) Töötlemisviisilt jaotatakse: Rafineerimata e. Toorõli mehaanilistest lisanditest puhastatud settimise, filtreerimise või tsentrifugeerimise teel kestval säilitamisel rikneb kiiresti ja tekib sade midagi juurde ei panda ja midagi ära ei võeta. Rafineeritud e. puhastatud õli mehaaniliselt ja keemiliselt töödeldud (töötlemine leelissoolaga, mis neutraliseerib vabad rasvhapped) seismisel sadet tekkida ei tohi. Rafineeritud desodoreeritud õli peale rafineerimist pleegitatakse ja desodoreeritakse. Pleegitamise tulemusena muutub õli värvituks ja desodoreen õli vabastamine lõhnast (kasutatakse köögirasvade ja margariini tootmiseks) Enamlevinumad toiduõlid: · Päevalilleõli · Rapsiõli · Oliiviõli · Sojaõli · Pähkliõli · Viinamarjaseemne õli · Maitseõlid Õlide säilitamine: · Rafineeritud ja lõhnatud õlid säilivad võrreldes naturaalsete toiduõlidega kauem ja on
30%,linnulihas vaid 5%. Loomulikult sisaldab liha ka vett. Lihatööstuses kogunenud verd kasutatakse verivorstide ja verikäkkide valmistamiseks,osa töödeldakse fibriiniks,vereplasmaks ja vereseerumiks,mida kasutatakse samuti lihatööstustes. Järelejäänud kontidest eraldatakse kondirasv nii toiduaineks kui ka tehniliseks otstarbeks. Kontidest,kõhredest ja nahaäärtest keedetakse välja kollageen,mis muutub kergesti lahustuvaks ja seeditavaks zelatiiniks. Zelatiini pleegitatakse H2O2 toimel algsest kollakast värvusest peaaegu värvituks ja kasutatakse toiduainetetööstuses. Kui loom tapetakse muutuvad lihas olevad sahhariidid piimhappeks CH3(OH)COOH, ph langeb 7.5'lt % 5.5%ni. Seega tuleb lasta lihal korralikult jahtuda,et lihaste kangestus mööduks ja liha maitseomadused oleksid paremad ja säilivusaeg pikem. Liha säilitamine Kõige lihtsam on liha säilitada jahutuses u +4ºC. Säilitamine 2-3 nädalat sellisel viisil.
näohooldusvahendid jne. Puhastusvahendid sisaldavad enamasti ainult keemiat, et mustus ikka korralikult ära tuleks. Näideteks võib tuua nõudepesuvahendi, erinevate pindade puhastamiseks mõeldud vahendid jms. Joogid sisaldavad suuremalt jaolt keemiat. Erinevad karastusjoogid ja mahlad mis poelettidel kahjutud välja näevad on tegelikult täis erinevaid keemilisi värvained . Kirjutusvahendid nagu näiteks pastakad, vildikad ja pliiatsid on samuti keemia. Valge paber on keemia, sest see pleegitatakse keemiliselt valgeks. Ravimid sisaldavad samuti palju keemiat. Autode paljud osad sisaldavad keemiat, samuti autole vajalikud asjad nagu näiteks klaasipesuvedelik. Paljud riided on keemia, sest materjal on nii odavam. Samuti kasutame me keemiat põldudel oma saadusi kaitstes. Toiduvalmistamisel näeme keemiat palju, sest esiteks sisaldab toit juba meeletult keemiat. Meie toidus leidub aina rohkem aineid, mida seal vanasti ei olnud: konservandid, värvained,
Hüdrogeenitud tähendab, et küllastumata rasvhapped muudetakse küllastunud rasvhapeteks. Paha-paha!!! Samuti tehakse palmiõliga muid trikke: ● Tihtipeale võetakse ette rafineerimine (eraldatakse vabad rasvhapped), mille käigus kaob õlil punakas värv ja spetsiifiline lõhn. Töötlemine: Palmiõli lõhutakse kristalliseerumise ja eraldumise teel tahkeks ja vedelaks, järgneb rida töötlemist, kuumutamist ja filtreerimist, mille käigus vahesaadust kurnatakse ja pleegitatakse. Lõpuakordiks on füüsiline rafineerimine, mis eemaldab viimasegi lõhna ja värvuse. Tulemuseks on midagi, mis ei ole mõeldud toiduainetööstuses kasutamiseks. Aga… ...paraku suudetakse ka seda õli lisatöötluse tulemusel palmioleiiniks pöörata ja ikkagi toidutegemisse edasi suunata. Palmituumaõli Palmituumaõli on toatemperatuuril pooltahke. Erinevalt palmiõlist sisaldab rohkelt lauriinhapet, mis tõstab üldkolesterooli taset. Lauriinhape suurendab kõrge tihedusega
