Argielus TARBEKEEMIA TOOTED: Võivad olla mürgised või ohtlikud Oluline on keemiliste omaduste tundmine Õige kasutamine TARBEKEEMIA TOOTED: Pesemisvahendid (seebid, sampoonid, pesupulbrid) Ravimid Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid Happed ja alused Värvid (nitrovärvid, pentaalvärvid) Liimid (kummiliim ja PVA-liim) Lahustid (toluneel, etanool, atsetoon, tärpentin) Kütused TINGMÄRGID: Mürgisus. Paljud kemikaalid on mürgised. Plahvatusohtlikkus. Tuleohtlikkus. Söövitav toime. ÜLESANDED: Nimeta 4 lahustit?! Kus on tähtis ohutusnõuete täitmine? Nimeta mõned tarbekeemia tooted?! ? Mis kuuluvad söövitavate toimega keemiatoodete alla? AITÄH KUULAMAST!
Nt eeter,etanool,bensiin ja paljud teised. · Põlema ei sütti vedel lahus vaid lahuse auru ja õhu segu. · Tahked ained on vähem tuleohtlikud. · Plastmassi põlemine võib tekitada rasket mürgistust.( Laguneb polüvinüülkloriid) Söövitav toime. · Söövitava toimega keemiatooded on kontsentreeritud happed ja leelised. · Argielus on kasutatavatest hapetest kõige ohtlikum näiteks äädikhape. · Hapetega töötades on vaja panna kätte kummikindad. Plahvatusohtlikkus · Lõhkeaine koostises on palju hapnikku, mis kuumutamisel kergesti vabaneb. · Selle tulemusena hakkab lõhkeaine väga ruttu põlema ja plahvatab. · Kui näiteks saepuru immutada vedela hapnikuga, siis muutub see tugevajõuliseks lõhkeaineks. Kasutamine · Püssirohtu kasutatakse vähe. (jahimehed,laskesportlased jt) · Maavarade kaevandamisel kasutatakse lõhkeaineid. · Peaaegu kõik lõhkeained plahvatavad elektrisädeme toimel. Ohtlikkus
Kõige ohtlikum on 30% -line või kangem etaanhape ehk äädikhape Toitude maitsestamiseks ja marinaadide valmistamiseks aga kasutatakse 6% -list äädikhappelahust Leelised ja nende kontsentreeritud lahused sööbivad eriti tugevasti naha sisse ning söövitatud kohad paranevad kaua Kasutus Tänapäeval ei ole leelised kuigi sageli olmes kasutusel Igasuguste hapete ja leelistega töötades tuleb panna kummikindad kätte PLAHVATUSOHTLIKKUS Lõhkeainete koostises on palju hapnikku, mis kuumutamisel kergesti vabaneb. Selle tulemusena hakkab lõhkeaine ruttu põlema ja plahvatab. Kasutamine Püssirohtu kasutatakse laskeriistades kasutavad ainult jahimehed, laskesportlased, politseinikud jt. Teisi lõhkeaineid kasutatakse maavarade kaevandamisel jne.
Transporditavus: Suruõhku saab torustiku abil lihtsalt transportida suhteliselt kaugele, puudub vajadus töötanud suruõhu. tagasijuhtimiseks. Akumuleerimine: Paljudel juhtudel puudub vajadus kompressori kasutamiseks, sest suruõhku saab eelnevalt akumuleerida suruõhureservuaari, kust seda saab kasutada vastavalt vajadusele. Samuti saab suruõhku sel moel transportida. Temperatuur: Suruõhuseadmed on tundetud temperatuuri kõikumistele. Plahvatusohtlikkus: Suruõhu kasutamisel puudub plahvatus- ja süttimisoht, seega puudub vajadus kasutada spetsiaalseid turvavahendeid. Saastusoht: Suruõhk on puhas energiakandja; lekkivad torustikud ei saasta keskkonda, mis on eriti oluline toiduainete-, puidu-, tekstiili- ja galanteriitööstuses Konstruktsioon: Suruõhuajamid on oma ehituselt analoogilised ja seetõttu ka majanduslikult tasuvad. Töökiirus: Suruõhk on kiiretoimeline energiakandja
tegurite mõjule. Siia kuuluvad ka lastid mida veetakse hermeetilises pakendis; · Reziimsed lastid vajavad mingit kindlat hoiu-/veoreziimi temperatuuri-, ventilatsioon-, niiskusreziim vms. Lastide liigitamine Jaotus füüsikalis-keemiliste omaduste järgi: · Hügroskoopsus; · isekuumenemine; · Isesüttimine; · Mürgisus; · Tuleohtlikkus; · Kokkukülmumine; · Tolmavus; · Lõhna eritavus; · Vastuvõtlikkus lõhnadele; · Plahvatusohtlikkus; · jms Lastide liigitamine Jaotus lastide kokkusobivuse järgi: · Agressiivsete omadustega lastid niiskust, soojust eraldavad, isesüttivad, gaase eritavad, mürgised, lõhnu eraldavad, tolmavad lastid; · Agressiivsete tegurite mõjule alluvad lastid; · Neutraalsed lastid lastidel ei ole agressiivseid omadusi ning nad ei allu ka nendele. Mõõtühikud SI-süsteem e meetermõõdustik Imperial süsteem e mittemeetriline süsteem (ka U
