Ernst Enno ja Villem G.Ridala lüürikavõrdlus. Ernst Enno- lüürika on soe ja tundeküllane, igatuslik ning inimhinge sügavustesse püüdlev. Ernst Enno luules on palju sümbolismi, rahva- ja luulevorme, mis seotud hea kõlaga. Tema poeesiast võib välja lugeda rohkesti erinevaid sõnumeid. Nii vaikseks kõik on jäänud Su ümber ja su sees... E.Enno luule meeleolud on tihti varieeruvad ,loovad kohati isegi tugevama looduspildi kui V.G.Ridala luuletused, kuid ilma üksikasjalike looduskirjeldusteta. Tema teemadeks: igatsus, kodu, aastaajad, kuu ja päike. Sümboolika tema välmingutes lisab sinna ka salapärasust ning teeb neid omakorda huviäratavamateks justkui põnevamateks. Villem G
suured kullakad viljavirnad. See on kurb maal vaesusest ja rängast tööst. "Viljapeade korjajad" Madalmaad-Holland · Jozef Israëls oli juudi päritolu Hollandi maalikunstnik, Madalmaade realismi tähtsamaid esindajaid. Aastatel 18701890 tegutses Madalmaades Haagi koolkond, mille põhieesmärk oli edasi anda tõelist atmosfääri. Nende maalitud maastikud olid äärmiselt plastilised, tubased stseenid olid tulvil siirast poeesiast. " Juudi pulm " Hispaania José Domínguez Bécquer · Hispaanias Sevillas arenes aastatel 18301900 välja costumbrismo -- rahva kombeid käsitlev maalikunst ja kirjandus. See oli romantismi ja realismi vaheline stiil. Portree Joaquina de Bastida ja Vargas, tema abikaasa
Avenüü- lai ja sirge puude, skulptuuride vms servatud tee, millel on tavaliselt monumentaalne peamotiiv (pr. point de vue); ka teatud iseloomuga tänav; peatänav. Basiilika- keskajal kuninglik koda; kirikutüüp, mis on pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega lööviline ehitis. genius loci- Tähendas mingi paiga looduslikku omapära, inglise maastikuaeda võeti see mõiste üle metafoorina rooma poeesiast. Grott- tehislik võlvkoobas, kus oli sageli vee-element, samuti vabakujulisi funktsionaalseid figuure ja/või taim- ning loomornamentikat. „ha-ha“- üllatushüüe, kasutatud nähtamatu piirde tähistamiseks maastikuaias: see oli peidetud kraav, mis pidi suurendama looduslikku ilmet aias, toimis lammastele piirdena, lõi ideaalse pastoraalse maastiku. Kaskaad- vesitrepp, joastik, astmeliselt langev tehislik veejuga või veevärav. .
Selle ajastu alguseks peetakse 1420. aastaid, kui Madalmaade koolkond välja kujunes ja lõpuks 1520.-30. aastaid, kui Josquin Desprez suri ja Madalmaade koolkonna esimene langus algas. Renessansi muusika oli enamasti mitmehäälne, ühehäälsus oli populaarne ainult linnakäsitööliste hulgas. Vokaalmuusikas püüti helides väljendada sõnade tähendust. Omane oli meelepärane, sõna ja värsi rütmile alluv lihtne, laulev meloodika ja poeesiast lähtuv, selgelt liigendatud kergestihaaratav vorm. Muusikas kujunes välja uus kõlaideaal, meloodiline variatsioon ja simulataanne komponeerimismeetod, kus kõik teose hääled ja osad korraga luuakse. 15.-16. sajandi vahetusel leiutatud nooditrüki tehnika muutis laiatarbelise seltskonnamuusika üha olulisemaks. Kujunes välja Guillaume Dufay stiil: palju ringi reisinud õpetlasena ühendas ta prantsuse kompositsioonitehnika, inglise kõlataju, itaalia luulevormide
Muusika abil püüti universumi korrast aru saada Muusika ei eksisteerinud iseseisva kunstiliigina, vaid koos tantsu ja poeesiaga Kaugete aegade muusika kohta võib teha vaid oletusi. Varaseimad loetavad muusika üleskirjutused pärinevad alles Vana-Kreeka kultuuri hilisest järgust, viimaseist sajandeist enne Kristust. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast musik (muusade kunst), mis hõlmas poeesiat koos muusika ja tantsuga. Alles hellenismiajastul (330-146 eKr) võib rääkida poeesiast ja muusikast eraldi. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Kreeka kultusmuusika on seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Vana-Kreeka pillid Lüüra 7 keelega, näpitav keelpill, algselt kilpkonna kilbist kõlakastiga. Apolloni pill. Mängiti harmoonilisi kooskõlasid. Saadeti eepose laule. Poeesia lüüra saatel lüürika.
