Ta ronib puu otsa, et uut maailmakuulsat luuletust kirjutada. Peagi liitub temaga Jaan Tatikas suur ,,leiutaja" kes asub leiutama. Salomon ronib puu otsast alla ja märkab Jaani. Nad satuvad sõnasõtta. Siinkohal olgu öeldud, et rahvas jälgib pingsalt näitemängu. Jaan seletab Salomonile oma ,,leiutistest" ja Salomon Jaanile oma ,,maailmakuulsatest lugudest ja luuletustest". Pealtvaatajad puhkevad naerma, sest mõlemad mehed on väga totrad. Näitemäng lõppeb, publik plaksutab. Näitlejad lahkuvad. Rahva seast tõuseb püsti mustas kuues mees, seab oma sammu lava poole, kus teda ootab tool ja reporter. Rahvas ei tunne meest ära see on kirjanik ise. Publik plaksutab, kirjanik on meelitatud. Reporter esitab küsimusi, kirjanik vastab ja publik kuulab. Bornhöhe ütleb, et ta sündis Rakvere lähedal Kullaaru mõisas 17. Veebruaril 1862. aastal ja ta lisab veel, et talle meeldis lapsepõlves väga teater ning ta oli koolis tubli saksa keel oli suus, matemaatikas
Istub toeta lühikest aega. Haarab esemeid ühe käega ..Reageerib oma nimele ja laliseb. Lapse areng 7-9 elukuul 7- kuune. Roomamise algus, Püüab end lükata neljakäpukile .Pöörab end vabalt seljalt kõhule ja tagasi , ning püüab tulla üle külje istuma. Laps suudab istuda lühiajaliselt keskasendis. 8-kuune-Istumistasakaalu ja kehatüve kontrolli saavutamine. Läheb neljakäpukile ja tagasi, istub kindlalt.toe najal tõmbab end püsti ja seisab. Plaksutab käsi ,lehvitab. 9.kuune-Käib käpuli tuleb ise istuma, tõuseb püsti, võib teha külgsamme. Klopsib mänguasju kokku, loobib ja vaatab kuhu see kukub .plaksutab ja lehvitab. Lapse areng 10-12 elukuul 10-kuune-Neljakäpukile, istuma, püsti, liigub tugede najal. Joob tassist, oskab asjast kastist välja võtta, ütleb esimesi sõnu. 11. kuune- liigub kiirelt neljakäpukil, istub kindlalt, liigub toe najal , seisab iseseisvalt lühikest aega. Välja on kujunenud pintsetihaare
Vaatlemise aeg: Peale lõunat Vaadeldav: Juku Vanus: 1,4 a Tegevused: Uudistab kaamera juures, et mis see on. Toas mängib lastelaul. Tantsib muusika saatel. Mängib autoalusega, millel on rool ja erinevad nupud. Vaatab kuidas õepoeg kõrval mängib. Teeb veel paar tantsuliigutust ja plaksutab. Poisid uurivad koos mängu kasti, mille igal küljel on erinev mäng. Teeb ukse lahti võtab seest klotsi ja üritab seda õigesse auku toppida. Teisel küljel vaatab ennast peeglist ja teeb nägusi. Võttis palli läks selle peale kõhuli, kuid kukkus ümber. Keerutavad rattaid. Mängib teki all peitust. Lapse arengu tulemused ,,keel ja kõne" Suhtlemine 1. Suhtleb täiskasvanuga esemetega tegutsemise ajal. 2. Eelistab suhtluspartnerina peamiselt tuttavat täiskasvanut
" 3. Üks blondiin küsib teiselt. ,,Millest sa unistad?" ,,Ma unistan, et ühel ilusal päeval ma kohtan haldjat, kes kingib mulle sada tuhat eurot!" ,,Aga miks mitte miljoni?" ,,Noo... Miljon see ei ole reaalne!" 4. Küsimus: Miks andis jumal blondiinilie 10% rohkem mõistust kui hobusele? Vastus: Sellepärast, et blondiin paraadi ajal tänavale ei situks. 5. Seisavad 2 blondiini bussipeatuses, üks ootab bussi nr 3, teine bussi nr 5. Saabub buss nr 35, üks blondiinidest plaksutab käsi: ,,Vinge, me saame koos sõita!" Pilt mõistatused Mis on pildil? Kodaniku lips jäi lifti ukse vahele. Mis on pildil? Kaelkirjak neelas telefoni alla. Pime kerjus tänavanurga taga. Mis on pildil ? Karu ronib puu otsa Chuck Norris 1. Chuck Norris sööb suppi kahvliga. 2. Chuck Norris ei hinga - ta hoiab õhku pantvangis. 3. Chuck Norris ei maga - ta ootab. 4
Õpetaja palus näidata pildi porgandiga, Aleksander näitab õigesti. Õpetaja kiidab teda, Aleksander on Reageerib positiivselt täiskasvanu rahulolev ja rõõm. kiitusele. Ei istu rahulikult, kui vastavad teised Ei oska kaua hoida tähelepanu ühele lapsed. Pöörab oma tähelepanu teistele asjale, kuid on ikka rõõmsameelne. asjadele. Hüppab ja plaksutab. Õpetaja toob juurvilju (mänguasju) ja Võtab osa õpetaja poolt organiseeritud potti selleks, et keeta suppi nukkule. mängust ja tegevusest. Tahab võtta osa Lapsed rõõmuga panevad juurvilju potti mängust. aga Aleksander ei saa rahulikult oodata oma korda. Algab liikumismäng. Võtab osa Aktiivselt näitab oma emotsioone. mängust, naerab, jookseb.