tegurite mõjule. Siia kuuluvad ka lastid mida veetakse hermeetilises pakendis; · Reziimsed lastid vajavad mingit kindlat hoiu-/veoreziimi temperatuuri-, ventilatsioon-, niiskusreziim vms. Lastide liigitamine Jaotus füüsikalis-keemiliste omaduste järgi: · Hügroskoopsus; · isekuumenemine; · Isesüttimine; · Mürgisus; · Tuleohtlikkus; · Kokkukülmumine; · Tolmavus; · Lõhna eritavus; · Vastuvõtlikkus lõhnadele; · Plahvatusohtlikkus; · jms Lastide liigitamine Jaotus lastide kokkusobivuse järgi: · Agressiivsete omadustega lastid niiskust, soojust eraldavad, isesüttivad, gaase eritavad, mürgised, lõhnu eraldavad, tolmavad lastid; · Agressiivsete tegurite mõjule alluvad lastid; · Neutraalsed lastid lastidel ei ole agressiivseid omadusi ning nad ei allu ka nendele. Mõõtühikud SI-süsteem e meetermõõdustik Imperial süsteem e mittemeetriline süsteem (ka U
● Kemikaale ei tohi mitte mingil juhul maitsta ega nende aurusid sisse hingata. ● Tuleb vältida kemikaalide sattumist nahale. Kantserogeenid ● Kantserogeenidega kokku puutudes, ei märgata tavaliselt mürgistusnähte, kui aga viibida nende ainete keskel pikemat aega, võivad tekkida kasvajad. ● Osa ainete suhtes on mõned inimesed aga ülitundlikud ning põhjustavad allergiaid, mis võivad avalduda nt nohu, nahapunetusena. Tule- ja plahvatusohtlikkus ● Keemiatoodete, eelkõige lahustite (eeter, etanool, bensiin, atsetoon) puhul tuleb arvestada nende tuleohtlikkusega. ● Tahked ained ja plastid ei ole eriti tuleohtlikud. ● Kinnistes ruumides võib tekkida lahusti aurude ja õhu segunemisel plahvatus. ● Mõningaid plahvatusohtlikke aineid kasutatakse teatud eluvaldkondades (nt maavarade kaevandamisel, teede ehitamisel, sõjanduses). Söövitav toime ●
..6 mm (väike läbisulatusvõime), valik tunduvalt väiksem madal tootlikkus ja kasutegur käsikaarkeevituse elektroodide (30...60%), suured kulutused omast, , üle 6 mm paksust kihti keevitusgaasidele ning keevitada ei saa . väike tootlikkus keevitusgaaside ja madal keevituskiirus, plahvatusohtlikkus.. Raskused kaitsegaasi kõrge hind. Võib stabiilse kvaliteedi tagamisega. tekitada elektromagnethäireid väliskeskkonnas. Kasutusala TIG-keevitust kasutatakse nii Gaaskeevituse osatähtsus on tootmises kui ka seadmete tänapäeval väikene, kasutatakse remondil. Eriti levinud põhiliselt remonttöödel. Levinud
muutuvad ise radioaktiivseks. Need suured reaktorid, mis on endiselt radioaktiivsed, tuleb ära kahjutustada: kas maha matta või ära vedada, aga kuhu? Muret teeb samuti tuumajaamade ja tuumalaevade avariiohtlikkus. Laevad, mis sõidavad tuumajõul, on väga plahvatusohtlikud ja kui nad plahvatavad kahjustavad nad enda ümber olevat keskkonda ja see ei pruugi kunagi taastuda. Samuti on väga suureks ohuks tuumajaamade plahvatusohtlikkus. Kuigi praeguseks kasutavad paljud tuumajaamad reaktoreid, mis on väga loodussõbralikud ja nende plahvatusoht on väga väike, on ka tuumajaamu, mis kasuatavad vanu tuumareaktoreid. Sellised tuumareaktorid on hirmuks nii riigile, kus see tuumajaam on, kui ka naaberrikidele, sest kui toimub plahvatus, siis saavad selle mõju tunda kõik naaberrigid. Eestile on praegu tõeliseks ohuks tuumareaktorid Loviisas Soomes, Ignalinas Leedus ja Sosnovõi Bor-is Venemaal.