Muusika abil püüti universumi korrast aru saada Muusika ei eksisteerinud iseseisva kunstiliigina, vaid koos tantsu ja poeesiaga Kaugete aegade muusika kohta võib teha vaid oletusi. Varaseimad loetavad muusika üleskirjutused pärinevad alles Vana-Kreeka kultuuri hilisest järgust, viimaseist sajandeist enne Kristust. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast – musikē (muusade kunst), mis hõlmas poeesiat koos muusika ja tantsuga. Alles hellenismiajastul (330-146 eKr) võib rääkida poeesiast ja muusikast eraldi. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Kreeka kultusmuusika on seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Vana-Kreeka pillid Lüüra – 7 keelega, näpitav keelpill, algselt kilpkonna kilbist kõlakastiga. Apolloni pill. Mängiti harmoonilisi kooskõlasid. Saadeti eepose laule. Poeesia lüüra saatel – lüürika.
"Talvine teekond" (1827). "KAUNIS MÖLDRINEIU" · 20 laulu (originaaltekstis 24 luuletust) on hoolimata tsükli traagilisest lõpust täis lootust, armastust elu vastu ja õrna, nooruslikku romantismi. · Looduse meeleolud on lahutamatult seotud kangelaste elamuste ja saatusega. · Kogu tsüklit läbib tema alatise kaaslase ojakese kuju. "TALVINE TEEKOND" · 24 laulu on tõsisem ja otsustavalt sügavam. · Nooruse illusioonide hingestatud poeesiast ei jää enam varjugi. · Elutunnetus on lepitamatult realistlik. · Kuid võitlus realismi pärast on nõudnud ka suuri ohvreid: kadunud on usk inimestesse ja tsükli põhimeeleolu on sünge, isegi traagiline. · Juurde on tekkinud kibe protestinoot sotsiaalse ülekohtu vastu, vaenuliku ja ebainimliku ühiskonna vastu. · Ka siin lahkub noormees kodust ja rändab läbi maailma. Kuid algusest peale pole tal lootust
inspireerituna. Teose esiettekanne toimus 1833. aastal Londonis autori dirigeerimisel. Teoses valitseb helge, õhuline, päikseline põhitooon. 4 osa Sümfooia nr.3, "Soti sümfoonia" valmis lõplikult aastal 1842, esiettekanne oli Leipzigi Gewandhaus-orkestriga autori dirigeerimisel, peagi kolas teos ka Londonis. Teise sümfooniana tuntakse kantaat-sümfooniat "Lobgesang" (Ülistuslaul"), Avamängud (kokku 7) Loodud inspireerituna poeesiast, muinasjuttudest, looduselamustest. Tuntumad "Merevaikus ja õnnelik sõit" ,"Hebriidid ehk Fingali koobas, "Suveöö unenägu". Viimane valmis 1826, kui helilooja oli vaid 17-aastane. ...millest tuntuim number on Pulmamarss. Kontserdid (kokku 8) 2 viiulikontserti, ülipopulaarne neist II kontsert e-moll,3 klaverikontserti (mängituim nr.1, g-moll op.25) 2 kontserti 2-le klaverile ja Kontsert viiulile ja klaverile, lisaks 3 kontsertlikku teost klaverile orkestriga. Viiulikontsert e-moll op
