Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Plastmasside kasutamine tänapäeval...........................................................................................4 Plastmasside head ja halvad küljed.............................................................................................5 Täpsemalt plastmassidest............................................................................................................6 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................19 2 Sissejuhatus Plastmassid on materjalid, mille koostisse kuuluvad suure molekulaarmassiga orgaanilised ained
PLASTMASSIDE Triin Teppe KASUTAMISMAHUST Tallinn 2016 PLASTIKUTE TOOTMINE SISUKORD Plastmassidest üldiselt Kasutusvaldkonnad Pakendamine Ehitus Tarbekaubad Elektroonika Autotööstus Põllumajandus PLASTMASSIDEST ÜLDISELT Plastmassid on ained, mida saab kergesti venitada ja valada vormi. Enamik plastmasse on valmistatud naftast saadud kemikaalidest. Plastmassid on üks polümeeride vormidest. Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit, mille leiutas 1907. aastal USA keemik Leo Baekland. On keskkonnale väga ohtlikud, sest enamik neist ei lagune.
(madal tihedus, kõrge tugevus jne); toormaterjalide kättesaadavus; kergelt töödeldavad ehitustoodeteks; tootmine hästi automatiseeritav. Plastmassidest plaatmaterjalid Klaasplastid - polümeerne materjal, täiteaineks klaaskiud või -riie; toodetakse tasapinnalisi või lainelisi plaate, mis on läbipaistmatud või poolläbipaistvad; seinte ja katuste katteks
PLASTMASSID Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulameid. Plastmassidest tehakse tarbeesemeid, mänguasju, toidunõusid ning neid kasutatakse laialdaselt paljudes teistes tööstusharudes. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit PLASTMASSID Polümeeri struktuuri ja omaduste põhjal liigitatakse plastmassid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. Termoplastid on maailmas enim kasutatud polümeersed materjalid, moodustades ligikaudu 90% kogu toodetavast plastide mahust.
Õpetaja: Plastmass Plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulamit ning mille koostisse kuuluvad suure molekulaarmassiga orgaanilised ained. Plastmassid võivad olla nii looduslikku kui ka tehislikku päritolu. Plastmassidest tehakse tarbeesemeid, mänguasju, toidunõusid ning neid kasutatakse laialdaselt paljudes teistes tööstusharudes (näiteks autotööstuses). Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit, mille leiutas 1907. aastal USA keemik Leo Baekland. Sellest ajast peale on välja töötatud sadu erinevaid plastmasse. Peaaegu kõik nad on toodetud naftast tehtud kemikaalidest. Plastmasside lai
värvida, voolida ja vormida. Plastmassid on head elektriisolaatorid ja paljud on keemiliselt sööbekindlad. Kõik plastmassid ei käitu kuumutamisel sarnaselt. Mõned termoplastideks kutsutud plastmassid pehmenevad kuumutades. Polüetüleen on termoplast. Teised plastmassid, mida kutsutakse termoreaktiivseteks, muutuvad kuumutamisel kõvemaks. Kui neile on ükskord valmistamise ajal kindel kuju antud, siis ei saa neid enam ümber vormida. Elektripistikud on tehtud termoreaktiivsetest plastmassidest, mistõttu nad ei sula, kui juhtmed nendes üle kuumenevad. KESKKOND Plastmasside vastupidavus keemilistele mõjudele on hea omadus nende rakendamisel. See sama vastupidavus muutub aga probleemiks nende jäätmete prügimäele ladustamisel. Bakterid, kes biolagundavad ehk kõdundavad puud, paberit ja looduslikke kiude, ei suuda lagundada enamikku plastmassidest. Tulemusena jäävad plastmassid prügimägedes muutumatuteks.
