Oder Hordeum vulgare Loodusvarade kasutamine ja kaitse Tutvustus Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Õistaimed (Magnoliophyta) Klass: Üheidulised (Liliopsida) Selts: Kõrrelised (Poales) Perekond: Oder (Poaceae) Liik: Harilik oder (Hordeum vulgare) Odrast Oder on üks vanimaid kultuurtaimi, Lähis-Idas kasvatati kaherealist otra juba umbes ~9000 aastat tagasi Odra vili on teris, mida katavad sõklad. Oder on lühima kasvuajaga teravili (60-115 päeva), mistõttu teda viljeletakse nii mägedes kui ka põhjapiirkondades) Kasvunõuete poolest on oder lähedane nisule, vajab paraniisket neutraalse reaktsiooniga liivsavimulda ning head
Ida-Aasia · 1-iduleheliste osakonnas domineerib ja õitseb Colchicaceae Colchicum sügislill Lilac wonder · Astreaceae suurim 2-iduleheline õistaimede sugukond 1) Helenium autumnale sügisheleenium. Põhja-Ameerika idaosa 2) Senecio cannabifolius hall, putke moodi. Jaapan, Põhja-Hiina, Siber · Looklev taim 1-idulehelise ja 2-iduleheliste bloki vahel on Betulaceae Corylus avellana harilik sarapuu · Veesilmas kasvavad taimed: 1) Poaceae Phragmites australis harilik pilliroog. Euroopa kosmopoliit 2) Araceae Acorus calamus harilik kalmus. Ida-Aasia, Euroopas naturaliseerunud 3) Apiaceae Sium latifolium harilik jõgiputk. Euroopa. Kaukaasia, Kesk-Aasia · Karl Linne nime kandev taim on harilik õunapuu · Jäme puu on Pinaceae Larix gmelinii var. Olgensis Olga lehis. Ida-Aasia · Palmimaja külje peal kasvab Moraceae Ficus carica harilik viigipuu. Kesk-ja Lõuna-Euroopa
ühekihiliseks, kuid esineb ka kahe-, kolme- ja enamakihilist epidermi. Epidermi lahutamatuks komponendiks on karvad (trihhoomid) ja õhulõhed, neil peatume allpool pikemalt. Epidermirakud on enamasti lamedad, paksenenud väliskestaga. Kiiresti kasvavate taimeorganite epidermirakud on pikad ja kitsad, mõnedel muutlikes niiskustingimustes elavatel liikidel aga sopilised. Enamasti jäävad epidermirakkude kestad tselluloosseteks ja rakud ise läbipaistvateks, kuid näiteks kõrrelistel (Poaceae), lõikheinalistel (Cyperaceae) ja osjadel (Equisetum) võivad rakukestad ränistuda. Välimisse rakukesta võib koguneda kaltsiumoksalaadi kristalle (draakonipuu -- Dracaena draco). Mõne sugukonna taimedel tekivad epidermirakkudes kaltsiumkarbonaadist kobarjad moodustised -- tsüstoliidid, mida peetakse kaitsekohastumuseks infektsiooni vastu. Kloroplastid esinevad sõnajalgtaimede ja mõnede varjuliste kasvukohtade õistaimede epidermis ning enamusel taimedest õhulõhede sulgrakkudes
Sgk: kilbukalised (Hydrocharitaceae) 84. konnakilbukas (Hydrocharis morsus-ranae) L. Sgk: liilialised (Liliaceae) 85. harilik sibul (Allium cepa) L. 86. küüslauk (Allium sativum) L. 87. leseleht (Maianthemum bifolium) (L.) F. W. Schmidt 88. harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum) (Mill.) Druce Sgk: loalised (Juncaceae) 89. kraavluga (Juncus bufonius) L. 90. karvane piiphein (Luzula pilosa) (L.) Willd. Sgk: kõrrelised (Poaceae) 91. põlvjas rebasesaba (Alopecurus geniculatus) L. 92. kõrge raikaerik (Arrhenatherum elatius) (L.) Beauv. ex J. & C. Presl 93. pehme luste (Bromus hordeaceus) L. 94. luhtkastevars (Deschampsia cespitosa) (L.) P. Beauv. 95. lamba-aruhein (Festuca ovina) L. 96. harilik nurmikas (Poa trivialis) L. Sgk: lõikheinalised (Cyperaceae) 97. lakktarn (Carex spicata) Huds. 98. sooalss (Eleocharis palustris) (Link) Schult. Samblad ja samblikud:
leseleht (Maianthemum bifolia) SUGUKOND: laugulised (Alliaceae) PEREKOND: lauk (Allium) murulauk(Allium schoenoprasum) SUGUKOND: võhumõõgalised (Iridaceae) PEREKOND: võhumõõk (Iris) kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) SUGUKOND: loalised (Juncaceae) PEREKOND: luga (Juncus) harilik luga (Juncus effusus) keraluga (Juncus conglomeratus) SUGUKOND: kõrrelised (Poaceae) PEREKOND: kastik (Calamagrostis) jäneskastik (Calamagrostis epigeios) PEREKOND: rukis (Secale) harilik rukis (Secale cereale) PEREKOND:nisu (Triticeae) kõva nisu (Triticum ) PEREKOND: oder (Hordeum) harilik oder (Hordeum vulgare) PEREKOND: kaer (Avena) tuulekaer (Avena ) PEREKOND: timut (Phleum) põldtimut (Phleum pratense)
1111/njb.00957 Kapusci Nski, K. L., Farrell, J. M., Stehman, S. V, Boyer, G. L., Nilo, D., Fernand O, D., ... Kapuscinski, K. L. (2014). Selective herbivory by an invasive cyprinid, the rudd Scardinius erythrophthalmus. Freshwater Biology, 59, 23152327. http://doi.org/10.1111/fwb.12433 12 Kellmann-Sopyla, W., & Gielwanowska, I. (2015). Germination capacity of five polar Caryophyllaceae and Poaceae species under different temperature conditions. Polar Biology, 38(10), 17531765. http://doi.org/10.1007/s00300-015-1740-x Kim, C., Na, H. R., Shin, H., & Choi, H.-K. (2009). Systematic Evaluation of Isoëtes asiatica Makino (Isoëtaceae) based on AFLP, nrITS, and Chloroplast DNA Sequences. Journal of Plant Biology, 52(6), 501510. http://doi.org/10.1007/s12374-009-9064-4 Kokanova-Nedialkova, Z., Kondeva-Burdina, M., Zheleva-Dimitrova, D., Tzankova, V., Nikolov, S
Seemned on käpalistel valdavas enamuses väga väikesed ja nende idanemise teeb võimalikuks ainult sümbioos seentega. idanevad troopiliste puude võras; arenevad väga aegamööda, sest neil puudub toitekude; sümbioosis seentega; väga kitsas spetsialiseerumine tolmlemisele ja tugev õieosade muundumine- kõige kõrgemalt arenenud Nt: kärbseõis; kaunis kuldking Klass: Üheidulehelised Selts: Asparilaadsed SUGUKOND: kõrrelised (Poaceae) 1.kuuluvad üheiduleheliste klassi, kõrreliselaadsete seltsi. Esmapilgul sarnased lõikheinalistega. 2.Kõige laiema levikuga õitsevad taimed Maal, kokku üle 10 000 liigi , moodustades umbes 20% maailma taimestikust. Heintaimi on umbes 9000 liiki. 3.Ühe- kuni kaheaastased rohttaimed, neile on omased seest õõnsad silindrikujulised varred. Lehed paiknevad varrel vahelduvalt. Nende õied on enamasti hüpogüünsed ehk ülemise sigimikuga ning ilmetud; tuultolmlejad
1.3. Varu- ja jääkained Varuainetena esinevad taimedes säilitustärklis (varutärklis), aleurooniterad ning õlitilgad. Säilitustärklis (joonis) ladestub amüloplastides moodustumiskeskme ümber. Kui moodustumiskese ei asu amüloplasti keskel, vaid kuskil servas, ladestub tärklis intensiivsemalt sellel küljel, kus amüloplasti strooma kiht on paksem. Nii moodustuvad ekstsentrilised tärkliseterad (näiteks kartulil, Solanum tuberosum). Kontsentrilisi tärkliseteri näeme kõrrelistel (Poaceae). Liittärkliseterad, mis koosnevad otsekui mitmest lihtterast, sisaldavad mitut moodustumiskeset, kuid ühised tärklisekihid puuduvad (näiteks kaeral, Avena sativa). Poolliitterade moodustumiskeskmed on ümbritsetud ühiste kihtidega. Öösel ladestuvad tärklisekihid on päevastest tumedamad suurema veesisalduse tõttu. Tärkliseterad on enamasti liigispetsiifilise kujuga, mis võimaldab
pikk. Pööris kuni 20 cm pikk, laiuv, noorelt tipus longus, hõbedaläikeline. Pööriseharud pikad, enamasti 3–7 kaupa männases. Pähikud 4–5 mm pikad, kahe või kolme õiega, pruunikaskollast värvi. Luht- kastevarre sorte kasvatatakse haljastuses. punane FESTUCA –PEREKOND ARUHEIN aruhein • moodustavad suure, 300 liigilise heintaimede perekonna kõrreliste (Poaceae) sugukonnas. Neist Euroopas kasvab 170 liiki • Nad on kitsaste sügavate soontega lehtedega ja tiheda rohkepähikulise õisikuga • Punane aruhein (Festuca rubra) oma sortidega on üks enim levinud murutaimi • Lamba-aruhein (Festuca ovina) on väärtuslik dekoratiivkõrreline. Kasvab edukalt ka kõige kuivematel ja kehvematel kohtadel • Hall aruhein (Festuca glauca) moodustab ümara tiheda, kuni 40 cm kõrguse puhmiku.
ataktosteeliks. Varre välispinna lähedal on juhtkimbud ja põhikoe rakud väiksemad, varre keskosas suuremad. Kui vars on õõnes, nagu enamikul kõrrelistest (Poaceae), võivad ka üheidulehelistel juhtkimbud olla paigutunud suhteliselt korrapäraselt. Kaheiduleheliste taimede juhtkimbud on avatud, ksüleemi ja floeemi vahele jääb ühe- või mitmekihiline kambium. Kambiumirakud on prosenhüümsed, ristlõikes lamedad, enamasti teritunud tippudega, õhukesekestalised, üleni protoplasmaga täitunud ja suuretuumalised
liitunud viljalehtede vahel Üheiduleheliste fülogeneesi võib vaadelda kolme järjestikuste harude reana: I. veetaimed – o. Acorales: Acoraceae o. Alismatales: Araceae, Alismataceae, Potamogetonaceae II. suureõielised sugukonnad - o. Liliales: Liliaceae, Colchicaceae o. Asparagales: Iridaceae, Orchidaceae, Alliaceae, Asparagaceae III. väga spetsialiseerunud sugukondade rühm (nimetatakse kommeliniidideks) o. Poales: Poaceae, Cyperaceae, Juncaceae o. Zingiberales 37. Seltsid kalmuselaadsed, konnarohulaadsed, liilialaadsed, asparilaadsed ja nende sugukonnad Seltsis kalmuselaadsed on üks sugukond kalmuselised (Acoraceae) ühe perekonnaga kalmus (Acorus). Veetaimed on. Selts konnarohulaadsed (Alismatales) Üle kümne kaldavee ja veetaimede sugukonna, Eestis : konnarohulised penikeelelised kilbukalised
· Eri kohtades eri nimetused ... - preeria P- Am, Pampa L- Am , Stepp Aasia , Veld L Aafrika · Preemia muld : peamine protsess kamardumine : viljakas , Kõrge Ph · Rohtlad on evolutsioneerunud koos suurte rohusööjatega ( N: Ameerika piison, harksarvik- Ameerika antiloop, kapibaara L- Am. suurim näriline, hiidkänguru, Jakid mongoolias looduslike rohusööjate asemel Kõrrelised ( Poaceae) · Kosmopoliitne sugukond · Suur liigiline mitmekesisus · Väike eluvormiline mitmekesisus Mätastena või murusalt · Püstised lehed, basaalne meristeem · C3 ja C4 liigid biokeemia järgi , kui palju süsinikke fotosünteesi käigus seotakse · Hea suguline ja vegetatiivne paljunemine · 75 % biomassist maa all · Karukell preerias Kõrbed · Laiuskraad : 30-40 · Sademeid alla 250 (300) mm/a
ühele õiele, näiteks ühised kandelehed, mis on moondunud ning meenutavad välimuselt ja toimimiselt tupplehti. Nad on tavaliselt rohelised, kuid mõnel liigil võivad olla eredalt värvunud.vihik ' liilialised- on liilialaadsete seltsi kuuluv üheiduleheliste taimede sugukond. Liilialiste süstematiseerimisel on viimasel ajal mitmeid varasemaid siia kuulunud perekondi teistesse sugukondadesse ja lausa teistesse seltsidesse tõstetud.vihik laugulised, vihik kõrrelised- (Poaceae ehk Gramineae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond. Kõrrelisi on umbes 600 perekonda 900010 000 liigiga. On hinnatud, et taimekooslused, kus domineerivad kõrrelised, katavad umbes 20 % maakera maismaast. Kõrrelised on rohttaimed, kellele on omane seest õõnsad silindrikujulised varred, mis paiknevad varrel vahelduvalt. Lehel saab eristada lehetuppe, mis ümbritseb kõrt, ja lehelaba. Eri liikidel võib lehetupp olla
tolmukast / emakas on kotitaolises kandelehhekeste sees e põisikus) o Papüürus (Cyperus papyrus) Sug. Restionaceae restiolised o Olulised Lõuna-Aafrika taimkattes Restio festuciformis Restio tetraphyllus Selts Commelinales kommeliiniladsed õiekatte diferentseerunud välimisteks rohelisteks tupplehtedeks ja sisemisteks, värvunud kroonlehtedeks. tärkliserikas endosperm Sug. Poaceae ehk Gramineae kõrrelised o Ökoloogiliselt, majanduslikult ja ajalooliselt kõige tähtsam sugukond taimeriigis. o u 10 000 liiku o Ühised tunnused: rohttaimed, silindriliste õõnsate vartega ja paisunud varresõlmedega Lehed: vahelduvad, lahtiste lehetupedega ja väikese keelekesega lehelaba alusel. Õied: hüpogüünsed, tuultolmlejad, tugevasti redutseerunud, iga õis
kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) PEREKOND: pisikäpp (Epipogium) lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum) PEREKOND: sookäpp (Malaxis) harilik sookäpp (Hammarbya paludosa) PEREKOND: putukõis (Ophrys) kärbesõis (Ophrys insectifera) PEREKOND: käpp (Orchis) jumalakäpp (Orchis mascula) hall käpp (Orchis militaris) PEREKOND: käokeel (Platanthera) kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) Kõrrelised: SUGUKOND: kõrrelised (Poaceae) PEREKOND: kastehein (Agrostis) harilik kastehein (Agrostis capillaris) PEREKOND: rebasesaba (Alopecurus) aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) PEREKOND: maarjahein (Anthoxanthum) lõhnav maarjahein (Anthoxanthum odoratum) PEREKOND: värihein (Briza) keskmine värihein (Briza media) PEREKOND: kastik (Calamagrostis) metskastik (Calamagrostis arundinaca) PEREKOND: kerahein (Dactylis) harilik kerahein (Dactylis glomerata) PEREKOND: orashein (Elymus)
PEREKOND: kuldking (Cypripedium) kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) PEREKOND: pisikäpp (Epipogium) lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum) PEREKOND: sookäpp (Malaxis) harilik sookäpp (Hammarbya paludosa) PEREKOND: putukõis (Ophrys) kärbesõis (Ophrys insectifera) PEREKOND: käpp (Orchis) jumalakäpp (Orchis mascula) hall käpp (Orchis militaris) PEREKOND: käokeel (Platanthera) kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) Kõrrelised: SUGUKOND: kõrrelised (Poaceae) PEREKOND: kastehein (Agrostis) harilik kastehein (Agrostis capillaris) PEREKOND: rebasesaba (Alopecurus) aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) PEREKOND: maarjahein (Anthoxanthum) lõhnav maarjahein (Anthoxanthum odoratum) PEREKOND: värihein (Briza) keskmine värihein (Briza media) PEREKOND: kastik (Calamagrostis) metskastik (Calamagrostis arundinaca) PEREKOND: kerahein (Dactylis) harilik kerahein (Dactylis glomerata) PEREKOND: orashein (Elymus)