KORDOFONID keelpillid (harf, lüüra, lauto) AEROFONID puhkpillid (Egiptuse pikk sirge trompet leitud Tutanhamoni hauakambrist, otseflööt, salmei laskuv diatooniline helirida, koosnes suurest tertsist ja pooltoonidest hiljem seitsmeastmeline, 17 veerandtooni Vana-Kreeka muusika esimesed märgid 3000 aastat eKr kujukesed, mis kujutavad aulose- ja harfimängijaid MUSIK tõlkes ,,muusade kunst" laulu ja luule ühendamine muusikuid austati väga muusika eraldus poeesiast hellenismiajastul (330 146 eKr) MELOS LOGOS meloodia helide järgnevus muusika jumalikku päritolu Apolloni muusad: Erato armastusluule Euterpe lüürika Kalliope eepiline luule Melpomene tragöödia Polyhymnia jumalatele mõeldud laulud Terpsichore tants Thaleia komöödia Kleio ajalugu ja eepika Urania astronoomia pillid: kordofonid FOMINIKS/KITARA laul kitaara saatel kitaroodia mängisid mehed vasak käsi mängis viisi, parem rütmi LÜÜRA
Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Hollandi realism Jätkuks barbizoonlastele tegutses aastatel 18701890 Madalmaades Haagi koolkond, mille põhieesmärk oli edasi anda tõelist atmosfääri. Nende maalitud maastikud olid äärmiselt plastilised, tubased stseenid olid tulvil siirast poeesiast. Hispaania realism Hispaanias Sevillas arenes aastatel 18301900 välja costumbrismo -- rahva kombeid käsitlev maalikunst ja kirjandus. See oli romantismi ja realismi vaheline stiil. Seda viljelenud kunstnikud: José Domínguez Bécquer (1810-1841) ja tema poeg Valeriano Domínguez Bécquer (18341870). Venemaa realism Venemaal tegutses Rändnäituste Ühing. Selle liikmed ehk peredviznikud korraldasid alates 1871. aasta kevadest mitmel pool Venemaal näitusi
kohtupäeva" "Viimane kohtupäev" Michelangelo ja Vittoria Colonna · 1538. aastal, kolm aastat enne kui ta lõpetas "Viimse kohtupäeva" kohtas Michelangelo Vittoria Colonnat, kõrgelt haritud naist ja poeeti, kes oli väga tuntud tegelane Viterbo seltskonnaringis. Viterbo ringi inimesed kutsuti siis kokku kui tuli teha otsuseid, mis puudutasid kirikut. Vittoria ja Michelangelo vahel tekkis sügav sõprus. Inspireerituna poeesiast ja usust said alguse ühed parimad Michelangelo poeemid. · Need sonaadid ja madrigalid, mis Michelangelo talle kirjutas 1538 ja 1547 aasta vahel on rahuliku plantonismi karakteriga,millega ta ülistas naist. Kaasaarvatud lüürilised poeemid ja spirituaalsed ja müstilised karakterid, Michelangelo komposeeris teisigi poeeme, mis olid veelgi tundelisemad ja veelgi inspireeritumad ühest naisest kes oli" kuri ja ilus" oli nendes riimides nagu taltsutamatu iha.
Vanadus aastad Michelangelo ja Vittoria Colonna 1538 kolm aastat ennem kui ta lõpetas Viimse kohtupäeva,oli Michelangelo kohanud Vittoria Colonna-t kes oli poeet ja kõrgelt haritud naine kes oli väga tuntud tegelane Viterbo seltskonna ringis.Virtebo ringi inimesed kutsuti siis kokku kui tuli otsuseid vastu võtta kiriku osas.Vittoria oli 46 aastane ja Michelangelo tol hetkel 61 aastane nende vahel oli sügav sõprus,võiks isegi öelda et täiesti puhas armastus,inspireerituna poeesiast ja usust,sealt said ka ühed parimad Michelangelo poeemid algust.Need sonaadid ja madrigalid mis Michelangelo talle kirjutas 1538nda ja 1547 vahel on rahuliku plantonismi karakteriga,millega ta ülistas naist.Kaasaarvatud lüürilised poeemid ja spirituaalsed ja müstilised karakterid,Michelangelo komposeeris teisigi poeeme mis olid veelgi tundelisemad ja veelgi inspireeritumad ühest naisest kes oli" kuri ja ilus" oli nendes riimides nagu taltsutamatu iha.
