Arhailine tarkus Selle kohta kohtab näiteid tänapäeva loodusrahvastelt. · primitiivne rahvas märkas aastaaegade ja inimelu tsüklilisust. · Aastaaegu 2 (põhjarahvad) kuni 5 (siuud). Aasta algas külvi või põtrade poegimisega; · Arvutamiseks kasutati sõrmi ja varbaid, arvudest tuntud 1 ja 2; · Pikkusmõõdud seotud jäsemetega (sõrm, vaks, jalg jne); · Inimese elus lapsepõlve ja täiskasvanuga. Täiskasvanuks saadi vastavate rituaalidega ja nn hõimusaladuse avaldamisega poistele; · Täiskasvanuks saamine tähendas tehniliste oskuste ja religioossete põhimõtete omaksvõtmist ja järgmist soo printsiibil (mehed-naised).
Normaalne pikkus lüpsiperioodil on keskmiselt 305 päeva, mis võib olla 260-320 päeva vahel. Seega on normaalne poegimisvahemik lehmal ligikaudu üks aasta (PIKK, 2014a) Poegimine on lehma piimajõudlust enim mõjutav faktor, sest kui lehm ei saa järglast, pole tal ka kellele piima toota ja tema toodang langeb ning lehm praagitakse karjast välja. 2013. aastal praagiti sigimisprobleemide tõttu 5254 veist, mis moodustab kõikidest praakimise põhjustest koguni 19,0% (JKK, 2014b). Poegimisega algab uuslüpsiperiood, mille alguses toodab paar päeva lehm oma järglasele kolostrumi ehk ternespiima. Uuslüpsiperiood kestab lehma tiinestumiseni, mis peaks ideaalis juhtuma 70-80 päeva jooksul pärast laktatsiooni algust (Sonets jt, 2009). Viimastel aastatel on lehmade tiinestuvus vähenenud ja põhimõtteliselt toodangu kasvades ja sigivusnäitajad halvenevad (Petrova, 2012) seetõttu on ka tihti probleeme tiinestumisega ning seega venivad pikemaks nii
Kohe peale sündi Palju kulub umbes vasika üleskasvatamiseks piima? 200-300 kg Palju mune muneb munakana aastas umbes? 300 Mitu kg kulutavad kanabroilerid 1 kg massi-iibele segajõusööta? 1,6...1,8 Seebu eellane? Tarvas Eesti holsteini mullika kehamass esmakordsel seemendamisel? 400 kg Mis Eesti piimatõul on suurim piimatootlikus? Eesti holsteinil Mis tõugu veistele on kõige iseloomulikum flegmaatiline iseloom? Lihaveistel Millal algab veise majanduslik kasutamisperiood? Esimese poegimisega Milline laktatsioonikõver annab suurima piimatoodangu? Sujuvalt langev laktatsioonikõver Kes/mis väljastab kõrvamärke? Jõudluskontrolli Keskus Kuidas leitakse orgaanilise aine hulk? Matemaatiliselt- toortuhk lahutatakse kuivainest Millistes söötades on rohkelt kuivainet? Taimsetes söötades Millised söödaseemned on rasvarikkaimad? Rapsiseemed Kas brutoenergiasisaldus on suurem või väiksem metaboliseeruvast energiasisaldusest? Suurem
Loote suuruse määravad ära tavaliselt hormoonide küllus või vähesus, sama on ka toitainetega. Suurt tähtsust omab näiteks väliskeskkond- immuunsus, toitumus, hooldatus. Immuunsus ehk organismi võime tõrjuda väliskeskkonnast tulnud baktereid, viiruseid. Toitumus selles mõttes, kas mära söödaratsioon saab rahuldatud. Hooldatuse all mõeldakse eelkõige tavapärasemaid keha puhastusi eelkõige perineaalpiirkonnas. Käsikäes koos poegimisega käib ka vastsündinud varsa probleemid. See on märgatav siis, kui vastsündinud varss ei funktsioneeri ümbruskonnale, on jõuetu. Page 2 Vastsündinud varsa probleemid Organsüsteemide kohanemine väliskeskkonnas Termoregulatsioon1 Vastsündinud varss peab kiiresti kohanema uue keskkonnaga, mis on erinev emakasisesest seisundist. Probleemiks võib see olla siis, kui poegimine toimub välistingimustes või tuuletõmbuse korral sünnituskohas
