahing toimus 955. Aastal LECHI jõel
Varakeskajal hakkas ristiusk levima. 3) Frangi riik 5. sajandil sai Frangi riigi kuningaks Chlodovech. Frangi riik koosnes neljast suurest piirkonnast (Neutris, Austraasia, Burgundia, Alemannia). 7. sajandil oli laiskade kuningate ajajärk. Nad ei jõudnud riiki valitseda ning nad vajasid kojaülemaid. 7. sajandi lõpus läks see võim Pippiniidide kätte. Üks tuntumaid Pippiniidide suguvõsast on Karl Martell. Tema suurim tegu oli 732.aastal Poitiersi lahingu eestvedamine, et peatada araablaste sissetung Euroopasse. Karl Martelli poeg Pippin Lühike otsustas võtta endale kuningatiitli. Selleks oli tal vaja Rooma paavsti toetust. Viimane Chlodovechi soost kuningas tõugati troonilt ja saadeti kloostrisse. Aastal 754 võitis ta võitis ta oma väega langobardid. Pippin Lühikesest alguse saanud kuninglikku suguvõsat hakati kutsuma kardingide dünastiaks. Võimule tuli Pippin Lühikese poeg Karl
Frangi riik 5.-8. sajandil Chlodovech. Majordoomused. Karl Martell. Pippin Lühike. Frangi valitsejate ja Rooma paavstide liit. Chlodovech- (481-511) rajas Frangi riigi, sundis ristiusku rahvale peale, tegi riigi pealinnaks Pariisi, muutis kuningavõimu päritavaks. Majordoomused- kuninga majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem. Karl Martelli- (714-741) valitses majordoomusena, tugevdas ratsaväge, pani aluse raskeratsaväele, purutas muhameedlased Poitiersi lahingus 732.aastal, hakkas ratsaväelastele maatükke jagama, pannes sellega aluse feodaal ehk läänikorra kujunemisele. Pippin Lühike- (741-768) tihendas suhteid paavstidega, 751. aastal kuulutas paavst ta frankide kuningaks, pandi alus karolingide dünastiale, 756.aastal pani aluse Paavstiriigile (kinkis Rooma ja Ravenna ümbruse Kesk- ja Põhja-Itaalias paavstidele) Frangi valitsejate ja Rooma paavstide liit- Paavtid sõdisid langobardi kuningatega.
Karl Martell. Pippin Lühike. Karl Suur. Karolingide poliitiline pärand. Karolingide renessanss. Chlodovech(481-511) rajas Frangi riigi, sundis ristiusku rahvale peale, tegi riigi pealinnaks Pariisi, muutis kuningavõimu päritavaks. 6. 7. saj kuningavõimu nõrkus ja majordoomuste-(Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem) võimu kasv. Karl Martelli(714-741) valitses majordoomusena, tugevdas ratsaväge, pani aluse raskeratsaväele, purutas muhameedlased Poitiersi lahingus 732.aastal, pani aluse feodalismi kujunemisele. Pippin Lühike(741-768) tihendas suhteid paavstidega, 751. aastal kuulutas paavst tra frankide kuningaks, pandi alus karolingide dünastiale, 756.aastal pani aluse kirikuriigile (kinkis Rooma ja Ravenna ümbruse Kesk- ja Põhja-Itaalias paavstidele) Karl Suur korraldas u. 50 sõjakäiku, laiendas riiki peaaegu kõikides suundades ja riik saavutas oma suurima ulatuse, surus ristiusku saksidele peale, taastas keisrivõimu Euroopas, sest 800
Kuningate asemel hakkasid valitsema nende pojaülemad majordoomused. 714 sai valitsejaks majordoomus karl martell. Kes võttis endale frangi hertsogi tiitli. Ta oli kuningas kes teadis kuidas saaks olla vägagi võimukas ja et ei tekiks tülisi siseriigis tema vastu, ta leidis lahenduse kuidas kirik ja sõjavägi oleks temaga rahule jäänud. Ta oli väga hea väejuht ked viis frangid võidule poitiersi lahingus , vallutajad araablased valgusid laiali. Ta loos uued tehnikad kuidas saada olla efektiivsem sõjategevuses ja lasi luua uue varustuse ratsaväele. Raske ratsaväe ülalpidamine oli riigile vägagi kulukas aga selle eest ka väga efektiivne. 600a pidasid need uuendused hästi välja. Pippin lühike päris võimu 741a. Kes aitas nõrkadel paavstidel taastada roomas korra. Alistas langopardid. Võimaldas luua seal paavsti ehk kiriku riigi
See tähendab seda, et majordoomused ehk kojaülemad võtsid tegeliku võimu enda kätte. Majordoomused olid algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud, hiljem tähendas see suurmaapidajaid ja piirkondade valitsejaid. 687 võttis Majordoomus Pippin Herstalist võimu väliselt enda kätte, tema järeltulija Karl Martell (688-741) võttis aastal 741 endale ametlikult Frangi hertsogi tiitli. Ta oli väga hea väejuht, kes viis frangid võidule Poitiersi lahingus.(732 araablased jõudsid oma vallutustega tänapäeva Hispaania aladele ning Frangi riik suutis neile vastu astuda.) Pani aluse feodaalkorrale, sest hakkas andma ratsaväele, vastutasuks teenistuse eest, maatükke. Pärast Karl Martelli surma sai valitsejaks tema poeg Pippin Lühike(741-768), kes aitas nõrkadel paavstidel taastada roomas korra. Alistab longobardid ning neilt ära võetud maa-alale tekib Paavsti ehk Kirikuriik
annaabi.ee 