Ekseeder- aedades üldiselt poolkaarekujuline väljak, poolkaarekujuline või hulknurkne seinasüvis või -niss. Funktsionalism- arhitektuuris ehitise funktsioone rõhutav suund ehituskunstis, eitab rahvuslikke traditsioone. Galerii- algselt lossiehituses mitmeid ruume ühendav pidulik käik, mille üks külg on kujundatud tiheda akendereaga. genius loci- Tähendas mingi paiga looduslikku omapära, inglise maastikuaeda võeti see mõiste üle metafoorina rooma poeesiast. Grotesk- põimitud taim-, loom- jm ornament, mis tekkis renessansi ajal, jäljendades Vana-Rooma ehitiste varemeis (mida rahvas nimetas grottideks) avastatud eeskujusid. Grott- tehislik võlvkoobas, kus oli sageli vee-element, samuti vabakujulisi funktsionaalseid figuure ja/või taim- ning loomornamentikat. ,,ha-ha"- üllatushüüe, kasutatud nähtamatu piirde tähistamiseks maastikuaias: see oli peidetud kraav, mis
esimese lapsena. Friedrich Nietzsche pereelu ei olnud kerge, tema isa suri juba 1849. aastal. Pere kolis 1850 aastal Naumburgi, kus elati Karl Ludwigi ema juures. Fredrich pandi juba viie aastaselt õppima rahvakooli ja hiljem erakooli. Fredrich ei tundnud ennast just koolis mugavalt, ta oli pisut kinnine ja vähese jutuga, kollektiivist eraldustunne jäi teda saatma kuni tema elu lõpuni. Õpingud koolis ja hiljem gümnaasiumis kujunesid talle kergeks. Õppimisest rohkem huvitus Fredrich aga poeesiast. Tema ebajumalateks kujunesid klassikud: Mozart, Haydn, Schubert, Mendelssohn, Beethoowen ja Bach. Neid kes muusikat põlgasid, pidas Nietzsche ,, hingetuteks, loomasarnasteks olevusteks" . 1858. aastal tehti Fredrichi emale ettepanek võimaldada pojal asuda edasi õppima Pforta internaadis, mis oli üks mainekamaid Saksamaa õppeasutusi. Maailmavaade, mis Fredrichil internaadis välja kujunes leidis tema poolt kajastust 1861. avaldatud essees Johann Hölderini kohta
"Uuskreeka rahvalaulud" kajastavad kreeklaste vabadusvõitlust türgi anastajate vastu. "Kaunis möldrineiu", 1823 20 laulu (originaaltekstis 24 luuletust) on hoolimata tsükli traagilisest lõpust täis lootust, armastust elu vastu ja õrna, nooruslikku romantismi. Looduse meeleolud on lahutamatult seotud kangelaste elamuste ja saatusega. "Talvine teekond", 1827 24 laulu on tõsisem ja otsustavalt sügavam. Romantiline ilustamine on täiesti kadunud. Nooruse illusioonide hingestatud poeesiast ei jää enam varjugi. Elutunnetus on lepitamatult realistlik. Kuid võitlus realismi pärast on nõudnud ka suuri ohvreid: kadunud on usk inimestesse ja tsükli põhimeeleolu on sünge, isegi traagiline. Juurde on tekkinud kibe protestinoot sotsiaalse ülekohtu vastu, vaenuliku ja ebainimliku ühiskonna vastu, milles elas Schubert ise juba haigena, tunnustamatuna, määratud viletsusele ja varasele surmale. Ka siin lahkub noormees kodust ja rändab läbi maailma