neid võib värvida, voolida ja vormida. Plastmassid on head elektriisolaatorid ja paljud on keemiliselt sööbekindlad. Kõik plastmassid ei käitu kuumutamisel sarnaselt. Mõned termoplastideks kutsutud plastmassid pehmenevad kuumutades. Teised plastmassid, mida kutsutakse termoreaktiivseteks, muutuvad kuumutamisel kõvemaks. Kui neile on ükskord valmistamise ajal kindel kuju antud, siis ei saa neid enam ümber vormida. Näiteks elektripistikud on tehtud termoreaktiivsetest plastmassidest, mistõttu nad ei sula, kui juhtmed nendes üle kuumenevad. 2.2.3 Plastmassi ajalugu Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit, mille leiutas 1907. aastal USA keemik Leo Baekland. Sellest ajast peale on välja töötatud sadu erinevaid plastmasse. Peaaegu kõik nad on toodetud naftast tehtud kemikaalidest. 9 2.3 Märgid tootel Kirjas on netokogus, märk, mis näitab, et toodet tohib avatuna hoida 24 kuud, kirjas on, kus
Plastmassid on head elektriisolaatorid ja paljud on keemiliselt sööbekindlad.Kõik plastmassid ei käitu kuumutamisel sarnaselt. Mõned termoplastideks kutsutud plastmassid pehmenevad kuumutades. Polüetüleen on termoplast. Teised plastmassid, mida kutsutakse termoreaktiivseteks, muutuvad kuumutamisel kõvemaks. Kui neile on ükskord valmistamise ajal kindel kuju antud, siis ei saa neid enam ümber vormida. Elektripistikud on tehtud termoreaktiivsetest plastmassidest, mistõttu nad ei sula, kui juhtmed nendes üle kuumenevad. Ehituse seisukohalt on plastmass ideaalne materjal, kuna omadustelt on ta tugev, ilmastiku- ja kuumuskindel ning paindlik. Plastmassid on lisaks sellele väga kerged ning nõuavad vähe hooldust (nad ei roosteta ega mädane). Need omadused teevadki plastmassist ehitustööstuse jaoks ideaalse materjali. Plastmasse on ligi 50 erinevat sorti ja igaühel on ehitustööstusele midagi erinevat pakkuda.
Jäätmete üldkogusest oli ohtlikke jäätmeid 5,97 miljonit tonni. Viimasest omakorda moodustavad põlevkivi põletamisel ja utmisel tekkivad ohtlikud jäätmed 99,7%. Prügimäed võtavad enda alla ka jätjest rohkemmaad. On riike, kus prügi uputatakse ookeani. Sekkeks kogutakse prügi suurtele pargastele, viiakse nendega kaugele merele ja heidetakse merre. Tavalise plastikkoti lagunemiseks kulub sadakond aastat. Plastmassidest võib aja jooksul erituda mürgisedi aineid. Teadlastel on õnnestunud leida mikroorganismid, kelle abiga saab tootma hakata looduses lagunevat plastmassi nn bioplasti. Vastavasisulise uurimisega on küllalt kaugele jõudnud Eesti teadlased. See avastus annb lootust, et mõne aja pärast asendatakse osa pakkematerjalist bioplastiga. Bioplast ei ole aga lahendus jäätmeprobleemidele, vaid leevendab seda. Looduse risistamist olmejäätmetega tuleb vältida igal juhul juba täna.
väga poorsele paberile). Kiiresti võeti kasutusele ka pastad, et muuta värvi vajadusel paksemaks (lausa ruumiliseks). Akrüülvärvidelt liikusid paljud kunstnikud edasi ka 16 plastiku kasutamisele skulptuuris ja installatsioonides. 21. Sajandil on kunsti ilma plastikuteta väga keeruline ette kujutada [30]. 17 Plastiku ajatelg looduslikest ,,plastmassidest" sünteetilisteni 1839 Polüstüreeni (PS) avastas Saksa apteeker Eduard Simon, koostise tegi kindlaks Hermann Staudinger, kes sai 1953-ndal makromolekulide uurimise eest ka Nobeli preemia [21]. 1839 Kõvakummi e vulkaniseeritud kummi - (eboniit, end. nimega vulkaniit), rabe, USAs patendeeris tootmise C. Goodyear 1843, Inglismaal võttis patendi lõppedes 1861 kasutusele Thomas Hancock, Inglismaa kummitööstuse rajaja [31].
............ 180 13.9. Asfaldi regenereerimine ............. 181 13.10. Asfaltbetooni paigaldamine ............. 181 13.11. Pindamine ............. 182 13.12. Teekatete stabiliseerimine ............. 183 13.13. Asfaltbetooni omaduste kontrollimine ............. 184 14. Plastmassmaterjalid ............. 185 14.1. Üldmõisteid plastmassidest ............. 185 14.2. Plastmasside koostis ............. 185 14.3. Plastmasside töötlemine ............. 186 14.4. Plastmasside omadused ............. 186 14.5. Tähtsamad polümeerid ............. 188 14.6. Plastmassidest plaatmaterjalid ............. 191 14.7. Plastmassidest rullmaterjalid ............
