Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "POE LOOMING". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
usutav, õudus, ootamatu, lummav, lugudes, kurbus, põnevus, usutavus, poed, ilukirjanduslik, passiivsed, novelle, viitab, realistlik, novellid, õudusjutud, gooti, täiuslikuks, motiiv, enneaegne, mask, arthur, gordon, pymi, kuldmardikas, science, fiction, fantastika, varasemast, lisas, argumenteeritud1. Loetud programmivälise teose analüüs ,,Kaheksa armastavat naist" Robert Thomas. Tegevus toimub 50'datel. Zanr: kriminaalne komöödia. Plot. Probleem ahnus, omakasupüüdlikkus 4. Analüüsi ja tutvusta E.A.Poe novelle Byron: ,,Tõde on igas väljamõeldises kummalisem". Tema mõjutajad on gooti õudusjutud, reisikirjad, ulme- ja detektiivilood. Poe'l on oskus luua eriskummaline miljöö, olla usutav ja luua puänte. Fantaasia püsib puberteediealise tasemele. Talle meeldib lisada teaduslikke detaile. Edgar Allan Poe on rahutu unistaja, õnnetu luuletaja võrdkuju. Ta ei kohanenud oma aja ega maaga. Tema maailm on kusagil igavese ilu ja õuduse vahepeal. Kuigi ta ise peab ennast luuletajaks, pidi ta tulutoovamaid zanre majanduslike olude sunnil kirjutama hakkama. Ta on kirjutanud 70 novelli, mistõttu peetakse teda ameerika novellizanri alusepanijaks
Crusoe" laadis. · EDGAR ALLAN POE, 1809-1849, USA. Nüüdisaegse novelli, detektiiv- ja ulmekirjanduse üks olulisemaid rajajaid. Tema ainuke romaan "Arthur Gordon Prym'i lugu" Muidu kirjutas jutte (põnevusjutte, õudusjutte) ja luuletusi. Saavutas üleameerikalise kuulsuse. Poe proosalooming: lakooniline, täpne, uudne, salapärane, mitmekihiline. Poe luulelooming: romantiline Ida-temaatika, iroonia, kasutas siseriime, kõlaefekte. Surma teemad. Poed võib pidada kaasaegse õudusjutu, science-fiction (teaduslik-fantastika) loojaks. Keskendus olulisele, lühendas, lihtsustas, lisas äreva, ängistava õhustiku. Stiil oli argumenteeritud, kiretu, uinutav, et ootamatu lõpp pääseks mõjule. Poe loomingut iseloomustavad 3 peamist tunnust: * oskus luua lummav õhustik; * oskus olla usutav (ei kasuta kõrvalisi jõude); * oskus viia lood ootamatute pöördepunktideni. 1. Ilukirjanduse liigid Eepika lüürika dramaatika 2. Eepika liigid
Poe proosalooming: lakooniline, täpne, uudne, salapärane, mitmekihiline. Poe luulelooming: romantiline Ida-temaatika, iroonia, grotesk, kasutas siseriime, kõlaefekte. Surma teemad. Poed võib pidada kaasaegse õudusjutu, science-fiction (teaduslik-fantastika) loojaks. Loobus varasemast laialivalguvast stiilist, keskendus olulisele, lühendas, lihtsustas, lisas äreva, ängistava õhustiku. Kõige selle juures säilitas usutavuse. Stiil oli argumenteeritud, kiretu, uinutav, et ootamatu lõpp pääseks mõjule. Poe loomingut iseloomustavad 3 peamist tunnust: * oskus luua lummav õhustik; * oskus olla usutav (ei kasuta kõrvalisi jõude); * oskus viia lood ootamatute pöördepunktideni. Poed on peetud nii geeniuseks kui ka närvihaigeks. Ibsen Henrik Ibsen, 1828-1906, Norra. Sündis Norra väikelinnas. Isa vaesus, pidid kolima veel väiksemasse linna. 22-aastaselt läks Oslosse. Hakkas tegelema kirjandusliku loominguga
Ta ei kohanenud oma aja ega maaga. Tema maailm on kusagil igavese ilu ja õuduse vahepeal. Kuigi ta ise peab ennast luuletajaks, pidi ta tulutoovamaid zanre majanduslike olude sunnil kirjutama hakkama. Ta on kirjutanud 70 novelli, mistõttu peetakse teda ameerika novellizanri alusepanijaks. Lisaks luulele ja proosale on Poe kirjutanud kirjanduskriitikat, mis ilmusid ajakirjades. Poe proosa kolmeks komponendiks peetakse oskust luua sündmustele lummav keskkond, olla usutav ja viia ootamatute pöördepunktideni. Seevastu tema ilukirjanduslik proosa on keskendatud ja täpse loogilis-süstemaatilise ülesehitusega. Tema loomingus ei esine küll ühiskonnakriitikat, kuid tema sünged teosed on ühiskonnas toimuva tulemus. Poe lugudes puuduvad seisukohavõtud moraalsetes ja sotsiaalsetes küsimustes. Poe'd võib pidada pessimistiks, sest tema teoste läbiv teema on piinav kurbus ning ka tegelased on passiivsed
Realism- kirjanduse ja kunstisuund, mis püüdleb reaalsuse võimalikult tõepärase kujutamise poole ning käistleb tegelikkust nii, nagu see näib tavalisele inimesele, väldib idealiseerimist, romantilisust, erakordsete inimeste ebatavaliste kirgede kujutamist Realismi tunnusjooned: sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest, täpne, usutav, elutruu miljöö, sündmustiku asjalik ja rahulik kulg, teoste ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid fakte ja nende omavahelisi suhteid, mida õpitakse tundma kogemuste kaudu, ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine, oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs, objektiivsus- autor seisab otsekui kõrval, kangelasteks harilikud inimesed, nende saatuse kujutamisel rõhutatakse ümbritsevat, kasutatakse tavalist keelt vältides liigset kunstipära.
