Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Pinnamaterjalide uurimistöö - sarnased materjalid

linoleum, niisked, puhastuses, tavalises, mustus, ljan, vuugi, aluselised, poorid, happeid, rgalt, seepi, keraamiline, tapeet, puhastusained, juteriie, rele, hukese, esinduslik, domestos, piisab, parkett, rgeim, elutuppa, satu, plaadid, bordeaux, rgised, hooldada, puhtuse, rske, hoidu, meetodeid, sivad, rkade, lahustid, dolomiit, kohtadesse, ajutiselt
thumbnail
6
docx

Pinnakattematerjalid

Airo Vainjärv HT12-KE PINNAKATTEMATERJALID Referaat Juhendaja: Maie Ründva Tallinn 2013 Airo Vainjärv PINNAKATTEMATERJALID Puit Looduslikust materjalist puitpõrand on hea soojapidavusega ja hästi kulumiskindel. Puitpõranda hoolduskoristusel sobib kuiv, väheniisek või niiske meetod ning neutraalsed või nõrgalt aluselised puhastusained. Kastada võimalikult vähe vett ja vältida pikaajalist vee hoidmist pinnal. Puhastatud pind peab jääma kuivaks, vajadusel tuleb see kuivatada. Vältida kareda lahtise mustuse pikaajalist mõju, näiteks liivaterasid. Pinnakahjustuse vältimiseks tuleb selline mustus kiiresti eemaldada. Puitpinda kaitstakse lakkimise, õlitamise või värvimisega. Kui töötlemata ouitu on vahatatud

Ehitusmaterjalid
22 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Ehitusmaterjalid töö

1. Loetle matejalide füüsikalisi omadusi Erimass - on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). Tihedus - on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus - on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Hügroskoopsus - on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Veeläbilaskvus - on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus). Gaasitihedus - on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutiheduse - mõiste on sarnane gaasitihedusele, vahemõõtühikutes 2

Ehitus materjalid ja...
29 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Pinnakattematerjalid, KT

III Arvestuslik töö. 1. Leia vastavale pinnakattematerjali tüübile sobiv kirjeldus ja puhastus-hooldus (ained, meetodid, töövahendid) Materjal Jrk nr Pinnakattematerjali kirjeldus Puhastus-hooldus-kaitse 1. LINOLEUM 3 Hea soojapidavus, kuiva ruumi pH 6-8, Nõrk puhastusaine, vähe kattematerjal, vastupidav, suur vett. Kuiv/vähe niiske kulumiskindlus, eriti kõvadel puhastamine. Hooldus veel puuliikidel, poorsus, tundlik baseeruva õliga või lahustil löökidele, torgetele. baseeruva õliga 2

Hotelliteenindus
26 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Prantsusmaa uurimustöö

KOOL NIMI 10A klass Prantsusmaa Uurimustöö Juhendaja: õpetaja Linn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus...............................................................................................................4 1.1.Üldandmed............................................................................................................................4 1.2.Geograafiline asend+kaart....................................................................................................5 1.3.Kliima ..................................................................................................................................6 1.4.Pinnamood .....................................................................................

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
472
pdf

EHITUSMATERJALID

 V – poorideta materjali ruumala (cm³). Mahumass ehk tihedus. Mahumass on materjali mahuühiku mass, kui materjal on koos pooridega, st oma looduslikus olekus. Täiesti tihedatel materjalidel on eri- ja mahumass samasugused. Teraliste ja pulbriliste materjalide korral kasutatakse puistemahumassi mõistet. Sel juhul määratakse mahumass materjali sellise kohevuse juures, nagu see puistamisel jääb. Poorsus. Poorsus näitab kui suure protsendi moodustavad materjali kogumahust poorid. Poorid võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle. Avatud poorid on aga korrapäratud üksteisega ühendatud tühemid. Poorid on täidetud kas õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltuvad paljud teised materjali omadused – tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus jne. Teraliste ja pulbriliste materjalide korral kasutatakse tühilikkuse mõistet. See näitab teradevaheliste tühemete mahtu kogu materjali mahust.

Ehitus
69 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014

05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust.