PLAKSUTAMISMÄNGUD Plaksutamine rõhutab laulu rütmi. Plaksutamismänge on igas eas ja iga oskustasemega lastele, alates lihtsaimast (Patsi-patsi) ja lõpetades keerukate rütmidega. MEELESPEA Vanus 2-6 Toas ja õues Laste arv: piiramatu Aeg: 10 min ja kauem Abi vajalik väiksemate laste puhul Ei määri VAHENDID pole vajalikud Mida laps õpib? Plaksutamismängud on head rütmi tabamiseks, laulu kulu (näiteks riimide) etteaimamiseks ja käte osavuse arendamiseks. mida teha: Kaheaastane plaksutab kindlasti meelsasti käsi koos järgmise lihtsa laulukesega. PATSI-PATSI LEIVAPÄTSI Patsi, patsi leivapätsi, siilu, saalu, saiapätsi veere, veere kakku, (2x) viska ahju, hopp (tehakse kahe käega viskeliigutus) PLAKSUTA JA KOPUTA Kolmeaastasele on juba jõukohane vaheldumisi plaksutada ja koputada. Plaksuta, plaksuta, mis siis muud, kui plaksuta! Koputa, koputa, mis siis muud, kui koputa! Tral-lal-la-la-la-la, Tra-la-la-la-la .... KUI SUL TUJU HEA
Laps on imestunud, et mina istun ka koos perega laua taga. Laps näitab näpuga, imestunud silmadega. Magusat süües plaksutab käsi ja naeratab kõigile. 18.32 Liisa viiakse poti peale. Laps näitab selgelt oma tegevusega välja, et soovib hädale. Poti peal kordab jällegi talle tuttavaid sõnu. 18
lisama sellele mingisuguse tegevuse/liigutuse. Iga järgmine esineja peab lausuma lisaks oma nimele (ja tegevusele) ka õiges järjekorras kõikide eelnevate õpilaste nimed ja sooritama vastavad liigutused. Viimane ringilüli peab seega ütlema kõikide oma klassikaaslaste nimed ja tegema neile kuuluvad liigutused, lisades lõppu ka enda nime ja tegevuse. Näide: 1. ütleb: "Mari" ja teeb küki. 2. ütleb: "Mari", teeb küki, ütleb: "Toomas" ja plaksutab käsi. 3. ütleb: "Mari", teeb küki, "Toomas", plaksutab käsi, "Pille" ja kummardab jne. 5.2.5 Nimede ja omadussõnade meeldejätmine · Inimeste arv: Kuni 15 · Kirjeldus: Seistakse ringis. Igaüks tutvustab ennast nime ja sama tähega algava omadussõnaga, nt "Mahlakas Mann". Ringiratast korratakse kõik: esimene nimetab enda nime/sõna, teine enda ja eelmise nime/sõna, kolmas enda ja kahe eelmise nime/sõna jne
ühe esemega ning nende tähelepanu on raske suunata. Vanematel lastel on raskusi mingi tegevuse pooleli jätmisega. Aspergeri diagnoosiga lapstel on sageli raskused emotsioonide mõistmise ja väljendamisega, sest nad ei oska emotsioone liigitada ei endal ega teistel. Mõnedele lastele pannakse diagnoos väga varakult, sest tunnused on selgelt näha. Näiteks last, kes istub nurgas ja kõigutab end edasi-tagasi ja plaksutab käsi, on kergem diagnoosida kui vanemaid lapsi, kel on pikemaajalised kogemused sotsiaalsete veidruste, tähelepandamatuse ja halbade organiseerimisomadustega. (Smart, 2012, lk 251) Mõnel Aspergeri sündroomiga inimesel on suurepärased matemaatilised oskused, võib olla musikaalne, omada väga häid ja varajasi lugemisoskusi, mõistavad suurepäraselt keemiat ja füüsikat või suudavad kirjutada väga loovalt. (Smart, 2012, lk 252) Retti sündroom
küljele ja tuleb tagasi istuma; seisab toetatud püsiasendis, võib rullida varbaid; toe najal üritab end tõmmata esmalt põlvili ja siis püsti, kuid tagasi ei oska tulla; viib keharaskust ühelt jalalt teisele; mängib istudes kasutades aktiivselt mõlemat kätt; hakkab asjade haaramisel kasutama nn. pintsetihaaret s.o. eseme haaramine 2-3 sõrme abil (pöial puudutab nimetissõrme); lööb asju kokku, hoides neid mõlemas käes; plaksutab käsi; lehvitab. Emotsionaalne ja sotsiaalne areng: laps võib olla emotsionaalselt ebastabiilne (naermine vaheldub nutuga). Sensoorne areng: lapsel tekivad osutavad zestid- viiped; sikutab käest, küsib sülle; passiivne kõne - leiab nimetatud lapsele tuttava eseme-mänguasja, õpib nägusid eristama ja võrdlema.; otsib asja, mis on kukkunud maha. Intellektuaalne ja keeleline areng: lapsele meeldib vanemaid rääkimas kuulata, üritab nendega suhelda (Lapse areng 7-9 elukuul. 22.09.2011).
) UURINGUTE ANDMETEL areneb lapse aju kogemuse ja kiindumuse kaudu, mis on lapse arengu kaks olulist komponenti. Laps soovib seda mängu ikka ja jälle korrata. See on suurepärane võimalus kiindumusoskuse arendamiseks. 45 2.eluaasta: PLAKSUTAMISMÄNGUD Plaksutamine rõhutab laulu rütmi. Plaksutamismänge on igas eas ja iga oskustasemega lastele, alates lihtsaimast (Patsi-patsi) ja lõpetades keerukate rütmidega. mida teha: Kaheaastane plaksutab kindlasti meelsasti käsi koos järgmise lihtsa laulukesega. PATSI-PATSI LEIVAPÄTSI Patsi, patsi leivapätsi, siilu, saalu, saiapätsi veere, veere kakku, (2x) viska ahju, hopp (tehakse kahe käega viskeliigutus) PLAKSUTA JA KOPUTA Kolmeaastasele on juba jõukohane vaheldumisi plaksutada ja koputada. Plaksuta, plaksuta, mis siis muud, kui plaksuta! Koputa, koputa, mis siis muud, kui koputa! Tral-lal-la-la-la-la, Tra-la-la-la-la .... KUI SUL TUJU HEA
) · Jätka hüpitamist ja laula edasi: "Suksu vilkalt kepsu lööb, Ennule see rõõmu teeb. Sõit-sõit, suksuke, lähme külla tädile." (Hoia last kaenla alt kinni ja lase tal oma põlvede vahele kukkuda.) MÄNGUD 2-3aastastele PLAKSUTAMISMÄNGUD Plaksutamine rõhutab laulu rütmi. Plaksutamismänge on igas eas ja iga oskustasemega lastele, alates lihtsaimast (Patsi-patsi) ja lõpetades keerukate rütmidega. mida teha: Kaheaastane plaksutab kindlasti meelsasti käsi koos järgmise lihtsa laulukesega. PATSI-PATSI LEIVAPÄTSI Patsi, patsi leivapätsi, siilu, saalu, saiapätsi veere, veere kakku, (2x) viska ahju, hopp (tehakse kahe käega viskeliigutus) PLAKSUTA JA KOPUTA Kolmeaastasele on juba jõukohane vaheldumisi plaksutada ja koputada. Plaksuta, plaksuta, mis siis muud, kui plaksuta! Koputa, koputa, mis siis muud, kui koputa! Tral-lal-la-la-la-la, Tra-la-la-la-la .... KUI SUL TUJU HEA
lõpetamate (välja arendamata) tööde tunnuseks. TANTSUKOODID on sarnased TEATRIKOODIDEGA, sisalduvad teatripraktikas - publik teab, millal istuda, millal jutuajamine lõpetada ja millal lavale vaadata, ilma, et keegi seda ütlema peaks, reageerides sel moel kokkuleppelistele koodidele: tuled kustuvad - jutuajamine saalis vaibub, lavavalgus süttib- publik saalis jääb vait ja asub vaatama, kuidas tantsijad liiguvad laval muusika või heli saatel. Kui kõik lõppeb, publik plaksutab. Mõnedes kultuurides võib etendus kesta terve päeva, toimuda väljaspool teatrimaju või hoooneid, tantsuetenduse esitajateks võivad olla ainult mehed jne.- s.t. nenede teatrikoodid on erinevad meie omadest. Liikumiskoodid on samuti erinevad meile on iseenesestmõistetav, et oma igapäevaelus me vahetame üksteisega ideid, mõtteid, tundeid, mis toetavad sotsiaalset korda (vastavalt kokkulepitud koodidiele). Nii toimub see ka tantsuetenduses, kus
"Plaksuta 3 korda käsi". Palub lastel öelda, mitu korda tema ise sooritas ühte või teist tegevust. "Mitu korda ma koputasin vastu lauda?" "Mitu korda ma viskasin palli vastu põrandat?" Sageli ülesande uudsus või ebaharilik sisu köidab abikooli õpilaste tähelepanu niivõrd, et nad unustavad oma põhiülesande, selle, mida nad tegelikult tegema pidid. Näiteks korraldus: ,,Hüppa 3 korda". Õpilane hüppab ja. unustab loendamise. "Plaksuta käsi 5 korda" -- ütleb õpetaja. Laps plaksutab kuni ta peatatakse. Et vältida selliseid olukordi, tuleb õpetajal koondada õpilaste tähelepanu ülesande teisele poolele: "Mitu korda peab plaksutama? Hüppa ja loenda valjusti. Millal sa lõpetad?". Sedalaadi harjutuste korduv sooritamine muudab need harjumuspärasteks ja laste tähelepanu koondub põhiülesandele -loendamisele. Õpilased teostavad ka praktilisi ülesandeid, mida seostatakse loendamisega. Õpetaja palub neil värvida 3 ringi, kleepida vihikusse 4 ruutu, voolida 3 kera jne
väsinud Sa ei tohi Oh, sa vaeseke Alternatiivid Ma tahan Ma ei suuda Ei iialgi Ole vapper Minu arvamus Oi! Ma ei usu Tule juba! Proovi Miks? Minu Aita mind! Kehaasend: Vaatab üle Endassetõmbu Patsutab õlale On huvitatud Plaksutab käsi prillide nud Põntsutab Naeratab Mõtlik Zestikuleerib Murelik jalga Kulm Käed on Silmad Avatud Pilk on maas kortsus avatud säravad Vibutab ühte Jälgib Kontaktivalmi
Ei aidanud isegi ähvardus, et tulevikus pääsevad tsirkusse ainult need, kes vaimustuvad haritult ja avaldavad kiitust viisakalt, s. t. plaksutavad käsi ja sedagi nõnda, et pahema käe peopesa puutuvad parema käe sõrmeotsad, mitte aga kogu peo, millest sünnib pauk, nagu lööks mõni mats paberossiotsa pitsist või monopolipudelilt korki. Härra Maurus tõusis kord isegi puupõhjaga toolile püsti, et kõik, kes lauas istusid, ulatuksid nägema, kuidas plaksutab tsirkuses oma käsi haritud ja hästikasvatatud inimene. Aga ta näitas nagu pimedatele ja rääkis kurtidele, sest kui ta järgmisel õhtul oma poisikarja keskel istus, siis sündis niisugune mürgeldamine, et hoia peaaegu politsei eest. Ja kui härra Maurus viimaks oma ähvardust hakkas teostama ja poisse üldse enam tsirkusse ei lubanud, siis kadusid need kodunt ja pugesid galeriile, kus oli odav ja kus võis
annaabi.ee 