kujutluslaad, kirjanikule omane isepäine robustsus, millele on võõras igasugune valehäbi. Ta ei kasuta moraliseerivat jutustajahoiakut. Tema pessimism on inimelu analüüsimisel ääretu. 2) Analüüsi ja tutvusta E. A. Poe novelle Ta kirjutas üle 70 novelli ja Ameerika kirjanduses loetakse teda novelli zanri loojaks. Loomingu võluks peetakse oskust luua väga omapärane keskkond loole, olla väga usutav ja oskus välja mõelda üllatuslikke lõppe. Tema novellid väga loogiliselt üles ehitatud, väga detailiderohked, kusjuures olulised on ikkagi tähtsad detailid. Kuna kirjeldas detaile, siis on need valitud ebatavalise täpsusega, suurema usutavuse märgiks viitab ajaleheartiklitele ja entsüklopeediatele, väga suure lugemusega kirjanik. Kogu tema jutuloomingut läbis pessimism. Tema tegelased olid passiivsed, tahtejõuetud, sünges meeleheites ja depressiivsed,
1. L. Tolstoi elu ja looming 1828 1910. Lev Nikolajevits Tolstoi. Tolstoi vanemad on kõrgaristokraadid, isa on krahv ja ema poolt kuulub Volkonskite suguvõssa. Lapsepõlv on niisugune omamoodi. On 2 aastane, kui ema suri, ja 9 aastane, kui ta päris orvuks jäi. Kokku oli selles peres 4 poega ja ka õde, kokku 5 last, kõik kasvavad üles orbudena. Sündis pärismõisas Jasnaja Poljana. Hooldajad, sugulased kasvatasid neid lapsi ikkagi väga hästi, niivõrd kuivõrd, loomulikult kasvasid nad üles härrandlikena, väga rikkast, jõukast perest, kus oli normaalne, et igal poisil oli oma toapoiss, ja kus oli normaalne, et inimene ise midagi ei teinud. Kui oli abielus ja kolis laste koolitamise eesmärgil Moskvasse, otsustas elu muuta, kui lapsed olid täiskasvanud, otsustas ise ennast riidesse panema hakata. Lapsed kasvavad aadlikena ja üsna isekatena üles, neile ei tule pähegi mõelda, et talupoegadel ka mingid õigused on või et nendele tuleks miskitpidi kaasa tunda. 184
Vanade ja noorte vastuseisust. Majja tuleb koduväi, hakkab muudatusi läbi viima. Kõik, olgugi kasulikud teod leiavad ämma juures vastuseisu. Ämmale on omane vaga tigedus. Kui koduväi sureb, siis on kadunud Kaarel äkki väga hea. II periood: üliõpilasaeg. Enne toimus tegevus maal, sotsiaalne taust (vaesus jne), nüüd tegevus linnas ja rõhk inimsuhetel. Näha Noor-Eesti mõjutusi. "Pikad sammud" (1908), "Noored hinged" (1909) noortest inimestest. "Üle piiri" (1910). Lugudes juttu partneri valimisest, mille alusel see käib. Erinevaid noorte meeste tüüpe. Ühed tahavad sõpra: vaimselt võrdset partnerit, teistel otsimine bioloogiline. Erinevaid naiste tüüpe. Noore inimese eneseotsimist peegeldavad novellid. III periood. "Poiss ja liblik" (1915): oluline kogu. Sisaldab kunstmuinasjutte ja miniatuure. Oluline Wilde'i mõju. "Juudit" ('21) isikudraama. Näidatud massipsühhoosi toimumist. "Kõrboja peremees" ('22) Katku peremehe kuju hiljem ~Vargamäe Andres
,,paganate" aladel levitama hakati. Roomast sai paavstivõimu keskus (4. saj). Kuna ristiusk ei soosinud muistsetel paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, hävines see Euroopa mandril peaaegu täielikult. Euroopa äärealadel, nagu Iirimaal ja Islandil, kandusid muistsed müüdid ja rahvapärimused aga suust suhu ja kirjast kirja edasi. Varakeskaja kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valdkonda. Eepilistes lugudes jäädvustati sugukondade genealoogiat, muistseid müüte ja uskumusi. Hilisemad iiri saagad olid proosa vormis, kuid nad olid siiski lüürilise kujundlikkuse ning poeetilise rütmiga. Ühiseks jooneks saagade ja laulude puhul olid suured ja õilsad tunded, imed ja maagia ning ürgne loodus. Islandi olid 9-10 sajandil asustanud norralased ning ristiusk oli rahumeelselt vastu võetud 11. sajandil. Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik kannab pealkirja ,,Vanem Edda",
pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid (Krõlov) ja valmid (Lermontov, Puskin) EEPIKA: (kreeka sõnast epos sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: · antiikeeposed, kangelaslaulud · romaan eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus, sõja, ulme, kriminaal, armastus, seiklus, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne. · jutustus kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil. (Vilde, Bunin) · novell eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga. (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton)
seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete jumalate kohta. Esimesed näited Petersoni luulest ilmusid 1901.aastal. Gustav Suits kirjutas Petersonist 1905 ja avaldas ,,Noor-Eesti" albumis seitse Petersoni luuletust. Loomingu põhiosa avaldati trükis
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
valmis surema kauni daami eest, keda nad armastavad, tegelikult aga ei suuda nad midagi korda saata, ei suuda midagi muuta ei enda ega teiste inimeste saatuses. Kõige aktiivsem kangelane «isandate» kategooriast on romaanis Richelieu, sedagi aga ainult seepärast, et Dumas on ta asetanud melodramaatilise kurjategija ossa, kelle käitumisest olenevad kõik intriigi pöörded. Romaanis kujunebki nii, et kogu seiklusjutu põnevus on sõltuv vaprate musketäride tegevusest, kes küll teenivad lojaalselt õukonda ja kuningat, kuid kelle vaated on vastuolus õukonna moraaliga. Kolm musketäri ja d'Artagnan tegutsevad romaanis ja sooritavad oma kangelastegusid ammendamatu optimismi õhkkonnas, on alati koos ning jagavad üksteisega nii rõõmu kui muret. Üheskoos tormavad nad heitlustesse ja võtavad ette hulljulgeid üritusi, üheskoos jagavad nad saadud raha. 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)
deus ex machina vanaaja teatris jumalate ilmumine erilise seadeldise abil lavale, et lahendada traagiline olukord. Tänapäeval nimetatakse nii olukorra ootamatut ja kunstlikku lahendamist. dialekt murre. dialoog kahekõne. Algselt mõisteti dialoogi all kahe inimese kõnet, hiljem on mõiste laienenud ka mitme inimese kõnele. Dialoog on oluline kujutusvahend kirjanduses (eriti draamas), kuid samuti ka massimeedias (näiteks põhineb sellel intervjuu, vestlus). didaktiline teos ilukirjanduslik teos, mis on teadlikult moraliseeriv või õpetav. Näiteks Nicolas Boileau (16361711) "Luulekunstis" (1674) esitatakse oma aja luuleteooria põhilisi seisukohti. dionüüsia jumal Dionysose auks korraldatud pidustused igal aastal märtsis-aprillis Antiik-Kreekas. Dionysose pidustustega on seotud draama kujunemine iseseisvaks kirjanduszanriks 5. ja 4. sajandil e.Kr. Poeet Thespis (6. sajand e.Kr) lisas kooriettekandele näitleja, kes astus kooriga dialoogi,
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
Toob tragöödiasse 3. näitleja. Sophokles „Kuningas Oidipus“. Teeba linn, antiikaeg. Teeba kuningas Oidipus, noor Teebast pärit mees. Enesekindel, tugev, äkiline. Probleemiks on Teebas katku leviku pidurdamine, milleks tuleb leida Laiose mõrvar. Hiljem selgub, et Oidipus ise on mõrvar, tegu saatusetragöödia, kus inimesel pole võimalik oma saatuse eest põgeneda. Kui Laiosel ja Iokasel sündis poed Oidipus, kuulutas Teeba oraakel neile, et laps tapab oma isa ja heidab ühte emaga. Laios laseb kerjusel ta mägedesse surema viia, tollel hakkab lapsest kahju, annab ta teisele kerjusele, kes viib ta Polybosele ja tema naisele. Oidipus saab hiljem ettekuulutusest teada ning põgeneb talle teadaolevate vanemate juurest. Kolme tee ristil tapab ta enda teadmata oma isa Laiose, pöördub Teebasse, tabab Sfinksi ning saab kuningaks ja abiellub oma emaga