Ehitus
84 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust

Ehitusmaterjalid
190 allalaadimist
thumbnail
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline ­ jõuhulknurk on kinnine vektortingimus ­ jõudude vektorsumma on 0 analüütiline ­ RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori

Ehitusmaterjalid
315 allalaadimist
thumbnail
168
pdf

E-kursuse „Eripuhastustööd“ materjalid

.....16 II. Koristustehnoloogia .............................................................................................25 2.1 Põrandakatted .................................................................................................25 2.1.1 Puitpõrandad...........................................................................................25 2.1.2 Laminaat.................................................................................................27 2.1.3 Linoleum ................................................................................................27 2.1.4 Korkkatted ..............................................................................................29 2.1.5 Kumm.....................................................................................................30 2.1.6 Looduslikud kivipõrandad.......................................................................31 Graniit.....................................

Puhastusõpetus
92 allalaadimist
thumbnail
66
pdf

MAALER ÕPPEKAVA

MAALER ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVA Sihtrühm Õppima võib asuda põhiharidusega isikud Õppevorm Statsionaarne koolipõhine õpe Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht õppenädalates /EKAP 1 Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest. Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad Ained ja õpetajad: Karjääri planeerimine 39 tundi Viibeke Turba Majanduse ja ettevõtluse alused 52 tundi Anu Seim Töökeskkonnaohutus 26 tundi ja tööseadusandlu

Ehitus
29 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Ehitusmaterjalide vastused

1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui

Ehitusmaterjalid
145 allalaadimist
thumbnail
146
pdf

KORISTAMINE - SEE ON LIHTNE?

Suurpuhastuse käigus eemaldatakse pinnalt Puhtusaste mustus, samuti vajadusel kaitseained. Suurpuhastuse abil taastatakse ruumis soovitud puhtusaste.

Puhastusõpetus
118 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Eksami küsimuste vastused

1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks,

Ehitusmaterjalid
594 allalaadimist
thumbnail
82
odt

Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused.

Täitematerjali fraktsioon on kuni 10 mm. Tarnitakse kuivseguna 25 kg ja 1000 kg pakendites. Valmis betoonisegu survetugevus 20 MPa. Silikaat kuivbetoon C20 sobib mahukamateks betoneerimistöödeks. Soovituslik betoonikihi paksus on üle 30mm. C20 sobib vundamentide, põrandate, silluste, kandepostide jms. valmistamiseks. Aluspind peab olema puhas rasvast, nõest, tolmust, sooladest jms. naket takistavatest ainetest. Eemaldada naket takistavad ained – mustus, tolm, rasv jms. 25 kg kuivsegust saab 12…13 l valmissegu . Tööde teostamisel kasutada samu töövõtteid, mis valmisbetooniga töötamisel (latiga silumine, tihendamine jne.). Segu sobib kasutamiseks temperatuuril +5…+30 C. Värskelt valatud betoonikihti tuleb kaitsta vihma, läbikülmumise jt. ohustavate mõjutuste eest. Järelhooldusena kastetakse betooni, vältimaks pinna kiiret kuivamist. Varuda piisav hulk samast partiist pärinevat kuivbetooni, et vältida võimalikke värvitooni

Ehitus
409 allalaadimist
thumbnail
176
pdf

E-kursuse „Koristustööde planeerimine ja arendamine“ materjalid

.... KIIRE Mitte alati pole see kahjulik → vahel toob isegi vaheldust töösse. KIIRE muutub probleemiks siis, kui see põhjustab ülekoormust ja stressi: • Asetame endale liiga suuri eesmärke? • Kujutleme, et üks on võimeline tegema kahe või kolme inimese töö? Kui jaksame teha kahe inimese tööd, tuleb mõelda, millised tööd on tõepoolest vältimatud. Töö planeerimine muutub veelgi olulisemaks. 1.2.4 Konkreetse töö planeerimine Puhastustöö lähtekoht on mustus ja lõpptulemus on puhtus. Mõeldakse läbi teekond eesmärgile jõudmiseni. Planeerida tuleb • Millise töövahendi ja puhastusainega oleks töö sooritamine tulemusrikas • Tööde järjestus, puhtamast mustema suunas, arvestades aseptilise puhastamise põhimõtteid. Planeerimisel pead teadma • Milliseid tulemusi sinult oodatakse ja mis on võtmetööd • Tehtavate tööde sooritamise tähtsuse järjekorda

Puhastusõpetus
104 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Puhastuse konspekt