Selle ümbermõõt on defineeritud harilikult pooleldi suletud jalutustee kaudu. Selle tavaliselt täisnurkse hoovi keskne ruum sisaldab sageli neljast osast koosnevat aeda (quadripartite) purskkaevuga jalgteede ristumise kohal. genius loci (< ld.) "paiga vaim" (ingl. spirit of the place või genius of the place). Tähendas mingi paiga looduslikku omapära, inglise maastikuaeda võeti see mõiste üle metafoorina rooma poeesiast. giardino segreto (< it.) salaaed e intiimaed, muust aiaosast müüriga eraldatud. Renessansiaedades levinud. giochi d'acqua (it.) tehniliselt keerukas vee- element itaalia renessanssaias, mis lõbustas pealtvaatajaid oma üllatavate helide, efektide ja juhtumitega. gootika e gooti stiil; romaani stiilile järgnenud stiiliperiood keskajal, kujunes 12. saj Põhja-Prantsusmaal, levis kogu Lääne-Euroopas, asendus 15. saj
mehe või naise portreed. Veini jõid hetiidid mõnikord indoeuroopa kombe kohaselt üleliia, kuid suurem osa saagist tuli neil jagada jumalatega. Hetiidi kultuurist ja religioonist Hetiidid, kelle taga sulgus kahe ja poole tuhande aasta eest väga vaikselt ajaloovärav, elustusid inimkonna teadvuses selle ainsal põhjusel, et nad jätsid meile oma kultuurimälestisi. Mälestisi oma arhitektuurist ja skulptuurist, oma kirjandusest, oma poeesiast. Kuid nad jätsid meile väga vähe. See kõik, mida arheoloogid on tänaseni välja käevanud, kujutab endast ainult kadunud hetiidi kultuuri fragmente. Just hetiidi kultuurimälestiste fragmentaarsus lisab neile erilist võlu ja virgutab meie kujutlusvõimet, et elustada ammu surnud loojate geniaalseid teoseid. Hetiidi kultuuri materiaalne baas on küllaltki omapärane, nõnda võime täiesti seaduspäraselt
tõttu jäid leedulased oma kirjakeele arenguga eestlastest ja lätlastest paarikümne aastaga maha. Küll aga arenes edukalt teatrikunst. Võeti ette sihipärane kontaktide loomine välisleedulastega. Basanaviciuse initsiatiivil asutati Leedu teaduslik Selts. Ciurlionis s 1865 saavutas rahvusvahelise tuntuse, kuid tõelise tunnustuse saavutas peale surma. Kasvas üles poolakana, kuid avastas hiljem oma Leedu juured. Tema metseen vürst Poginski. Innustus Leedu ajaloost ja poeesiast. Väljendas lisaks muusikale ennast ka maalides. Tema heliloomingust tuntumad Meri ja ..., populaarseim maaliseriaal mere sonaat. Õppis Varssavi Kunstiakadeemias, liitus Vene kunsti hõbeajastu avangardistliku liikumisega MIR Iskustva. Ergutas leedu laulukooride loomist, abiellus Sofia Symangaitega, tuntud poetess. Vaatamata menule oli pidevates rahalistes raskustes ning elu lõpupoolu kannatas vaimuhaiguse all. Väike-Leedu kultuuriline areng. 19.saj lõpp tugeva germaniseerumine
varjata enda teadmatust (püüdes säilitada oma reputatsiooni kui tark ning teadja). Ta on ka tihtipeale kannatamatu ning vaimselt mitte nii andekas. Teda iseloomustab väga ilmekalt ka eksentrilisus. Ka öökullil on mõned nõrkused ning näitab vaatamata tema intelligentsile tasakaalu puudumist isiksuses nagu on see olemas Ch.-il. Kängu: Ainus emane tegelane metsas. Tüüpiline emalik figuur. Hoolitsev, praktiline, üldiselt ei huvitu intellektuaalsetest püüdlustest ja poeesiast, kuid tal ei puudu teadmised või huumor kui on tarvis tegeleda ootamatute olukordadega. Ta on ka metsa kiireim jooksja. Ta on heatahtlik ning saab läbi kõigi metsa elanikega. Tema emalik instinkt tunnetab, et Tiiger vajab samamoodi hoolt nagu Ruu, misõttu ta adopteerib. Tema paistab Ch.-le järgnevalt olevat teisel kohal enda isiksusega tasakaalus olevat, kuid paraku teatakse tema kohta liiga vähe. Ruu: Noore, optimistlikue ja rikkumatu lapse iseloomujoonud