kaetakse jõusöötadega 50% ja üle selle päevasest energiatarbest. Ülejäänud 50% või vähem moodustavad rohusöödad. 1 kg piima kohta tuleb 400 g ja rohkem jõusööta. Heinatüübiline söötmine – levinud perefarmides, kus loomadele silo ei söödeta. Silotüübiline söötmine – rohusöötadest on ratsioonis ülekaalus silod. Silo-heina tüübiline söötmine – selline, kui rohusöötadest söödetakse nii heina kui silo. Laktatsioonitsükkel algab lehmade poegimisega ja lõpeb kinnijätmisega. Sellele järgneb 40…60 päevane kinnisperiood enne uut poegimist. Perioodi poegimisest poegimiseni nimetatakse poegimisvahemikuks. Juba nädalapäevad enne loodetavat poegimist tuleb jälgida eriti suuretoodanguga lehmi. Kui enne poegimist lehma udar on liiga tugevalt turses, tuleks teda sööta nõrgemini, kui keskmiselt kinnisperioodil. Pärast poegimist tuleb peatselt lehma ka lüpsta (isegi öösel)
ilma pideva kontrollita. 1. Karja hügieen 3 1.1 Hügieen ja bioohutus vasikate sündimisel ja kaasnevad probleemid Teadagi varasematest aegadest, et oluline on vasikas tuua ilmale tervelt ja kindlasti puhtas keskkonnas. Tähtsal kohal on hügieen ja seda just ema kui ka loote seisukohast. Hea hügieeni tagab poegimine puhtal asemel ning eelistatud on põhust allapanu. Võib juhtuda, et emasloomal on probleeme poegimisega, siis tuleb loputada ja pesta sooja veega häbe ning see oma korda ka mitte ärritava desinfitseeriva vahendiga üle lasta. Sama moodi on oluline ka puhastada abistaval inimesel oma käed desinfitseeriva vahendiga ning kanda vastavalt lauda riideid. Oluline oleks, et sünnitusabistaja ei satuks mustade kätega looma häbeme ligi, sest nii võib sattuda baktereid emakasse sügavamale, mis tõttu võib loomaarst keelduda keisrilõiget
Peale nende tüüpide võib põhisöödalise söötmise korral eristada veel mitmeid alatüüpe: _ heinatüübiline söötmine levinud perefarmides, kus loomadele silo ei söödeta; _ silotüübiline rohusöötadest on ratsioonis ülekaalus silo; _ silo-heina tüübiline söötmine selline, kui rohusöötadest söödetakse nii heina kui silo. PIIMAKARJA SÖÖTMINE LAKTATSIOONITSÜKLI ERI PERIOODIDEL JA KINNISPERIOODIL Laktatsioonitsükkel algab lehmade poegimisega ja lõpeb kinnijätmisega. Sellele järgneb 40...60 päevane kinnisperiood enne uut poegimist. Perioodi poegimisest poegimiseni nimetatakse poegimisvahemikuks. Lehmade söötmisele on nendel perioodidel erinõuded. Kui nendest kinni ei peeta, jääb osa potentsiaalsest toodangust saamata, halveneb söödakasutus (st 1 kg piima tootmiseks kulub rohkem sööta) ja tõuseb piima omahind. Kui enne poegimist
Keskmise toodanguga lehmade normaalne poegimisvahemik on 365 päeva. Alaperioodid: 1) uuslüpsiperiood kestab poegimisest kuni järgmise tiinestumiseni; 2) laktatsiooniperiood ajavahemik poegimisest kuni kinnijätmiseni; 3) tiinusperiood veistel 283 päeva. Poegimisvahemik on tihedalt seotud laktatsiooniperioodiga. Laktatsiooniperiood koosneb uuslüpsiperioodist ja tiineltlüpsiperioodist. Laktatsioon algab lehmal poegimisega ning lõpeb teatud ajal pärast tiinestumist. Sellele järgneb kinnisperiood, mille jooksul lehma ei lüpsta. Tiinus kestab tiinestumisest poegimiseni. Selle pikkus varieerub olenevalt tõust ja isenditest. Tiinus moodustab umbes ¾ reproduktsioonitsüklist. Ajavahemikku poegimisest tiinestumiseni nimetatakse uuslüpsiperioodiks. Selle kestuseks oleks soovitatavalt 9597 päeva. 19. Udara ehitus
Värvus varieerub helesinise, musta ja valge kombinatsioonis. Luustik on suhteliselt nõrk. Rasked sünnitused on üheks põhjuseks, miks see tõug pole väga ulatuslikult levinud (98% asub Belgias). 1996. aastal osteti Eestisse 200 doosi belgia sinise spermat. Esimesed kolm noorpulli osteti Belgiast Karistu rantšosse 2006. aastal. PIEMONT – aretatud Itaalias. Värvuselt on loomad valged ja hallid. Kõik loomad on nudid. Tänu sobivale kehatüübile pole probleeme poegimisega. SIMMENTAL – pärineb Šveitsist. Sobib nii piima kui ka liha tootmiseks. Nad kohanevad hästi igasugustes klimaatilistes tingimustes. On nii sarvedega loomi kui ka nudisid loomi. Värvus: valge, helekollasest tumekollaseni ka pruunist punakaspruunini. On sarvilisi ja nudisid. Eestisse toodi esmakordselt 2003. aastal. AUBRAK – pärit Lõuna-Prantsusmaalt. Värvuselt liivakarva kuni kahvatu hallini, isasloomadel on tume rant ümber kaela