MUSTUS Mustus on mitme erineva aine (keemilise ühendi) segu, näiteks rasvad, õli, nõgi, savi, mikroobid jms. Mustus võib olla kinnistunud, vedel/märg või kuiv. Kust on mustus pärit? Veest (lubjasete, lubjaseep) Inimestelt (rasv, kõõm, mikroobid, eritised) Inimeste tegevusest (toiduvalmistamine, kosmeetikatoodete kasutamine, kütmine) Materjalidest (kemikaalide aurud, kulumine) Loodusest (loomade ­ ja taimede jäägid, muld, õietolm, mikroobid) Liiklusest ja tööstusest (nõgi, õlid, rasvad) Mustus laskub pinnale (tolm laskub mööblile, tuletikk kukub põrandale) mustem pind puutub

Puhastusõpetus
89 allalaadimist
thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

2.7.1 Treppide ja trepikodade lahendused 77 2.7.2 Treppide ja trepikodade seisukord ja peamised probleemid 78 2.8 Avatäited 79 2.8.1 Akna lahendused 79 2.8.2 Akende seisukord ja peamised probleemid 80 2.8.3 Uste lahendused, seisukord ja peamised probleemid 82 2.9 Märjad ja niisked ruumid 82 2.9.1 Märgade ja niiskete ruumide lahendused 82 2.9.2 Märgade ja niiskete ruumide seisukord ja peamised probleemid 83 4 2.10 Tuleohutus 86 2.11 Puitkorterelamute kasutusiga ja renoveerimise vajadus 89

Ehitusfüüsika
66 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Ehitusmaterjalide kordamisküsimused

Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS ­ materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS ­ materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 ­ materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS ­ näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS ­ materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust

Ehitusmaterjalid
266 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Auto hooldamine

Soolbituumen ja mitmed keemilised ained mõjuvad söövitavalt. Ainus võimalus nende mõju takistada on autot piisavalt tihti pesta ja vahatada. Puhta autoga on turvaline liigelda ja läbi puhaste akende näed ise ja oled nähtav. Pesemise ja vahatamise ajal on hea puhastada salongi ja mootorit. Puhta ja korras auto kasutus iga pikeneb. Edasi müügi hind on kõrgem ja sellise autoga on meeldiv sõita. Hästi vahatatud ja pestud pinnalt eraldub mustus kergelt. Hoolikas loputus ja kuivatus kindlustab lõpptulemuse. Autovälispindade-pind pesu. Kui auto on eriti must, tuleks alustada leotus pesust. Auto keemiaga mis eemaldavad tõhusalt rasva, oli, soola ja muud plekid auto pinnalt. Pesta tuleks autol just nii suur ala korraga kui suudad kontrollida soovitatavaid protsesse (Keemia kuivamine, lubatud mõjumisaeg) Ja loputa. Rohke veega loputus takistab laikude tekkimist. Leotus aine kanda kuivale pinnale alt ülesse, lasta natuke imenduda ja

Aktiivsed ja passiivsed...
20 allalaadimist
thumbnail
34
docx

EHITUSMATERJALID

Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass ­ on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus ­ Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus ­ Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal

Ehitusviimistlus
27 allalaadimist
thumbnail
58
pptx

Põranda- ja pinnakattematerjalid

PÕRANDA­ JA  PINNAKATTEMATERJALID  Koostas Endla Kuura PÕRANDAKATTEMATERJALIDE  VALIKUD  Põrandakattematerjalid jagatakse niiskuse  taluvuse järgi:  ­ niiskuskindlad materjalid, mida võib puhastada  rohke veega ja mida niiskuse pikaajaline toime ei  riku   ­ niiskusõrnad materjalid, mis sobivad kuivadesse  ruumidesse, ja mida puhastatakse vähese veega MUUD VALIKU PÕHIMÕTTED Põranda:  Libedus/karedus  Siledus/reljeefsus  Elektrijuhtivus  Pehmus/kõvadus  Keemiakindlus  Hooldatavus  Värv, muster OLULINE   Leida ruumi sobiv põrandakate  Teha ehitusjärgne kasutuselevõtukoristus  Võimalusel kaitsta põrand  Leida õige hoolduskoristuse viis  Leida õige põhipesu viis  Koristamine on lihtsam, kui võimalikult palju  põrandaid on võimalik puhastada ühesuguste  puhastusmeetoditega NIISKUSKINDLAD  PÕRANDAKATTED  Kasutatak