Enimkasutatavad vedelikud on naftast valmistatud isoleerõlid, millest enimlevinud on trafoõlid. Need on jõutrafode õlibarjäärisolatsiooni peamine koostisosa ja täidavad ka jahutava keskkonna ülesannet. Trafoõli kasutatakse ka poorsete isoleeride immutamiseks ja elektrikaare kustutamiseks õlilülitites. Trafoõli omaduste näitajatel on suured vahemikud, kuna vedeldielektrikute omadused sõltuvad rohkelt neis olevatest lisanditest. Trafoõli puuduseks on tule- ja plahvatusohtlikkus. Kondensaatori- ja kaabliõlid on trafoõlist paremini puhastatud, seega nende põhiomadused on paremad. Kondensaatoriõli kasutatakse kondensaatoripaberi immutamiseks, et isolatsiooni elektrilsit tugevust ja dielektrilist läbitavust suurendada. Kaabliõli kasutati kaablipaberi immutamiseks ja õlikaablite täiteks. Paberõliisolatsiooniga kaablid pole enam nii populaarsed. Tahked isoleermaterjalid moodustavad suurima isoleermaterjalide grupi. Kasutusel on nii
süsivesinik(kütuse leke,jäägid ja milline on ta toime? teavitada potensiaalsest ohust? -laeva lipuriik tankides või torustikus) -hingamisteede(20min)ja silmade -telefoni teel -lahkumise/saabumise sadam 2.suurenenud õhu mürgisusu ja kaitse tulekolde piirkonnast -portatiivse raadiojaamaga(ka -lähtesadam plahvatusohtlikkus väljumisel avariiradiojaam) -lahkumise/saabumise kuupäev 3.muud mürgided -häirekella aktiviseerimisega -isikutunnistuse või meremehe gaasid(NO,NO2,SO2 ,jt)lastidest 54.Milliseid ohte katkevad endas -käskjala abil passi nr. või laeva käitamisest need uksed ja kuidas neid ohte
vastavalt vajadusele Temperatuur Suruõhuseadmed on Kasutatud õhk Töötanud õhk põhjustab tundetud müra, kuid seosest uute temperatuuri helisummutite kõikumistele kasutuselevõtuga on see probleem lahendatav Plahvatusohtlikkus Suruõhu kasutamisel Kulutused Suruõhk on suhteliselt puudub plahvatus- ja kallis energiakandja. süttimisoht Samas on pneumokomponendid efektiivsed, töökindlad ning suhteliselt odavad,
vastavalt vajadusele. Samuti saab suruõhku 20 000-30 000 N. sel moel transportida. Temperatuur: Kasutatud õhk: Suruõhuseadmed on tundetud temperatuuri Töötanud suruõhk põhjustab müra, kuid kõikumistele seoses uute helisummutite kasutuselevõtuga on see probleem tänapäeval enamikel juhtudel lahendatav. Plahvatusohtlikkus: Kulutused: Suruõhu kasutamisel puudub plahvatus- ja Suruõhk on suhteliselt kallis energiakandja. süttimisoht, seega puudub vajadus kasutada Samas on pneumokomponendid efektiivsed, spetsiaalseid turvavahendeid töökindlad, ning suhteliselt odavad, mis enamikel juhtudel kompenseerib suruõhu kõrge hinna. Saastusoht: Suruõhk on puhas
31. Psühholoogilised ohutegurid Monotoone töö, töötja võimetele mitte vastav töö, halb töökorraldus, pikaajaline töötamine üksinda, liiga suure vastutusega töö, pingeolukordades töö, pideva suhtlemisvajadusega töö, vaimne ja seksuaalne ahistamine tööl 32. Keemilised ohutegurite klassifitseerimise alused Keemilised ohutegurid on: ettevõttes käideldavad ohtlikud kemikaalid, kemikaale sisaldavad materjalid Klassifitseerimise alused: plahvatusohtlikkus, oksüdeerivus, tuleoht, mürgised ja väga mürgised, kahjulikud, ülitundlikust esilekutsuvad, kantserogeensed, mutageensed, ärritavad, söövitavad, keskkonnaohtlikud 33. Bioloogilised ohutegurid Bakterid, viirused, seened, rakukultuurid, geneetiliselt muundatud mikroorganismid, kehaaeritised, muud bioloogiliselt aktiivsed ained 34. Müra vähendamise abinõud Müra vähendamine müraallikalt, mõra kiirguse suuna muutmine, ruumi