Seda tunnust kannab üle 35% vasikatest. Belgia sinine tõug: see tõug on kujundatud mitme tõu kombinatsioonina. Sagedased on rasked, sünnitused, mille põhjustajaks on olnud sarolee tõu kasutamine aretuses. Rasked sünnitused on üheks põhjuseks, miks see tõug pole väga ulatuslikult levinud. Värvuselt heledad. Piemont: tõug on aretatud Itaalias. Loomad on halli värvi, kusjuures värvitoon varieerub. Tänu sobivale kehatüübile pole probleeme poegimisega. Simmental: tõug pärineb Sveitsist. Tõu nimetus on saadud Sveitsi kohanimede Simme ja Valley järgi. Simmentali tõugu veised on kahte tüüpi: kas piima- või lihatootmiseks. Nad kohanevad hästi igasugustes klimaatilistes tingimustes. On nii sarvedega loomi kui ka nudisid loomi. Värvuselt on nad punasekirjud, mis varieerub päris valgest ning ka helekollasest tumekollaseni, või siis pruunist punakaspruunini. Aubraki tõug: on algselt pärit Lõuna Prantsusmaalt
Kui udarad tühjendatakse ainult osaliselt mingi aeg, siis piimatootmine langeb, sest toimub alveoolide ja piimanäärmete involutsioon. Lehma udarat tühjendatakse 1-2 korda päevast, et piimatootmist säilitada. Laktatsioonikõver näitab lehma udara võimet toota piima sõltumata sellest mitu vasikat sünnib. Piimatootmine saavutab tipu 4-6 nädalat pärast poegimist, seejärel väheneb lineaarselt kuni 40 nädalat pärast poegimist. Laktatsioonitsükkel algab lehmade poegimisega ja lõpeb kinnijätmisega. Sellele järgneb 40...60 päevane kinnisperiood enne uut poegimist. Kinnisperiood kestab 45...60 päeva. Kinnisperioodi võib vaadelda kui puhkeperioodi, mis on vajalik kogu organismi ettevalmistamiseks uueks lüpsiperioodiks. 51. Lindude sigimine Lindude suguorganid Isastel kõhuõõnes 2 raiga, mis sigimisperioodil oluliselt suurenevad. Raigades valminud seemnerakud liiguvad seemnejuhades kloaagini. Hanelistel ja jaanalindudel paikneb
Eestisse toodi 1995.a. Šarolee – kuulub maailma parimate lihatõugude hulka. Sarvedega või nudid. Eestisse toodi 2000.a. Akviteeni hele – Väga heade lihajõudlusomadustega, võimas lihastik (välimikus), iseloomulik on topeltlihastik laudja osas. Sarvedega või nudid. Eestisse toodi 2002.a. Belgia sinine tõug – kujundatud mitme tõu kombinatsioonina. Luustik on nõrk, rasked sünnitused. Pole väga ulatuslikult levinud. Eestisse toodi 2006.a. Piemont – pole probleeme poegimisega, nudid. Simmental – sobib nii piima kui ka liha tootmiseks. Kohanevad hästi igasugustes klimaatilistes tingimustes. Sarvedega või nudid. Eestisse toodi 2003.a. Aubrak – hea lihastusega, keskmise suurusega, kasutavad hästi rohusöötasid, arenevad ja kasvavad keerulistes tingimustes. Šoti mägiveis – vanim tõug maailmas. Väike tõug, kasvukiirus aeglane, pikad laialiasetsevad sarved. Väga maitsev liha. 5
_ heinatüübiline söötmine – levinud perefarmides, kus loomadele silo ei söödeta; _ silotüübiline – rohusöötadest on ratsioonis ülekaalus silo; _ silo-heina tüübiline söötmine – selline, kui rohusöötadest söödetakse nii heina kui silo. PIIMAKARJA SÖÖTMINE LAKTATSIOONITSÜKLI ERI PERIOODIDEL JA KINNISPERIOODIL Laktatsioonitsükkel algab lehmade poegimisega ja lõpeb kinnijätmisega. Sellele järgneb 40…60 päevane kinnisperiood enne uut poegimist. Perioodi poegimisest poegimiseni nimetatakse poegimisvahemikuks. Lehmade söötmisele on nendel perioodidel erinõuded. Kui nendest kinni ei peeta, jääb osa potentsiaalsest toodangust saamata, halveneb söödakasutus (st 1 kg piima tootmiseks kulub rohkem sööta) ja tõuseb piima omahind. Kui enne poegimist lehma udar on liiga tugevalt