üksteisest. Kanga pind on matt, sest linastel lõngadel puudub läige. Kangas on värvitud lillemustriliseks. Enne värvimist on kangast pleegitatud. (Pleegitamine on iseloomulik linasele kangale, andmaks valget värvi.). Valge põhja peale jäävad värvid erksamad. Muster on trükitud kattevärvidega. Kasutatud on sinist, musta, beezi ja halli tooni. 6. Kanga viimistlus Kõiki linaseid kangaid kõrvetatakse, pügatakse, vabastatakse metist, keedetakse, pleegitatakse. Antud kangast on ka värvitud, kuigi üldjuhul tehakse seda harva. Kuna kirjeldatud kangast on ka pleegitatud, siis ei ole see enam nii tugev kui pleegitamata kangas, kuid on pehmem ja heledam. 7. Kanga omadused Kortsuvus kangas kortsub kergesti, sest sisaldab lina ja viskoosi ning on labase sidusega (jäik struktuur). Hõõrdetugevus keskmine hõõrdetugevus. Kanga pind ei ole väga sile, kuid samas on ühtlane.
kõvastumine. d) Gluteliinid lahustuvad leelistes, palju leidub kõrrelistes. 2. Skeloproteiinid ehk fibrillaarsed valgud a) Keratiinid ei lahustu vees ja hüdrolüüsuvad raskelt. Neist koosnevad karvad, küüned, suled, sarved. b) Kollageenid ei lahustu vees, taluvad suuri koormusi nahk, sidekude, kõhred, kõõlused. Keetmisel muutub kergesti lahustuvaks ja seeditavaks zelatiiniks. Zelatiin on algselt kollakas-punakas, aga pleegitatakse vesinikperoksiidi abil värvusetuks. Liitvalgud · Liitvalgud ehk proteiidid koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest komponendist: a) Nukleoproteiidid mittevalguline osa on nukleiinhape (RNA, DNA) b) Fosforproteiidid - sisaldavad fosforhappejääki. Nende hulka kuulub piima kaseiin. Kaseiinid on temperatuuri huhtes püsivad, kuid sadestuvad kergesti hapete toimel. Liitvalgud c) Kromoproteiidid mittevalguline osa on värvaine
eemaldamisel kaotab puit tugevuse ning üksikuid kiude on üksteisest lihtne eraldada. Tselluloosi tootmine toimub järgmiselt: 1. Kõigepealt keedetakse algmaterjal kas aluselises ( leeliselises ) või happelises keeduvedelikus. 2. Pärast keetmist tselluloos pestakse, pesemisel eemaldatakse lahustunud lisandid. 3. Seejärel sorteeritakse välja oksatükid ja muud võõrosakesed. 4. Viimase töötlusena enamik tselluloosi pleegitatakse, pleegitamisel eemaldatakse ligniinijäägid ja tselluloos muutub valgemaks ning homogeensemaks. Selline paberi tootmistehnoloogia leiutati 1850 aastail. Pleegitamisel kasutatakse enamasti kloori ja selle oksiide. Kloori kasutamist pleegitamisel ja väävliühendite kasutamist keetmisel on viimastel aastakümnetel tauninud paljude riikide keskkonnakaitseorganisatsioonid. See on kiirendanud sellealaseid uurimustöid. Uus keedumeetod on leeliskeet, kus kasutatakse