Plastmassist mänguasjade sortiment on kõige suurem. Plastmasside laialdane kasutamine on tingitud plastmasside füüsikalis-keemilisest koostisest, heast värvitavusest, kergusest, ohutusest mängimisel. Nende mänguasjadega mängimisel ei saa lapsed tavaliselt viga. Mänguasju valmistatakse lastele alates sünnist ja lõpetades vanema koolieaga. Ka noorukitele ja täiskasvanutele valmistatakse plastmassist terve rida ajaviitemänge ja sporditarbeid. Plastmassidest kasutatakse : · polüuretaani · polüetüleeni · aminoplaste · kapronit · polüvinüülkloriidi 5.5 Kummist mänguasjad Kummist mänguasjad on väga hügieenilised, kuna on hästi pestavad. Valmistatakse naturaalse või sünteetilise kautsuki baasil, millele on lisatud mitmesuguseid komponente. Valmistusviisi järgi liigitatakse kummist mänguasjad: · vormitud - valmistatakse metallist pressvormide abil
Avaliku arvamuse kujundamine Taaskasutus ja ringlustoodete riiklik toetamine. Jäätmete taaskasutamine: Vähendab keskkonna ladustavate jäätmete kogust Vähendab keskkonna reostuse riske Majanduslikult kasulik (säilivad loodusvarad) Väärtuslik tooraine tööstusele. Näited: Vanapaber, papp Vanametallist terase tootmine, Al taaskasutamine Ümbertöödeldud õlid määrdeõlidena Orgaanilistest jäätmetest komposti valmistamine Klaasijäätmete kasut. klaasitootmises, ehituses Plastmassidest pargipinke Taara korduvkasutamine. Seadused ja määrused: Eesti jäätmeseadus (10.06.1998) Säästva arengu seadus (22.02.1995) ÜRO Baseli konventsioon (1989) Eesti Vabariigi Valitsuse määrus Nr. 365 KESKKONNAKAITSE PÕHIPRINTSIIBID 1. Säästva arengu printsiip põhiideeks on looduse järjepidavuse tagamine selliselt, et elusloodus ei satuks hävimise ohtu. Säästev tarbimine Taastuvad energiaallikad Elada intressidest
Mikroobid ja desinfitseerimine: 80% mikroobidest eemaldame koristamisega, 10-20% desinfitseerimise käigus õige desinfitseerimine ainult puhast pinda õige aeg ja vee temperatuur maksimaalne aine doseering ainet tuleb vahetada resistentsus NB! Oht on hävitada ka kasulikud mikroobid! Ülemiste tasapindade tolmud tarpeenid lõhnaainetest pärinevad, reageerivad osooniga (n arvutid, printerid, lõhnat jne) ftalaadid plastmassidest eralduvad mürgised osakesed (n odavad jalanõud) hallitus toalilled magamistubadesse ei sobi TV, arvutid, lilled jms. 10 PUHASTUSVAHENDID Puhastusvahendite omadused: 1. Mitmekülgselt kasutatav (üks vars mitme erineva otsiku tarvis) 2. Kaalult kerge (tsingitud teras, klaaskiud, alumiinium) 3. Ergonoomiliselt õigesti konstrueeritud (teleskoopvarred, pöörlevad otsikud, liigendid)
0C, erandlikult 300…350 0C • suhteliselt madal tugevus vahelduval koormamisel • suhteliselt kiire vananemine s.o madal pikaaealisus. Valguse, temperatuuri ja gaaside mõjul materjalide omadused halvenevad; materjal vana kui tugevus või elastsus on vähenenud 15…30% • põlevus (peaaegu kõik plastid lagunevad 300…400 0C juures) • toksilisus võib avalduda valmistamise käigus kui ka tootes ning põletamisel 41. Plastmassidest rullmaterjalid- põranda-, katusekattematerjal, geomembraanid Rullmaterjalidest põrandakatete üldnimetusena kasutatakse sageli kas PVC- põrandakate või linoleum. Linoleumi ja PVC peamine erinevus seisneb nende toormaterjalides. Kui PVC´d ehk vinüülkatet toodetakse toorainete keemilisel töötlemisel, siis linoleum on 100% looduslik materjal. PVC-katted jagunevad põrandakateteks üldkasutatavatesse ruumidesse, kodudesse, niisketesse ruumidesse ning seinakateteks niisketesse ruumidesse.