Arengu idee muusikas, sageli poleemilise iseloomuga kunstilised ideed ja teooriad kirjutistes. R. Wagner- üks muusikaajaloo keerukamaid isiksusi, helilooja, luuletaja( oma kõigi ooperite libretist), kultuurifilosoof, kirjanik, ooperireformaator, väljapaistev dirigent ja organisaator. Tema ooperiteooria põhiidee : kunstide ühtsus universaalses teoses, kus on ühendatud sõna, muusika ja ruumilised kunstid-(läbikomponeeritud ooper e. muusikalise draama pooldaja.) Muusika olgu viljastatud poeesiast. Traditsioonilise "numbriooperi" asemel tuleb ikka enam ( Beethovenist inspireeritud) sümfooniline arendus, ideaaliks "lõputu meloodia).Oluline osa orkestril, "sümfooniline ooper" ; juhtmotiiv (leitmotiiv) muusikalise sümbolina. Lk. 20 Avamängust saab teosega sisemiselt seotud eelmäng. Orkestrikõne arendamine, meisterlik orkestratsioon. Raskused ooperite teatris hoidmisega-annavad festivalide idee.
Klassitsism tähtsustas terviklikkust, lõpetatust, romantism lõpmatust, fragmentaarsust. Klassitsism käsitles inimest kui pärispatust olendist, kes vajas lunastuseks jumala armu. Romantism kaldus pigem eneselunastuse idee poole inimene saab omaenda tahte ja pingutuse varal oma puudulikkusest üle saada. Kunsti puhul tähtsustas klassitsism joont, romantism värvi. Realism Realism seostub jutustuse ja narratiivi, romaanizanriga. Realistlikust poeesiast ei räägita. Klassikalises lääne kirjanduses valitses stiilide eristamise dogma: kõrge, keskmine ja madal stiil. Süvitsi vääris käsitlemist vaid kõrgklasside elu (nagu eeposes sõdurite või kuningate elu), lihtrahva elu kujutamine oli madal zanr, mis sobis komöödiale. Alles 18. sajandi keskel ja 19. sajandil sai lihtinimene tõsise kujutamise objektiks, stiilide range jaotuslik hierarhia lagunes. Realistliku kirjanduse algusajaks loetakse 1830. aastat, mil ilmus Stendhali romaan
reputatsiooni kui tark ning teadja). Ta on ka tihtipeale kannatamatu ning vaimselt mitte nii andekas. Teda iseloomustab väga ilmekalt ka eksentrilisus. Ka öökullil on mõned nõrkused ning näitab vaatamata tema intelligentsile tasakaalu puudumist isiksuses nagu on see olemas Ch.-il. Kängu: Ainus emane tegelane metsas. Tüüpiline emalik figuur. Hoolitsev, praktiline, üldiselt ei huvitu intellektuaalsetest püüdlustest ja poeesiast, kuid tal ei puudu teadmised või huumor kui on tarvis tegeleda ootamatute olukordadega. Ta on ka metsa kiireim jooksja. Ta on heatahtlik ning saab läbi kõigi metsa 11 elanikega. Tema emalik instinkt tunnetab, et Tiiger vajab samamoodi hoolt nagu Ruu, misõttu ta adopteerib. Tema paistab Ch.-le järgnevalt olevat teisel kohal enda isiksusega tasakaalus olevat, kuid paraku teatakse