lümfoidkoes. Raske kulu korral esinevad ekhümoossed (koesisesest verejooksust põhjustatud) hemorraagiad neerudes ja maosooletraktis. Täiskasvanud koertel põhjustav viirus kahjustusi genitaaltraktis, mida diagnoositakse harva, preputsiaalnõre hulga suurenemine. Vagiinas, preenisel ja prepuutsiumi epiteelis sõlmjad moodustised, pustulid. Hüpereemiline limaskest. Viirus jääb latentselt närviganglionisse ja võib reaktiveeruda stressiga, poegimisega. Diagnoosimine: nõreproovid, vereproov, lahanguleiud; inklusioonid maksarakkudes, isoleerimiseks nakatada koera neerukultuur; ELISA, PCR, IFM Lahanguleid: verevalumid neeru korteksis, maosooletraktis Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond – Varicellovirus -> Liik – kasside herpesviirus-1 (FeHV-1) (kasside rinotrahheiidi viirus) -> Kasside herpesviirusinfektsioon e. Kasside viiruslik rinotrahheiit Kõigil kaslastel
Hereford vanad on suhteliselt väikesekasvulised, kuid varavalmivad. Teisel aastal on tapaküpsed. Liha on maitsev. Kehaehituselt tugevad ja vastupidavad. Soti mägiveis väikesekasvuline, hiljavalmiv, vähenõudlik. Sobib looduskaitsealadele. Gallovei - väikesekasvuline. Pikakarvaline. Üleni mustad või valge triibuga. Vähenõudlikud. On sobilikud ekstensiivsele pidamisele. Piemonti tõug aretatud Itaalias eelmisel sajandil. Pikakehalised. Pole probleeme poegimisega. Halli värvi. Ristamisel piimatõugudega annab häid tulemusi. 25. Lihaveiste aretustöö. Puhtatõulised Ristandveised Puhtatõuliste karjade esmaülesandeks on tõumaterjali paljundamine ja tõuloomade aretusväärtuse parandamine. Huvi tõuveiste vastu on suur, kuid importveiste hinnad on väga kõrged. Samas tõuveiste hinnad riigisiseselt on kõrgemad lihaks realiseerimisel. Eri tõugu puhtatõuliste lihaveiste ristamine Eesti oludes pole otstarbekas
· See jaotub poegimisjärgseks ja tiinusperioodiks · Poegimine, poegimisjärgne suguelundite ja innatsükli taastumine, inna avastamine, seemendamine, tiinestumine, kinnijätmine ja uus poegimine on ajahetked, mis määravad reproduktsioonitsükli ja selle perioodid. · Poegimisvahemik on tihedalt seotud laktatsiooniperioodiga. · Laktatsiooniperiood koosneb uuslüpsiperioodist ja tiineltlüpsiperioodist. · Laktatsioon algab lehmal poegimisega ning lõpeb teatud ajal pärast tiinestumist. · Sellele järgneb kinnisperiood, mille jooksul lehma ei lüpsta. · Tiinus kestab tiinestumisest poegimiseni. Selle pikkus varieerub olenevalt tõust ja isenditest. Tiinus moodustab umbes ¾ reproduktsioonitsüklist. · Ajavahemikku poegimisest tiinestumiseni nimetatakse uuslüpsiperioodiks. Selle kestuseks oleks soovitatavalt 95-97 päeva. · Lehm on väga hea sigivusega, kui ta poegib korra aastas.
Seda tunnust kannab üle 35% vasikatest. Värvuselt heledad. BELGIA SININE TÕUG See tõug on kujundatud mitme tõu kombinatsioonina. Sagedased on rasked, sünnitused, mille põhjustajaks on olnud sarolee tõu kasutamine aretuses. Rasked sünnitused on üheks põhjuseks, miks see tõug pole väga ulatuslikult levinud. PIEMONTI TÕUG Tõug on aretatud Itaalias. Loomad on halli värvi, kusjuures värvitoon varieerub. Tänu sobivale kehatüübile pole probleeme poegimisega. 3.2. KONSTITUTSIOON JA EKSTERJÖÖR Kehaehituse võib jaotada põhimõtteliselt kahte ossa: välimik ehk eksterjöör, siseehitus ehk interjöör. Välimiku e. eksterjööri all mõistetakse loomade välisvorme, mida on võimalik otseselt näha, mõõta või hinnata. Siseehituse e. interjööri all mõistetakse organsüsteemide, organite, kudede ja rakkude sisemist ehitust, nende morfoloogilist ja histoloogilist koostist ning funktsionaalseid talitlusi
annaabi.ee 