Ehitusmaterjalid
47 allalaadimist
thumbnail
22
doc

1. semestri konspekt

*pooridega materjalil on mahumass suurem kui poorideta materjalil. Nt. Graniit 2500 ­ 2800 kg /m3 Paekivi 2400 ­ 2600 kg/m3 (poorsem) Silikaattellis 1700 ­ 1900 kg/m3 Kõrgtellis 1300 ­ 1400 kg/m3 (poorsem) Harilik betoon 2200 ­ 2400 kg/m3 Vahtbetoon 300 ­ 1200 kg/m3 (poorsem) 3) POORSUSEST oleneb materjali tugevus., soojusjuhtivus jne. Poorsus näitab meile mitu % materjali kogumahust moodustavad poorid. Mida suurem % , seda poorsem materjal. Poorideks nim. materjalis olevaid väikseid tühimikke, mis on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub vee imavus. 4) VEE IMAVUSEKS nim. Materjali omadust imeda endasse vet, kui materjal ise asub vees. Iseloomustatakse veehulgaga mida kuiv materjal suudab endasse imeda. Eristatakse kahte sorti imavust kaaluline ja mahuline. Nt. Graniit 0,5 ­ 0,7 % (vee imavus)

Ehitusmaterjalid
133 allalaadimist
thumbnail
44
docx

VIIMISTLEMINE

On valguskindlad, ei varja tekstuuri ning lahustites hästi lahustuvad ained. Värvained jagatakse looduslikeks ja tehislikeks. Looduslikud värvained on valguskindlad ja neid valmistatakse puukoorte keetmisel (nt tamm, kuusk, lepp, paju, õunapuu). Tehislikud värvained on orgaanilised ained, mida saadakse kivisöe tõrvast. Nad jagunevad happelisteks, aluselisteks, otsesteks. Happelised värvained on naatrium- ja kaltsiumsool. Selle grupi värvained ise heleda ja puhta tooniga. Aluselised värvained lahustuvad vees ja piirituses. Enam leiavad mööblitööstuses kasutust vees lahustuvad. Otsesed värvained on puukiudu värvivad vesilahused, mis pole eriti valguskindlad ning tuhmuvad. Pigmendid ehk värvimullad, mis jahvatatakse peenpulbriks ja kasutatakse värvisegudele vajaliku värvi andmiseks. Nad on katvad, valguskindlad, mürgised, leelisekindlad. Segunevad hästi vees, lakkides, värnitsas, lahustites ja muudes 5

Ehitus
51 allalaadimist
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

2.3 Välisseinad 20 2.3.1 Välisseinte tarindus 20 2.3.2 Välisseinte tehniline seisund ja kahjustused 21 2.3.3 Niiskuse tõus palkseinas 25 2.4 Siseseinte lahendused, tehniline seisund ja kahjustused 27 2.4.1 Märjad ja niisked ruumid 27 2.5 Katused 28 2.5.1 Katuste konstruktsioonid ja tarindus 28 2.5.2 Katuste tehniline seisund ja kahjustused 29 2.6 Pööningu vahelaed 30 2.6.1 Lagede konstruktsioon ja tarindus 30 2.6

Ehitiste renoveerimine
86 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Puhastusteenindus

.......................................17 PINDADE HOOLDUS.................................................................................................18 KORISTUSMASINAD.................................................................................................21 ERINEVATE OBJEKTIDE HOOLDUS.......................................................................23 2 MUSTUS OHTLIK MUSTUS KAHJULIK MUSTUS HÄIRIV MUSTUS SALLITAV MUSTUS Mustuse eemaldamise vajaduse kiirus Mustuse tüübid: Ø praht Ø lahtine mustus - kuiv mustus - märg mustus Ø kinnitunud mustus Ø plekid Ø pinda imbunud mustus Ø mikroobiline mustus

Puhastusteenindus
275 allalaadimist
thumbnail
56
pdf

Hoone osad

Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskak

Ehitus
108 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Ehitusmaterjalid

Enamike orgaaniliste materjalide erimass 0,9.......1,6 ja kivimaterjalidel 2,2....3,3. Kõige suuremaisd piirdes kõigub metallide erimass (alum. 2,7;teras 7,8) Mahumass 0: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsete mat. V < V0 ja > 0 , täiesti tihedate mat. = 0 Mat. mahumass kõigub suurtes piirides, nt. klaasvill 30-50, puit 400- 600, tellis 1800- 2000 kg/m3 Poorsus p: näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus B: omadus imada vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Mat veeimavust võib väljendada kaalu(mitu % kuiv mat. muutub raskemaks) või mahu(mitu %moodustab sisse imetud vesi mat. kogu mahust) järgi. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem auru rõhust materjali pinnal, vastupidisel juhul materjal kuivab

