1.Tõmbeteimi katsega määratavad materjalide tugevus ja plastsusnäitajaid, nende valemid. TUGEVUSNÄITAJAD: Tõmbetugevus (tugevuspiir) on maksimaaljõule vastav mehaaniline pinge Rm = Fm / So Voolavuspiir (ülemine, alumine, tinglik), Re=Fe/So, Rpo,2=Fp0,2/So (tinglik). Voolavuspiir on pinge mis vastab voolavusjõule. Fe=Väike painutus tekib plastidel, Fm=Kaela tekkimine plastidel PLASTSUSNÄITAJAD: Katkevenivus A = (L Lo) : Lo x 100 %, kui mitu protsenti on võimeline mingi materjal venima enne purunemist. Lo- Teimiku algmõõtepikkus, L-Teimiku lõppmõõtepikkus pärast purunemist. Katkeahenemine Z = (So S) : So x 100 % So-Teimiku algristlõikepindala, S-teimiku minimaalne ristlõikepindala katkemiskohas. 2.Löökpainde katsega määratavad materjalide purustustöö normeeritud näitajaid, nende seos katsetemperatuuridega. Tähistus.
pindamööda. Seega kuumeneb ainult pinnakihti. Kui seda kiirelt jahutada, siis saadakse nn pindkarastus. Niimoodi karastatud pind on väga kulumiskindel ja detail töötab hästi painel ja väändel. 5. Plastid Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid. Neid suure molekulmassiga keemilisi ühendeid nimetatakse polümeerideks (vaikained). Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastidel on väike tihedus suur korrosioonikindlus, enamikel plastidel on ka suur hõõrdetegur. Plastid on head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadustega. Plastikud on ka dekoratiivsed materjalid. Plastidel on väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus. Plastid vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse kas termoreaktiivseteks (reaktoplastid) ja termoplastseiks. Termoplastidel ei muutu korduval kuumutamisel kuju ega koostis
Materjalide omadused võib grupeerida füüsikalisteks, mehaanilisteks ja tehnoloogilisteks. Materjali kasutusomadusi iseloomustavad talitlusomadused. Materjalide füüsikalised omadused Materjalide olulisemateks füüsikalisteks omadusteks on tihedus ja sulamistemperatuur, mis on ka materjalide, eelkõige metallide liigitamise aluseks. Tihedus Erinevad materjaligrupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad eelkõige oma tiheduse poolest. Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass, kg/m 3. Plastidel on tihedus 1000...2000 kg/m 3, keraamikal 1500...2500 kg/m3, enamkasutatavatel metallidel piires 1700...22 000 kg/m 3. Viimaste puhul eristatakse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, mille tihedus on alla 5000 kg/m3 (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.), raskmetalle ja sulameid, mille tihedus ületab 10 000 kg/m 3 (plaatina, volfram, molübdeen, plii, jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 000 kg/m 3). Tehnikas
Biokorrosioon kahjustab ka ehitiste metallkonstruktsioone, mille tõttu need tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest. 4. Plastid Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid. Neid suure molekulmassiga keemilisi ühendeid nimetatakse polümeerideks (vaikained). Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastidel on väike tihedus suur korrosioonikindlus, enamikel plastidel on ka suur hõõrdetegur. Plastid on head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadustega. Plastikud on ka dekoratiivsed materjalid. Plastidel on väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus. Plastid vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse kas termoreaktiivseteks (reaktoplastid) ja termoplastseiks. Termoplastidel ei muutu korduval kuumutamisel kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured
valget vahtjat massi, mis on keemiliselt vastupidav, külmakindel, isoleeriv ja amortiseeriv, pehmeneb soojendamisel (temperatuuril 80—120°С), tahkub jahutamisel ning on minimaalse adhesiooniga. Polüetüleeni saadakse etüleeni polümeriseerumisel (Remichem, n.d.). Polüeteeni kaubanduslik kasutatavus on piiratud, kuna tema sulamistemperatuur on madal võrreldes teiste termoplastidega. Polüeteen ei ime vett üldse, gaas ja veeaurude läbilaskvus on madalam kui teistel plastidel. Päikesevalguse käes muutub polüetüleen rabedaks. Seda kasutatakse peamiselt pakendites (kilekotid, kilekiled, geomembraanid, konteinerid koos pudelitega jne) (Wikipedia, Polyethylene, n.d.). Polüeteen on klassifitseeritud mitmesugustesse kategooriatesse, peamiselt tiheduse ja hargnemise järgi (Vikipeedia, Polüeteen, n.d.). Eristatakse: HDPE (high density polyethylene)-kõrgtihe polüetüleen LDPE (low density polyethylene)-madaltihe polüetüleen
ladestatakse Teie poolt tekitatud olmejäätmed? LIIKLUS 1. Kui palju maksab bussipilet üliõpilasele Tartu linnaliinibussides, kuupilet? 2. Kui palju maksab bussipilet/rongipilet/autosõit vanemate juurde? 3. Kui palju maksab liiter bensiini/diiselkütust? ÖKOMÄRGID Eesti kaubanduses kasutusel olevad: Põhjamaade luigemärk, Krav märk, EL lilleke, Roheline Punkt, Toodet võib põletada, Viska prügikasti, WWF Panda, kolm noolt ja number (plastidel), Möbiuse leht, Mahemärk, EHE, Puhas keskkond, Puhas paber. 1. Milliseid tooteid, mis omasid ökomärke Te kasutasite? (märk ja toode!) Kristin Kägu (AR1) 24.10.2010 Tartu, Kreutzwaldi 52 OSTMINE: 1. Toit: leib, juust, nuudlid, õun, kohvi Kodukeemia: Nõudepesuvahend ,,Fairy" Hügieenivahendid: hambapasta, juuksepalsam ja mask Transport: käisin jala Meelelahutus: - 2. Juuksemask ei ole tegelikult nii hädavajalik. 3
•mangaan (Mn) •räni (Si) •fosfor (P) •väävel (S) Alumiiniumi Alumiiniumi ümbersulatamisel selle omadused ei muutu, sõltumata ümbersulatamise kordadest. Seetõttu on teda võimalik pidevalt taaskasutada. Alumiiniumisulameid on pikka aega kasutatud järgmiste osade valmistamiseks: • mootori plokk • plokikaas • kolvid • sisselaskekollektor • radiaator • käigukasti jm. seadmete korpused PLASTID Plastidel on mitmeid häid omadusi: • kerged (tihedus vahemikus 840…2200 kg/m3); • ei vaja viimistlust; • odavad; • lihtsalt töödeldavad; • head dielektrikud ja isolaatorid; • heli summutavad omadused. Plastide peamised kasutuskohad on: •sõidukite siseviimistlus; •esiosa ja tagaosa detailid(põrkeraud, iluvõre jms.); •paagid; •kaablikatted; •tihendusmassid jne. Ca 75% autoehituses kasutatavatest plastidest on:
2 on eraldi sorditud, Olmejäätmete ja paber LIIKLUS 1. Kui palju maksab bussipilet üliõpilasele Tartu linnaliinibussides, kuupilet? 7,67 maksab bussipilet üliõpilasele Tartu linnaliinibussides, kuupilet KESKKONNAGA SEOTUD MÄRGISED Eesti kaubanduses kasutusel olevad: Põhjamaade luigemärk, Krav märk, EL lilleke, Roheline Punkt, Toodet võib põletada, Viska prügikasti, WWF Panda, kolm noolt ja number (plastidel), Möbiuse leht, Mahemärk, EHE, Puhas keskkond, Puhas paber jne. 1. Milliseid tooteid, mis omasid märgiseid, Te kasutasite? (märgis ja toode!) I. Maasika Jogurtimaius(kolm noolt ja number, Roheline Punkt, Viska prügikasti) II. Sulatatud juust krevettidiga (kolm noolt ja number) III. Hapukoor(Parim Toiduaine) IV. Nõudupesuvahend(Kahjulik,Ärritav) V
tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest. 6 Polümeermaterjalid Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid. Neid suure molekulmassiga keemilisi ühendeid nimetatakse polümeerideks. Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastidel on väike tihedus ja suur korrosioonikindlus, enamikel plastidel on ka suur hõõrdetegur. Plastid on head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadustega. Plastikud on ka dekoratiivsed materjalid. Plastidel on väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus. Plastid vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse kas termoreaktiivseteks ja termoplastseiks. Termoplastidel ei muutu korduval kuumutamisel kuju ega koostis. See on
ajal hakatud kasutama mineraalkeermiseid.Kus põhiliseks komponendiks on alumiiniumoksiid.Alumiiniumoksiidi baasil saadavaid keermiseid tähistatakse mc. Mineraalkeermiste kuumuskindlus on kuni 1200 C.Mineraalkeermiseid on raske kinnitada põhiline kinnitamise viis on mehaaniline. Plastik Selleks nimetatakse polümeeride alusel saadavaid mittemetallseid materjale. Polümeeriks nimetatakse kõrgmolekulaarseid materjale.Plastidel on väike tihedus suur korrosioonikindlus, enalmikel plastidel on ka hõõrdetegur. Head dielektrikud, isolutsiooni ja heli summutavad omadused.Plastikud on ka dekoratiivsed materjalid.Pöastidel om väike kuumuspüsuvus soojusjuhtivus ja hüdroskoopsus. Plastid vananevad.Plastid jaotatakse kas termoreaktiivseteks (reaktoplastid) ja termoplastseteks.Reaktoplastid ei muuda oma kuju temperatuuri mõjul.See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured.Termoplastid aga võimaldavad vastavalt temperatuurile oma kuju muuta
kilekotid: Merelindudele, Hüljestele, Merekilpkonnadele Vaaladele Maailm on asunud otsima kilekottidele asendust, kuid kilekoti tootmine on vähemalt energiakulult endiselt kõige efektiivsem. Ainuüksi paberkottide transpordiks kulub energiat kordades rohkem. 46. kuumutamise käigus eraldub plastist keemilisi ühendeid – nii, et plast ei ole täiesti ohutu kuigi on märgistus, mis lubab seda kasutada mikrolaineahjus või ahjus. Kuigi osadel plastidel on peal sümbol, mis lubab neid pesta nõudepesumasinas, siis siiski on neid parem pesta käsitsi – plasti eluiga on pikem.
Definitsioonid, põhilised head ja halvad omadused, mittemetalsete tehnomaterjalide tüüpilised kasutusvaldkonnad. Plastid (plastics) ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis onkas puhtad vaigud (polümeerid) või vaigu ja lisandi sulamid.Plaste kasutatakse pakendina,ehituses,autotööstuses. Head omadused: väike tihedus (kerged, 840…2200 kg/m3) ei vaja viimistlust odavad lihtsalt töödeldavad enamikel plastidel ka suur hõõrdetegur head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadused Halvad omadused: Väike kuumuspüsivus ja madal tugevus Pole kraapimiskindlad Vananedes kaotavad oma omadused Tehnokeraamika all mõeldakse rasksulavate ühendite baasilsaadud tööriista- ja eriomadustega konstruktsioonimaterjale. Kasutusala järgi: konstruktsiooni-, tööriista- ja elektrokeraamika. Tehnokeraamika üldised eelised: ●Suur kuumus- ja termopüsivus (keemilise koostise stabiilsus)
Plastid Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid. Neid suure molekulmassiga keemilisi ühendeid nimetatakse polümeerideks ( ka vaikaineteks). Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastide omadused: · väike tihedus (kerged), · ei vaja viimistlust, · odavad, · suur korrosioonikindlus, · enamikel plastidel ka suur hõõrdetegur, · head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadused, · väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus, · vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse: · termoplastsed. · termoreaktiivsed (reaktoplastid) Termoplastid: korduval kuumutamisel ei muutu kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured.
Väljalasketoru valmistatakse sageli roostevabast terasest. Terase tootmine on arenenud suuresti, nii et autotootjad saavad teha erinevat tüüpi terasest erinevaid sõiduki osi, mis on jäik ja mis võib kortsutama taluda erinevaid mõjusid. Need uuendused autotööstuses aitavad auto teha turvalisemaks Plastik Tänapäeva autodes kasutatakse meeletutes kogustes plastikut auto tootmises. Nad moodustavad umbes 50 protsenti auto ehitusest. See ei ole üllatav, sest plastidel on hea vastupidavus, odav teha ning võib muutuda peaaegu ükskõik milleks. Teie armatuurlaud, gabariidid, lülitid, konditsioneer tuulutusavad, ukselingid, põrandamatid, turvavööd, turvapadjad ning mitmel pool mujal on kõik valmistatud eri tüüpi plastidest. Lisaks armatuurlaua osadele, on palju pisikesi osi mootoris, näiteks käepide õlimõõtevardal, on samuti valmistatud plastikust. Kuna nende kergele iseloomule, plaste kasutatakse üha
tugevus, keemiline püsivus, korrosioonikindlus jne) • toormaterjalide kättesaadavus • on kergelt töödeldavad ehitustoodeteks (madal töömahukus) • tootmine on hästi automatiseeritav • tootmis- ja töötlemisettevõtted on suhteliselt odavad ja tasuvusaeg lühike 12. Plastide põhilised puudused? Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) • suur roomavus (eriti termoplastsetest polümeeridest plastidel ja võib järsult suureneda juba väikesel temperatuuri tõusul) • kõrge temperatuuripaisumise koefitsient (kuni 10 korda kõrgem kui ehitusterasel) • suhteliselt madal termiline püsivus (kuumakindlus), tavaliselt vahemikus 60…200 0C, erandlikult 300…350 0C • suhteliselt madal tugevus vahelduval koormamisel • suhteliselt kiire vananemine s.o madal pikaealisus. Valguse, temperatuuri ja gaaside
Materjalide omadused võib grupeerida füüsikalisteks, mehaanilisteks ja tehnoloogilisteks. Materjali kasvutusomadusi iseloomustavad talitlusomadused. Materjalised füüsikalised omadused Materjalide olulisemateks füüsikalisteks omadusteks on tihedus ja sulamistemperatuur, mis on ka materjalide, eelkõige metallide liigitamise aluseks. Tihedus Erinevad materjaligrupid erinevad eelkõige oma tiheduse poolest. Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass kg/m3. Plastidel on tihedus 1000...2000 kg/m3, keraamikal 1500...2500 kg/m3. Enamkasutatavatel metallidel 1700...22000 kg/m3 piires. Viimaste puhul eristatakse tihedusest lähtuvalt kergemetalle ja kergesulameid, mille tihedus on üle 5000 kg/m3. Raskemetalle ja raskesulameid mille tihedus ületab 10000 kg/m3 ning kergmetalle ja kergsulameid üle 5000 kg/m3aga alla 10000 kg/m3. Tehnikas kasutatavaist metallidest kergemaiks on magneesium, raskemaiks aga plaatina. Sulamistemperatuur
Plastidele on iseloomulik 8 metallidega võrreldes järsum mastaabiefekti avaldumine. Plastdetailide tugevuspiir alaneb oluliselt põikmõõtmete suurendamisel. Temperatuur mõjutab tugevalt plastide omadusi. Plastide põhirühmad võivad töötada temperatuurivahemikus –200...+200°C. Räniorgaanilistest polümeeridest ja fluoroplastidest valmistatud plastide ilmumisega tõusis ülemine temperatuuripiir +500°C. Plastidel on kalduvus roomamisele ja relaksatsioonile isegi toatemperatuuril. Plastidele on iseloomulik vähene jäikus. Kõige jäigemate plastide (klaasplastide) elastsusmoodul on ligikaudu 10 korda väiksem kui metallidel. Selle tulemusena ületavad plastdetailide deformatsioonid koormamisel märgatavalt metalldetailide deformatsioone. Kihiliste plastide arvutamisel tuleb elastsusõpetuse meetoditega arvesse võtta materjali anisotroopsust. Plastmasside lai kasutusala tuleneb nende omadustest
kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu. Materjali mehaanilised omadused Kulumine on hõõrdumisega kaasnev pinna purunemine ja sealt materjali eraldumine või pinna jäävdeformatsioonina ilmnev keha mõõtmete järkjärguline muutumine. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda purunemata olulist deformeerimist. Materjali füüsikalised omadused Materjali tihedust määratakse 1 mahu kaalumisega. Plastidel on tihedus . Keraamikal 1500...2500 kg/. Metallidel 1700...22 000 kg/. Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeimaks on magneesium, raskeimaks aga plaatina. Eristatakse keskmist ja tegelikku tihedust. Tegelik tihedus näitab aine massi suhet aine mahtu, millest on lahutatud aines olevate pooride maht. Keskmine tihedus näitab aine massi suhet aine mahtu, koos pooride ja tühimikega. Materjali füüsikalised omadused Poorsus
Kolvid Sisselaskekollektor Radiaator Erinevad korpused 9 Veermiku osad Keredetailid Karter Veljed 10 3. POLÜMEERMATERJALID EHK PLASTID 3.1. Plastide head omadused [9] väike tihedus (kerged, 840…2200 kg/m3) ei vaja viimistlust odavad lihtsalt töödeldavad enamikel plastidel ka suur hõõrdetegur head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadused Plastide osakaal auto massist on ca 15% (mahust palju enam). Lähema 5 aasta jooksul suureneb see prognooside järgi 20%- ni. Seega 1000 kg kaaluvast autost moodustavad plastid 200 kg. 3.2. Plastide halvad omadused Negatiivsete omadustena saab nimetada väikest kuumuspüsivust ja madalat tugevust. Plastid pole kraapimiskindlad, vananevad ning vananedes kaotavad oma omadused
kus Materjalide füüsikalised omadused Materjalide olulisemateks füüsikalisteks omadusteks on tihedus ja sulamistemperatuur, mis on ka materjalide, eelkõige metallide liigitamise aluseks. Tihedus Erinevad materjaligrupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad eelkõige oma tiheduse poolest. Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass, kg/m3. Plastidel on tihedus 1000...2000 kg/m3, keraamikal 1500...2500 kg/m3, enamkasutatavatel metallidel piires 1700...22 000 kg/m3. Viimaste puhul erista- takse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, mille tihedus on üle 5000 kg/m3 (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.), raskmetalle ja -sulameid, mille tihedus ületab 10 000 kg/m3 (plaatina, volfram, molübdeen, plii, tina jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 000 kg/m3)
mis taastab jõust vabastamisel esialgse pikkuse. Elastomeer on kummitaoline materjal, millel on piiratud venivus ja mis ei taasta jõust vabastamisel täielikult dimensioone. 65. Mida iseloomustab plastide klaasistumistemperatuur? temperatuur, mille juures plastid lähevad klaasjast olekust elastsesse olekusse Klaasistumistemperatuuril Tg toimub üleminek polümeersest klaasiolekust kummiolekusse või vastupidi. 66. Millised on plastide põhilised omadused? Plastidel on väike tihedus, suur korrosioonikindlus, väike hõõrdetegur (enamikul), head dielektrilised, soojusisoleer- ja sumbuvusomadused. Lisaks sellele nad vananevad. Nende tugevus väheneb teatud aja möödudes ning temperatuuri ja erinevate keskkondade toimel. 67. Mis on komposiitmaterjalid? Komposiitmaterjalideks nimetatakse kahest või enamast osast – faasist – materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. Komposiitmaterjal on
kus Materjalide füüsikalised omadused Materjalide olulisemateks füüsikalisteks omadusteks on tihedus ja sulamistemperatuur, mis on ka materjalide, eelkõige metallide liigitamise aluseks. Tihedus Erinevad materjaligrupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad eelkõige oma tiheduse poolest. Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass, kg/m3. Plastidel on tihedus 1000…2000 kg/m3, keraamikal 1500...2500 kg/m3, enamkasutatavatel metallidel piires 1700…22 000 kg/m3. Viimaste puhul erista- takse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, mille tihedus on üle 5000 kg/m3 (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.), raskmetalle ja -sulameid, mille tihedus ületab 10 000 kg/m3 (plaatina, volfram, molübdeen, plii, tina jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 000 kg/m3)
4. Materjalide füüsikalised, tehnoloogilised ja mehaanilised omadused Materjalide valikul ja nende kasutusalade määrat- lemisel pakuvad eelkõige huvi materjalide oma- dused, mis on ühelt poolt määratud nende struk- tuuriga, teiselt poolt nende saamise ja neist detailide valmistamise tehnoloogiaga. 4.1. Materjalide füüsikalised omadused Tihedus 3 3 Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass kg/m . Plastidel on tihedus 1000 - 2000 kg/m , 3 keraamikal 1500 - 2500 kg/m , enamkasutatavatel metallidel piires 1700 - 22000 3 kg/m . Viimaste puhul eristatakse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, mille 3 tihedus on alla 5000 kg/m (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.), 3
viskoelastsuseks ehk elastseks järelmõjuks. Materjali kestval töötamisel kõrge temperatuuri juures lisandub viskoossusele plastsus. Viskoplastsuse avaldumisvormideks on roome ja pingerelaksatsioon. Roomeks nim plastse deformatsiooni aeglast kasvu sellise püsiva pinge juures, mille lühiajaline mõju põhjustab vaid elastset deformeerumist. Roome tekkimiseks vajalik temperatuur on süsinikterasel 300°C, betoonidel ja plastidel toatemperatuur. Roomel on 2 aspekti. Kõigepealt võib roome põhjustada detaili mõõtmete lubamatut muutumist. Nt võivad gaasiturbiini rootori labad sellisel määral pikeneda, et satuvad kontakti töökambri seintega. Vajalik roomepiir – suurim pinge, mille rakendamisel roomemoone teatava aja välte ei ületa etteantud suurust. Määratakse eksperimentaalselt roomekiiruse registreerimise teel. Teiseks aspektiks materjali purunemise
13. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Kuumuskindlus- Kuumuskindluse all mõistetakse elektriisoleermaterjali võimet taluda lühiaegselt või kestvalt maksimaalset lubatavat temperatuuri, mille juures tema elektrilised ega mehaanilised omadused nimetamisväärsel ei halveneksid. Külmakindlus- Külmakindlus määratakse paljudel elektriisoleermaterjalidel nagu kummidel, plastidel ja lakkidel, millistel on kalduvus kaotada elastsus ning muutuda rabedaks. Viskoossus- on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Niiskuskindlus- Materjalide kasutamisel tuleb arvestada sageli tema niiskuvust erilistes keskkondades. Mõningaid materjale iseloomustab hüdrofoobsus - “immuunsus” niiskuse ja vee suhtes. Nad ei märgu vaid tõukavad vee molekule endast eemale. 14
Plastide põhilised EELISED: • võimalik saada väga mitmekesiste omadustega tooteid (madal tihedus, kõrge tugevus, keemiline püsivus, korrosioonikindlus jne) • toormaterjalide kättesaadavus • on kergelt töödeldavad ehitustoodeteks (madal töömahukus) • tootmine on hästi automatiseeritav • tootmis- ja töötlemisettevõtted on suhteliselt odavad ja tasuvusaeg lühike Spetsiifilised PUUDUSED: • suur roomavus (eriti termoplastsetest polümeeridest plastidel ja võib järsult suureneda juba väikesel temperatuuri tõusul) • kõrge temperatuuripaisumise koefitsient (kuni 10 korda kõrgem kui ehitusterasel) • suhteliselt madal termiline püsivus (kuumakindlus), tavaliselt vahemikus 60…200 0C, erandlikult 300…350 0C • suhteliselt madal tugevus vahelduval koormamisel • suhteliselt kiire vananemine s.o madal pikaaealisus. Valguse, temperatuuri ja gaaside mõjul materjalide omadused halvenevad; materjal vana kui tugevus või elastsus on
Plastide põhilised EELISED: · võimalik saada väga mitmekesiste omadustega tooteid (madal tihedus, kõrge tugevus, keemiline püsivus, korrosioonikindlus jne) · toormaterjalide kättesaadavus · on kergelt töödeldavad ehitustoodeteks (madal töömahukus) · tootmine on hästi automatiseeritav · tootmis ja töötlemisettevõtted on suhteliselt odavad ja tasuvusaeg lühike Spetsiifilised PUUDUSED: · suur roomavus (eriti termoplastsetest polümeeridest plastidel ja võib järsult suureneda juba väikesel temperatuuri tõusul) · kõrge temperatuuripaisumise koefitsient (kuni 10 korda kõrgem kui ehitusterasel) · suhteliselt madal termiline püsivus (kuumakindlus), tavaliselt vahemikus 60...200 0C, erandlikult 300...350 0C · suhteliselt madal tugevus vahelduval koormamisel · suhteliselt kiire vananemine s.o madal pikaaealisus. Valguse, temperatuuri ja gaaside mõjul
Biokorrosioon kahjustab ka ehitiste metallkonstruktsioone, mille tõttu need tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest. Plastid Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid. Neid suure molekulmassiga keemilisi ühendeid nimetatakse polümeerideks (vaikained). Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastidel on väike tihedus suur korrosioonikindlus, enamikel plastidel on ka suur hõõrdetegur. Plastid on head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadustega. Plastikud on ka dekoratiivsed materjalid. Plastidel on väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus. Plastid vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse kas termoreaktiivseteks (reaktoplastid) ja termoplastseiks. Termoplastidel ei muutu korduval kuumutamisel kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured
Biokorrosioon kahjustab ka ehitiste metallkonstruktsioone, mille tõttu need tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest. Plastid Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid. Neid suure molekulmassiga keemilisi ühendeid nimetatakse polümeerideks (vaikained). Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastidel on väike tihedus suur korrosioonikindlus, enamikel plastidel on ka suur hõõrdetegur. Plastid on head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadustega. Plastikud on ka dekoratiivsed materjalid. Plastidel on väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus. Plastid vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse kas termoreaktiivseteks (reaktoplastid) ja termoplastseiks. Termoplastidel ei muutu korduval kuumutamisel kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured
Plastide põhilised EELISED: · võimalik saada väga mitmekesiste omadustega tooteid (madal tihedus, kõrge tugevus, keemiline püsivus, korrosioonikindlus jne) · toormaterjalide kättesaadavus · on kergelt töödeldavad ehitustoodeteks (madal töömahukus) · tootmine on hästi automatiseeritav · tootmis- ja töötlemisettevõtted on suhteliselt odavad ja tasuvusaeg lühike Spetsiifilised PUUDUSED: · suur roomavus (eriti termoplastsetest polümeeridest plastidel ja võib järsult suureneda juba väikesel temperatuuri tõusul) · kõrge temperatuuripaisumise koefitsient (kuni 10 korda kõrgem kui ehitusterasel) · suhteliselt madal termiline püsivus (kuumakindlus), tavaliselt vahemikus 60...200 0C, erandlikult 300...350 0C · suhteliselt madal tugevus vahelduval koormamisel · suhteliselt kiire vananemine s.o madal pikaealisus. Valguse, temperatuuri ja gaaside mõjul materjalide omadused halvenevad; materjal on vana kui tugevus või elastsus on
· võimalik saada väga mitmekesiste omadustega tooteid (madal tihedus, kõrge tugevus, keemiline püsivus, korrosioonikindlus jne) · toormaterjalide kättesaadavus · on kergelt töödeldavad ehitustoodeteks (madal töömahukus) · tootmine on hästi automatiseeritav · tootmis- ja töötlemisettevõtted on suhteliselt odavad ja tasuvusaeg lühike · Spetsiifilised PUUDUSED: · suur roomavus (eriti termoplastsetest polümeeridest plastidel ja võib järsult suureneda juba väikesel temperatuuri tõusul) · kõrge temperatuuripaisumise koefitsient (kuni 10 korda kõrgem kui ehitusterasel) · suhteliselt madal termiline püsivus (kuumakindlus), tavaliselt vahemikus 60...200 0C, erandlikult 300...350 0C · suhteliselt madal tugevus vahelduval koormamisel · suhteliselt kiire vananemine s.o madal pikaealisus. Valguse, temperatuuri ja gaaside
Erinevad materjaligrupid (metallid, plastid, keraa- Räni Si 14 mika) erinevad eelkõige oma tiheduse poolest. Süsinik C 6 3 Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass, kg/m . Väävel S 10 3 Plastidel on tihedus 1000...2000 kg/m , keraamikal Mittemetallid (gaasid) 3 1500...2500 kg/m , enamkasutatavatel metallidel Argoon Ar 18 3 piires 1700...22 000 kg/m . Viimaste puhul erista- Hapnik O 8 takse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, Heelium He 2 3
annaabi.ee 