jne. Polüestervaikude (PE) alaliigid alküüd- ja glüftaalvaigud ning küllastamata polüestrid. Polüestervaike kas. värvide, lakkide, tehisvärnitsate valmistamiseks. Epoksüüdvaigud (EPO) tahked kollakas-pruunid vedelikud. Baasil valmistatakse liime, mis kõvastumisel kahanevad vähe. EPO liimid on kas külmalt või kuumalt kõvastuvad. Polüuretaan (PUR) vee- ja happekindel, väikese hügroskoopsusega ja hea külmakindlusega materjal. Liime, lakke, vahtplaste, tehiskausuki jne. 53. Plastmassidest plaat- ja profiilmaterjalid Plaatmaterjalid: Klaasplastid (fiiberplast) kujutavad endast polümeerset materjali, mille täiteaineteks on klaaskiud või klaasriie. Tema tihedus on ca 1400 kg/m3. Tõmbetugevus orienteerimata kiudude puhul ca 60 N/mm2, klaasriide või orienteeritud kiudude puhul ca 220 N/mm2. Toodetakse nii siledaid, kui lainelisi plaate paksusega1-2,5mm. Plaadid on läbipaistmatud või poolläbipaistvad. Kasutatakse seintes ja harvem ka katustel
vedela massina (vahuna). Kõva mullpolüuretaan on hea soojusisolatsioonimaterjal oma suletud pooride tõttu. Kasutamise temperatuur kuni 200...250 0C. Väike veeimavus. Keemiliselt ja bioloogiliselt püsiv. Põlev, süttivuse vähendamiseks kasutatakse spetsiaalseid lisandeid. Soojajuhtivus =0,02...0,03W/mK. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihendusvahuna aga ka niiskusisolatsioonina. Hea nake teiste materjalidega. 42. Plastmassidest rullmaterjalid poranda, seina, katusekattematerjal Rullmaterjale kasutatakse porandate, seinte, katuste jne katteks ning auru ja hudroisolatsiooniks. Rullmaterjalidest porandakatete uldnimetusena kasutatakse sageli linoleumi.
23. 3. PUR MULLPOLÜURETAAN kasutatakse erineva tiheduse ja jäikusega plaatide, samuti aga vedela massina (vahuna). Kõva mullpolüuretaan on hea soojusisolatsioonimaterjal oma suletud pooride tõttu. Kasutamise temp 200-250C. Väike veeimavus. Keemiliselt ja bioloogiliselt püsiv. Põlev, süttivuse vähendamiseks kasutatakse spetsiaalseid lisandeid. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihendusvahuna ja niiskusiolatsioonina. Hea nake materjalidega. 24. 42. Plastmassidest rullmaterjalid 25. RULLMATERJALE kasutatakse põrandate, seinte, katuste jne katteks ning auru ja hüdroisolatsiooniks. Rullmaterjalidest põrandakatete üldnimetusena kasutatakse sageli linoleumi. 26. LINOLEUM id võivad olla aluskihiga või aluskihita. Linoleume valmistatakse kuumvaltsimisega. Valtsitav segu koosneb sideainest (sünteetiline vaik, tehisvärnits, taimeõli, kautsuk jne), täitematerjalist (talk, kriit jms), pigmendist ja plastifikaatorist
Pehmeks kuumutatud toorainete segu valtsitakse ühtlase paksusega kihiks. Sageli valtsitakse mitu õhukest materjali kokku, kusjuures üheks kihiks võib olla riie, paber jne. 5) Keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhujoaga (temp. 150...3500C). Keevitamine sarnaneb mõnevõrra metallide gaasikeevitusega, leegi asemel väljub düüsist kuum õhu juga. Termoplastseid vaike saab ühendada ka kontaktkeevitusega (kilesid). 53.Plastmassidest rullmaterjalid Katusekattematerjalid kujutavad endast sünteetilisi rullmaterjale paksusega 1...2mm. Nad valmistatakse mingist elastsest vaigust, täitematerjalist ja plastifikaatorist (vajaduse korral ka pigment). PVC-katet paigaldatakse spetsiaalsete puhuritega ning paigaldamisel ei kasutata lahtist tuld. Katusekatte liitekohad keevitatakse kokku. Sageli kasutatakse neid materjale kohtades, kus katusel tuleb kõndida. Libeduse vältimiseks tehakse materjali pealispind sageli reljeefne.
seinakattematerjalid, kiled jne). Pehmeks kuumutatud toorainete segu valtsitakse ühtlase paksusega kihiks. Sageli valtsitakse mitu õhukest materjali kokku, kusjuures üheks kihiks võib olla riie, paber jne. Keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhujoaga (temp. 150...3500C). Keevitamine sarnaneb mõnevõrra metallide gaasikeevitusega, leegi asemel väljub düüsist kuum õhu juga. Termoplastseid vaike saab ühendada ka kontaktkeevitusega (kilesid). 52. Plastmassidest rullmaterjalid Rullmaterjale kasutatakse põrandate, seinte, katuste jne katteks ning auru- ja hüdroisolatsiooniks. Rullmaterjalidest põrandakatete üldnimetusena kasutatakse sageli kas PVC-põrandakate või linoleum (mis on plastide materjali puhul vale kasutus). Linoleumi ja PVC peamine erinevus seisneb nende toormaterjalides. Kui PVC´d ehk vinüülkatet toodetakse toorainete (keedusoolast kloor ja naftast etüleen) keemilisel töötlemisel, siis linoleum on 100% looduslik materjal
b) Munandis on eriline verevarustus. c) Kõrged kehavälised temperatuurid on ka ohtlikud. · Spermatogenees ei tohi verega kokku puutuda, spermatogeensed epiteeli rakud on kehavõõrad, immuunsüsteem hävitab need. Kogu varustus käib erilise biobarjääri, mida nim. hematotestikulaarne barjäär. Selle barjääri purunemisel tekib viljatus. Regulatsioon: · Põhineb hormoonidel-strestohormoon.?? Häired: · Põletikud · Hormoonmõjud(Plastmassidest eralduvad ühendid). · Temp, riietus, stress Tulem: · 4 geneetiliselt erinevat haploitset spermi tekib Ovogenees Koht: · Toimub naisorganismides paarismunarakkudes. Algus-lõpp: · Ovogenees algab looteeas, eristuvad ürgsugurakud ja need paljunevad massiliselt. Looteaes ongi kõige suurem. · Kujunevad välja munasarja algmed. · Eelrakud lähevad meioosi esimesse faasi ja pärast seda plokeerub.
(vahuna). Kõva mullpolüuretaan on hea soojusisolatsioonimaterjal oma suletud pooride tõttu. Kasutamise temperatuur kuni 200...2500C. Väike veeimavus. Keemiliselt ja bioloogiliselt püsiv. Põlev, süttivuse vähendamiseks kasutatakse spetsiaalseid lisandeid. Soojajuhtivus _=0,02...0,03W/m0C. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihendusvahuna aga ka niiskusisolatsioonina. Hea nake teiste materjalidega. 42. Plastmassidest rullmaterjalid Rullmaterjale kasutatakse põrandate, seinte, katuste jne katteks ning auru- ja hüdroisolatsiooniks. Rullmaterjalidest põrandakatete üldnimetusena kasutatakse sageli linoleumi . Linoleumid võivad olla aluskihiga (riie, klaas- või sünteeskiust riie, paber jne) või aluskihita. Linoleume valmistatakse tavaliselt kuumvaltsimisega. Valtsitav segu koosneb sideainest (sünteetiline vaik, tehisvärnits, taimeõli, kautsuk jne),
Pehmeks kuumutatud toorainete segu valtsitakse ühtlase paksusega kihiks. Sageli valtsitakse mitu õhukest materjali kokku, kusjuures üheks kihiks võib olla riie, paber jne. · Keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhujoaga (temp. 150...3500C). Keevitamine sarnaneb mõnevõrra metallide gaasikeevitusega, leegi asemel väljub düüsist kuum õhu juga. Termoplastseid vaike saab ühendada ka kontaktkeevitusega (kilesid). 52. Plastmassidest rullmaterjalid- · Rullmaterjale kasutatakse põrandate, seinte, katuste jne katteks ning auru- ja hüdroisolatsiooniks. Rullmaterjalidest põrandakatete üldnimetusena kasutatakse sageli kas PVC-põrandakate või linoleum (mis on plastide materjali puhul vale kasutus). · Katusekattematerjalid kujutavad endast sünteetilisi rullmaterjale paksusega 1... 2mm. Nad valmistatakse mingist elastsest vaigust, täitematerjalist ja plastifikaatorist
annaabi.ee 