Ainult ühe inimpõlve mälu. . . Collingwood väidab, et hellenismis võeti kasutusele ka varasemate au- torite uurimuste laenamine. Kokku korjati inf nii selle kohta, mis oli olnud viimasel ajal kui kasutati teiste poolt kokku korjatud materjale varajasemate sündmuste kohta. Collingwood teeb vahet ka selle vahel, mida kreeklased- roomlased tegid ja mida nad oma tegudest rääkisid. Platoni jaoks ei ole ajalugu üldse distsipliinina olemas. Aristotelese jaoks aga oli ajalugu poeesiast alam liik. Tõeline teadmine on püsiv, muutuva koh- ta käis sõna “arvamus” — mõtlesid kreeklased. Siis ajalugu ei olegi tedmine, kuigi on mõtlemisharjutusena kasulik. Keskajal Collingwoodi arvates Euroopas ajalugu olemas ei olnud, sest kroonikakirjutajad kirjutasid ainult seda mida teadsid või arvasid teadvat. Näiteks ülistasid Jumala au. Collingwoodi arvates tekkis ajalugu teist korda distsipliinina alles 17.– 18. sajandil. See toimus kahel viisil:
Kirjanduslooliselt ülevaate raames, on seda teost väga hõlbus kirjeldada esimene läbinisti dekadentlik uusormaniline luulekogu eesti kirjanduse ajaloos. · 1937 Kohtupäev · 2004 Legendaarne Ta oli väga enesekriitiline ja võib arvata, et kõik teosed, mis talle ei meeldinud, ta hävitas. Kirjandusliku legendi loob väga kiiresti teos ,,Palavik". Elutule motiiv (G. Suitsu esimesest teosest tuntud) oli noorusliku põlemise ja edasi pürgimise kujund. Kui poeesiast otsida analooge, peab ilmselt Euroopa 19nda sajandi luule poole pöörduma. Tekivad seoses sümbolistliku luulega. Soseid võib leida sümbolismi ettevalmistava kirjanduse juurest: Baudelaire, Villon(võllalaulud; epigrammiline, satiiriline pool). Luule pakub väga tugevat minakujundit, mis esitab pigem poheemlikku intellektuaalset hulgust (,,Oli sügis" luuletus), kuid seda ei saa suhestada Talviku endaga. Luules on sees ka üsna tugev kultuuriline vahendatus
Renessanssiajal tõrjusid rahvuskeeled välja ladina k, zanridest viljeldi novelli, romaani, eepost, lisandus tragikomöödia. Eristatakse vara-, kõrg- ja hilisrenessanssi. Dante Alighieri kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Dante (13.14.saj) loomingut raamistavad keskaegsed sümbolid ja maailmapilt, samas tõuseb ta isiksuse geniaalsus kõrgemale senisest keskaegsest poeesiast. ,,Jumalik komöödia" on vormi ja filosoofia poolest kordumatu. Dante sünnilinna Firenzet kui tollast Itaalia majanduslikult arenenud linnriiki peetakse renessansi hälliks. Aadlikust isa jälgedes sekkus Dante poliitikuna paavsti- ja keisripooldajate konflikti. Dante kuulus paavstipooldajate ehk gvelfide hulka. Kuid gvelfide endigi hulgas oli palju lahkhelisid. Mustad gvelfid olid äärmuslikumad, Dante kuulus mõõdukamate, valgete hulka, mistõttu oli Dante pärast
inglased Shakespeare, Thomas More'iga jt eesotsas. Renessanssiperioodil tõrjusid rahvuskeeled välja ladina keele, zanridest viljeleti novelli, romaani, eepost, lisandus tragikomöödia. Eristatakse vara-, kõrg- ja hilisrenessanssi. Dante kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Dante (13-14 saj) loomingut raamistavad keskaegsed sümbolid ja maailmapilt, samas tõuseb tema isiksuse geniaalsus kõrgele üle senisest keskaegsest poeesiast. ,,Jumalik komöödia" on nii vormi kui filosoofia poolest kordumatu teos. Dante sünnilinna Firenzet kui tollast Itaalia majanduslikult arenenud linnriiki peetakse renessansi hälliks. Oma aadlikust isa jälgedes sekkus noor Dante poliitikuna paavstipooldajate ja keisripooldajate vahelisse konflikti. Dante kuulus paavstipooldajate ehk gvelfide hulka. Kuid gvelfide endigi hulgas oli palju lahkhelisid, nn
annaabi.ee 