Ehitus alused
236 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Ehitusmaterjalid KT 2

• Kus temp on üle 45% Betoonist tooted • Betoonist tänavakivid, katusekivid • Müürikivid ja plokid • Petoonist müürikivid ja plokid ning kergmüürikivid j aplokid • Mullbetoonist müürikivid Näited: • Columbiakivid- tsementsegust või betoonist, sideaine portselaantsement, täiteaine kvartsliiv või graniitkillustik. Tehakse täis ja õõnesplokke. Veeimavus 8%, lahtised poorid. Tihedus 2000-2100. • Fibo plokk- on valmistatud kergtäitematerjalist (kergkruus). Sillused ja korstnad. Külmatugevus 50 tsüklit. Mittepõlev materjal. Poorne materjal, suure õhu ja veeläbivusega. Suur tulekindlus, seega kasutatakse kohtades, kus tulekindlus on nõutud. Soovitatav viimistlus on krohvimine. Kui kivi asub maa all, siis see tuleb katta hüdrokattega.

Ehitusmaterjalid
119 allalaadimist
thumbnail
27
pdf

Ehitusmaterjalid ettevalmistus eksamiks

................................. 26 EHITUSMATERJALID 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused jagunevad järgmiselt: erimass, tihedus, poorsus, veeimavus, hügroskoopsus, veeläbilaskvus, gaasitihedus ja aurutihedus. Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus ilma poore arvestamata. Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus koos pooridega. Poorsus näitab, kui suure % kogumahust moodustavad poorid. Veeimavus on materjali võime imada vett kokkupuutes veega. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda õhust niiskust. Veeläbilaskvus on materjali võime vett läbi kasta, sõltub pooridest ja nende kujust. Gaasitihedus on materjali omadus gaasi läbi lasta, ühikuks gaasi läbilaskvuse koefitsient. Aurutihedus on materjali omadus auru läbi lasta, mõõdetakse grammides. 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused.

Ehitusmaterjalid
48 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Nimetu

Mustuse olemus Mustus Mustus on pinnal esinev aine või ainete segu, mis: Vähendab või takistab pinna kasutamist Kahjustab pinda On ebaesteetiline Kahjustab tervist

51 allalaadimist
thumbnail
14
doc

SEINA-, LAE- JA MÖÖBLIMATERJALIDE HOOLDAMISE PÕHITÕED

SEINA-, LAE- JA MÖÖBLIMATERJALIDE HOOLDAMISE PÕHITÕED Värvitud ja lakitud pinnad Värvimine ja lakkimine on kõige levinumad pindade töötlemise moodused. Värvitud ja lakitud pinnad ei talu: tugevaid happeid ja aluseid pikaajalist vee mõju pinnale tugevaid lahusteid Värvitud ja lakitud pindade suurpuhastamine: pestakse neutraalse või nõrgalt aluselise ainega kasutades heledat värvi hõõritsat, sobivat koristuslappi või pehmete harjastega harja tavaliselt pinnad hiljem loputatakse, eemaldunud mustuse tõttu Igapäevane hooldus: väheniiske ja niiske meetod neutraalne puhastusaine pinnale tekkinud plekid eemaldatakse kiiresti

Materjaliõpe
15 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Plaatimine.

jämedateralist pahtlit, väiksematele aukude täitmiseks piisab peenpahtlist. Veekindel seinade ja lagede pahtel, kasutamiseks kuivades ja niisketes ruumides (mira 6810; mira 6802) 8. Krohvisegude liigid ja omadused Dekoratiivkrohv, polümeerkrohv, mineraalkrohv Plastsed, tugevad, veekindlad, hea nakkuvusega. Need omadused saavutatakse täiteainete ja sidematerjalide õige valikuga. 9. Viimistluses kasutatavad krundid Kruntimise eesmärgiks on sulgeda aluspinna poorid. Aluspinna seisukorrast sõltu-valt on seda võimalik saavutada kahe pealekandmiskihiga, muudel juhtudel soovita-takse esimese pealekandmiskihi jõulist hõõrumist aluspinda. · Mira 4120 sealer - Vedelik, aluspinna krunt/niiskustõke · Mira 4180 primer - Aluspinna krunt 10. Rullmaterjalide paigaldamisel kasutatavad töövahendid ja liimid. Kulunorm Rullmaterjalid elustavad ja ilustavad pindu, heliisolatsioonimaterjal, varjab pinnavigu, kergendab ruumide remontimist

Ehitusviimistlus
369 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun