arvutitesüsteemides, ratastoolides, motorollerides, tööstus- ja meditsiiniseadmedes ning paljudes muudes kohtades. Aku isetühjenemine on 40% aastas.On üksparimaid akusid. Ajal 1970ndate keskpaigast, teadlaste väljatöötatud hooldus-free lead-acid battery, mis võib töötada mis tahes asendis. Vedel elektrolüüt on geelistatud, niisutatud separaatorid ja siis suletud. Kaitseklapid lubavad õhutamise ajal tasuta, täitmise ja õhurõhk muutub. Lähtudes erinevate turu vajadustele, kaks pliiakud süsteemide selgus: väike suletud pliiakud (SLA), tuntud ka kaubamärgi all nimi Gelcell ja suuremate Valve-reguleeritud-plii-hape (VRLA). Mõlemad akud on sarnased. Insenerid võivad väita, et sõna "suletud pliiakud" on eksitav, sest ükski laetav aku ei saa olla täiesti suletud. Optimaalse töötemperatuuri jaoks plii-happe aku on 25 * C (77 * F). Kõrgenenud temperatuur lühendab eluiga. Põhimõtteliselt iga 8* C (15 * F) temperatuuri tõus vähendab akusid. VRLA,
on vastupidine tühjendusvoolu omale. Laadimise protsessi käigus muundub akusid läbiv alalisvool keemiliseks energiaks salvestudes aku plaatidele. Akude tähtsamad tunnussuurused on: pinge,mahutavus ehk nimilaeng ja kasutegur. Vähemtähtsad ei ole akude puhul ka väljaantavate parameetrite stabiilsus, isetühjenemise kiirus ja tööiga ehk laadimistsüklite arv. Eristatakse kolme liiki akumulaatoreid: pliiakud ehk happeakud, leelisakud ja Li-ioonakud. Happeakud Happe- ehk pliiakud koosnevad klaasist,eboniidist või plastist anumast milles kasutatakse elektrolüüdina väävelhappe kindlaksmääratud tihedusega vesilahust. Anumasse on paigutatud pliioksiidist valmistatud positiivne elektrood ehk anood ja pliist negatiivne elektrood ehk katood. Täislaetud Pliiaku pinge on 2,1 volti ja kasutegur kuni 80 %. Pliiaku leiutas 1859. aastal füüsik Gaston Plante. Tänapäeval on pliiakud laialt kasutusel mitmes valdkonnas
ehk siire. n-pooljuhid(elektronjuhtivus) p-pooljuhid(aukjuhtivus) 4. Aineid, milles elektrivool tekitab keemilisi muutusi nimetatakse elektrolüütideks. 1)galvanoplastika 2)galvanosteegia 3)elektrometallurgia 4)elektrolüütiline poleerimine 5) elektrolüütkondekad 6)keemilised vooluallikad*patareid*akumulaatorid*pliiakud, leelisakud*kütuse element 5. Difraktsiooniks nim geomeetrilise optika seaduspärasustest kõrvalekaldumise nähtust valguse levimisel, mis on tingitud valgusele ettejäävatest tõketest. Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis difraktsioon on nõrk. Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete
piirkonnad ning nende puutepinnal asuv tõkkekiht ehk siire. n- pooljuhid(elektronjuhtivus) p-pooljuhid(aukjuhtivus) 4. Aineid, milles elektrivool tekitab keemilisi muutusi nimetatakse elektrolüütideks. 1)galvanoplastika 2)galvanosteegia 3)elektrometallurgia 4)elektrolüütiline poleerimine 5) elektrolüütkondekad 6)keemilised vooluallikad*patareid*akumulaatorid*pliiakud, leelisakud*kütuse element 5. Difraktsiooniks nim geomeetrilise optika seaduspärasustest kõrvalekaldumise nähtust valguse levimisel, mis on tingitud valgusele ettejäävatest tõketest. Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis difraktsioon on nõrk. Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete interfereerumise tulemusena määratakse lainefrondi iga uus asend
võrdeline pingelanguga(U) juhil. I=U/R (A) R-juhi elektritakistus(oom) R=l/S l- juhi pikkus S-ristlõikepindala -elektriline eritakistus 3. Elektrolüüsi kasutamine tehnikas. Aineid, milles elektrivool põhjustab keemilisi muutusi nim. elektrolüütideks. 1) galvanoplastika 2)galvanosteegia 3)elektrometallurgia 4)elektrolüütiline poleerimine 5)elektrolüütkondensaatorid 6)keemilised vooluallikad*patareid*akumulaatorid*pliiakud,leelisakud*kütuse element 4. Kinnises ilma vooluallikata kontuuris tekkivat voolu nim. induktsioonvooluks. Selle põhjustaja on magnetvoo muutus ajas. Faraday: igas kinnises kontuuris indutseeritakse elektrivool, kui muutub kontuuri poolt aheldatud magnetvoog ajas. Lenz'i: induktsioonvoolul on alati selline suund, kus tema magnetväli takistab induktsioonvoolu esilekutsuvat magnetvoo muutust. El. magnetiline
• Elektronskeem: Pb +82 | 2)8)18)32)18)4) • Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p66s25d10 6p2 • Väliskihi ruutskeem: Plii omadused • Hõbevalge, õhus seismisel muutub tuhmiks ja omandab sinaka läike • Pehme • Madala sulamistemperatuuriga (232 °C) • Pliis neeldub hästi radioaktiivne- ja röntkenkiirgus • Vastupidav õhu, vee ja hapete toimele Kasutusalad Akumulaatorielektroodid (pliiakud) Konteinerid Kaablikatted Jootetina Kuulid
Plii inimesele ohtlik Plii suured annused alandavad reaktsiooniaega, kutsuvad esile nõrkuse sõrmedes, randmetes ja pahkluudes ning halvendavad mälu. Plii võib põhjustada kehvveresust, kahjustada meeste reproduktiivsüsteemi. Plii kasutamine Toodangult on plii metallide seas 5. kohal (raud, alumiinium, vask, tsink, plii). Plii kasutamine jaguneb: 45% toodangust: akumulaatorielektroodid (pliiakud) 20% - kaablikatted Ülejäänud tähtsamad kasutusalad: keemiatööstus (torud ja aparatuur); haavlid, kuulide südamikud jms; kaitseekraanid kiirguste eest, konteinerid; soolad, värvipigmendid, klaasi- ja emailitööstuses
lahustumine elektroodil (+), liitiumi ioniseerumine Li+ iooniks ja grafiit elektroodil (-) liitiumiioonide uuesti neutraliseerumine vabaks liitiumiks. Aku tühjenemisel leiab aset pöördprotsess. Nende protsesside pöörduvaks toimumiseks (aku laitmatuks töötamiseks) on oluline komponentmaterjalide kõrge puhtus ja hoolikalt kontrollitud tööreziimid. Mõlemate faktorite koosmõju on olnud pikemat aega üheks Li-ioonakude kasutust pidurdavaks teguriks. Pliiaku Happe- ehk pliiakud koosnevad klaasist, eboniidist või plastist anumast milles kasutatakse elektrolüüdina väävelhappe kindlaksmääratud tihedusega vesilahust. Anumasse on paigutatud pliioksiidist valmistatud positiivne elektrood ehk anood ja pliist negatiivne elektrood ehk katood. Täislaetud Pliiaku pinge on 2,1 volti ja kasutegur kuni 80 %. Pliiaku leiutas 1859. aastal füüsik Gaston Planté. Tänapäeval on pliiakud laialt kasutusel mitmes valdkonnas
kõrgem. Jäätmed ja keskkond Jäätmed on kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Probleemiks on jäätmete hulga suurenemine, jäätmetega kaetud alade kasv ning jäätmekäitluse korrastamatus. Väga palju jäätmeid tekib pakenditest. 1. Jäätmete liigitus ohtlikkuse järgi: Ohtlikud jäätmed on inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud. Näiteks õli- ja naftajäätmed, putukamürgid, pliiakud jne. Need viiakse spetsiaalsetesse kohtadesse. Mõned vallad korraldavad aeg-ajalt ohtlike jäätmete .kogumisringe. 2. Jäätmete liigitus tekkimise järgi: Tootmisjäätmed tekivad reeglina toodangu valmistamisel. Tootmisjäätmeid tekib sageli suurtes kogustes, kuna toodangu iseloom ja tehnoloogia ei võimalda sageli ära kasutada kogu toormaterjali. Toiduainetetööstuses tekivad põhiliselt taimsed ja loomsed jäätmed. Olmejäätmed tekivad kas kodumajapidamises või näiteks
k=AFz A-aatomimass F-Faraday arv (F=96,5 106 Ckg ekv) z- aine valents Temperatuuri tõustes ioonode liikuvus suureneb ning seetõttu suureneb ka elektrolüütide elektrijuhtivus. Elektrolüüsi kas, tehnikas-1.Galvanoplastika- mingi eseme katmine ainega N: grafiidi pulbriga 2.Galvanosteegia- millegi katmine kihiga, hakkab kattuma 3.Elektrometallurgia 4.Elektrolüütiline poleerimine- eemaldatakse pinnakonarused 5.Elektrolüütkondensaatorid 6.Keemilised vooluallikad -patareid -akumulaatorid pliiakud Tühjenemine Pb+PbO2+2H2SO4=2PbSO4+2H2O Laadimine 2PbSO4+2H2O=Pb+PbO2+2H2SO4 leelisakud, dryfit-, geel -, AGM tüüpi akud 5. Valguse dispersioon-Dispersioonoks nim. aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest. Aine murdumisnäitajat võib defineerida kahel viisil. 1. Geomeetriline määratlus, mille järgi aine murdumisnäitaja on valguse langemis ja murdumisnurga siinuste suhe, kui valgus langeb ainele vaakumist. 2
keemiliste ekvivalentidega. k = A / F·z kus A aatomimass F Faraday arv ( F = 96,5·106 C/kg ekv) Z - aine valents Temperatuuri tõustes ioonide liikuvus suureneb ning seetõttu suureneb ka elektrolüütide elektrijuhtivus. Elektrolüüsi kasutamine tehnikas. 1. Galvanoplastika. 2. Galvanosteegia. 3. Elektrometallurgia. 4. Elektrolüütiline poleerimine. 5. Elektrolüütkondensaatorid. 6. Keemilised vooluallikad. - batareid - akumulaatorid pliiakud leelisakud dryfit,geel ja AGM tüüpi akud - kütuse element
E=A/q (V) 3. Pooljuhtventiiliks on pooljuhtkristall, kus on loodud auk-ja elektronjuhtivusega piirkonnad ning nende puutepinnal asuv tõkkekiht ehk siire. n-pooljuhid(elektronjuhtivus) p- pooljuhid(aukjuhtivus) 4. Aineid, milles elektrivool tekitab keemilisi muutusi nimetatakse elektrolüütideks. 1)galvanoplastika 2)galvanosteegia 3)elektrometallurgia 4)elektrolüütiline poleerimine 5) elektrolüütkondekad 6)keemilised vooluallikad*patareid*akumulaatorid*pliiakud, leelisakud*kütuse element 5. Difraktsiooniks nim geomeetrilise optika seaduspärasustest kõrvalekaldumise nähtust valguse levimisel, mis on tingitud valgusele ettejäävatest tõketest. Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis difraktsioon on nõrk. Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete interfereerumise tulemusena määratakse lainefrondi iga uus asend. Lainefrondi punktidest väljunud laineid nim
Alaldi: vastupidi JUHTMED LENNUKIS Spets juhtmed peal tootja kood, kaks koodi 1 tootja, juhtme tüüp 2 lennukitootja kood, milleks juhet kasutada võib Isolatsioonikiht 5 kihiline, kevlarist kiht, isolatsioonikiht, Võrreldes tavaliste juhtmetega on eluiga palju pikem LÜLITID Rauast mähis, sees pulk, kui vajutada, siis takistus muutub- induktiivtüüpi lüliti. Aktuaator-trapetsi kujulise sammuga Kaitsmed Põhiliselt sulavkaitsmed lennukil Akud Happe ja pliiakud Varley tüüpi akud Nikkel kaadiumakud Alus happe asemel Tsellofaan kile plaatide vahel. Nii laadimise kui tühjenemise ajal hüdrooksiid muundub vesinik ja hapnik kokku saadakse paukgaas Suur mahutavus, erikaal väiksem, hea ventilatsioon peab olema Liitiumioon akud Mahutavuselt 5 korda suurema mahutavusega kui pliiakud Lennuki osad Kuidas nim ühildatud kald ja kõrgustüüre- eleronid, elevonid, elevaatorid
Pooljuhtventiil on selgelt ühesunalise juhtivusega. 4.Elektrolüüsi kas, tehnikas. 1.Galvanoplastika- metallijäljendi saamine reljeefsest mudelist 2.Galvanosteegia- metallesemete pinna katmine elektrolüütiliselt, mõne teise metallikihiga 3.Elektrometallurgia – teadmised, mis seotud elektrolüüsiga 4.Elektrolüütiline poleerimine- eemaldatakse pinnakonarused 5.Elektrolüütkondensaatorid - elektroodid 6.Keemilised vooluallikad – patareid, akumulaatorid (pliiakud, leelisakud, dryfit-, geel -, AGM tüüpi akud), kütuse element Tühjenemine Pb+PbO2+2H2SO4=2PbSO4+2H2O Laadimine 2PbSO4+2H2O=Pb+PbO2+2H2SO4 5. Valguse difraktsioon. - nim. geomeetrilise optika seaduspärasustest kõrvalekaldumise nähtust valguse levimisel, mis on tingitud valgusele ette jäävatest tõketest. Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis on digfraktsioon nõrk ja raskesti avastatav. Just niisugune on olukord valguse kasutamisel.
tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Põhieesmärgi saavutamine on seotud jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleks vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, s.h korduskasutada, ringlusse võtta ning viia prügilasse minimaalsel hulgal. Jäätmekavaga haaratud jäätmed on sellised: Ohtlikud jäätmed (põlevkivituhk, vanaõli, pliiakud jm), tavajäätmed (olmejäätmed, saastamata pakendijäätmed, reoveesete tellised jm). Jäätmekavaga mittehaaratud jäätmed ja heited: heited õhku ja vette (reovesi), radioaktiivsed jäätmed, lõhkeainejäätmed, loomsed jäätmed ja sõnnik. Territoriaalselt haarab jäätmekava kogu riigi territooriumi. Käsitlusala haarab ka jäätmealase rahvusvahelise koostöö, jäätmete sisse- ja väljaveo jm.