Mõningatel inimestel võivad sulfitid kutsuda esile allergia. Toiduvärvid Toidu lisaainetest on just toiduvärvid kutsunud esile kõige negatiivsema hoiaku. Nii mõnedki varem kasutatud toiduvärvid on osutunud ohtlikuks. Toiduvärve kasutatakse eriti ohtrasti kondiitri- ja karastusjookide tootmisel, lisandina jogurtitele, jäätistele jne. Toiduvärvide kasutamisega on nii mõneski riigis liiale mindud. Näiteks värvitakse USA-s umbes pool konservikirssidest punase toiduvärviga. Enne aga pleegitatakse kirsse sulfititega õlgkollaseks. Kokteilikirsse on võimalik värvida ka roheliseks. Suurbritannias värvitakse aga konservherneid ja -ube roheliseks. Laialdaselt kasutatakse suitsuvorstide värvimist punaseks. Kollane toiduvärv tartratiin võib 2 inimesel 10 tuhandest esile kutsuda allergia. Seepärast tasuks alati kui võimalik lugeda pakendilt, mis on ilusa värvuse põhjus. Kuntstlikud maitse- ja aroomiained ning nende intensiivistajad
ristlõikel näha südamikuõõnsused nö õhukanalid, seetõttu ongi need kiud õhku läbilaskvad ja niiskust imavad. Keemilisi kiude on võimalik valmistada erineva ristlõikepinnaga, näiteks seest õõnsatena ja sellega muutes neid kergemateks ning soojapidavamateks. *KIU VÄRVUS JA LÄIGE KIU VÄRVUS sõltub looduslikel kiududel kasvuoludest ja liigist. Värvus varieerub kollasest pruunini, ka punakavarjundiga või hallist mustani. Valge värvuse saamiseks kiudu puhastatakse ja/või pleegitatakse. Keemiliste kiudude värvus on tavaliselt valge või läbipaistev, kui juba kiu tootmisprotsessi käigus võib lisada värvainet ja nii saab juba kedrata värvilisi kiude. KIU LÄIGE on valguskiirte peegeldumine kiu pinnalt inimese silma. See oleneb kiupinna siledusest, kiu ristlõikepinna kujust, kiu jämedusest, kiu läbipaistvusest ja valgust hajutavate pigmentide hulgast kius. Täiesti sile ja läbipaistmatu pind peegeldab palju valgust, sellistel kiududel on ümar ristlõikepind.
viisil töödelda. Puit kooritakse ja hakitakse, keedetakse kemikaalidega kõrge rõhu all, sorteeritakse, pleegitatakse, kuivatatakse. Oluline on teada, mida täpselt plaanitavas tehases toota kavatsetakse, millises mahus ja mis tehnoloogiaga. Praegu tekib ,,põrsas kotis" tunne. Tselluloositootmise olulised keskkonnamõjud on üldiselt hästi teada. Praegu
Eukalüpti eeliseks teiste puude ees on tema kiire kasv. Viskooskiudu saadakse märgketrusmenetlusel, mis on tugevasti keskkonda saastav tootmisprotsess. Ta nõuab palju vett (1 tonni kiu saamiseks 400 800 tonni vett) ja energiat. Esmalt töödeltakse puidutselluloos lahustuvasse olekusse, samaaegselt eemaldatakse ka võõrlisandid ainest. Toimuvad merseriseerimine, eelvalmistamine ja ksantogeneerimine. Viimaseks tehakse järeltöötlemine, kus viskooskud pestakse ja pleegitatakse, et eemaldada kõik võõrlisandid. Viskoos on kollakas ja läbipaistev, pleegitatuna aga valge. Ta on klaasjalt läikiv, kuid tihti eemaldatakse tema läige. Puhta tselluloosina on viskoos oma omadustelt väga sarnane puuvillale. Näiteks põledes käitub ta samamoodi nagu puuvill põleb kiiresti ning suure leegiga ning annab tunda puu põlemise lõhna. Viskoos imab endasse ka väga hästi vett, mille tõttu on teda kerge värvida. Samas kuivavad kiud aga aeglaselt
Kompottidele ning üldse kuumadele magustoitudele lisatakse kaneel 7–10 minutit enne nende lõplikku valmimist, salatitele, kohupiimale ja toorjuustule aga alles enne serveerimist. Kaneel kuulub ka paljude teesegude ja hõõgveini vürtsisegu koostisesse. Kardemon Kardemon on mitmeaastane rohttaim ingveriliste sugukonnast. Vili on kolmekambriline rohelise nahkja kestaga kupar. Kuprad kogutakse enne lõplikku valmimist, kuivatatakse, pleegitatakse. Vürtsina on tähtsad seemned, need sisaldavad 3-8% eeterlikku õli. Kardemon on magus-sooja maitse ja lõhnaga, meenutab veidi sidrunit ja eukalüpti. Kasutatakse laialdaselt nii skandinaavia kui ka india köögis, nii magusates kui ka soolastes roogades. India köögis lisatakse kardemoni karridele, garam masala segusse,kulfi ning erinevate piimapudingite sisse. Skandinaavia köögis lisatakse kardemoni nii hoidistesse, heeringaroogadele kui ka kookidesse ja alkoholijookidesse
märksa rohkem). Seetõttu peavad suhkruvabrikud asuma suurte istandike lähikonnas. Nende läbilaskevõime peab vastama päevase maharaiutud suhkruroo kogusele. Vabrikus pressitakse rooteivastest mahl (mustjas) välja. Mahlast valmistatakse vastava tehnoloogia abil suhkur. Roomahla töödeldakse mitmel moel: segatakse puhastamiseks raske sooja siirupiga, selitatakse, pleegitatakse, kristalliseeritakse. Mahl kontsentreeritakse keetmise teel ja siis puhastatakse. Siirupiga segamise eesmärk on pesta suhkrukristalle, et eemaldada melassikihid toorsuhkru prahist. Selitusprotsessi eesmärk: eemaldada suhkrukristallidest ülejäänud mustus, valmistada suhkrusiirup ette pleegitamiseks. Kollast siirupit, mis võib tumedam või heledam olla, pleegitatakse valgete suhkrukristallide saamiseks aktiivsöega.
Toiduvärvid Toidu lisaainetest on just toiduvärvid kutsunud esile kõige negatiivsema hoiaku. Nii mõnedki varem kasutatud toiduvärvid on osutunud ohtlikuks. Toiduvärve kasutatakse eriti ohtrasti kondiitri- ja karastusjookide tootmisel, lisandina jogurtitele, jäätistele jne. Toiduvärvide kasutamisega on nii mõneski riigis liiale mindud. Näiteks värvitakse USA-s umbes pool konservikirssidest punase toiduvärviga. Enne aga pleegitatakse kirsse sulfititega õlgkollaseks. Kokteilikirsse on võimalik värvida ka roheliseks. Suurbritannias värvitakse aga konservherneid ja -ube roheliseks. Laialdaselt kasutatakse suitsuvorstide värvimist punaseks. Kollane toiduvärv tartratiin võib 2 inimesel 10 tuhandest esile kutsuda allergia. Seepärast tasuks alati kui võimalik lugeda pakendilt, mis on ilusa värvuse põhjus. Kuntstlikud maitse- ja aroomiained ning nende intensiivistajad
mida nimetatakse leukomeetriteks. Etaloniks on kokkupressitud MgO pulbrist 17 ketas, Mille valgedus on 100. Tegelik valgendus toimub valgeduseni 85%, millest piisab. Kõrgema valgeduse saavutamisel kaasneb sellega tselluloosi enda destruktsioon, mis ei ole soovitatav. Oksüdeerunud tselluloos ei ole aluselises keskkonnas (lahuses) püsiv, ta depolümeriseerub ja kaotab oma tugevuse. Pleegitatakse peamiselt puuvilla ja lina; villa pleegitamisega peab olema ettevaatlik, sest vill laguneb oksüdeerijate toimel. Pealegi on enamik värvaineid sügaval villakiu sees ja sinna pleegitajad ilma kreatiini struktuuri lõhkumata ei pääse, ei suuda tungida nii sügavale kiu sisse. Ka tsellulooskiu pleegitamisel tuleb väga täpselt tingimustest kinni pidada (jälgida tuleb temperatuuri, aega, pH-d, reagendi kontsentratsiooni), et tabada moment, kus värvained on peaaegu
Tuli hävitab: - kuivad lehed, - suhkrurooistandusse elama asunud maod. Seejärel raiutakse raienoaga varred maha. Koristatud suhkruroog töödeldakse 24 tunni jooksul (koristatud roog kaotab kiiresti suhkrut). Mahlast valmistatakse vastava tehnoloogia abil suhkur. Roomahla töödeldakse mitmel moel: - segatakse puhastamiseks raske sooja siirupiga, - selitatakse, - pleegitatakse, - kristalliseeritakse. 7. Suhkru liigid, toiteväärtus, kasutamine. Toorsuhkur, pruun suhkur, valge suhkur, tuhksuhkur, melass, suhkrusiirup. Rafineeritud valget suhkrut kasutatakse: - toidu koostise ja maitse parandamiseks, - happeliste või hapu maitsega toitude magustamiseks, - pärmi kergitamiseks, - konserveerimisel Toiteväärtus: Väga väike, ei sisalda: - valku,
keldri- ja laoruume, vaate jne. SO2 lahustub vees, seejuures moodustab väävlishape: SO2+H2OH2SO3 Väävlishape kui kahealuseline hape moodustab 2 rida soolasid: vesiniksulfiteid (NaHSO3, Ca(HSO3)2) ja sulfiteid (Na2SO3, CaSO3). Väävlishape on ebapüsiv hape, mis on antud ainult vesilahuses; soojendamisel või teiste hapete (H2SO4) toimel eraldub lahusest SO2 ja hape laguneb. Vääveldioksiid ja tema vesilahuse valastavad paljusid värvaineid, seepärast pleegitatakse temaga õlgi, siidi, paberit jm. Kaltsiumvesiniksulfitit tarvitatakse paberitööstuses tselluloosi eraldamiseks puidumassist. Peamine kogus vääveldioksiidi kasutatakse väävelhappe tootmiseks. - 8. Vääveltrioksiid--SO3. Vääveltrioksiidi saadakse vääveldioksiidi katalüütilisel oksüdatsioonil katalüsaatorite (V2O5, Pt, Gr2O3) manusel ning kõrgel temperatuuril (450- 500*C): Pt 2SO2+O2--------------2SO3
Soolastele toitudele annab sügavama aroomi ja maitse. 1.2.3 Valge suhkur. Et saada valget granuleeritud suhkrut - selleks on tööstuslikus tootmises leiutatud pikk etapp. Esmalt pressitakse peenestatud suhkruroost või suhkrupeedist mahl, mis seejärel puhastatakse kustutamata lubjaga ja filtreeritakse mitmeid kordi. Saadud vedelik, milles on sahharoosi kuni 20%, aurutatakse siirupitaoliseks ning muudetakse väävlishappe kaasabil massiks, milles on sahharoosi umbes 85%. Vahepeal pleegitatakse pruuni värvi toorsuhkrut vääveldioksiidiga, puhastatakse süsihappegaasi või fosforhappega, tsentrifuugitakse, töödeldakse vaakumiga ja kuivatatakse ning saadaksegi valge kristalne magus toiduaine rafineeritud peensuhkur sahharoosisisaldusega üle 99%. Valge suhkru baasil on tehtud mitmeid suhkruid, mõned ka pruuni värvi - neil suhkrutel puuduvad kasulikud omadused ning nende liigne tarbimine võib põhjustada tervisehädasid.
Valge suhkur (ka rafineeritud suhkur, kristallsuhkur, sahharoos) Et saada valget granuleeritud suhkrut - selleks on tööstuslikus tootmises leiutatud pikk etapp. Esmalt pressitakse peenestatud suhkruroost või suhkrupeedist mahl, mis seejärel puhastatakse kustutamata lubjaga ja filtreeritakse mitmeid kordi. Saadud vedelik, milles on sahharoosi kuni 20%, aurutatakse siirupitaoliseks ning muudetakse väävlishappe kaasabil massiks, milles on sahharoosi umbes 85%. Vahepeal pleegitatakse pruuni värvi toorsuhkrut vääveldioksiidiga, puhastatakse süsihappegaasi või fosforhappega, tsentrifuugitakse, töödeldakse vaakumiga ja kuivatatakse ning saadaksegi valge kristalne magus toiduaine rafineeritud peensuhkur sahharoosisisaldusega üle 99%. Valge suhkru baasil on tehtud mitmeid suhkruid, mõned ka pruuni värvi - neil suhkrutel puuduvad kasulikud omadused ning nende
annaabi.ee 