1. Tarbijate arv, tihedus, paigutuse iseloom, vimsused; kui on vike arv tarbijaid, ebahtlane paigutus, suured vimsused, kasutatakse juhtmeid vi kaableid, vastupidisel juhul lattjuhtmeid. 2. Vrgu skeem, liini pikkus; kui on lhike liin, kasut juhtmeid, pikkade liinide puhul kaableid. 3. Tulevaste tarbijate ja vrgu muutuste vimalus 4. Niiskus 5. Temperatuur 6. Tolmusisaldus 7. Keemiline aktiivsus 8. Ruumi tuleohtlikkus 9. Ruumi plahvatusohtlikkus Liini tbi valik territooriumil sltub: 1. Liini pingest 2. lekantavast vimsusest 3. Liinide arvust hel trassil 4. htede ja samade rajatiste kasutamisest liinide paigaldamisel 5. Kliimatingimustest 6. Pinnase koostisest 7. Tule ja plahvatusohtlikkusest teatud territooriumi tsoonides 8. Krgete liikuvate seadmete olemasolust huliinide puhul 9. Kaabli vigastuste vimalusest kaevamistdel 10
erinevatel temp-l; e)tihedus; f)sulamis- ja keemistemp; g)koostiselementide või ainete ja lisandite sisald; h)lisainfo; Gaaside ja aurude korral: a) sulamis-, keemis-, tahkumis- ja veeldumistemperatuur b)kriitiline temperatuur- temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada ilma rõhu kasvamiseta c) kriitiline rõhk- rõhk mille korral gaas on nii gaasilises kui ka vedelas olekus, nende vahel esineb tasakaal. Mitmesugune lisainfo: tule- või plahvatusohtlikkus, eripind, hoidmistingimused, säilivusaeg jm. Vesilahus - lahustiks on alati vesi, vaatamata tema sisaldusele lahuses. Tähtsamad omadused: pH, kontsentratsioon, külmumistemp, elektrijuhtivus, värv lahuste puhul valguse neeldumine, küllastunud auru rõhk lahuse kohal jne. Sertifikaati märgitakse need tunnused, mis on antud aine kasutamise seisukohast olulised Iseloom: vedelad on enamasti anorgaanilised kuid ka orgaanilised; võivad olla tuleohtlikud, toksilised ja kergesti lenduvad.
müümisel kaasas peab olema). Sertifikaadis antakse kõige olulisemad omadused millele ained, materjalid või tooted peavad vastama: a)agregaatolek n.t; b)värvus; c)tahke aine korral: osakese kuju, suurus, pinna iseloom; d)vedelike korral: viskoossus erinevatel temperatuuridel; e)tihedus; f)sulamistemp., keemistemp. g)koostis: kas elementide või ainete sisaldus, lisandainete sisaldused h) mitmesugune lisainfo: tule- või plahvatusohtlikkus, eripind, hoidmistingimused, säilivusaeg jm. 6) Aatom-keemilise elemendi väikseim osake, mis koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Tal on elemendile omased keemil omadused. Elektron- negatiivse elektrilanguga püsiv elementaarosake. Molekul-lihtaine või ühendi väikseim osake, mis eksisteerib iseseisvalt ja samal ajal säilitab selle elemendi keemil omadused. Ioon-elektriliselt laetud osake,mis tekib siis, kui