kõiki tarvikteid läbib sama tugevusega elektrivool. Joonis nr. 1 Jadaühendus Rööpühendus- paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. 3 Joonis nr.2 Rööpühendus Segaühendus Joonis nr.3 Segaühendus Autoakud 4 Ehitus: Happe- ehk pliiakud koosnevad klaasist, eboniidist või plastist anumast milles kasutatakse elektrolüüdina väävelhappe kindlaksmääratud tihedusega vesilahust. Anumasse on paigutatud pliioksiidist valmistatud positiivne elektrood ehk anood ja pliist negatiivne elektrood ehk katood. Täislaetud Pliiaku pinge on 2,1 V ja kasutegur kuni 80 %. Liigitus: Starterakud, autoakud, mootorrattaakud, veoakud, geelakud. Joonis nr. 4 Aku Tootjad 5
aega 8500 aastat tagasi. Tähtsaim pliimaak on pliisulfiid (galeniit, PbS). Plii on tuntud metall, kuigi maakoores on teda vähe (14 osakest miljoni kohta ehk 14 ppm). Samuti on vees pliid vähe (ookeanis keskmiselt 0,03 mg/l ja jõgedes 0,2...8,7 mg/l). Plii leiab rakendust Haavlite, raskused valmistasmisel (kalanduses: õngetina, võrguraskused). Joodistes. Pigmentides (pliivalge - 70% pliikarbonaati ja 30% pliihüdroksiidi). Elektriakumulaatorites (pliiakud). Röntgenkiirguse nõrgendajana (nt. meditsiinis). Pliiklaasi (kristallklaasi) koostises. Ajalooliselt on pliid kasutatud ka sööginõudes sulamis tinaga (i.k. pewter), tema toksilisuse tõttu seda enam ei tehta. Keskkonnaohtlikkuse tõttu on oluliselt kahanenud detonatsioonikindlust tõstva pliilisandiga autobensiini kasutamine. NB!! Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe! Broom (Br) Keemiline element Broom (brómos kreeka keelest ''haisev'') on
ENIMKASUTATAVAD AKUMULAATORID PLII- e. HAPPEAKUD - nn. ,,MÄRJAD" AKUD VÄÄVELHAPPE LAHUSEGA TÄIDETUD PLIIAKUD - AGM AKUD (KLAASVILLMATTIDESSE IMENDUNUD ELEKTROLÜÜDIGA AKUD) - GEELAKUD (GEELELEKTROLÜÜDIGA AKUD) NIKKEL KAADMIUMAKUD (NiCd) NIKKEL METALLHÜDRIITAKUD (NiMH) LIITIUM IOONAKUD (Li - ion) LEELISAKUD (FeNi - KOH-elektrolüüdiga) ELEKTRIAKUMULAATOR ÜLDISELT Elektriakumulaator ehk elektriaku on korduvalt laetav ja kasutatav keemiline alalisvoolu seade elektrienergia salvestamiseks ja taaskasutamiseks.
Sellest tehakse ka elektrikaabli kesta, akumulaatoriplaate, haavleid, püssi- ja srapnellikuule ning kaitsekraane radioaktiivse kiirguse vastu. Plii sulam ( Pb + Sn ) on joodis. Nii et plii kasutatakse nt: ·röntgenkiirguse nõrgendajana (nt. meditsiinis) ·haavild, raskused (kalanduses: õngetina ja võrguraskused) ·pigmentides ( pliivalge 70% pliikarbonaati ja 30% pliihüdroksiidi ·elektriakumulaatorites (pliiakud ·pliiklaasi (kristallklaasi) koostises ·keskkonnaohtlikkuse tõttu on oluliselt kahanenud detonatsioonikindlust tõstva pliilisandiga autobensiini kasutamine ·joodis ehk jootmetall on tina ja plii sulam, millega kaetakse raudplekki ja -esemeid, et muuta neid roostekindlaks · 9 Biotoime
Nad jagunevad 3 rühma: galvaanielementideks, akudeks ja kütuselementideks, kuigi kahel viimasel on sarnasusi galvaanielementidega, milles on elektrienergia saamiseks võimalik ainult ühekordne elektrokeemiliselt aktiivsete ainete kasutamine, sest nende ainete läbireageerimise järel muutub galvaanielement vooluallikana kasutamiskõlbmatuks. Galvaanielementide hulka kuuluvad näitkes Volta ja Leclanche'i element. Akud on seadised elektrienergia salvestamiseks. Ka neid on erinevat tüüpi: pliiakud, leelisakud, tsink-hõbeelemendid jne. Kütuseelement on erilist tüüpi galvaanielement, milles toimub kütuse aeglane oksüdatsioon (,,leegita põlemine") ja reaktsioonil vabaneva energia eraldumine elektrienergiana. Inimene kasutab keemilisi vooluallikaid igapäevaelus väga aktiivselt ja tõenäoliselt ei kujutaks me oma elu ilma nendeta ettegi keemilised vooluallikad on muutnud inimese eluviisi liikuvamaks,
Nad jagunevad 3 rühma: galvaanielementideks, akudeks ja kütuselementideks, kuigi kahel viimasel on sarnasusi galvaanielementidega, milles on elektrienergia saamiseks võimalik ainult ühekordne elektrokeemiliselt aktiivsete ainete kasutamine, sest nende ainete läbireageerimise järel muutub galvaanielement vooluallikana kasutamiskõlbmatuks. Galvaanielementide hulka kuuluvad näitkes Volta ja Leclanche’i element. Akud on seadised elektrienergia salvestamiseks. Ka neid on erinevat tüüpi: pliiakud, leelisakud, tsink-hõbeelemendid jne. Kütuseelement on erilist tüüpi galvaanielement, milles toimub kütuse aeglane oksüdatsioon („leegita põlemine”) ja reaktsioonil vabaneva energia eraldumine elektrienergiana. Inimene kasutab keemilisi vooluallikaid igapäevaelus väga aktiivselt ja tõenäoliselt ei kujutaks me oma elu ilma nendeta ettegi – keemilised vooluallikad on muutnud inimese eluviisi liikuvamaks,
pinge hakkavad ioonid suunatult liikuma tekitades elektrivoolu. Katood- neg eletrood; anood- pos elektrood. Katoodidele liikuvaid pos osakesi nim katioonideks ja anoodidele neg osakesi anioonideks. Elektrolüüti läbiva vooluga kaasneb elektolüüdi koostisosade eraldumine elektroodidel- eletrolüüs. 43. elektrolüüsi kasut tehnikas- galvanosplastika, galvanosteegia, elektrometalurgia, elektrolüütiline poleerimine, elektrolüütkondensaatorid, keem. Vooluallikad (batareid, akumulaatorid, pliiakud, leelisakud; dryfit, geel ja AGM tüüpi akud, kütuse element. 44. Optika põhiseadused, valguse parameetrid-I valguse sirgjoonelise levimise seadus- valgus levib homogeenses keskkonnas sirgjooneliselt. II valguskiirte sõltumatuse seadus- valguskiirte levimisel, nende lõikumisel nad ei mõjuta üksteist. III valguse peegeldumisseadus- peegeldunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktis keskkondade lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk on võrdne ja
Autoosade pesemise jäätmed Võib segada õlieraldaja jäätmetega Roostekaitse eraldamise jäätmed Ei tohi juhtida liiva- ja õlieraldajatesse, sest võib need ummistada Värvimisjäätmed Värvijäägid, pesulahused, pooltühjad purgid; võib koguda koos Jahutus- ja pidurivedelikud Võib koguda koos Pliiakud Nii plii kui väävelhape on kahjulikud; hoida soojas laos, välitingimustes hoida happekindlates konteinerites, et purunemisel ei lekiks hapet pinnasesse Õlisisaldusega metallijäätmed ( filtrid, Kogutakse koos ühte konteinerisse amortisaatorid, jms.)
Mittelaetavatel nööppatareide tüübid: · Elavhõbeoksiid patareid kasutatakse kuulmisaparaatides, fototarvetes. 21 · Tsink-õhk patareid kasutatakse kuuldeaparaatides ja piiparites. · Hõbeoksiid patareid kasutatakse elektroonilistes kellades ja kalkulaatorites. · Liitium patareid (Li) kasutatakse kellades ja fototarvetes. Akude tüübid: · Pliiakud on rasked, kuid odavad. Neid kasutatakse autoakudena ja rasketes seadmetes, nagu näiteks ratastool. Kuna Eestis ostetakse neid kokku, siis on nende käitlemisel parem silma peal hoida. · Nikkel-kaadmiumakud (NiCd) on pikaealised (4-5a). On muutumas järjest populaarsemaks. Neid kasutatakse elektrilistes tööriistades, arvutites, telefonides. Need akud sisaldavad mürgiseid aineid. Võimaluse korral tasub neid vältida.
Temperatuuri tõustes ioonode liikuvus suureneb ning seetõttu suureneb ka elektrolüütide elektrijuhtivus. 5p.Elektrolüüsi kas, tehnikas-1.Galvanoplastika- mingi eseme katmine ainega N: grafiidi pulbriga 2.Galvanosteegia- millegi katmine kihiga, hakkab kattuma 3.Elektrometallurgia 4.Elektrolüütiline poleerimine- eemaldatakse pinnakonarused 5.Elektrolüütkondensaatorid 6.Keemilised vooluallikad -patareid -akumulaatorid pliiakud Tühjenemine Pb+PbO2+2H2SO4=2PbSO4+2H2O Laadimine 2PbSO4+2H2O=Pb+PbO2+2H2SO4 leelisakud, dryfit-, geel -, AGM tüüpi akud Vahelduvvool- Vahelduvvoolu laialdase kas põhjuseks on see, et teda on võimalik lihtsalt ja ökonoomselt tranformeerida ning saada sel teel nii kõrge kui ka madalpinge elektrivõrke. XL=L L- induktiivsus XC=1/C - nurkkiirus. Vahelduvvooluks nim perjooduiliselt muutuvat voolu, mille väärtused korduvad teatud muutumatu ajavahemiku järel, mida nim perjoodiks (T)
Elektrolüüti läbiva vooluga kaasneb elektrolüüdi koostisosade eraldumine elektroodidel. Seda nähtust nim elektrolüüsiks. 42. Elektrolüüsi kasutamine tehnikas Elektrolüüsi kas, tehnikas-1.Galvanoplastika- mingi eseme katmine ainega N: grafiidi pulbriga 2.Galvanosteegia- millegi katmine kihiga, hakkab kattuma 3.Elektrometallurgia 4.Elektrolüütiline poleerimine- eemaldatakse pinnakonarused 5.Elektrolüütkondensaatorid 6.Keemilised vooluallikad -patareid -akumulaatorid pliiakud Tühjenemine Pb+PbO2+2H2SO4=2PbSO4+2H2O Laadimine 2PbSO4+2H2O=Pb+PbO2+2H2SO4 leelisakud, dryfit-, geel -, AGM tüüpi akud 43. Optika põhiseadused, valguse parameetrid Optika põhiseadused-Valgus on dualistliku loomuga: temas on nii laine kui ka korpuskulaarsed omadused.Nähtustes nagu interfrents, difraktsioon, polarisatsioon- käitub valgus kui laine. Nähtuses nagu fotoefekt, röntgenefekt jt.- käitub valgus kui osakeste voog. Valguse sirgjoonilise levimise seadus
Tüüpilised akud, nende omadused ja eelised on: 5.1. Pliiaku Pliiakut on kasutatud väga palju elektriautodes nende väljakujunenud tehnoloogia, hea kättesaadavuse ja madala hinna tõttu. Selle eeliseks on ka suur võimalik voolutugevus. Eluiga ulatub viie aastani. Nagu kõigil akudel, on ka sellel keskkonnale halb mõju nende ehitamise, kasutamise ja taaskasutamisega. Lisaks vajab see välja vahetamist iga 3 aasta järel. Pliiakud on suure osaga (25-50%) sõiduki lõpp-kaalust. Samuti on sellel oluliselt madalam energia tihedus (30–40 Wh/kg). 5.2. Liitium-ioonaku Liitium-ioonakus kannavad elektrilaengut ühelt elektroodilt teisele liitiumi ioonid. Selle aku suure energia tihedus (110–190 Wh/kg) tõttu on nad akude seas väga eelistatud. Liitium-ioon aku kuumenemise tõttu peab autosse paigaldama keerulisi ja kulukaid jahutussüsteeme. 14
Elektrolüüti läbiva vooluga kaasneb elektrolüüdi koostisosade eraldumine elektroodidel. Seda nähtust nim elektrolüüsiks. Elektrolüüsi kas, tehnikas-1.Galvanoplastika- mingi eseme katmine ainega N: grafiidi pulbriga 2.Galvanosteegia- millegi katmine kihiga, hakkab kattuma 3.Elektrometallurgia 4.Elektrolüütiline poleerimine- eemaldatakse pinnakonarused 5.Elektrolüütkondensaatorid 6.Keemilised vooluallikad -patareid -akumulaatorid pliiakud Optika põhiseadused-Valgus on dualistliku loomuga: temas on nii laine kui ka korpuskulaarsed omadused.Nähtustes nagu interfrents, difraktsioon, polarisatsioon- käitub valgus kui laine. Nähtuses nagu fotoefekt, röntgenefekt jt.- käitub valgus kui osakeste voog.Valguse sirgjoonilise levimise seadus. Valgus levib homogeenses keskonnas sirgjooneliselt.Valguskiirte levimisel, nende lõikumisel nad ei mõjusta üksteist. Valguse peegeldumisseadus. Peegeldunud kiir, lagev kiir
küttemasuuti, sõltuvalt ilmastikust voolas merre 169-400 kg päevas. Heitvesi, sealhulgas ka eriti toksiline tuumaobjekti heitvesi, lasti valdavas osas puhastamata kujul Lahepera lahte või suunati solgitorudega merre Pakri poolsare tipus paiknenud piirivalvekordonist. Lisaks oli piirkonnas umbes 3 hektari suurune prügimägi, kust eraldus saastet põhjavette. "Merepõhja risustasid raudkonstruktsioonid, latid, vaadid jms. Rannikul olnud reostus, sealhulgas ohtlikud pliiakud kaeti ala tasandamise käigus setetega, mis oli täiesti lubamatu." Paldiski poolsaar Peaaegu terve okupatsiooniaja oli Paldiski poolsaar tsiviilelanikele keelatud paik. Seal asusid mere- ja raketivägi ning piirivalve, aatomiallvelaevnike väljaõppekeskus ning Põllküla karistuspataljon. Suurimateks reostusobjektideks olid lekkiv katlamaja, uuendust nõudev kanalisatsioon ja mitmed hooletult rajatud prügimäed. Relvaladude ja tehaste reovesi juhiti
ja kütuselementideks, kuigi kahel viimasel on sarnasusi galvaanielementidega, milles on elektrienergia saamiseks võimalik ainult ühekordne elektrokeemiliselt aktiivsete ainete kasutamine, sest nende ainete läbireageerimise järel muutub galvaanielement vooluallikana kasutamiskõlbmatuks. Galvaanielementide hulka kuuluvad näitkes Volta ja Leclanche'i element. Akud on seadised elektrienergia salvestamiseks. Ka neid on erinevat tüüpi: pliiakud, leelisakud, tsinkhõbeelemendid jne. Kütuseelement on erilist tüüpi galvaanielement, milles toimub kütuse aeglane oksüdatsioon (,,leegita põlemine") ja reaktsioonil vabaneva energia eraldumine elektrienergiana. Inimene kasutab keemilisi vooluallikaid igapäevaelus väga aktiivselt ja tõenäoliselt ei kujutaks me oma elu ilma nendeta ettegi keemilised vooluallikad on muutnud inimese eluviisi liikuvamaks, sest elektritehnika on muutunud tänu keemilistele
28 supply), avarii- ja signalisatsioonisüsteemides, elektrijaamades jne. Aku koosneb anumast, elektrolüüdist (mis uuemal ajal on sageli geelitaoline) ja sellesse sukeldatud elektroodidest ehk plaatidest, mida hoiavad üksteisest eemal separaatorid. Aku laadimiseks juhitakse temast läbi alalisvool ning elektrienergia salvestub seal keemilise energiana. Töötamisel muutub keemiline energia elektri- energiaks ning aku tühjeneb. Akud liigitatakse · happe- ehk pliiakud · leelisakud: raudnikkelaku kaadmiumnikkelaku hõbetsinkaku hõbekaadmiumaku õhktsinkaku tsinkklooraku naatriumväävelaku Pliiaku anum 7 on isoleermaterjalist, elektrolüüdiks on väävelhappe lahus, positiivsed plaadid 6 on pliioksiidist ja negatiivsed plaadid 5 urbsest pliist. Ühe akupurgi tööpinge on 2 V, suurema pinge saamiseks ühendatakse mitu purki jadamisi ühendusliistudega 3. Klemmid 1 ja 4 on ainult
28 supply), avarii- ja signalisatsioonisüsteemides, elektrijaamades jne. Aku koosneb anumast, elektrolüüdist (mis uuemal ajal on sageli geelitaoline) ja sellesse sukeldatud elektroodidest ehk plaatidest, mida hoiavad üksteisest eemal separaatorid. Aku laadimiseks juhitakse temast läbi alalisvool ning elektrienergia salvestub seal keemilise energiana. Töötamisel muutub keemiline energia elektri- energiaks ning aku tühjeneb. Akud liigitatakse · happe- ehk pliiakud · leelisakud: raudnikkelaku kaadmiumnikkelaku hõbetsinkaku hõbekaadmiumaku õhktsinkaku tsinkklooraku naatriumväävelaku Pliiaku anum 7 on isoleermaterjalist, elektrolüüdiks on väävelhappe lahus, positiivsed plaadid 6 on pliioksiidist ja negatiivsed plaadid 5 urbsest pliist. Ühe akupurgi tööpinge on 2 V, suurema pinge saamiseks ühendatakse mitu purki jadamisi ühendusliistudega 3. Klemmid 1 ja 4 on ainult
28 supply), avarii- ja signalisatsioonisüsteemides, elektrijaamades jne. Aku koosneb anumast, elektrolüüdist (mis uuemal ajal on sageli geelitaoline) ja sellesse sukeldatud elektroodidest ehk plaatidest, mida hoiavad üksteisest eemal separaatorid. Aku laadimiseks juhitakse temast läbi alalisvool ning elektrienergia salvestub seal keemilise energiana. Töötamisel muutub keemiline energia elektri- energiaks ning aku tühjeneb. Akud liigitatakse · happe- ehk pliiakud · leelisakud: raudnikkelaku kaadmiumnikkelaku hõbetsinkaku hõbekaadmiumaku õhktsinkaku tsinkklooraku naatriumväävelaku Pliiaku anum 7 on isoleermaterjalist, elektrolüüdiks on väävelhappe lahus, positiivsed plaadid 6 on pliioksiidist ja negatiivsed plaadid 5 urbsest pliist. Ühe akupurgi tööpinge on 2 V, suurema pinge saamiseks ühendatakse mitu purki jadamisi ühendusliistudega 3. Klemmid 1 ja 4 on ainult
kaubanduses, teeninduses või mujal. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Ohtlikkuse järgi: 1. Eriti ohtlikud avaldavad eriti tugevat pöördumatut kahjulikku mõju keskkonnale ja inimorganismile juba minimaalsete koguste ja kontsentratsioonide korral: elavhõbe, tsüaniid 2. Ohtlikud nt: niklijäätmed ja tolm, liitiumpatareid, pestsiididega reostetud taara ja pakend, pliiakud. 3. Mõõdukalt ohtlikud desinfitseerimata haiglajäätmed, vananenud ravimid, värvi ja lakki sisaldavad veed, happelised ja leeliselised pesuveed. 4. Väheohtlikud reovee setted, desinfitseerimata haiglajäätmed. Jäätmetes sisalduva peamise komponendi järgi jaotatakse: 1. taimse ja loomse päritoluga jäätmed 25 2. anorgaanilised mineraaljäätmed ja mineraalide töötlemise jäätmed, metalljäätmed 3
kaubanduses, teeninduses või mujal. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Ohtlikkuse järgi: 1. Eriti ohtlikud avaldavad eriti tugevat pöördumatut kahjulikku mõju keskkonnale ja inimorganismile juba minimaalsete koguste ja kontsentratsioonide korral: elavhõbe, tsüaniid 2. Ohtlikud nt: niklijäätmed ja tolm, liitiumpatareid, pestsiididega reostetud taara ja pakend, pliiakud. 3. Mõõdukalt ohtlikud desinfitseerimata haiglajäätmed, vananenud ravimid, värvi ja lakki sisaldavad veed, happelised ja leeliselised pesuveed. 4. Väheohtlikud reovee setted, desinfitseerimata haiglajäätmed. Jäätmetes sisalduva peamise komponendi järgi jaotatakse: 1. taimse ja loomse päritoluga jäätmed 25 2. anorgaanilised mineraaljäätmed ja mineraalide töötlemise jäätmed, metalljäätmed 3
kogumiskonteinerid. Riiklikult on kolm ohtlike jäätmete kogumiskeskust: Tallinna ohtlike jäätmete kogumiskeskus Vaivara jäätmekäitluskeskus Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete kogumiskeskus Lõppkäitlus: Mineraalsed ohtlikud jäätmed - erimatmispaik Vedelad ohtlikud jäätmed - põletatakse Osa õlide tahketest jäätmetest, ravimid, meditsiini plastik - põletatakse tartus Pliiakud - tehas sillamäel ... Kogumispunktidesse tuleb viia: jääkõlid ja õlifiltrid, värvi, liimi jms jäätmed, elavhõbedalambid, aegunud ravimid, kemikaalide jäätmed, elavhõbedakraadikaasid, patareid, akud, Ohtlike ja muude jäätmete rahvusvaheline vedu: - toimub vastavalt Baseli konventsiooni, (RT II 1999, 26, 161) ja "Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR)", (RTL 1996, 43, 292 nõuetele). Rahvusvaheliste transpordialaste konventsioonide nimistu: 1
_ Pliiakude ringlussevõtul tekkinud räbu 1200 t _ Olmes tekkinud ohtlikud jäätmed 2700 t Ohtlike jäätmete käitlemiseks _ käitluslitsentsid _ Eesti ohtlike jäätmete eksportijana _ Ohtlike jäätmete lõppladestusplats spetsiaalselt rajatud prügila. Lõppkäitlus _ Mineraalsed ohtlikud jäätmed erimatmispaik Vaivaras _ Vedelad ohtlikud jäätmed põletatakse Kundas _ Osa õlide tahketest jäätmetest, ravimid, meditsiini plastik põletatakse Tartus _ Pliiakud tehas Sillamäel _ Elavhõbeda lambid AS MASP _ Vanaõli Tootsi Turbatööstus, mõned katlamajad _ Naftaproduktidega reostunud pinnas puhastatakse kompostimisväljakutel PINNASE PARANDAMINE _ Eestis reostunud pinnas nõukogude sõjavae aladel (Tartu, Tapa, Pärnu lennuväljad), põlevkivikeemia tööstuspiirkond. _ Maapind on reostunud kütustega, kantserogeensete toksiliste ainetega fenoolid. Tuhamägedest leostuvad välja sadevetega.
28 supply), avarii- ja signalisatsioonisüsteemides, elektrijaamades jne. Aku koosneb anumast, elektrolüüdist (mis uuemal ajal on sageli geelitaoline) ja sellesse sukeldatud elektroodidest ehk plaatidest, mida hoiavad üksteisest eemal separaatorid. Aku laadimiseks juhitakse temast läbi alalisvool ning elektrienergia salvestub seal keemilise energiana. Töötamisel muutub keemiline energia elektri- energiaks ning aku tühjeneb. Akud liigitatakse · happe- ehk pliiakud · leelisakud: raudnikkelaku kaadmiumnikkelaku hõbetsinkaku hõbekaadmiumaku õhktsinkaku tsinkklooraku naatriumväävelaku Pliiaku anum 7 on isoleermaterjalist, elektrolüüdiks on väävelhappe lahus, positiivsed plaadid 6 on pliioksiidist ja negatiivsed plaadid 5 urbsest pliist. Ühe akupurgi tööpinge on 2 V, suurema pinge saamiseks ühendatakse mitu purki jadamisi ühendusliistudega 3. Klemmid 1 ja 4 on ainult
Alumiiniumlaagrisulam sisaldab 18% tina ja 3% vaske. Tihti moodustab laagri liua alumiiniumist kere ava, mis tehakse keresse valamise käigus ja pärast töödeldakse mõõtu. Tinapronks ja pliipronks. Diiselmootorites kasutatakse laagrimaterjalina põhiliselt tina- ja pliipronkse. Laagriliuana on levinud on ka fosfori sisaldusega sulamid . Plii on sinakashall pehme materjal mille tihedus 11340 kG/m³ ja sulamistemperatuur 327°C. Suur osa pliid kasutatakse maailmas pliiakud valmistamiseks. Kuna plii on väävelhappekindel kasutatakse seda väävelhappetööstuses. Plii kaitseb inimest hästi radioaktiivse kiirguse eest, seetõttu valmistatakse pliist aatomielektrijaamade reaktorite kaitsekiht. Plii ühenditest valmistatakse värvipigmente n pliivalge, pliimennik jne. Pliisulfiid on hea pooljuhtmaterjal. Plii ja tinaga sulamit kasutatakse jootmisel. Pliisulameid kasutatakse hea korrosioonikindluse tõttu teraste kaitseks. Pliid
Alumiiniumlaagrisulam sisaldab 18% tina ja 3% vaske. Tihti moodustab laagri liua alumiiniumist kere ava, mis tehakse keresse valamise käigus ja pärast töödeldakse mõõtu. Tinapronks ja pliipronks. Diiselmootorites kasutatakse laagrimaterjalina põhiliselt tina- ja pliipronkse. Laagriliuana on levinud on ka fosfori sisaldusega sulamid . Plii on sinakashall pehme materjal mille tihedus 11340 kG/m³ ja sulamistemperatuur 327°C. Suur osa pliid kasutatakse maailmas pliiakud valmistamiseks. Kuna plii on väävelhappekindel kasutatakse seda väävelhappetööstuses. Plii kaitseb inimest hästi radioaktiivse kiirguse eest, seetõttu valmistatakse pliist aatomielektrijaamade reaktorite kaitsekiht. Plii ühenditest valmistatakse värvipigmente n pliivalge, pliimennik jne. Pliisulfiid on hea pooljuhtmaterjal. Plii ja tinaga sulamit kasutatakse jootmisel. Pliisulameid kasutatakse hea korrosioonikindluse tõttu teraste kaitseks. Pliid
meetodid). Tetraetüülplii Pb(C2H5)4 – metallorgaaniline ühend kerglenduv vedelik, väga mürgine kasutatakse ikka veel väga laialdaselt (antidetonaator) mootorikütuste oktaaniarvu tõstmiseks üks peamisi ohtliku loodusreostuse allikaid maailmas (Pb mootorite heitgaasides – kuni 260 tuh. t/a) 3.12.3. Tootmine ja kasutamine Toodangult on pliil 4. koht “värviliste” metallide osas (Al, Cu, Zn, Pb) – aastatoodang u. 4 milj.t 45% toodangust: akumulaatorite elektroodid (pliiakud) 20% - “ - : kaablikatted 5 - 20% - “ - : tetraetüülplii tootmiseks keemiatööstuse sulamid (torud ja aparatuur) haavlid, kuulide südamikud, (šrapnellid) ekraanid kaitseks radioakt. ja röntgenkiirguse eest soolad, värvipigmendid (eriti Pb3O4, PbCrO4) klaasitööstuses (eriti “kristallklaas”), emailid 3.12.4. Biotoime Täiskasvanud inimese organismis on ca 130 mg Pb.
annaabi.ee 