rohttaimed, lehed piklikud, paralleelsete roodudega, õeid kolmetised Üheiduleheliste fülogeneesi võib vaadelda kolme järjestikuste harude reana: I . veetaimed – o. Acorales : Acoraceae o. Alismatales: Araceae, Alismataceae, Potamogetonaceae II . suureõielised sugukonnad o. Liliales: Liliaceae, Colchicaceae o. Asparagales: Iridaceae, Orchidaceae, Alliaceae, Asparagaceae III . väga spetsialiseerunud sugukondade rühm (nimetatakse kommeliniidideks) o. Poales: Poaceae, Cyperaceae, Juncaceae o. Zingiberales 36. Seltsid kalmuselaadsed, konnarohulaadsed, liilialaadsed, asparilaadsed ja nende sugukonnad Kalmuselaadsed on üks sugukond kalmuselised ( Acoraceae ) ühe perekonnaga kalmus ( Acorus ) Konnarohulaadsed ( Alismatales ) Üle kümne kaldavee ja veetaimede sugukonna, Eestis : konnarohulised,penikeelelised,kilbukalised,meriheinalised,võhalised Õied koondunud keerukatesse pööristesse või tihedatesse tähkadesse Sugukond konnarohulised ( Alismataceae )
Käpalised on väga kitsalt kohastunud putuktolmlejad taimed- kuigi neil nektarit ei ole. Nende viljaks on kupar, mis sisaldab tuhandeid kuni miljoneid tolmpeeni toitekoeta seemneid, mis levivad tuulega ja idanevad harilikult ainult kindlate mikroseente abil. Hall käpp- mitmeaastane ühekojaline juuremugulaga rohttaim. 42. Sgk. kõrrelised, sgk. lõikheinalised ja sgk. loalised. Konvergents, varuained seemnes. Sugukond kõrrelised- Gramineae, Poaceae. Hõlmab umbes 10000 liiki (umbes 700 perekonda). Nende hulgas on kosmopoliitseid liike, mis on levinud kõigil mandritel. Kõrrelised domineerivad sageli niitude ja steppide looduslikes taimekooslustes. Üldtuntud on nende hiiglasuur rahvamajanduslik tähtsus toidu- ja söödataimedena. Eluvormid peamiselt mitme- ja üheaastased rohttaimed. Eluvormide mitmekesisus on suurim troopilistel ja subtroopilistel aladel, kus esinevad ka puukujulised vormid.
Põisiku kuju ja suurus on süstemaatika tähtsad tunnused. Vili kolmekandiline, ümar või lapik pähklike. Seemne sisu ümbritseva endospermiga. Siia kuuluvad perekond tarn (põistarn, pudeltarn, ümartarn, sale tarn jt), alss (õievähene alss), Scirpus (praegu on endine suur perekond Scirpus jagatud kolmeks iseseisvaks perekonnaks: kõrkjas, kaisel ja mugulkõrkjas), villpea (tupp-villpea) ja lõikhein (söödav lõikhein ehk maamandel, papüürus). Sugukond kõrrelised- Gramineae, Poaceae. Hõlmab umbes 10000 liiki (umbes 700 perekonda). Nende hulgas on kosmopoliitseid liike, mis on levinud kõigil mandritel. Kõrrelised domineerivad sageli niitude ja steppide looduslikes taimekooslustes. Üldtuntud on nende hiiglasuur rahvamajanduslik tähtsus toidu- ja söödataimedena. Eluvormid peamiselt mitme- ja üheaastased rohttaimed. Eluvormide mitmekesisus on suurim troopilistel ja subtroopilistel aladel, kus esinevad ka puukujulised vormid.
annaabi.ee 