tõusta üle 1,5 baari, kuna temperatuuri tõusuga võib tekkida plahvatusohtlik olukord. 24.09.14 Atsetüleeni lisatud vaskoksiid alandab isesüttimistemperatuuri kuni 240° C. Teatud tingimustes reageerib atsetüleen vasega, samuti ka hõbedaga, moodustades plahvatusohtlikke ühendeid (atsetüleenvask) ja seega on keelatud kasutada vaskdetaile, milles on üle 65% vaske ja hõbeda puhul, kui seda on üle 43%. Vedelikes lahustumisel atsetüleeni plahvatusohtlikkus väheneb. Eriti hästi lahustub atsetüleen atsetoonis. Normaalrõhul ja 20° C juures võib ühes mahuosas atsetoonis lahustada kuni 20 mahuosa atsetüleeni. Rõhu tõstmisel ja temperatuuri langemisel suureneb atsetüleeni lahustuvus atsetoonis veelgi. Keevituskohale toimetatakse atsetüleen seega terasballoonides, mis on täidetud poorse massiga, läbiimmutatud atsetooniga ja rõhul kuni 1,86 Mpa. Atsetüleen – see on värvitu, põlev ja puhtas olekus ilma lõhnata gaas
tagasijuhtimiseks. Akumuleerimine: Paljudel juhtudel puudub vajadus kompressori kasutamiseks, sest suruõhku saab eelnevalt akumuleerida suruõhureservuaari, kust seda saab kasutada vastavalt vajadusele. Samuti saab suruõhku sel moel transportida. Temperatuur: Suruõhuseadmed on tundetud temperatuuri kõikumistele. Plahvatusohtlikkus: Suruõhu kasutamisel puudub plahvatus- ja süttimisoht, seega puudub vajadus kasutada spetsiaalseid turvavahendeid. 2 Saastusoht: Suruõhk on puhas energiakandja; lekkivad torustikud ei saasta keskkonda, mis on eriti oluline toiduainete-, puidu-, tekstiili- ja galanteriitööstuses Konstruktsioon: Suruõhuajamid on oma ehituselt analoogilised ja
tagasijuhtimiseks. Akumuleerimine: Paljudel juhtudel puudub vajadus kompressori kasutamiseks, sest suruõhku saab eelnevalt akumuleerida suruõhureservuaari, kust seda saab kasutada vastavalt vajadusele. Samuti saab suruõhku sel moel transportida. Temperatuur: Suruõhuseadmed on tundetud temperatuuri kõikumistele. Plahvatusohtlikkus: Suruõhu kasutamisel puudub plahvatus- ja süttimisoht, seega puudub vajadus kasutada spetsiaalseid turvavahendeid. 2 Saastusoht: Suruõhk on puhas energiakandja; lekkivad torustikud ei saasta keskkonda, mis on eriti oluline toiduainete-, puidu-, tekstiili- ja galanteriitööstuses Konstruktsioon: Suruõhuajamid on oma ehituselt analoogilised ja
25oC) (tahke, vedel, gaas); värvus silmale nähtava spektri ulatuses; tahke aine/materjali korral: osakeste kuju, suurus ja suuruste jaotus (fraktsiooniline koostis), osakeste pinna iseloomustus. Vedelike korral: viskoosssus erinevatel temperatuuridel, lahuste korral kontsentratsioon, pH jm; tihedus; sulamistemperatuur, keemistemperatuur; koostis: kas elementide aatomite või puhaste põhiaineteainete sisaldus ning lisandainete sisaldus, %; mitmesugune info, nagu: tule- või plahvatusohtlikkus, hügroskoopsus, hoidmistingimused, säilivusaeg, kokkusobivad ja kokkusobimatud ained, jm. Sertifikaat on dokument, milles on kirjas konkreetse aine või materjali kõige olulisemad omadused ning nende määramise normdokumendid. Iga aine ja materjali pakendi ja partiiga peab olema kaasas ülalloetletud sisuga dokument. Plastid, kunstnahad, kemikaalid. Sertifikaat on dokument, mis antakse välja mingile tootele (sertifitseerimise) komisjoni poolt,
temperatuuril, näiteks 600 kPa rõhu all olev elegaas veeldub juba -30 °C juures. Veeldumist õnnestub vältida, kui kasutada elegaasi ja lämmastiku segu. 78 Tabel 3.2. Elektrotehnikas kasutatavate gaaside tule- ja plahvatusohtlikkus, mistõttu peab alati raken- omadusi dama vastavaid kaitsemeetmeid. Kondensaatori- ja kaabliõlid on Soojus- trafoõlist paremini puhastatud (seda Gaas Tihedus El. tugevus mahtuvus Veeldumis- 3 kg / m kV / mm temp
annaabi.ee 
